Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord
Vastu võetud 13.08.2008 nr 71
RTL 2008, 70, 996
jõustumine 24.08.2008
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine):
10.03.2009 nr 25 (RTL 2009, 25, 320) 20.03.2009
21.08.2009 nr 85 (RTL 2009, 68, 1007) 30.08.2009
29.09.2009 nr 94 (RTL 2009, 76, 1108) 10.10.2009
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord (edaspidi meede) on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime suurendamine» eesmärkide elluviimiseks.
(2) Meetme raames eeltaotluste etapis antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.
(3) Meetme raames täistaotluste etapis antavat toetust käsitletakse vähese tähtsusega abina, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.
(31) Kui toetus on ühisturuga kokkusobiv piiratud summas antav abi Euroopa Komisjoni 17.12.2008 teatise «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) mõistes, järgitakse nimetatud teatises sätestatud abi andmise tingimusi.
[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]
(32) Ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi raames tohib toetust anda ainult väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 6.08.2008, lk 3–47) artikli 1 lõike 7 mõistes. Suurettevõtja puhul tohib anda toetust ettevõtjale, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta» (ELT C 244, 01.10.2004) punkti 2.1 mõistes.
[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]
(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I
loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008)
avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) Euroopa Ühenduse
asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane
tootmine;
2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja
metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad
tegevusalad;
3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A,
alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
4) joogitootmine, v.a
alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK
2008, jagu C alajagu 11, v.a alajagu 11.07);
5)
tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
6) hulgi-
ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G);
7) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK
2008, jagu K);
8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008,
jagu L);
9) juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite
tegevus; juhtimisalane nõustamine; turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused
(EMTAK 2008, jagu M, alajaod 69, 70 ja 73.2);
10)
hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R,
alajagu 92).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Meetme eesmärgiks on ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi klastri koostööprojektide elluviimise.
(2) Meetme elluviimise tulemusena on klastris tegutsevatel
ettevõtjatel:
1) suurenenud lisandväärtus;
2) suurenenud
ekspordikäive;
3) suurenenud käive uutest toodetest ja teenustest;
4)
loodud või tugevnenud pikaajaline perioodiline koostöö ettevõtjate ning
ettevõtjate ja haridus- ja teadusasutuste vahel;
5) paranenud pikaajalise
arengu strateegiline planeerimine koostöös partneritega.
§ 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
§ 4. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses:
1) klaster on ettevõtjate või ettevõtjate,
haridus- ja teadusasutuste ning teiste partnerite vaheline kooslus, kes sarnast
majandushuvi jagades viivad ellu klastri algatusi;
2) klastri algatus on
ühise tegevuse elluviimine ning pikaajalise koostöö arendamine, mis on suunatud
klastri ettevõtjate konkurentsivõime tõstmisele. Klastri algatuste elluviijateks
antud määruse raames on konsortsium, mittetulundusühing või sihtasutus;
3)
ettevõtja on «Äriseadustiku» kohaselt äriregistris registreeritud
äriühing;
4) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida
antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud
struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende
vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest
täiendavatest vahenditest;
5) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud,
mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas
õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
6)
projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud
ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse
või kasutatakse;
7) projektijuht on projekti elluviimist koordineeriv ja
projekti elluviimise eest vastutav isik;
8) taotlus on vormikohane kirjalik
avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
9) toetuse
taotleja on juriidiline isik (edaspidi taotleja), kes on esitanud
taotluse toetuse saamiseks;
10) toetuse saaja on juriidiline isik, kelle
esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
11) omafinantseering on
toetuse saaja või teise projektis osaleva füüsilise või juriidilise isiku,
riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse rahaline või rahaliselt mõõdetav panus
projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis
osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei
arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
12) partner on
projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse kaasatud juriidiline
isik. «Äriseadustiku» § 6 mõistes kontserni kuuluvaid ettevõtteid
vaadeldakse ühe projekti raames ühe partneri ja juriidilise isikuna.
