Meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri
Vastu võetud 05.11.2008 nr 69
RTL 2008, 89, 1258
jõustumine 14.11.2008
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 02.10.2009 | RTL 2009, 77, 1133 | 12.10.2009 |
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» (edaspidi meede) avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.
(2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
§ 3. Toetus ja toetuse andmise eesmärgid
(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Toetuse andmise eesmärgiks on kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine.
§ 4. Toetatavad tegevused
Meetme raames toetatavad tegevused on:
1) pikaajaliste töötute (sh heitunute) (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
2) puuetega inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturul püsimist, tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
3) vanemaealiste (50–74-aastased) (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturul püsimist, tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
4) töötute noorte (16–24-aastased) (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
5) mittetöötavate hoolduskoormusega inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
6) eesti keelt mittevaldavate inimeste tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
7) vähemalt viimased 18 kuud lapsehoolduspuhkusel viibinud vanema (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist toetavad tegevused;
8) lühiajaliste töötute (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule naasmist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
9) mittetöötavate Eestisse naasnud ja sisserännanud inimeste (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
10) prostitutsiooni kaasatute ja inimkaubanduse ohvrite (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
11) inimeste, kelle sõltuvusprobleem on takistuseks tööturul osalemisel, tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
12) vanglast vabanevate ja vanglast vabanenute (edaspidi projekti sihtgrupp) tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja rakendamine;
13) kaitstud ja toetatud töö võimaluste loomine, arendamine ja rakendamine.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 5. Toetuse määr
(1) Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(3) Toetust antakse projektile abikõlblike kogukuludega vähemalt 300 000 Eesti krooni. Maksimaalselt antakse toetust ühele projektile 10 000 000 Eesti krooni. Projekti kestus on kuni 36 kuud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 6. Riigiabi
(1) Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), Komisjoni määruse nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35–41) ning Komisjoni määruse nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.7.2007, lk 6–12) mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määrustes sätestatut.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(11) Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), kohaselt, peab abi andja lähtuma «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatust.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korral peab abi andja lähtuma «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus» § 20 lõikest 1.
(3) Kui toetuse andmine on riigiabi grupierandiga hõlmatud koolitusabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 39 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi järgmistele sihtgruppidele:
1) töötajad, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul omanud alalist töösuhet või töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
2) töötajad, kes on vähemalt viimased 18 kuud olnud lapsehoolduspuhkusel;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
3) töötavad puudega isikud;
4) vanemaealised töötajad (üle 50-aastased isikud);
5) mitte-eestlastest töötajad, kellel on vaja arendada keelelist, kutseõppe või töökogemuse profiili, et tõhustada oma väljavaateid püsiva töökoha leidmisel;
6) töötajad, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (ISCED 3).
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(4) Kui toetuse andmine on ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuse vormis antav grupierandiga hõlmatud riigiabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47). artikli 40 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi järgmiselt:
1) palgatoetuse vormis antava abi sihtgrupiks on isikud, kes ei ole viimase üheksa kuu jooksul omanud alalist töösuhet või töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
2) palgatoetuse suurus on maksimaalselt 50 protsenti töötaja või teenistuja töötasust, kuid mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
3) palgatoetust makstakse ühe aasta jooksul alates töölepingu sõlmimisest või teenistusse nimetamisest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse välja üks kord kuus.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(5) [Kehtetu – RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(6) Kui toetuse andmine on puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuse vormis antav grupierandiga hõlmatud riigiabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 41 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi järgmiselt:
1) palgatoetuse vormis antava abi sihtgrupiks on puudega isikud, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul omanud alalist töösuhet või töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana;
2) palgatoetuse suurus on maksimaalselt 50 protsenti töötaja või teenistuja töötasust, kuid mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
3) palgatoetust makstakse ühe aasta jooksul alates töölepingu sõlmimisest või teenistusse nimetamisest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse välja üks kord kuus.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(7) [Kehtetu – RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(8) Kui toetuse andmine on puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antav grupierandiga hõlmatud riigiabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 42 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
2. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 7. Taotlusvooru väljakuulutamine
(1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja vähemalt kord kalendriaastas. Taotlusvoorude eelarve maht kalendriaastas on kokku kuni 200 miljonit Eesti krooni, mida võib välja jagada ühe või mitme taotlusvooru jooksul. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet. Kui meetme vabade vahendite jääk on väiksem kui 50 miljonit Eesti krooni, kuulutatakse taotlusvoor välja vastavalt vajadusele.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.
(3) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral, arvestusega et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 30 kalendripäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.
(4) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.
§ 8. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 11 lõikes 1 nimetatud dokumentidega hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.
(2) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.
