Nõuded gaasipaigaldisele, gaasiseadme paigaldamisele ja gaasipaigaldise ehitamisele
Vastu võetud 05.10.2009 nr 99
Määrus kehtestatakse «Küttegaasi ohutuse seaduse» § 9 lõike 2 ja § 14 lõike 3 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Mõisted
(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) sisetorustik on hoone sees paiknev gaasitorustik (edaspidi torustik);
2) välistorustik on väljaspool hoonet paiknev torustik;
3) arvutusrõhk on rõhk, millel põhinevad projekti arvutused;
4) arvutuslik temperatuur on temperatuur, millest lähtuvad projekti arvutused;
5) töörõhk on gaasipaigaldises esinev rõhk tavapärasel kasutamisel;
6) plasttorude põkk-keevisliide (edaspidi põkk-keevisliide) on plasttorude ühendus, kus torude otsi kuumutatakse ja surutakse liiteks ilma toruliitmikku või täitematerjali kasutamata;
7) koostekeevitus on torude liidete tegemine töökohal, kui liited saavad tegeliku torustiku koostisosadeks;
8) tugevusproov on eritoiming, mille abil kontrollitakse torustiku vastupidavust mehhaanilise tugevuse nõuetele;
9) tihedusproov on eritoiming, mille abil kontrollitakse torustiku tiheduse vastavust nõuetele.
(2) Gaasipaigaldise ja gaasiseadme tavapärane kasutamine on gaasipaigaldise ja gaasiseadme kasutamine, kui:
1) gaasipaigaldis on nõuetekohaselt ehitatud ning seda kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt vastavalt «Küttegaasi ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
2) gaasipaigaldises ja gaasiseadmes kasutatava küttegaasi kvaliteet ja küttegaasi rõhk varieeruvad tavapärases ulatuses;
3) gaasipaigaldist ja gaasiseadet kasutatakse kooskõlas ettenähtud otstarbega või muul mõistlikul viisil.
2. peatükk NÕUDED GAASIPAIGALDISELE
1. jagu Üldnõuded gaasipaigaldisele
§ 2. Üldnõuded
(1) Gaasipaigaldis peab olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud ohutus selle tavapärasel kasutamisel.
(2) Gaasipaigaldisi tohib ehitada ruumidesse, mis vastavad gaasipaigaldisele ettenähtud tingimustele.
(3) Gaasipaigaldisega ühendatavad gaasiseadmed peavad vastama neile «Küttegaasi ohutuse seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõuetele.
(4) Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalikke pidevalt või hetkeliselt gaasipaigaldisele mõjuvaid tegureid, tagamaks selle ohutus kasutamisaja jooksul.
(5) Projekteerimisel ja ehitamisel tehtavates arvutustes tuleb kasutada varutegureid, mis tagavad küllaldase tugevusvaru gaasipaigaldise võimalike rikete korral.
(6) Gaasipaigaldise projekteerimine ja ehitamine peab olema dokumenteeritud. Dokumendid tuleb gaasipaigaldise omanikule üle anda koos lõikes 13 nimetatud deklaratsiooniga ja säilitada kuni gaasipaigaldise kasutusaja lõpuni.
(7) Gaasipaigaldis tuleb kavandada ja valmistada nii, et oleks välistatud elektrist tulenev oht.
(8) Gaasipaigaldis peab olema ehitatud selliselt, et välise tuleohu korral oleks plahvatusoht minimaalne ning tulekahju puhul ei toimuks olulist tulekahju laienemist.
(9) Kui gaasipaigaldis on seadmestatud ohutus- ja juhtimisseadmetega, ei tohi juhtimisseadme töö domineerida ohutusseadme üle.
(10) Kõrghoone puhul tuleb arvestada rõhu muutust gaasitorustikus sõltuvalt hoone kõrgusest, seda eriti A-kategooria gaasipaigaldise korral.
(11) Gaasipaigaldises olevad ohutus-, reguleerimis- ja juhtseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad.
(12) Gaasipaigaldis peab vastama asjakohaste standardite või nendega vastavuses olevate tehnilist kirjeldust sisaldavate muude dokumentide nõuetele.
(13) Pärast gaasipaigaldise ehitamist ning gaasiseadme paigaldamist ja demonteerimist annab gaasipaigaldise ehitaja või gaasitööde tegija tellijale üle deklaratsiooni kinnitusega, et gaasipaigaldis ja/või gaasitöö on teostatud vastavalt «Küttegaasi ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud asjakohaste õigusaktide nõuetele.
§ 3. Küllaldase tugevuse tagamine
Gaasipaigaldis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et see taluks kasutamise käigus esinevaid koormusi ning muid võimalikke mõjusid, sealhulgas:
1) sise- ja välisrõhk;
2) sise- ja väliskeskkonna temperatuur;
3) staatiline rõhk ja sisekeskkonna mass katsetamisel;
4) liiklusest põhjustatud koormused;
5) korrosioon, erosioon, väsimus jms;
6) ehitustegevusest tulenevad koormused.
§ 4. Arvutusrõhk ja arvutuslik temperatuur
(1) Gaasipaigaldise arvutusrõhk tuleb valida vähemalt sama suur, kui on suurim rõhk, mis võib gaasipaigaldises tekkida.
(2) Arvutusliku temperatuurina tuleb kasutada temperatuure, millesse gaasipaigaldis võib kasutamise ajal sattuda.
§ 5. Materjalid
(1) Gaasipaigaldise materjalide omadused ja ehitamise tehnoloogia peavad olema vastavuses kasutatava gaasi liigiga ja kasutustingimustega.
(2) Gaasipaigaldise ehitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed peavad olema sobivad gaasipaigaldise ehitamiseks, tagama gaasipaigaldise ohutuse ja olema identifitseeritavad.
§ 6. Gaasipaigaldise kasutamis- ja hooldusjuhendid
(1) Gaasipaigaldise kasutamiseks tuleb koostada kasutatava gaasi liigist, gaasivarustuse töörõhust, hooldusnõuetest ja gaasipaigaldisega ühendatud gaasiseadmetest lähtuvad kasutamis- ja hooldusjuhendid. Vajadusel peavad hooldusjuhendid sisaldama tegutsemisjuhiseid võimalikeks häireolukordadeks või õnnetusjuhtumiteks.
(2) Kasutamis- ja hooldusjuhendites peavad olema kirjas gaasipaigaldise kontrollimise ja hooldamise sagedused, arvestades töörõhku, paigalduskeskkonda ja gaasiarvestite ning gaasipaigaldisega seotud muude seadmete tootjate kasutusjuhiseid.
2. jagu Üldnõuded gaasitorustikule
§ 7. Üldnõuded gaasitorustikule
(1) Gaasi kiirus gaasipaigaldise torustikus ei tohi põhjustada ebasoovitavaid mõjusid, sealhulgas erosioon või häiriv müra. Kohtades, kus gaasil on suur kiirus, tuleb kasutada erosioonikindlaid materjale ja mürasummutusvahendeid.
(2) Torustik peab olema projekteeritud selliselt, et gaasi rõhk gaasiseadme ees püsiks gaasiseadmele ettenähtud piirides.
(3) Torustik tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et oleks võimalik tema katsetamine ja ohutu läbipuhumine.
(4) Torustiku läbiviik tuletõkkekonstruktsioonidest ei tohi muuta konstruktsiooni tulepüsivust.
(5) B-kategooria gaasipaigaldisel peab olema vähemalt üks kaitseseade ning C- ja D-kategooria gaasipaigaldisel vähemalt kaks teineteisest sõltumatut kaitseseadet.
(6) Sulgeseadmed peab paigaldama hoone sisendile, korruselamute hargnevatele püstikutele, enne gaasiarvesteid ja enne gaasiseadmeid.
(7) Gaasipaigaldise hoone sisendil või enne gaasiseadet, kui gaasiseadmel vastav võimalus puudub, peab olema võimalus rõhu mõõtmiseks.
(8) Ehitise välisseintest, lagedest, põrandatest ja kandetarinditest läbiviimisel tuleb torustik kaitsta manteltoru või muhviga.
(9) Torustik peab olema toestatud tugedega, mille vahekaugus peab välistama torustikus ohtlike pingete ja vibratsiooni tekke.
(10) Gaasi edastamise lõpetamisel ja gaasiseadme või torustiku eraldamisel gaasipaigaldisest tuleb paigaldise lahtine toruots sulgeda keevitatud või mehhaaniliselt ühendatud otsakorgiga.
§ 8. Nõuded välistorustikule
(1) Hoonest väljapoole ehitatav torustik tuleb üldjuhul ehitada maa-alusena. Torustikku võib paigaldada maapealsena piirkonnas ja kohtades, kus torustiku maa-alune paigaldus ei ole otstarbekas, samuti ka tööstusettevõtete või ladude territooriumil.