Partneritena käsitletakse nii mittetulundusühingut, sihtasutust, äriühingut,
teadus- ja arendusasutust ning haridusasutust kui ka riigi- ja kohaliku
omavalitsuse üksusi;
13) ühise tegutsemise leping (edaspidi
konsortsiumleping) on partnerite vaheline leping, mis reguleerib
partneritevahelisi suhteid taotluses sisalduva projekti elluviimisel.
Konsortsiumlepingus kinnitavad partnerid projekti eesmärgid, elluviidavate
tegevuste kava, eelarve ja finantseerimisplaani ning reguleerivad partnerite
vahelised koostööprintsiibid, projekti juhtimisega seotud küsimused, partnerite
kaasamise ja lahkumise korra ning teised konsortsiumile olulised
küsimused;
14) konsortsium on projekti ettevalmistav ning toetatud projekti
finantseerimises, juhtimises või elluviimises osalevate partnerite
ühendus;
15) põllumajandustoodete esmane tootmine on tegevus, milleks on
esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus,
lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist;
[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused
(1) Meetme eeltaotluste etapi raames toetatakse § 2 lõikes 1
sätestatud meetme eesmärgile vastava projekti läbiviimiseks vajalikke klastri
algatusi, sealhulgas:
1) partnerite ühishuvide kaardistamine ning
koostöövõimaluste teostatavuse uurimine, sh õppereisil osalemine teiste riikide
klastri algatustega tutvumiseks;
2) koostöövõimaluste realiseerimiseks
vajalike partnerite otsimine;
3) partnerite ühise arengustrateegia
väljatöötamine ning strateegias sisalduvate eesmärkide saavutamiseks vajaliku
tegevuskava väljatöötamine.
(2) Meetme täistaotluste etapi raames toetatakse § 2 lõikes 1
sätestatud meetme eesmärgile vastava projekti elluviimisega seotud klastri
algatusi, sealhulgas:
1) ühisturunduse koordineerimine, sh turu-uuringute
läbiviimine ja partnerite otsimine;
2) tootmisvõimsuste jagamise
koordineerimine;
3) klastri ühistegevuste elluviimiseks vajaliku inimressursi
vajaduse kaardistamine, sh tööjõu vajaduse prognooside koostamine,
koolitusvajaduse määratlemine ja õppekavade arendamises osalemine;
4) teiste
ühiste arendusprojektide algatamine ja koordineerimine.
(3) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas projektis ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.
(4) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud § 5 lõigetes 1 ja 2
nimetatud tegevustega seotud kulud, mis vastavad §-s 8 sätestatud
piirmääradele:
[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
2) sisseostetud teenused, sh veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste
andmebaaside loomise ja haldamise, ekspertiisi ostmisega ja uuringute
tellimisega seotud kulud;
3) õppereisil, konverentsil ja muudel projekti
elluviimiseks vajalikel üritustel osalevate klastri partnerite töötajate ja
juhatuse liikmete majutuskulu ning sõidukulud ürituse toimumiskohta ja tagasi
alalisse teenistuskohta;
4) õppereisi, konverentsi ja muude projekti
elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sealhulgas
vajalike materjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke teenuse
kulud, Eestis korraldatavatel üritustel osalevate esinejate esinemistasud ning
sõidukulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning nende majutuskulud Eestis;
5) projekti elluviiva personali lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt õigusaktides sätestatud piirmääradele;
[RTL 2009, 76, 1108 - jõust. 10.10.2009]
6) immateriaalse vara soetamisega
seotud kulud;
7) mittetulundusühingu või sihtasutuse loomisega seotud
notaritasud, riigilõivud ja muud ühingu või sihtasutuse loomisega seotud
kulud;
8) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse
nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle
avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu
osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate
kohustuste täitmisega seotud kulud;
9) [Kehtetu – RTL 2009, 76, 1108 – jõust. 10.10.2009]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud projekti elluviiva personali lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad on vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.
(3) Õppereisil osalemine on abikõlblik vaid juhul, kui õppereisil osalevad vähemalt viie erineva ettevõtja esindajad.