§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda:
1) juriidiline isik;
2) füüsilisest isikust ettevõtja;
3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks;
4) kohalik omavalitsus.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja ei või olla isik, kelle juhtimisorganil on isiku maksejõuetuse tõttu seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus, või kelle üle valitsevat mõju omava isiku suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankrotiotsus;
2) taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
4) taotleja ei ole varem taotluses esitatud kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis;
6) taotleja või partner peab olema tegutsenud meetme tegevusega seotud valdkonnas vähemalt kuus kuud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.
§ 10. Taotleja vastavuse kontroll
(1) Rakendusüksus kontrollib 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast taotleja vastavust §-s 9 sätestatud nõuetele.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 9 sätestatud nõuetest.
§ 11. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning sellele lisatud projekti elluviimiseks vajalike taotleja ja partneri tegevuslubade, litsentside ja tunnistuste koopiatest.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Taotlus on nõuetekohane, kui:
1) toetust on taotletud §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele või kui taotlusvoor on välja kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 7 lõikes 4 nimetatud teates sätestatule;
2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 5 lõikes 1 sätestatud määras;
3) taotlus vastab § 5 lõikele 3;
4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering;
5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;
51) kui toetuse andmine on § 6 lõigetes 3, 4, 6 või 8 nimetatud grupierandiga hõlmatud riigiabi, siis tuleb toetust taotleda vastavalt Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) sätestatud tingimustele, sealhulgas abikõlblike kulude, abi määra ja ergutava mõju osas;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
6) projekt, mille rahastamist taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2013. a 31. detsembriks;
7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid;
9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
§ 12. Taotluse vastavuse kontrollimine
(1) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 11 sätestatud nõuetele 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(21) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei arvestata muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse poolt osutatud puuduste likvideerimisele.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 11 lõikes 2, struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 sätestatud nõuetele või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblikest kogukuludest.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 13. Taotluse hindamine
(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
(2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut ja sõltumatut ja usaldusväärseteksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja koosseisu kinnitab rakendusasutus. Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(21) Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(3) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt 15 punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti;
3) projekti teostatavus – maksimaalselt 19 punkti;
4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 25 punkti;
5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 17 punkti;
6) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 4 punkti.
(4) Eksperdid esitavad täidetud hindamislehed rakendusüksusele mitte hiljem kui 20 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.
(5) Kui kahe eksperdi taotlusele antud koondhinded erinevad rohkem kui 15 punkti ulatuses, hindab taotlust täiendav ekspert. Taotlust ei saadeta täiendavale eksperdile hindamiseks, kui mõlemad eksperdid on taotluse koondhindeks andnud alla 75 punkti või mõlemad eksperdid on § 13 lõikes 3 nimetatud sama hindamiskriteeriumi hinnanud 0 punktiga.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(6) Taotluste paremusjärjestus kujuneb taotluse aritmeetilisest keskmisest hindest, kus esimesel kohal on kõrgeima hinde saanud taotlus. Võrdse aritmeetilise keskmisega taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(7) [Kehtetu – RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ja mida eksperdid ei ole § 13 lõikes 3 nimetatud üht ja sama hindamiskriteeriumi hinnanud 0 punktiga ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja vajadusel projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 85 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 15. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimi;
6) toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides, maksimaalne toetuse määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus Eesti kroonides ning minimaalne määr protsentides;
7) projekti abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
8) tähtajad aruannete esitamiseks;
9) otsuse vaidlustamise kord;
10) [Kehtetu – RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
11) ettemakse teostamise võimalus riigiabi projektide puhul;
12) tähtajad riigiabi projektidele ettemakse ja ettemaksele vastava omafinantseeringu ära kasutamiseks ning vastavate kuludokumentide esitamiseks;
13) grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral viide Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) II peatüki asjakohastele abi valdkonda puudutavatele erisätetele, käesolevale meetme määrusele ning selle avalikule internetileheküljele;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
14) vähese tähtsusega abi andmise korral viide, et toetus on vähese tähtsusega abi § 6 lõikes 1 nimetatud komisjoni määruse mõistes;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
15) toetuse saaja kohustused vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
16) võimalus taotleda otsuses kinnitatud toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
17) standardiseeritud ühikuhindade kasutamise võimalus;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
18) projekti tulud ja nende tagasinõudmise kord;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
19) projektile viimase tasutud kuludokumentide alusel tehtava väljamakse osakaal projektile antava toetuse kogusummast, kui projekt teenib tulu.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi, millele toetust taotleti;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise kord.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.
(2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.
(21) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks, kui selgub, et toetuse edasine andmine ei ole põhjendatud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 4 loetletud tegevustele;
4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet, täiendavaid dokumente või § 23 lõikes 1 nimetatud aruannet;
5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluserahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui:
1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%;
2) eelarve muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 100 000 Eesti krooni.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(5) Rakendusüksus peab tegema taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse suhtes 90 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksusesse. Lõikes 4 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord 3 kuu jooksul.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1–3, 5 ja 6 toodud asjaolude esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 17. Otsuse teatavaks tegemine
Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE
§ 18. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
(2) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10 lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid:
1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
2) tagama pakkumismenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 19. Kulude abikõlblikkus
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ja §-s 4 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga.
(3) Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud mitte varem kui 6 kuud enne § 7 lõike 4 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva ning mitte hiljem kui 2013. a 31. detsember. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
(31) Paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud koolitusabi puhul on abikõlblikud kulud, mis on tekkinud pärast taotluse esitamist rakendusüksusele ning mitte hiljem kui 2013. a 31. detsember. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(32) Kulud, mis on tekkinud mitte varem kui 6 kuud enne § 7 lõike 4 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul, on abikõlblikud, kui kulusid on tehtud kuni 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 50 000 Eesti krooni.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(4) Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas on abikõlblikud:
1) personali- ja üldkulud;
2) personali transpordikulud, sealhulgas mootorsõiduki liisimise ja rentimise kulud;
3) personali päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses;
4) personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes;
5) rendi- ja üürikulud;
6) mitterahaline sissemakse;
7) kasutatud seadme ostmine;
8) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
9) soolise võrdõiguslikkuse eksperdi teenuse kulud;
10) toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud;
11) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas projekti taotluse koostamine.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(5) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis lisaks lõikes 4 nimetatud kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:
1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud);
2) õppevisiidikulud;
3) teabeüritustel osalemiskulud;
4) teabeürituste korraldamiskulud Eestis;
5) projekti tegevusi toetatavate materjalide tõlkimiskulud.
(6) Rahvusvaheline koostöö määruse mõistes on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest, Norrast, Liechtensteinist, Šveitsist ja Islandilt.
(7) Ühistranspordi kasutamise kuludokumendid (sõidupiletid, kuukaart), tasulise parkimise kuludokumendid ja taksoteenuse kasutamise kuludokumendid tuleb esitada koos selgitustega.
(8) Mootorsõiduki liisimine ja rentimine on lubatud hilisema väljaostuõiguseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui projekti tegevused, siis on abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või liisingumakse ning kütusekulu kokku on 6000 krooni (koos käibemaksuga) kalendrikuus.
(9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4 krooni sõidetud kilomeetri kohta.
(10) Transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata transpordikulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.
(101) Paragrahv 6 lõikes 3 nimetatud koolitusabi puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
1) koolitajate töötasud ja töötasuga seonduvad riiklikud maksud ning võlaõigusliku lepingu alusel makstavad tasud ja sellega seonduvad riiklikud maksud;
2) koolitajate ja koolitatavate sõidu- ja majutuskulud;
3) muud jooksvad kulud, nagu projektiga otseselt seotud õppevahendid ja tarvikud;
4) tööriistade ja seadmete amortisatsioon selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes koolituse jaoks;
5) koolitusega seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus;
6) koolitatavate töötasud ja töötasuga seonduvad riiklikud maksud ning kaudsed üldkulud (elekter, küte, üür jne) muude punktides 1–5 nimetatud abikõlblike kulude kogusumma ulatuses. Koolitatavate töötasude ja töötasuga seonduvate riiklike maksude puhul võib arvesse võtta ainult tunde, mille jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad, olles neist eelnevalt lahutanud kõik töötunnid.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(102) Paragrahv 6 lõikes 4 ja § 6 lõikes 6 nimetatud palgatoetuse puhul on abikõlblik kulu töötasu ja töötasust kinnipeetud seadusest tulenevad maksud ning muud kinnipidamised.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(103) Paragrahv 6 lõikes 8 nimetatud puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antava abi puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
1) tööruumide kohandamise kulud;
2) töötajate töötasud ja töötasuga seonduvad riiklikud maksud selle aja ulatuses, mil nad üksnes abistavad puudega töötajaid;
3) puudega töötajate poolseks kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abi saaja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;
4) kui abi saaja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtte ehitamise, sisseseade või laiendamisega seotud kulud ning puudega töötajate töölevõtmisest otseselt tulenevad üld- ja transpordikulud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(11) Projekti sihtgrupil on õigus saada stipendiumi koolitusel, tööpraktikal ja tööharjutusel osalemise ajal. Stipendiumi päevamääraks on 60 Eesti krooni. Kui koolitusel, tööharjutusel või tööpraktikal on sihtgrupile tagatud tasuta toitlustamine, vähendatakse stipendiumi päevamäära 70%. Stipendiumi määramise aluseks on osavõtugraafik.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(111) Projekti sihtgrupile makstakse sõidutoetust, välja arvatud juhul, kui tegevustes osalemisel on tagatud tasuta transport, standardiseeritud ühikuhinna alusel järgmiselt:
1) sõidutoetuse määr ühe kilomeetri kohta on 1.50 Eesti krooni;
2) sõidutoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse toimumise koha lühima vahemaa alusel;
3) sõidutoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid. Täiskilomeetritest erinevad vahemaad ümardatakse täiskilomeetriteks. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ning 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(112) Sõidutoetuse maksmisel standardiseeritud ühikuhinna alusel eraldi majutuskulusid ei hüvitata.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(12) Projekti sihtgrupile makstava ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär ei tohi olla kõrgem kui 3,5-kordne «Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse» § 19 lõike 9 alusel kehtestatud ülemmäär.