(2) Maa-alustes toruühendustes peab kasutama keevisliiteid. Teiste liidete kasutamine on lubatud kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Ametiga.
(3) Torustiku osad ei tohi üldjuhul jääda ehitise tugikonstruktsioonide alla.
(4) Terastorustikke tuleb kaitsta korrosiooni eest kasutades kaitsekatet ja vajadusel täiendavaid kaitsemeetmeid .
(5) Kohtades, kus korrosioon võib tekkida terastorustiku kokkupuutest teiste tarinditega, peab torustik olema kaetud kaitsemähisega või olema elektriliselt isoleeritud.
(6) Maa-aluste plasttorustike asukoha hilisemaks leidmiseks tuleb torustikule paigaldada kontrolljuhe.
(7) Maa-aluse torustiku maapinnast kõrgemale ulatuvad osad tuleb ümbritseda piiretega või kaitsta muul viisil.
(8) Maapealne torustik peab olema kaitstud võimalike mehhaaniliste vigastuste, korrosiooni ja ilmastiku mõjude eest. Maapealne plasttorustik peab olema kaitstud ka ultraviolettkiirguse ja soojuslike mõjude eest.
(9) Torustiku omavaheliste vähimate vertikaal- ja horisontaalkauguste ning piirnevatest ehitistest, tehnovõrkudest ja puudest vähima kauguse määramisel tuleb tagada nende ohutus, lähtudes asjakohastest standarditest.
(10) Torustiku vähima paigaldussügavuse määramisel peab arvestama torustikule mõjuvat dünaamilist koormust. Torustiku vähim paigaldussügavus on 0,8 meetrit. Paigaldussügavust võib vähendada vastavate täiendavate ohutusmeetmete rakendamisel (nt manteltoru paigaldamine). Vedel- ja biogaasipaigaldise torustiku vähim paigaldussügavus peab ületama pinnase külmumissügavust. Kohtades, kus liiguvad raskeveokid või tehakse tihti kaevetöid või sügavkündmist, tuleb torustik paigaldada sügavamale, rakendades sealjuures täiendavaid ohutusmeetmeid.
(11) Torustik peab maapinnas üldjuhul paiknema muudest torudest kõrgemal.
(12) Torustik tuleb tähistada tahtmatu vigastamise vältimiseks. Väljaspool tiheasustust paikneva torustiku asukohta näitavad ohutussildid peavad olema maastikul pidevalt jälgitavad. Maa-aluse torustiku kohale ligikaudu 0,4 meetri kõrgusele torust tuleb paigaldada vähemalt 100 millimeetrit lai püsivast kollasest materjalist vastava märgistusega hoiatuslint, välja arvatud juhul, kui torustiku paigaldamise tehnoloogia seda ei võimalda.
(13) Maa-alused torustikud peavad olema kogu ulatuses ligipääsetavad, välja arvatud manteltorus olev torustik. Manteltorusse paigaldatud terastorude keevisliited peavad olema kontrollitud radiograafilise meetodiga.
(14) Maa-aluse gaasitorustiku paigaldamisel kaevise põhja ja tagasitäitmisel tuleb vältida toru ja torukatte vigastamist teravate ja raskete pinnase osade läbi, kasutades vajadusel toru ümber liivapatja või muid vahendeid.
(15) Piirkondades, kus maa-aluse torustiku stabiilsust võib mõjutada pinnases oleva vee üleslüke, tuleb paigaldada täiendavad raskused.
§ 9. Nõuded torustiku sisestusele hoonesse
(1) Gaasitoru peab olema pinnasest väljumisel kaitstud. Kaitsemeetme valikul tuleb muuhulgas arvestada ultraviolettkiirguse mõju kaitsekattele.
(2) Maa-aluse sisestuse korral tuleb tagada torustiku kaitse hoone vajumisest või soojuspaisumisest tekitatud pingete eest.
(3) Läbiviik hoonesse peab olema tihendatud ja maa-aluse läbiviigu korral gaasitihe.
§ 10. Nõuded sisetorustikule
(1) Hoone sisetorustik peab olema gaasipaigaldisele sobivast materjalist. Üldkasutatavates ruumides võib kasutada ainult teras- või vasktorusid.
(2) Töörõhk hoone sisetorustikus võib olla kuni 5 baari, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.