(4) Lisaks vastavalt abikõlblikkuse määruses loetletud mitteabikõlblikele
kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1)
erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav
maks;
2) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamis- ja
investeerimiskulud;
3) kulud, mis on varem riigieelarvelistest või muudest
Euroopa Liidu või välisabi vahenditest hüvitatud;
4) muud projektiga
mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(6) Abikõlblike kulude puhul peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema vähemalt 1000 Eesti krooni.[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
(7) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.
(9) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.
(10) Juhul kui rakendusüksuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäeval. Abikõlblikuks võib lugeda ka kulusid, mis on tekkinud 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.
[RTL 2009, 76, 1108 – jõust. 10.10.2009]
(2) Meetme raames eeltaotluse etapis toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestvus on kuni 12 kuud.
(3) Meetme raames täistaotluste etapis toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud.
(4) Toetuse saaja võib taotleda perioodi pikendamist §-s 19 sätestatud korras tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestvust, juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.
(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
§ 8. Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused
(1) Taotletava toetuse maksimaalseks suuruseks eeltaotluste etapis esitatud projekti elluviimiseks on 400 000 Eesti krooni.
(2) Projekti finantseerimise piirmääraks eeltaotluste etapis on kuni 75% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr on vähemalt 25% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Projekti finantseerimise piirmääraks täistaotluste etapis on kuni 70% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr on vähemalt 30% projekti abikõlblikest kuludest.[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
(4) Ettevõtjate omafinantseeringu määr peab moodustama vähemalt 50% kogu omafinantseeringu määrast.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA
TAOTLUSELE
§ 9. Toetuse taotlemine
(1) Käesoleva meetme raames toimub toetuse taotlemine eeltaotluste etapis voorudena. Eeltaotlused esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks.
[RTL 2009, 76, 1108 – jõust. 10.10.2009]
(11) Käesoleva meetme raames toimub toetuse taotlemine täistaotluse etapis jooksvalt.
[RTL 2009, 76, 1108 – jõust. 10.10.2009]
(2) Taotluse rahuldamine eeltaotluste etapis ei ole täistaotluste etapis taotluse esitamise eelduseks.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab rakendusüksus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil.
(5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele elektrooniliselt digitaalkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Eeltaotluste etapis võib taotlejaks olla:
1) Eestis registreeritud
äriühing, kes on klastri moodustamist planeeriva konsortsiumi liige ja
konsortsiumi poolt taotlust esitama volitatud esindusõiguslik isik;
2) Eesti
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing või
sihtasutus juhul, kui on määratletud projekti elluviimisel osalevad partnerid.
(2) Täistaotluste etapis toetuse taotlejaks võib olla käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidiline isik.
(3) Projektis osalevateks partneriteks on eeltaotluse korral soovitavalt vähemalt 5 äriühingut ja täistaotluse korral soovitavalt vähemalt 10 äriühingut.
(4) Eeltaotluste etapis esitatud taotluse korral peab taotleja vastama
järgmistele nõuetele:
[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
2) äriühingust taotleja puhul aktsionärid või osanikud, kelle summaarne
osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud
ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil,
mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses
või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv
assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) taotleja või tema üle valitsevat
mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust
ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid
toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja
tingimustele.
1) taotleja on tasunud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja on nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
3) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.
[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
(51) Täistaotluste etapis esitatud taotluse korral peavad projektis osalevad äriühingust partnerid vastama järgmistele nõuetele:1) partneri jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot);
2) juhul, kui partner on transpordivaldkonnas (EMTAK 2008, jagu H, alajaod 49, 50 ja 51) tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega 1 564 660 Eesti krooni (100 000 eurot).
[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
(52) Tulenevalt Euroopa Komisjoni 17.12.2008 teatisest «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) punktist 4.2.2 ei tohi ettevõtjale ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi ja ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi piirmäär perioodil 01.01.2008–31.12.2010 ületada kokku 500 000 eurot.
[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]
(53) Ühisturuga kokkusobivat piiratud summas antavat abi ei tohi kumuleerida vähese tähtsusega abiga samade abikõlblike kulude osas.