(121) Projekti sihtgrupi tööpraktika kestus on kuni 4 kuud. Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu, mis on iga osaleja iga tunni eest esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäärast.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(122) Projekti sihtgrupi tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud. Põhjendatud juhtudel võib tööharjutuse kestus olla kuni kuus kuud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(13) Vastavalt Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artikli 34 lõikele 2 fondide eripära kohta, võib kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest teha kulusid, mis on abikõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), kohaselt, mille alusel finantseeritakse kulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist.
(14) Lõikes 13 nimetatud kuludeks on muuhulgas:
1) mööbel;
2) seadmed (sh kontoritehnika);
3) liiklusvahendid;
4) abivahendid puuetega inimestele;
5) töökoha kohandamisega seotud kulu;
6) ehitamise (sh rekonstrueerimise) kulud.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(15) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) ostetud asjad ja teenused, kui rohkem kui ühe pakkuja korral puuduvad võrreldavad pakkumused alates 35 000 kroonist (koos käibemaksuga);
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
11) ostetud asjad ja teenused maksumusega üle 100 000 krooni (koos käibemaksuga), kui pakkumused ei ole esitatud pakkuja poolt allkirjastatult;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
2) ettevõtluse alustamise toetusest ostetud asjad ja teenused kui pakkujate paljususe korral puuduvad võrdlevad pakkumused alates 20 000 kroonist (koos käibemaksuga);
3) liiklusvahendi ja kinnisasja ost;
4) sihtgrupile makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
5) projekti sihtgrupile ühistranspordi ja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine kuludokumentide alusel;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
6) projekti sihtgrupile majutuskulude hüvitamine kuludokumentide alusel.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(16) Liiklusvahendi ost on lubatud sihtgrupile makstavast ettevõtluse alustamise toetusest, kui selle omandamise vajalikkus on põhjendatud äriplaanis ja tuleneb ettevõtluse spetsiifikast.
(17) Ettevõtluse alustamise toetusest ostetud kasutatud liiklusvahendi ostmine on abikõlblik, kui on tõendatud, et:
1) liiklusvahendi ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid;
2) liiklusvahendi hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue liiklusvahendi hinnast madalam;
3) liiklusvahendil on ettevõtluse elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.
§ 191. Projektist saadav tulu
(1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 1 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(2) Projekti tulude osas tehakse tagasinõude otsus pärast projekti viimase väljamakse taotluse ja lõpparuande esitamist.
(3) Kui projekti tegevuse tulemusena tekib tulu, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, on toetuse saaja kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates tulu tekkimise päevast teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära juba tekkinud tulu ning võimaliku tekkiva tulu suuruse.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 20. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude, tulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest;
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
2) koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija riigihangete seaduse mõistes;
3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele/ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(6) Juhul kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.
(7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.
(8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.
(9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(10) Toetuse saaja võib rakendusüksuselt taotleda väljamakset osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, kui see on lubatud taotluse rahuldamise otsuses. Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(11) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(111) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(12) Kui pärast viimase väljamakse taotluse või ettemakse aruande esitamist moodustavad projekti tegelikest abikõlblikest kuludest § 19 lõikes 13 nimetatud kulud rohkem kui 10%, siis peetakse ületanud osa võimalusel viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse toetus tagasi.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(13) Projektis osaleva partneri poolt tasutud kulude hüvitamist taotleb toetuse saaja.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(14) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projektis partneri kontole.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(15) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:
1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;
2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 21. Ettemakse teostamine riigiabi projektidele
(1) – (6)
[Kehtetud – RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
§ 22. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.
(2) Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27–28.
4. peatükk SEIRE
§ 23. Toetuse kasutamise seire
Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
§ 24. Projekti vahe- ja lõpparuanne
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 50 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
[RTL 2009, 77, 1133 - jõust. 12.10.2009]
(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande.
(4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
Facebook
X.com