Ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 24.09.2009
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 2. oktoobri 2009. a otsusega nr 533 |
I. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 2009, 15, 93) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 132 järgmises sõnastuses:
« 132) kehtestab ülikooli asutuse direktori töölevõtu konkursi tingimused ja korra;».
§ 2. Paragrahvi 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
« (32) Ülikooli asutuse direktor valitakse avaliku konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Ülikooli asutuse direktoriga sõlmib töölepingu rektor.»
§ 4. Paragrahvi 22 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «Osakoormusega õppivale».
§ 5. Paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased ning teised õigusaktides ja ülikooli põhikirjas nimetatud isikud.»
§ 6. Paragrahvi 34:
1) lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
2) lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Paragrahvi 39 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Ülikooli õppejõu tööleping ei või töö lõppemisest tingitud koondamise tõttu lõppeda õppesemestri kestel.»
§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:
« § 391. Erinevus tähtajaliste töölepingute sõlmimisel
(1) Rektori, prorektori, õppejõu ja teadustöötajaga sõlmitud tähtajaliste töölepingute järjestikusel sõlmimisel või pikendamisel ei muutu töösuhe tähtajatuks.
(2) Samas ülikoolis ametis oleva ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikuga, kes on ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse tähtajatu tööleping.»
§ 9. Paragrahvi 567:
1) täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
« (111) Kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele ülemineku täpsema korralduse kehtestab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.»;
2) täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
« (14) Akrediteerimata õppekava alusel läbiviidava õppe lõpetanud isikule on ülikoolil õigus väljastada haridust tõendav dokument, mis ei ole riiklikult tunnustatud, kui ülikool on esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud taotluse õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks õppekavagrupis, millesse õppekava kuulub.»
§ 10. Paragrahvi 569 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud
õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument, kui:
1)
õppekava on akrediteeritud positiivselt või
2) õppekava
positiivse akrediteerimisotsuse kehtivus on lõppenud pärast 2009. aasta
31. augustit ja ülikool on esitanud § 567
lõikes 7 nimetatud taotluse õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning
vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks
õppekavagrupis, millesse õppekava kuulub.»
§ 11. Paragrahvi 5610 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Ülikool viib oma tegevuse käesoleva seaduse § 14 lõike 3 punktiga 131 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.»
§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 5614 järgmises sõnastuses:
« § 5614. Ühisõppekava avamine kuni 2010. aasta 31. detsembrini
(1) Pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu
sõlmimise heakskiitmist ülikooli nõukogus kantakse ühisõppekava Eesti
Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel
asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
1) ühisõppekava
vastab käesoleva seaduse §-dele 221 ja 222;
2)
ühisõppekavale laiendatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel
ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekavale, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab käesoleva seaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele.
(3) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele võib haridus- ja teadusminister määrata käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi, moodustades ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni.
(4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutuse taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib kuni vastavas õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmiseni, kuid mitte kauem kui 2011. aasta 31. detsembrini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.»
II. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:
§ 13. Paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või asutus, mille:
1)
põhitegevus on alusuuringute, rakendusuuringute või arendustegevuse või
mitme nimetatud tegevuse läbiviimine;
2) põhitegevusega
kaasnevaks tegevuseks on levitada teadmisi õpetamise, publitseerimise
või tehnoloogiasiirde kaudu;
3) liikmeskonda kuuluvad
põhitegevuse läbiviimiseks vajalikud teadustöötajad;
4)
hooned, ruumid, sisustus ja muu vara on piisavad ning sobivad
põhitegevuse läbiviimiseks;
5) riigieelarvelistest
vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne
intellektuaalomandiõigused, on avalik teave;
6) käesoleva lõike
punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste tulemustest, sealhulgas
intellektuaalomandiõigustest saadud kasum, investeeritakse teadus- ja
arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse;
7)
majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja
käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevused, mis vastavad
punktide 5 ja 6 nõuetele (mittemajanduslik tegevus), nende kulud ja
rahastamine on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt
eristatud.
(2) Teadus- ja arendusasutusel on õigus taotleda käesolevas seaduses sätestatud alusel oma teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest juhul, kui tema teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud.»
§ 14. Paragrahvi 31:
1) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregister, milles peetakse arvestust teadus- ja arendusasutuste ning teiste teadus- ja arendustegevusega seotud juriidiliste isikute ja asutuste üle;»;
2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Eesti Teadusinfosüsteemi valdkondlikud klassifikaatorid kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.»;
3) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmete Eesti Teadusinfosüsteemi kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui käesolevas seaduses või teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.»