[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 sätestatud vähese tähtsuse abi hulka loetakse ka riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse rahaliselt mõõdetavat panust projekti omafinantseeringus.
(7) Taotleja projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.
§ 11. Taotleja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud:
1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja,
partnerite ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
2)
võimaldama kontrollida taotleja, partnerite ja taotluse vastavust nõuetele,
sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse
kontrolli;
3) viivitamatult teavitama rakendusüksust kirjalikult taotluses
esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad
mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4) viivitamatult informeerima
rakendusüksust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või
asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada rakendusüksusel või taotlejal oma
kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud
esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes
pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest
ka siis, kui eelnimetatud muutused on registreeritud avalikus registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) esitama rakendusüksuse esimesel
nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja maksuvõlgnevuste puudumise või
nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva
alates taotluse rakendusüksuses registreerimise kuupäevast;
6) viivitamatult
teavitama rakendusüksust projekti tegevustes või ajakavas toimunud muudatustest
ja muutustest;
7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama
rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse
tegemist.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses sisalduv projekt peab olema kooskõlas meetme tingimustega.
(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud
määruses ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse § 5
lõigetes 1 ja 2 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletava
toetuse suurus ei tohi ületada §-s 8 sätestatud toetuse määra;
4)
taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti
abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil
2015. aastal;
5) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
6)
taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav
omafinantseering;
7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist
allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel
taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal oleval taotlusel;
8) [Kehtetu – RTL 2009, 76, 1108 – jõust. 10.10.2009]
(3) Eeltaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed
taotleja ning projektis osalevate partnerite kohta;
2) andmed projekti kohta,
sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused, mõju, projektis
sisalduvate tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes,
projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa,
projektis osalevate partnerite nimed;
3) andmed projekti juhtimisse kaasatud
isiku või isikute kohta;
4) esitatud lisadokumentide loetelu;
5) taotleja
ning projektis osalevate partnerite kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(4) Eeltaotluse esitamisel peab taotlus sisaldama järgmisi
lisadokumente:
1) projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute
elulookirjeldused;
2) koopia projektis osalevate partnerite vahelisest
konsortsiumlepingust;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb
volituse alusel.
(5) Täistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed
projektis osalevate partnerite kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas
projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused, mõju, projektis sisalduvate
tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti
üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
3) andmed
projektis osalevate äriühingute majandusnäitajate kohta projekti alustamise
aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas realiseerimise netokäive,
ekspordikäive, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud ja töötajate
keskmine arv;
4) prognoosid klastris tegutsevate äriühingute
majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastast kuni projekti lõpetamise
aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas realiseerimise netokäive,
ekspordikäive, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud ja töötajate
keskmine arv;
5) andmed projekti juhtimisse kaasatud isiku või isikute
kohta;
6) esitatud lisadokumentide loetelu;
7) taotleja ning projektis
osalevate partnerite kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(6) Täistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi lisadokumente:
1) klastri
strateegia ja tegevuskava koos maksumusega;
2) projektijuhi ja projekti
juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused;
3) vähese tähtsusega abi
teatised projektis osalevate ettevõtjate lõikes vastavalt rahandusministri
22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise
esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile;
31) teatised saadud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi osas, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta;
[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]
4) koopia projektis osalevate partnerite vahelisest
konsortsiumlepingust;
5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb
volituse alusel.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Rakendusüksus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või nõuetele mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
(2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esinevate andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Rakendusüksuse nõutud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(4) Eeltaotluste etapis esitatud taotluste korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 28 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtajast.
(5) Täistaotluste etapis esitatud taotluste korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 35 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtpäevast.[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine
(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega.
(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
(3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 12 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või ekspertide küsimustele vastanud.
§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.
(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele
esitatavatele nõuetele või taotluse puudusi ei ole võimalik § 14
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses
on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja või tema
partnerid mõjutavad pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt
taotluse menetlemist või otsuse tegemist;
3) taotleja ja partnerid ei
võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4)
taotleja ei ole § 14 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul
taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 17. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Rakendusüksuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(2) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud
taotlused, mis:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud
hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja
2) ei
ole üheski lõike 5 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud
hindega alla 1,5 ning
3) ei ületa taotlusvooru eelarvet.
(3) Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale.
(4) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes on:
1)
projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele (30% maksimaalsest
koondhindest);
2) projekti eesmärgid, nende realistlikkus, projekti
jätkusuutlikkus (20% maksimaalsest koondhindest);
3) projekti
elluviijate organisatsiooniline võimekus (20% maksimaalsest
koondhindest);
4) projekti kvaliteet (20% maksimaalsest
koondhindest);
5) projekti kuuluvus käesoleva paragrahvi lõikes 6
loetletud meetme eelistuste hulka (10% maksimaalsest koondhindest).
(6) Meetme eelistusteks on taotlused, kus:
1) projekti elluviimisse on
kaasatud haridus- või teadusasutus;
2) projekti elluviimine toimub sektorite
vahelises koostöös ja projekt aitab kaasa võtmetehnoloogiate, milleks on info-ja
kommunikatsiooni-, bio- ja materjalitehnoloogia, rakendamisele;
3) projekt
panustab energeetika, tervishoiu ja keskkonnakaitse valdkonna arengusse.
§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalise rahuldamise korral võib rakendusüksus teha taotlejale ettepaneku vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse
rahaline maht ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) meetme
jooksva aasta eelarves vabaneb vabasid vahendeid;
3) toetust on taotletud
osaliselt tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti
elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
4) omafinantseeringu
tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1)
toetuse saaja nimi;
2) toetuse maksimaalne suurus ja maksimaalne määr;
3)
omafinantseeringu minimaalne suurus ja minimaalne määr;
4) projekti
alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5) toetuse
väljamaksmise tingimused;
6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad
ja kord;
7) info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta § 1
lõikes 3 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006
mõistes, juhul kui toetus antakse § 5 lõikes 2 toodud tegevuste
toetamiseks.
(6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud, või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.
(4) Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult taotlema rakendusüksuselt
taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse:
1) muuta projekti
tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarve § 5 lõikes 1
ja 2 loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui
20%, tingimusel, et toetuse summa ei suurene;
2) lühendada projekti tegevuste
elluviimise lõppkuupäeva või pikendada projekti elluviimise lõppkuupäeva
vastavalt § 7 lõikele 4.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendudsüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral
taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise
otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse
saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust
ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti ühe
aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
5) projekti
tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
6)
toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata
ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
§ 20. Vaidemenetlus
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 21. Taotluse väljamakse tingimused
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks tasutud kuludokumentide alusel
on:
1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulutuste tegemine
(sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need
sisalduvad esitatud algdokumentides);
2) projekti tegevustest tingitud kulude
tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude
tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine
rakendusüksusele;
3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava
aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine
rakendusüksuse poolt.
[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
(4) Väljamakse teostamiseks tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt väljamaksete korra §-le 6 esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamaksetaotluse koos rakendusüksuse poolt nõutud dokumentidega.
(5) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamaksetaotluse abikõlblikust kogusummast minimaalset omafinantseeringu osa ning esitab rakendusüksusele väljamakse taotluse ja rakendusüksuse poolt nõutud dokumendid.
(6) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita rakendusüksusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal võib rakendusüksus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 alusel toetuse saajalt toetuse tagasi.
(7) Toetuse väljamakseid tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.
(8) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulas kirjalikud tööd, tööde vastuvõtu aktid, omahinna kalkulatsioonid ja fotod teavitamikohustuse täitmise tõendamiseks.
(9) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.
(91) Ettemakse teostatakse vajadusel täistaotluse etapi projektide puhul toetuse saajale pangagarantii või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendi olemasolul, vastavalt väljamaksete korra §-s 9 sätestatud tingimustele. Ettemakse summa kokku ei ületa 35% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast.[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
(92) Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulutuste prognoos ja muud sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
(93) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates.[RTL 2009, 25, 320 – jõust. 20.03.2009]
(10) Rakendusüksus võib teha taotluse maksmisest osalise või täieliku
keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või
kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei
vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja
eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele
või nende toimumine ei ole tõendatud;
4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused
rakendusüksuse ees ei ole täidetud.
§ 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud.
(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.
(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded rakendusüksusele elektrooniliselt digitaalallkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.
(4) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse rakendusüksuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad rakendusüksuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.
(5) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu.
6. peatükk
TOETUSE SAAJA NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA
KOHUSTUSED
§ 23. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2)
viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama rakendusüksust projekti
tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4) teavitama
rakendusüksust kirjalikult projekti juhtimiseks kaasatud isiku või isikute
lahkumisest enne projekti lõppemist, esitades lisaks ka lahkumise põhjuse või
põhjuste kirjelduse;
5) teavitama rakendusüksust projekti tegevuste ajutisest
peatamisest, mis on tingitud rakendusüksusest mittesõltuvatest
asjaoludest;
6) teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti partnerite
lahkumisest, lisandumisest või vahetumisest;
7) kasutama toetust vastavuses
esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
8) maksma toetuse tagasi
tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt
arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
9) vastama rakendusüksuse poolt
esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
10) esitama
rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
11) tagama,
et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad
kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest
selgelt eritatavad;
12) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega
seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025;
13) võimaldama
teostada kuludokumentide auditit ja järelvalvetoiminguid vastavalt «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
14) võimaldama järelvalvet
teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja
territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel
kasutab;
15) andma audiitori ja järelvalvet teostava isiku kasutusse kõik
projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul
nõudmisest arvates;
16) osutama auditi ja järelvalve kiireks läbiviimiseks
igakülgset abi;
17) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust
kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad
või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas
nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest,
ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest,
tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud
äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
18) viivitamatult
kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse
tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise
kaheldavast otstarbekusest;
19) viivitamatult kirjalikult informeerima
projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või
ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse
vastuvõtmisest;
20) jagama projektis osalevatele partneritele informatsiooni
vähese tähtsusega abi saamise kohta;
21) täitma teisi õigusaktides sätestatud
kohustusi.
§ 24. Toetuse saaja õigused
(1) Toetuse saajal on õigus muuta taotluse rahuldamise või osalise
rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse
rahuldamise otsuse muutmise avaldust rakendusüksusele esitamata tingimusel, et
projektis ettenähtud eesmärgid ning tegevuste maht ja sisu ei muutu, järgmistel
juhtudel:
1) kui projekti eelarve väheneb või
2) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt, kuid mitte rohkem kui 20% või kuni 100 000 Eesti krooni.
[RTL 2009, 76, 1108 - jõust. 10.10.2009]
(2) Rakendusüksust tuleb eelnevalt muudatustest teavitada, kui muudatus on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud piirmäär.
(3) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisega.
§ 25. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning
asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) teavitama
toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides
tehtud muudatustest;
3) läbi vaatama väljamaksetaotlused hiljemalt
21 tööpäeva jooksul;
4) heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 22
nimetatud aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende laekumisest.
Rakendusüksus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 22
nimetatud aruannete ja §-s 21 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise
või tagasi lükkamise otsusest;
5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist
tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja
nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti
eesmärk ning projekti ajaline kestus;
6) vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 mitte avaldama taotlejate
kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud käesoleva paragrahvi
punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
7) säilitama taotluse
ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini
2025. a.
§ 26. Rakendusüksuse õigused
Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja
järelevalvet;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute
kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste,
eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis
tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste
nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem
kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on
osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi,
mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
5) peatada toetuse
väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või käesolevas määruses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatust;
6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse
osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduses» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või
kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses
sätestatust;
7) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt
toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud määra;
8) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja
majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti
teostamine on ohustatud;
9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud
toiminguid.
Facebook
X.com