HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Kemikaaliseadus

Kemikaaliseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:16.07.2010
Avaldamismärge:

Kemikaaliseadus1

Vastu võetud 06.05.1998
RT I 1998, 47, 697
jõustumine 07.06.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.04.1999RT I 1999, 45, 51228.05.1999
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
12.02.2003RT I 2003, 23, 14401.04.2003
11.06.2003RT I 2003, 51, 35201.09.2003
12.11.2003RT I 2003, 75, 49913.12.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
12.05.2004RT I 2004, 45, 31527.05.2004
13.10.2004RT I 2004, 75, 52119.11.2004, osaliselt 1.05.2006
16.12.2004RT I 2004, 89, 61231.12.2004
31.05.2006RT I 2006, 28, 20930.06.2006
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
29.01.2009RT I 2009, 12, 7427.02.2009, osaliselt 1.06.2009 ja 1.10.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.

 (2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega.

 (21) Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 2. Kemikaali mõiste

 (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.

 (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist.

 (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu.
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

§ 3. Kemikaali identifitseerimine
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

 (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service’i (edaspidi CAS) numbriga.

 (2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri.

 (3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija.

 (4) Eestis käideldava kemikaali nimetus peab olema ladinatähestikulises kirjapildis.

 (5) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

§ 4. Kemikaali käitlemine

  Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

§ 41. Kemikaali turustamine

 (1) Kemikaali turustamine on tegevus, millega kemikaal tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks kolmandate isikute poolt. Kemikaali turustamiseks loetakse ka kemikaali importi Euroopa Liidu territooriumile.

 (2) Kemikaali turustamise eest vastutav isik on kemikaali valmistaja, valmistaja esindaja, importija või levitaja toote ohutuse seaduse tähenduses.

 (3) Kemikaali turustamise eest vastutav isik tohib kemikaali turustada, kui:
 1) kemikaali ohtlikud omadused on kindlaks määratud;
 2) on hinnatud kemikaali kasutamisest tulenev risk tervisele, keskkonnale või varale;
 3) kemikaal on identifitseeritud, klassifitseeritud, pakendatud ja märgistatud;
 4) on järgitud teavitamise ning muid käesolevast seadusest ja asjakohastest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

 (4) Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .

 (5) Turustatavad detergendid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta (ELT L 104, 08.04.2004, lk 1–35) nõuetele. Detergendi turustamiseks määruse kohaselt erandit taotlev isik peab enne asjakohase taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses kehtestatud määra järgi.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

§ 5. Ohtlik kemikaal

 (1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

 (2) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

 (3) Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

 (4) Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske tagajärjega suurõnnetuse.

 (5) Ohtlike kemikaalide arvestuse kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

§ 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte

 (1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses.

 (2) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

 (3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses.

 (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 7. Pädev riigiasutus

 (1) [Kehtetu – RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Terviseamet on pädev riigiasutus, kelle ülesanded käesoleva seaduse kohaselt on:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) koguda ja hallata käesoleva seaduse alusel esitatud teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetud kemikaalide kohta;
 2) täita haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaale käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 304/2003 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 63, 6.03.2003, lk 1–26) alusel;
 3) tagada mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja meditsiinipersonalile ning koguda sel eesmärgil teavet turul olevate kemikaalide füüsikalis-keemiliste omaduste, terviseohtlikkuse ning mürgistuste esmaabi ja ravimeetodite kohta;
 4) täita haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.04.2004, lk 1–35) alusel;
 5) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94, nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850) (edaspidi REACH-määrus), liikmesriigi pädevale asutusele pandud ülesandeid ainete hindamise, REACH-määruse XV lisale vastavate toimikute koostamise ja muude asjakohaste haldusülesannete täitmise alal;
 6) aidata kaasa REACH-määruse kohaselt asutatud komiteede, foorumi ja nende töörühmade tegevusele ning teha koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kemikaaliametiga;
 7) täita riikliku kasutajatoe ülesandeid REACH-määruse artikli 124 kohaselt ja anda tootjatele, importijatele, allkasutajatele ja kõikidele teistele huvitatud isikutele nõu määrusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmise kohta, eelkõige seoses ainete registreerimisega;
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (3) Pädevateks asutusteks suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on Päästeamet ja Päästeameti kohalikud päästeasutused ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Päästeameti ülesanded suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on:
 1) hinnata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmist ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani osas;
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
 2) hinnata koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga ohutusaruande vastavust kehtestatud nõuetele;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 3) koguda teavet suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmise kohta ning vahetada teavet teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
 4) pidada suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu.