(3) Elamus ja üldkasutatavas hoones asuva sisetorustiku lubatav töörõhk on kuni 0,1 baari. Reguleerseadmeid rõhuga kuni 5 baari on lubatud paigaldada vahetult maapealsele sisestusele järgnevasse iseseisvasse välisseinaga piirnevasse ruumi või kappi, kui need on eraldatud hoone teistest ruumidest gaasitihedalt ja on rakendatud vajalikke ohutusabinõusid.
(4) Tööstuslikel tarbijatel (näiteks jõujaamad, kaugkütte katlamajad) on täiendavate ohutusabinõude rakendamisel sisetorustikes lubatav rõhk kuni 16 baari.
(5) Elamute ja üldkasutatavate hoonete ülemistel korrustel, pööningul ja katustel paikneva sisestuseni ja reguleerseadmeni kulgevat kuni 5-baarilist torustikku ei loeta sisetorustikuks, kui torustik on paigaldatud hoone välisseinaga piirnevasse ning hoone siseruumidest gaasitihedalt eraldatud vajaliku tulepüsivusega kanalisse, šahti või manteltorusse.
(6) Torustiku läbimisel hooneosade vahelistest vajumisvuukidest tuleb ette näha abinõud torustiku kaitseks ehitise osade vajumise eest.
(7) Torustik peab olema kaitstud tolmu, niiskuse, kondensaadi või agressiivse keskkonna mõjude eest kaitsekattega või vastava materjalide valikuga. Varjatud terastorustikule ning niisketesse ruumidesse ehitatavale terastorustikule tuleb ette näha kate korrosioonikaitseks.
(8) Võimalusel tuleb sisetorustik paigaldada ventileeritavatesse ruumidesse. Ruumide ventilatsioon peab olema piisav väikese gaasilekke ohutuks hajutamiseks.
(9) Torustik tuleb üldjuhul paigaldada vertikaalselt või horisontaalselt. Torustik peab võimalusel kulgema lühimat teed ja liidete arv peab olema minimaalne.
(10) Torustik tuleb teiste tehnovõrkude suhtes paigutada ohutult, võimaldades selle nõuetekohast hooldust ja ohutut kasutamist.
(11) Torustikku ei tohi paigaldada ventilatsiooni- ega korstnalõõridesse ja lõõride seintele, tahkekütuse hoiukohtadesse ja prügišahtidesse.
(12) Torustikke ei tohi kinnitada teiste torustike külge ega kasutada tugikonstruktsioonidena ja maanduseks.
(13) Lisaks käesoleva määruse nõuetele peab torustiku paigaldamisel ja liidete tegemisel järgima standardi EVS-EN 1775 nõudeid ja tootjapoolseid juhiseid.
3. jagu Nõuded reguleer- ja ohutusseadmetele ning arvestitele
§ 11. Sulgeseadmed
(1) Gaasipaigaldise sulgeseadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et vajadusel oleks võimalik gaasipaigaldise osasid ja sisetorustikku rõhu alt vabastada.
(2) A-kategooria gaasipaigaldise välistorustikule tuleb kavandada võimalikult vähe sulgeseadmeid.
(3) Sisetorustiku rõhu alt vabastamiseks paigaldatud peasulgeseadmele peab olema vaba juurdepääs ja see peab asuma hoone sisendi vahetus läheduses.
(4) Sulgeseadmetel peab olema tagatud väline ja sisemine lekketihedus.
(5) Sulgeseadme piirasendid peavad olema piiratud tõkestiga.
§ 12. Nõuded gaasiarvestile ja selle paigaldamisele
(1) Gaasipaigaldisse paigaldatavad arvestid peavad olema vastavuses paigaldise gaasiseadmete maksimaalse võimsusega, gaasi vooluhulgaga ja arvestisse siseneva gaasi rõhuga ning kui see on asjakohane, ka siseneva gaasi ja ümbruskonna temperatuuriga.
(2) Arvestid ja kõik nendega liituvad leppekoguse mõõturid ja andurid peavad olema paigaldatud selliselt, et oleks kindlustatud mõõtmiste täpsus kogu mõõdetava vooluhulga vahemikus. Arvesti tootja erinõuete korral tuleb erinõudeid paigaldamisel arvestada.
(3) Arvestid peavad olema paigaldatud ventileeritavatesse ruumidesse või väljapoole hoonet ja olema kaitstud korrosiooni, vibratsiooni ja temperatuurimuutuste eest, mis võivad neid kahjustada või põhjustada mõõtevigu.
