Teksti suurus:

Kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.10.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 48, 325

Kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 24.09.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 2. oktoobri 2009. a otsusega nr 534

§ 1. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2009, 11, 67) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 101 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kinnitades selles järgmised ühtsed nõuded kutseõppele:
1) kutseõppe eesmärgid ja ülesanded;
2) õppekavale ja õppele esitatavad nõuded, sealhulgas õppe alustamisele ja lõpetamisele esitatavad nõuded;
3) kutseõppe kogumaht;
4) varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted;
5) kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduse lisas 1 kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga;
6) pedagoogidele esitatavad üldnõuded;
7) õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavarühmade loetelu.»;

2) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduse lisas 1 kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.»;

3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Sisekaitselises riigikoolis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis kutseõppe õppekava alusel õpetatavate kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestab siseminister, lähtudes kutseharidusstandardist ning kutsestandarditest ja kooskõlastades need eelnevalt haridus- ja teadusministriga.»;

4) paragrahvi 13 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kutseõppes kasutatava ühtse hindamissüsteemi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Määrus sätestab hindamisel kasutatava hinnete skaala ning hinnete kirjeldused.»;

6) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud avalikul konkursil ei leita lõike 3 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.»;

7) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

« (101) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad seotakse § 11 lõikes 1 nimetatud õpiväljunditega ja kutseseaduse lisas 1 kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks.»

§ 2. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (RT I 2003, 58, 387; 2009, 35, 232) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Õppeasutus moodustab eritoetuse fondi, mille vahenditest kuni 20 protsenti tuleb põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhi- ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on õppeasutusel õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada. Eritoetuse fondist võib anda toetusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõudeid arvestamata jättes ja võttes arvesse muid õpilase või üliõpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid. Eritoetuse fondi kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu.»;

2) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Õppeasutus jagab õppetoetuse fondid, välja arvatud doktoranditoetuse fondi, õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtade või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Fondide jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel kinnitab õppeasutuse nõukogu.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA