Sotsiaalministri 5. novembri 2008. a määruse nr 69 "Meetme "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine" avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri" muutmine
Vastu võetud 02.10.2009 nr 79
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.
Sotsiaalministri 5. novembri 2008. a määruses nr 69 «Meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri» (RTL 2008, 89, 1258) tehakse järgmised muudatused:
1) tekstis asendatakse läbivalt sõnad «osalev isik» vastavas käändes sõnadega «partner» vastavas käändes;
2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.»;
3) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
«Meetme raames toetatavad tegevused on:
1) pikaajaliste töötute
(sh heitunute) (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule
sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
2)
puuetega inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturul
püsimist, tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete
arendamine ja rakendamine;
3) vanemaealiste (50–74-aastased)
(edaspidi projekti sihtgrupp) tööturul püsimist, tööturule
sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
4)
töötute noorte (16–24-aastased) (edaspidi projekti
sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete
arendamine ja rakendamine;
5) mittetöötavate hoolduskoormusega
inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja
töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
6)
eesti keelt mittevaldavate inimeste tööturule sisenemist ja töötamist
toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
7) vähemalt viimased
18 kuud lapsehoolduspuhkusel viibinud vanema (edaspidi projekti
sihtgrupp) tööturule sisenemist toetavad tegevused;
8)
lühiajaliste töötute (edaspidi projekti sihtgrupp)
tööturule naasmist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
9)
mittetöötavate Eestisse naasnud ja sisserännanud inimeste (edaspidi projekti
sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete
arendamine ja rakendamine;
10) prostitutsiooni kaasatute ja
inimkaubanduse ohvrite (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule
sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
11)
inimeste, kelle sõltuvusprobleem on takistuseks tööturul osalemisel,
tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja
rakendamine;
12) vanglast vabanevate ja vanglast vabanenute (edaspidi projekti
sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete
arendamine ja rakendamine;
13) kaitstud ja toetatud töö võimaluste
loomine, arendamine ja rakendamine.»;
4) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse number «95» numbriga «90»;
5) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse number «5» numbriga «10»;
6) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Toetust antakse projektile abikõlblike kogukuludega vähemalt 300 000 Eesti krooni. Maksimaalselt antakse toetust ühele projektile 10 000 000 Eesti krooni. Projekti kestus on kuni 36 kuud.»;
7) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), Komisjoni määruse nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35–41) ning Komisjoni määruse nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.7.2007, lk 6–12) mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määrustes sätestatut.»;
8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), kohaselt, peab abi andja lähtuma «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatust.»;
9) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1) töötajad, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul omanud alalist töösuhet või töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana;»;
10) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
« 2) töötajad, kes on vähemalt viimased 18 kuud olnud lapsehoolduspuhkusel;»;
11) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
« 6) töötajad, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (ISCED 3).»;
12) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna «kuue» sõnaga «üheksa»;
13) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 2 ja lõike 6 punktis 2 asendatakse sõna «palk» sõnaga «töötasu» vastavas käändes;
14) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 3 ja lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
« 3) palgatoetust makstakse ühe aasta jooksul alates töölepingu sõlmimisest või teenistusse nimetamisest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse välja üks kord kuus.»;
15) paragrahvi 6 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 6 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
« (8) Kui toetuse andmine on puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antav grupierandiga hõlmatud riigiabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 42 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi.»;
17) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja vähemalt kord kalendriaastas. Taotlusvoorude eelarve maht kalendriaastas on kokku kuni 200 miljonit Eesti krooni, mida võib välja jagada ühe või mitme taotlusvooru jooksul. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet. Kui meetme vabade vahendite jääk on väiksem kui 50 miljonit Eesti krooni, kuulutatakse taotlusvoor välja vastavalt vajadusele.»;
18) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
« 6) taotleja või partner peab olema tegutsenud meetme tegevusega seotud valdkonnas vähemalt kuus kuud.»;
19) paragrahvi 10 lõikes 1 ja § 12 lõikes 1 asendatakse numbrid «30» numbritega «42»;
20) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning sellele lisatud projekti elluviimiseks vajalike taotleja ja partneri tegevuslubade, litsentside ja tunnistuste koopiatest.»;
21) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
« 51) kui toetuse andmine on § 6 lõigetes 3, 4, 6 või 8 nimetatud grupierandiga hõlmatud riigiabi, siis tuleb toetust taotleda vastavalt Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) sätestatud tingimustele, sealhulgas abikõlblike kulude, abi määra ja ergutava mõju osas;»;
22) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.»;
23) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei arvestata muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse poolt osutatud puuduste likvideerimisele.»;
24) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 11 lõikes 2, struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 sätestatud nõuetele või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblikest kogukuludest.»;
25) paragrahvi 13 lõikes 2 lisatakse pärast sõna «sõltumatut» sõnaühend «ja usaldusväärset»;
26) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.»;
27) paragrahvi 13 lõige 5 ja lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kui kahe eksperdi taotlusele antud koondhinded erinevad rohkem kui 15 punkti ulatuses, hindab taotlust täiendav ekspert. Taotlust ei saadeta täiendavale eksperdile hindamiseks, kui mõlemad eksperdid on taotluse koondhindeks andnud alla 75 punkti või mõlemad eksperdid on § 13 lõikes 3 nimetatud sama hindamiskriteeriumi hinnanud 0 punktiga.
(6) Taotluste paremusjärjestus kujuneb taotluse aritmeetilisest keskmisest hindest, kus esimesel kohal on kõrgeima hinde saanud taotlus. Võrdse aritmeetilise keskmisega taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.»;
28) paragrahvi 13 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 14 lõige 1 ja lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ja mida eksperdid ei ole § 13 lõikes 3 nimetatud üht ja sama hindamiskriteeriumi hinnanud 0 punktiga ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja vajadusel projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.»;
30) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse number «75» numbriga «85» ning lisatakse sõna «sätestatud» järele sõnaühend «taotluste esitamise»;
31) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:
« 13) grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral viide Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) II peatüki asjakohastele abi valdkonda puudutavatele erisätetele, käesolevale meetme määrusele ning selle avalikule internetileheküljele;»;
33) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14–19 järgmises sõnastuses:
« 14) vähese tähtsusega abi andmise korral viide, et toetus on vähese
tähtsusega abi § 6 lõikes 1 nimetatud komisjoni määruse mõistes;
15)
toetuse saaja kohustused vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud
riigiabi andmise korral;
16) võimalus taotleda otsuses kinnitatud
toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust
rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt
hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust
planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest;
17)
standardiseeritud ühikuhindade kasutamise võimalus;
18)
projekti tulud ja nende tagasinõudmise kord;
19) projektile
viimase tasutud kuludokumentide alusel tehtava väljamakse osakaal
projektile antava toetuse kogusummast, kui projekt teenib tulu.»;
34) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks, kui selgub, et toetuse edasine andmine ei ole põhjendatud.»;
35) paragrahvi 16 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna «punktis» järel olev number «5» numbriga «6»;
36) paragrahvi 16 lõike 3 punktis 5 lisatakse sõna «kulutusi» järele sõna «taotluse»;
37) paragrahvi 16 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või
tegevusi võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise
taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui:
1)
kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul
kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%;
2) eelarve
muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
100 000 Eesti krooni.»;
38) paragrahvi 16 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna «avalduse» sõnaga «taotluse» ja sõnaühend «avalduse saabumisest» sõnaühendiga «taotluse registreerimisest»;
39) paragrahvi 16 lõikes 7 lisatakse sõna «tunnistada» järele sõnaühend «vähemalt ühe» ja sõnaühendis «§ 11 lõike 2 punktis 5» asendatakse number «5» numbriga «6»;
40) paragrahvi 18 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10
lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja
arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud
tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks
asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid:
1)
kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama
konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku
hinna ja kvaliteedi suhte;
2) tagama pakkumismenetluste läbipaistvuse
ja kontrollitavuse;
3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja
mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad
piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja
põhjendatud;
4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse
ärakasutamise;
5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide
konflikti.»;
41) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
« (31) Paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud koolitusabi puhul on abikõlblikud kulud, mis on tekkinud pärast taotluse esitamist rakendusüksusele ning mitte hiljem kui 2013. a 31. detsember. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
(32) Kulud, mis on tekkinud mitte varem kui 6 kuud enne § 7 lõike 4 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul, on abikõlblikud, kui kulusid on tehtud kuni 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 50 000 Eesti krooni.»;
42) paragrahvi 19 lõikesse 4 lisatakse punkt 11 järgmises sõnastuses:
« 11) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas projekti taotluse koostamine.»;
43) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 101,102 ja 103 järgmises sõnastuses:
« (101) Paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud koolitusabi puhul
on abikõlblikud järgmised kulud:
1) koolitajate töötasud ja
töötasuga seonduvad riiklikud maksud ning võlaõigusliku lepingu alusel
makstavad tasud ja sellega seonduvad riiklikud maksud;
2) koolitajate
ja koolitatavate sõidu- ja majutuskulud;
3) muud jooksvad kulud,
nagu projektiga otseselt seotud õppevahendid ja tarvikud;
4)
tööriistade ja seadmete amortisatsioon selles ulatuses, mil neid
kasutatakse üksnes koolituse jaoks;
5) koolitusega seotud
juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus;
6) koolitatavate
töötasud ja töötasuga seonduvad riiklikud maksud ning kaudsed üldkulud
(elekter, küte, üür jne) muude punktides 1–5 nimetatud abikõlblike
kulude kogusumma ulatuses. Koolitatavate töötasude ja töötasuga
seonduvate riiklike maksude puhul võib arvesse võtta ainult tunde, mille
jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad, olles neist
eelnevalt lahutanud kõik töötunnid.
(102) Paragrahv 6 lõikes 4 ja § 6 lõikes 6 nimetatud palgatoetuse puhul on abikõlblik kulu töötasu ja töötasust kinnipeetud seadusest tulenevad maksud ning muud kinnipidamised.
(103) Paragrahv 6 lõikes 8 nimetatud puudega töötajate
tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antava abi puhul on
abikõlblikud järgmised kulud:
1) tööruumide kohandamise
kulud;
2) töötajate töötasud ja töötasuga seonduvad riiklikud maksud
selle aja ulatuses, mil nad üksnes abistavad puudega töötajaid;
3)
puudega töötajate poolseks kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või
soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused
seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi
abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abi saaja oleks kandnud töö
andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;
4) kui
abi saaja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtte ehitamise,
sisseseade või laiendamisega seotud kulud ning puudega töötajate
töölevõtmisest otseselt tulenevad üld- ja transpordikulud.»;
44) paragrahvi 19 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Projekti sihtgrupil on õigus saada stipendiumi koolitusel, tööpraktikal ja tööharjutusel osalemise ajal. Stipendiumi päevamääraks on 60 Eesti krooni. Kui koolitusel, tööharjutusel või tööpraktikal on sihtgrupile tagatud tasuta toitlustamine, vähendatakse stipendiumi päevamäära 70%. Stipendiumi määramise aluseks on osavõtugraafik.»;
45) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 111, 112, 121 ja 122 järgmises sõnastuses:
« (111) Projekti sihtgrupile makstakse sõidutoetust,
välja arvatud juhul, kui tegevustes osalemisel on tagatud tasuta
transport, standardiseeritud ühikuhinna alusel järgmiselt:
1)
sõidutoetuse määr ühe kilomeetri kohta on 1.50 Eesti krooni;
2)
sõidutoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse
toimumise koha lühima vahemaa alusel;
3) sõidutoetuse maksmisel
võetakse aluseks täiskilomeetrid. Täiskilomeetritest erinevad vahemaad
ümardatakse täiskilomeetriteks. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata
ning 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.
(112) Sõidutoetuse maksmisel standardiseeritud ühikuhinna alusel eraldi majutuskulusid ei hüvitata.»;
« (121) Projekti sihtgrupi tööpraktika kestus on kuni 4 kuud. Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu, mis on iga osaleja iga tunni eest esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäärast.