(4) Arvestid peavad olema kergesti ligipääsetavad ja arvesti asend peab võimaldama näidu lugemist.
§ 13. Nõuded rõhuregulaatorile ja selle paigaldamisele
(1) Rõhuregulaator peab sobima vajaliku vooluhulga vahemikule ja kasutamise käigus tekkida võivatele rõhkudele.
(2) Rõhuregulaatorist ülesvoolu peab asuma sulgeseade ja vajaduse korral ka filter.
(3) Rõhuregulaator peab tagama, et gaasi rõhk gaasitorustikus ei ületaks suurimat lubatud töörõhku.
(4) C- ja D-kategooria gaasipaigaldise rõhuregulaator tuleb paigaldada tulekindlasse ning ilmastikule ja välistele mehhaanilistele mõjuritele vastupidavasse kohta või rõhuregulaatori jaoks mõeldud eraldi ruumi või hoonesse. Kõrvaliste isikute juurdepääs reguleerseadmele peab olema piiratud.
(5) Rõhuregulaatori asukoht välistorustikul tuleb varustada kontaktandmetega gaasipaigaldise omaniku või valdaja kohta.
§ 14. Ohutusseadmed ja väljapuhe
(1) Koos rõhuregulaatoriga tuleb paigaldada torustikule vähemalt üks rõhku piirav seade. Rõhku piiravad seadmed on automaatne sulgventiil (sulgekaitseklapp) ja heitekaitseventiil. Ohutusseade võib olla ühildatud rõhuregulaatoriga.
(2) A-kategooria gaasipaigaldisel ei ole kohustuslikku nõuet tema rõhku piiravale seadmele.
(3) Ohutusseadmete valikul ülerõhu vastu tuleb tagada nende piisav rakendumiskiirus. Arvesse tuleb võtta ka seadme enda seadistamistäpsust.
(4) Gaasi väljapuhe tuleb juhtida välisõhku. Küünalde suudmed peavad olema eemal süüteallikatest ja ehitiste avadest selliselt, et oleks tagatud gaasi ohutu hajumine.
(5) PEX-Al-PEX kihtseintoru kasutamisel sisetorustikuna peab gaasipaigaldisele paigaldama termokaitseseadme, mis tulekahju korral sulgeb gaasi juurdevoolu. Pärast tulekahju peab kaitseseadmejärgse torustiku uuendama.
3. peatükk NÕUDED GAASISEADMETE PAIGALDAMISELE
1. jagu Nõuded paigaldamisele ja põlemisgaaside eemaldamisele
§ 15. Üldnõuded
(1) Gaasiseade tuleb ühendada gaasipaigaldisega vastavalt gaasiseadme tootja poolt paigaldajale mõeldud tehnilistele juhenditele ja kooskõlas gaasiseadme kasutamispiirangutega (eriti küttegaasi liigi ja võrgurõhuga) ning gaasiseadme tehniliste andmetega.
(2) Gaasiseade tuleb paigaldada nii, et selle hooldamine, kontrollimine ning ligipääs juhtimisseadistele ei oleks raskendatud.
(3) Üldkasutataval pööningul asuvad gaasiseadmed peavad asuma eraldatud ruumis. Hoone katusel asuvad gaasiseadmed peavad olema kaitstud ilmastiku kahjulike mõjude eest.
(4) Lõõrid õhuvarustuseks ja põlemisgaaside eemaldamiseks peavad vastama gaasiseadme paigaldusjuhendis esitatud nõuetele.
(5) Kondensatsioonikatla ja ruumi õhust sõltumatute gaasiseadmete korral peab olema kasutatud selleks vastavat põlemisgaaside ja kondensaadi eemaldamissüsteemi.
(6) Kui gaasiseadme paigaldamisel on nõutav põlemisgaaside ja õhuvarustuse lõõride olemasolu, siis olemasolevate või projekteeritud lõõride kirjeldus ja vastavus paigaldatavale gaasiseadmele peab olema esitatud § 2 lõikes 6 sätestatud dokumentides.
(7) Gaasiseadmeid ei tohi paigaldada põlevate vedelike või kergestisüttivate ainete hoiuruumidesse.
(8) Kui gaasiseadme ühendamisel kasutatakse painduvat ühendust, peab arvestama järgmiste tingimustega:
1) tuleb võtta meetmeid võimaliku vibratsiooni mõjude vältimiseks;
2) voolik tuleb paigaldada nii, et oleks välditavad mehaanilised vigastused ja ülekuumenemine;
3) voolik ja tema ühendusotsikud peavad moodustama püsiliidetega terviku;
4) ühendusliitmik peab vältima ühenduse iseeneslikku avanemist;
5) voolik peab olema kogu pikkuses kontrollitav ja paigaldatud pingevabalt.