§ 15. Paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Teadus- ja arendusasutus võib olla asutatud riigiasutusena, kohaliku omavalitsuse asutusena, avalik-õigusliku juriidilise isikuna, avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena, eraõigusliku juriidilise isikuna või eraõigusliku juriidilise isiku asutusena.»
§ 16. Paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks.
§ 17. Paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «Eraõigusliku juriidilise isikuna» sõnadega «või selle asutusena».
§ 18. Paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevas teadus- ja arendusasutuses täidab teadus- ja arendusasutuse direktori ülesandeid eraõigusliku juriidilise isiku määratud isik ja teadusnõukogu ülesandeid eraõigusliku juriidilise isiku määratud organ.»
§ 19. Paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Teadustöötajad valib teadusnõukogu või avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku vastav organ avaliku konkursi korras. Konkursi võitnud teadustöötajaga sõlmib teadus- ja arendusasutuse volitatud isik töölepingu tähtajaga kuni viis aastat.
(2) Teadustöötajate konkursi läbiviimise tingimused ja korra kehtestab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsevas teadus- ja arendusasutuses minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse teadus- ja arendusasutus kuulub, või valla- või linnavalitsus. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena või eraõigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutsevas teadus- ja arendusasutuses kehtestab need juriidilise isiku vastav organ.
(3) Teadus- ja arendusasutuse juhil on õigus konkurssi välja kuulutamata
täita teadustöötaja ametikoht tähtajaliselt teadustöötaja
kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga, kui:
1) teadustöötaja
valimise konkurss on luhtunud;
2) teadustöötaja ametikoht on
vabanenud ennetähtaegselt;
3) teadustöötaja ametikoht täidetakse
teadustöötaja ametisse nimetamisega kuni kolmeks aastaks.(4)
Teadusnõukogu või avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku
vastava organi kehtestatud tingimustel ja korras võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi võitmisega samaväärseks lugeda
teadus- ja arendusasutuse väliselt korraldatud avaliku konkursi
tulemuse, millega kaasneb isiku teadus- ja arendustegevuse
finantseerimine töölepingu kestuse ajal.
(5) Teadustöötajaga sõlmitud tähtajaliste töölepingute järjestikusel sõlmimisel või pikendamisel ei muutu töösuhe tähtajatuks.»
§ 20. Paragrahvi 13 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 8) korraldab teaduse valdkonna riiklikke konkursse ja kehtestab nende läbiviimise tingimused ja korra;».
§ 21. Paragrahvi 14 lõiget 4 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
« 3) kehtestab teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning
teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste
läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja korra;
4)
kinnitab käskkirjaga teaduskollektsioonide finantseerimise iga-aastase
mahu.»
§ 22. Paragrahvi 151:
1) lõike 3 punktist 1 jäetakse välja sõnad «OECD ja Euroopa Liidu liikmesriikides»;
2) lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) teadus- ja arendustegevuse finantseerimise maht käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruses sätestatud tingimustel ja korras;»;
3) lõigetest 4 ja 5 jäetakse välja tekstiosa «, kuulanud ära Teadus- ja Arendusnõukogu seisukoha».
§ 23. Paragrahvi 18 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu «Eraõigusliku juriidilise isikuna» sõnadega «või selle asutusena».
§ 24. Seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
« § 211. Sihtfinantseerimise, baasfinantseerimise ning teadus- ja uurimistöö tegemiseks elamisloa taotlemine 2009. aastal
(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusena, avalik-õigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutseval teadus- ja arendusasutusel, mille teadus- ja arendustegevuse uue evalveerimise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud tähtajast, kuid mille tegevust pole uuesti evalveeritud, on 2009. aastal õigus taotleda sihtfinantseerimist ja baasfinantseerimist käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Eraõigusliku juriidilise isikuna tegutseval teadus- ja arendusasutusel, mille evalveerimisotsuse kehtivusaeg on lõppenud, kuid mille tegevust pole uuesti evalveeritud, on 2009. aastal õigus taotleda sihtfinantseerimist ja baasfinantseerimist käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teadus- ja arendusasutus loetakse kuni 2009. aasta 31. detsembrini välismaalaste seaduse § 133 lõike 121 punktis 3 sätestatud nõudele vastavaks.»
§ 25. Seadust täiendatakse §-ga 232 järgmises sõnastuses:
« § 232. Teadus- ja arendusasutuse tegevuse nõuetega kooskõlla viimine
Teadus- ja arendusasutused viivad oma tegevuse käesoleva seaduse §-ga 3 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.»