(122) Projekti sihtgrupi tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud. Põhjendatud juhtudel võib tööharjutuse kestus olla kuni kuus kuud.»;
46) paragrahvi 19 lõiget 14 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
« 6) ehitamise (sh rekonstrueerimise) kulud.»;
47) paragrahvi 19 lõike 15 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1) ostetud asjad ja teenused, kui rohkem kui ühe pakkuja korral puuduvad võrreldavad pakkumused alates 35 000 kroonist (koos käibemaksuga).»;
48) paragrahvi 19 lõiget 15 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
« 11) ostetud asjad ja teenused maksumusega üle 100 000 krooni (koos käibemaksuga), kui pakkumused ei ole esitatud pakkuja poolt allkirjastatult;»;
49) paragrahvi 19 lõike 15 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
« 4) sihtgrupile makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;»;
50) paragrahvi 19 lõiget 15 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
« 5) projekti sihtgrupile ühistranspordi ja isikliku sõiduauto
kasutamise kulude hüvitamine kuludokumentide alusel;
6) projekti
sihtgrupile majutuskulude hüvitamine kuludokumentide alusel.»;
51) määrust täiendatakse paragrahviga 191 järgmises sõnastuses:
« § 191. Projektist saadav tulu
(1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 1 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(2) Projekti tulude osas tehakse tagasinõude otsus pärast projekti viimase väljamakse taotluse ja lõpparuande esitamist.
(3) Kui projekti tegevuse tulemusena tekib tulu, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, on toetuse saaja kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates tulu tekkimise päevast teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära juba tekkinud tulu ning võimaliku tekkiva tulu suuruse.»;
52) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.»;
53) paragrahvi 20 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude, tulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest;»;
54) paragrahvi 20 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna «volituste» sõnaga «volikirjade»;
55) paragrahvi 20 lõige 4 ja lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
(5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele/ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.»;
56) paragrahvi 20 lõikes 9 asendatakse esimeses lauses sõnaühend «toetuse saaja planeeritud» sõnaühendiga «projekti elluviimise»;
57) paragrahvi 20 lõige 10 ja lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:
« (10) Toetuse saaja võib rakendusüksuselt taotleda väljamakset osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, kui see on lubatud taotluse rahuldamise otsuses. Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
(11) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.»;
58) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
« (111) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.»;
59) paragrahvi 20 lõige 12 ja lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:
« (12) Kui pärast viimase väljamakse taotluse või ettemakse aruande esitamist moodustavad projekti tegelikest abikõlblikest kuludest § 19 lõikes 13 nimetatud kulud rohkem kui 10%, siis peetakse ületanud osa võimalusel viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse toetus tagasi.
(13) Projektis osaleva partneri poolt tasutud kulude hüvitamist taotleb toetuse saaja.»;
60) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
« (15) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või
sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:
1) toetuse
saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel
antud õigusaktiga pandud kohustus;
2) toetuse saaja ei kõrvalda
rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi.»;
61) paragrahvi 21 lõiked 1–6 tunnistatakse kehtetuks;
62) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse number «45» numbriga «50»;
63) lisa 1 vorm A asendatakse lisa 1 vormiga A;
64) lisa 1 vorm C asendatakse lisa 1 vormiga C;
65) lisa 1 vorm D asendatakse lisa 1 vormiga D;
66) lisa 1 vorm E asendatakse lisa 1 vormiga E;
67) lisa 2 asendatakse lisaga 2;
68) lisa 3 vorm A asendatakse lisa 3 vormiga A;
69) lisa 3 vorm B asendatakse lisa 3 vormiga B;
70) lisa 3 vorm D asendatakse lisa 3 vormiga D;
71) lisa 3 vorm E asendatakse lisa 3 vormiga E;
72) lisa 1 vorm B ja lisa 3 vorm C tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Hanno PEVKUR |
| Kantsler Marelle ERLENHEIM |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 5.10.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-04878.
Facebook
X.com