(9) Kinnise koldega gaasiseadmete õhuvarustuseks ja põlemisgaaside ärajuhtimiseks paigaldatud koaksiaallõõri väljumisava kaugus ustest ning avatavatest akendest peab tagama nende suhtes põlemisgaaside ohutu hajumise.
2. jagu Nõuded ruumide ventilatsioonile
§ 16. Nõuded ruumide ventilatsioonile
(1) Ruumis, kuhu paigaldatakse gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu otse ruumist, peab olema piisav õhu juurdevool, kindlustamaks gaasi täieliku põlemise.
(2) Normaalse ventilatsiooniga ruumidesse võib ilma lisameetmete rakendamiseta paigaldada gaasiseadmeid, kui nende koguvõimsus on väiksem kui 0,25 kW/m3.
(3) Kui on vajalik põlemisõhu või ventilatsiooniavade või lõõride olemasolu, peab avade või lõõride ristlõike suurus vastama ruumis paiknevate gaasiseadmete koguvõimsusele ning tüübile.
(4) Kui põlemisõhu avadele ja lõõridele on paigaldatud automaatne õhuklapp, mis sulgeb põlemisõhu sissepääsuavad gaasiseadme mittetöötamisel, peab õhuklapp olema ühendatud ruumis paikneva gaasiseadmega nii, et see töötab vaid avatud õhuklapiga.
(5) Kui põlemisõhuga varustamine või põlemisgaaside eemaldamine toimub sundõhusüsteemiga, peab sundõhusüsteem olema ühendatud ruumis paikneva gaasiseadmega nii, et see töötaks ainult koos töötava sundõhusüsteemiga.
(6) Kui põlemisõhuga varustamine toimub siirdeõhuga läbi kõrval- või allasuva ruumi, tuleb arvestada ka nende ruumide õhuvahetusega.
(7) Ruumi ventileerimiseks vajaliku õhuhulga määramisel, sealhulgas ka põletite seisaku korral, tuleb lähtuda ruumis paiknevate gaasiseadmete kõigi põletite summaarsest võimsusest, arvestades liigõhu parandust, paigaldusruumis paiknevate väljatõmbeseadmete tootlikkust ja gaasiseadme tootja kasutus- ja paigaldusjuhendit.
(8) Kui ventilatsioonitingimused ei ole piisavad, tuleb ohutuse tagamiseks täiendavalt paigaldada:
1) automaatne gaasialarmisüsteem, mis ventilatsiooni häire korral sulgeb gaasi pealevoolu või
2) sundventilatsioonisüsteem või
3) automaatse lekkekontrolli süsteem.
(9) Ruumi ventilatsiooniavadest õhu sissepuhe peab toimuma võimalikult suurelt alalt.
(10) Paigaldusruumi ventilatsiooniavade paigutus peab tagama ventilatsiooni toimimise kogu ruumis.
§ 17. Nõuded põlemisgaaside eemaldamisele
(1) Põlemisgaaside eemaldamise süsteemid peavad tagama põlemissaaduste juhtimise välisõhku kõikidel töötingimustel. Tõmme peab olema tagatud ka suletud uste ja suurima võimsusega töötamise puhul.
(2) Gaasiseadmed, mille põlemisgaaside eemaldamine toimib loomuliku tõmbe lõõridega, tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud tõmme kõigi põletite üheaegsel töötamisel.
(3) Gaasiseadmete põlemisgaaside lõõri konstruktsioon, materjal ja isolatsioon peavad välistama võimaliku põlemisgaasidest tekkiva kondensaadi kahjustava toime gaasiseadmele, lõõridele ja hoone osadele, arvestades paigaldatud gaasiseadme töörežiimi, gaasiseadmest väljuvate põlemisgaaside temperatuuri ja liikumise kiirust, lõõride seinte temperatuuri ning lisaõhu hulka.
(4) Atmosfääripõletiga ja puhurpõletiga koldeid ei tohi ühendada samasse loomuliku tõmbega lõõri.
(5) Sundtõmbega põletid peavad olema varustatud ohutusseadisega, mis tõmbeventilaatori rikke korral suleb gaasivoolu põletisse.