III. § 26. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (RT I 1998, 34, 488; 2009, 5, 35) § 3 lõikes 6 asendatakse sõnad «teadus- ja arendusasutuste alamregistris» sõnadega «Eesti Teadusinfosüsteemi teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistris».
IV. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 2008, 34, 208) tehakse järgmised muudatused:
§ 27. Paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «õppekavagruppe» tekstiosaga «, lähtudes ülikooliseaduse § 567 lõike 111 alusel kehtestatud täpsemast korraldusest».
§ 28. Paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument, kui:
1) õppekava on akrediteeritud positiivselt või
2) õppekava positiivse akrediteerimisotsuse kehtivus on lõppenud pärast 2009. aasta 31. augustit ja erakool on esitanud § 33 lõikes 3 nimetatud taotluse õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks õppekavagrupis, millesse õppekava kuulub.»
§ 29. Seadust täiendatakse §-ga 38 järgmises sõnastuses:
« § 38. Ühisõppekava avamine kuni 2010. aasta 31. detsembrini
(1) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini kohaldatakse ühisõppekava avamisele erakoolis ülikooliseaduse §-s 5614 sätestatud tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(2) Ühisõppekava avamisel ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Ülikooliseaduse § 5614 lõikes 4 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.
(3) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele.»
V. Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980; 2009, 25, 151) tehakse järgmised muudatused:
§ 30. Paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
« 21) nimetab ametisse prorektorid ning sõlmib nendega kuni viieks aastaks töölepingud;».
§ 31. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
« § 101. Rakenduskõrgkooli struktuur
(1) Rakenduskõrgkooli struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega. Rakenduskõrgkooli struktuuriüksuse tegevuse alused määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab rektor.
(2) Rakenduskõrgkooli struktuuri võivad kuuluda rakenduskõrgkooli asutused, mis tegutsevad nõukoguga kooskõlastatud ja rektori kinnitatud põhimääruse alusel. Rakenduskõrgkooli asutuse direktor valitakse avaliku konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Rakenduskõrgkooli asutuse direktoriga sõlmib töölepingu rektor.»
§ 32. Paragrahvi 18 lõikest 7 jäetakse välja sõnad «Osakoormusega õppivale».
§ 33. paragrahvi 23 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 34. Seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
« § 231. Erinevus tähtajaliste töölepingute sõlmimisel
(1) Rektori, prorektori, õppejõu ja teadustöötajaga sõlmitud tähtajaliste töölepingute järjestikusel sõlmimisel või pikendamisel ei muutu töösuhe tähtajatuks.
(2) Samas rakenduskõrgkoolis ametis oleva ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikuga, kes on rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse tähtajatu tööleping.»
§ 35. Paragrahvi 35:
1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva seaduse § 161 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.»;
3) lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «õppekavagruppe» tekstiosaga «, lähtudes ülikooliseaduse § 567 lõike 111 alusel kehtestatud täpsemast korraldusest.»;
4) täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
« (13) Akrediteerimata õppekava alusel läbiviidava õppe lõpetanud isikule on rakenduskõrgkoolil õigus väljastada haridust tõendav dokument, mis ei ole riiklikult tunnustatud, kui rakenduskõrgkool on esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks õppekavagrupis, millesse õppekava kuulub.»
§ 36. Paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud
õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument, kui:
1)
õppekava on akrediteeritud positiivselt või
2) õppekava
positiivse akrediteerimisotsuse kehtivus on lõppenud pärast 2009. aasta
31. augustit ja rakenduskõrgkool on esitanud § 35 lõikes 5 nimetatud
taotluse õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste
kraadide ja diplomite väljastamiseks õppekavagrupis, millesse õppekava
kuulub.»
§ 37. Paragrahvi 38 senine tekst loetakse paragrahvi esimeseks lõikeks ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Rakenduskõrgkool viib oma tegevuse käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktiga 41 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.»
§ 38. Seadust täiendatakse §-ga 40 järgmises sõnastuses:
« § 40. Ühisõppekava avamine kuni 2010. aasta 31. detsembrini
(1) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini kohaldatakse ühisõppekava avamisele rakenduskõrgkoolis ülikooliseaduse §-s 5614 sätestatud tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tuleneva erisusega.
(2) Ühisõppekava kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.»
VI. § 39. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 14 punkt 3 ja § 16 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
Twitter