(6) Üle 60 kilovati summaarse võimsusega gaasiseadmed peavad olema ühendatud iseseisvasse lõõri.
4. peatükk NÕUDED GAASIPAIGALDISE EHITAMISELE
1. jagu Nõuded terastorude keevitamisele
§ 18. Üldnõuded
(1) Gaasipaigaldises keevitustööde kavandamine, töövahendite valik ja keevitustööde kvaliteet peavad vastama keevituse kvaliteedisüsteemi nõuetele.
(2) Gaasipaigaldise keevitusprotsess tuleb läbi viia asjakohaste standardite alusel koostatud keevitustööde juhendi kohaselt. Keevitusoperatsioonid peavad keevitusprotsessi jooksul olema tuvastatavad.
(3) Torud ja liitmikud peavad olema toodetud hästi keevitatavatest terastest. Andmed materjali keevitatavuse kohta esitatakse toote sertifikaadis.
(4) Keevitusmaterjalide mehaanilised omadused ja keemiline koostis peavad sobima toru ja liitmiku põhimetalliga.
§ 19. Keevisliidete kvaliteedi kontrollimine
(1) Keevisliidete kvaliteeti tuleb kontrollida ja hinnata meetodil ja mahus, mis tagab liitevigade tuvastamise keevitustööde käigus. Kontroll peab hõlmama keevitamise ajal läbiviidavat kontrolli, keevise visuaalset uuringut, mittepurustavat kontrolli ja vajadusel purustavat katsetust.
(2) Keevisliidete kvaliteet on mitterahuldav, kui mis tahes kontrollimeetodit rakendades on ilmnenud sisemised või välised vead (defektid), mis ületavad keevisliidete kvaliteedinormidega määratud väärtusi.
(3) Mittepurustava kontrolli minimaalne ulatus sõltub gaasipaigaldise kategooriast, keevisliidete tüübist ja asukohast ning peab vastama asjakohaste standardite või nendega samaväärsete muude tehniliste normide nõuetele.
(4) D-kategooria gaasipaigaldise keevisliiteid tuleb mittepurustava kontrolli meetoditega katsetada vähemalt 50% ulatuses keevisliidete koguarvust.
(5) Kui mittepurustava kontrolli teostamisel vähem kui 100% ulatuses vähemalt ühe keevise kvaliteet ei vasta aktsepteeritavale tasemele, tuleb defekti põhjuse kindlakstegemiseks kontrollida järgnevaid keeviseid topeltmahus. Kui ka täiendavalt kontrollitud keevistest vähemalt ühe kvaliteet ei vasta aktsepteeritavale kvaliteeditasemele, tuleb teha mittepurustav kontroll sama keevitaja poolt tehtud kõikidele antud objekti liidetele.
(6) Keevisliidete kontrollimise käigus läbiviidud uuringute ja katsetuste tulemused tuleb dokumenteerida. Uuringu protokolli ja radiograafiliste ülesvõtete ning uuritava keevise vahel peab olema selge omavaheline seos.
§ 20. Keevitusdefektide parandamine
(1) Kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele mittevastavad keevisliited tuleb parandada asjakohaste keevitusjuhendite kohaselt või välja lõigata.
(2) Iga parandamist vajaval keevisõmblusel peab vigase piirkonna selgelt märgistama, kusjuures märgistust ei tohi eemaldada kuni defekt on parandatud ja parandatud töö kontrollitud.
(3) Kui üle 20% keevisõmblusest vajab parandamist, tuleb kõnealune keevisliide välja lõigata ja uuesti keevitada.
(4) Pragudega keevisliited tuleb täielikult välja lõigata ja uuesti keevitada.
(5) Kõik keevisliite parandused tuleb kontrollida mittepurustava kontrolli meetoditega.
(6) Kui parandatud keevisliidet mittepurustava kontrolli meetoditega kontrollides leitakse keevisliitel mitteaktsepteeritavaid defekte, tuleb keevisliide välja lõigata ja keevitada uus liide.
2. jagu Nõuded plasttorude keevitamisele
§ 21. Üldnõuded
(1) Küttegaasi torudeks kasutatavad plasttorud peavad olema kollased või mustad kollase triibuga ja peavad kandma nõuetekohast märgistust, kus on ära näidatud toru töökeskkond.
(2) Varuteguri (ohutusteguri) väärtus gaasitorustike puhul on vähemalt 2,0 ja selle valikul tuleb arvestada torustiku paigaldustingimusi ning võimalikke töörõhu ja töötemperatuuri kõikumisi kasutusajal.
(3) Keevisühenduse meetodi valikul tuleb võtta arvesse liite asukohta gaasipaigaldises ja toru mõõtmeid ning maksimaalset töörõhku.
(4) Keevitamisel kasutatavate torude ja liitmike materjalide kokkusobivus peab olema näidatud ja tõendatud toru või liitmiku tootja poolt.
(5) Keevitustehnoloogia muutmisel või töötingimuste olulisel muutumisel tuleb teha proovikeevitus.
(6) Põkk-keevisliitega ei tohi ühendada lubatust erineva välisläbimõõdu ja seinapaksusega torusid ja liitmikke.
(7) Polüetüleentorud ja liitmikud peavad olema valmistatud polüetüleenist, mille minimaalne tugevus on vähemalt 10 MPa.
(8) Gaasipaigaldise keevitusprotsess tuleb läbi viia asjakohaste standardite alusel koostatud keevitustööde juhendi kohaselt.
§ 22. Nõuded keevitusseadmetele
Kõik keevitusseadmed tuleb kontrollida ja katsetada vastavalt seadme tootja juhistele. Kontroll tuleb teha enne seadme kasutuselevõttu ja edaspidi iga 12 kuu järel seadme kasutuselevõtust arvates. Kontroll tuleb dokumenteerida.
§ 23. Keevisliidete kontroll
(1) Kõik keevisliited tuleb välitingimustes visuaalselt kontrollida ja viia läbi torustiku tugevus- ja tihedusproov. Tugevusproov tuleb teha A- ja B-kategooria torustikele vähemalt 1,5-kordse maksimaalse töörõhuga.
(2) Kõik kontrolli mitteläbinud liited tuleb välja lõigata ning märkida üles keevituse aeg, koht ja keevitaja andmed.
3. jagu Gaasitorustiku katsetamine
§ 24. Üldnõuded
(1) Igale ehitatavale gaasitorustikule tuleb teha tugevusproov ja enne gaasipaigaldise kasutusele võtmist tihedusproov.
(2) Maa-aluse terastoru isoleerkaitsekatet peab enne toru katmist pinnasega visuaalselt kontrollima ja katsetama aparaadimeetodil.
(3) Gaasipaigaldise ehitamise käigus tehtud proovid ja katsetused tuleb dokumenteerida.
(4) Pärast katsetamist tuleb valmisehitatud välistorustik vedelikest ja tahketest osadest puhastada ning torustiku kasutuselevõtu viibimise korral torustik sulgeda otsakorkidega.
§ 25. Nõuded tugevus- ja tihedusproovile
(1) Proovimise käigus sulgemiseks kasutatavad vahendid ja vahetükid peavad olema lekkekindlad ja taluma proovirõhku.
(2) Tugevusproovi võib teha tihedusprooviga samal ajal, kasutades sama proovimisainet ja sama rõhutaset. Kui tihedusproov ei toimu üheaegselt tugevusprooviga, peab tugevusproov toimuma enne tihedusproovi.
(3) Tugevus- ja tihedusproovi proovimisained, proovirõhk torustikus ja proovi kestus peavad vastama asjakohaste standardite nõuetele või olema nendega samaväärsed.
(4) Proovimine ei tohi kahjustada torustikuga liituvaid seadmeid ja nimetatud seadmed ei tohi mõjutada proovi tulemust. Vajadusel tuleb seadmed proovimise ajaks eemaldada või lahti ühendada. Tugevusproovi ei tohi üldjuhul teostada vahetu survega vastu suletud sulgeseadet, mis eraldab proovitava torustiku kasutuses olevast ja küttegaasiga täidetud torustikust.
§ 26. Nõuded lekketiheduse kontrollile
Hoonesisese gaasipaigaldise lekketihedust tuleb enne gaasipaigaldise kasutusele võtmist kontrollida kasutatava küttegaasiga. Kontrollimise ajal peab gaasipaigaldis olema tööolukorras.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 27. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandusministri 28. juuni 2002. a määrus nr 27 «Nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise ehitamisele» tunnistatakse kehtetuks.
§ 28. Rõhuregulaatori asukoha teabega varustamine
Määruse § 13 lõike 5 kohase teabega tuleb rõhuregulaatori asukoht varustada hiljemalt 1. juuliks 2010. aastal.
Juhan PARTS
Minister
Marika PRISKE
Kantsler