 (5) Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanded suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) hinnata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud ohutusnõuete täitmist;
 2) hinnata koostöös Päästeametiga ohutusaruande vastavust kehtestatud nõuetele;
 3) teha koostööd teiste riikide pädevate asutustega.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

§ 8. Kemikaaliohutuse Komisjon

 (1) Vabariigi Valitsus moodustab valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest Kemikaaliohutuse Komisjoni.

 (2) Kemikaaliohutuse Komisjoni ülesanded on:
 1) analüüsida kemikaaliohutuse aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus;
 2) anda hinnanguid ning avaldada arvamust kemikaaliohutuse poliitika ja strateegiate kohta Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus;
 3) teha valitsusasutustele ettepanekuid kemikaaliohutuse strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
 4) anda hinnanguid kemikaaliohutust reguleerivate õigusaktide ja nende eelnõude kohta;
 5) teha sotsiaalministrile ettepanekuid kemikaaliohutuse uuringute läbiviimiseks, trükiste väljaandmiseks, koolituse korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks;
 6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas.
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS 

§ 9. [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

§ 91. Hea laboritava

 (1) Head laboritava rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada head laboritava järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine.

 (2) Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.

 (3) Mittekliiniline tervise- ja keskkonnaohutuse uuring (edaspidi uuring) on katse või katsete sari, mille käigus uuritakse ainet laboritingimustes või keskkonnas, et saada selle füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning tervise- ja keskkonnaohtlikkuse kohta andmeid, mis on ette nähtud esitada asjaomastele asutustele kemikaalist johtuva riski hindamiseks ja juhtimiseks ning õigusaktide kehtestamiseks.

 (4) Laborid, kellel on õigus teha uuringuid, peavad vastama hea laboritava nõuetele ning järgima uuringute tegemisel hea laboritava nõudeid ja korda, mis kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .

 (5) Sotsiaalminister volitab halduskoostöö seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga kvaliteedijuhtimise süsteemide hindamise alal rahvusvaheliselt tunnustatud asutuse tegutsema tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisi uuringuid tegevate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise asutusena (edaspidi hea laboritava kontrollasutus).

 (6) Hea laboritava kontrollasutus peab oma tegevuses järgima hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõudeid ning korda, mis kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .

 (7) Hea laboritava kontrollasutus täidab järgmisi ülesandeid:
 1) valmistab ette Eesti Vabariigis asuvate head laboritava järgivate laborite nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollimise tegevuskava, mille kinnitab sotsiaalminister;
 2) hindab head laboritava järgivate laborite hea laboritava nõuetele vastavust ja annab hea laboritava järgimise kohta hea laboritava nõuetele vastavust tõendava kirjaliku tunnistuse (edaspidi tunnistus);
 3) pärast laborile hea laboritava nõuetele vastavuse kohta tunnistuse andmist kontrollib vähemalt üks kord kahe kalendriaasta jooksul tunnistuse väljaandmisele järgnevast päevast arvates labori jätkuvat vastavust hea laboritava nõuetele;
 4) teostab lisaks käesoleva lõike punktis 3 sätestatud korralisele kontrollile vajaduse korral head laboritava järgiva labori erakorralist kontrolli;
 5) teavitab Sotsiaalministeeriumi kontrollimisel avastatud puudustest;
 6) peatab tunnistuse kehtivuse või tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui ta on kindlaks teinud, et labor rikub hea laboritava nõudeid;
 7) esitab Sotsiaalministeeriumile aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta hea laboritava valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks;
 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt;
 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse.

 (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium.

 (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, välja arvatud need kulud, mis kaasnevad uuringuid läbiviivate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse vahetu hindamise ja tõendamisega. Need hea laboritava kontrollasutuse kulud tasub see labor, kelle vastavust hea laboritava nõuetele hinnatakse ja tõendatakse.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

§ 10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine

 (1) Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning selle tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel.

 (2) Kemikaali ohtlike omaduste määramiseks vajalikud katsed tehakse REACH-määruse artikli 13 nõuete ja komisjoni määruse (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT 142, 31.05.2008, lk 1–739), kohaselt. Valmistise tervise- ja keskkonnaohtlikkust määratakse ka konventsionaalse meetodiga.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (3) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (4) Kemikaale klassifitseeritakse neid iseloomustavate ohtlike omaduste järgi, hinnates nende kasutamisega kaasnevat riski.

 (5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta esimeses lisas (edaspidi lisa I).

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisas I loetlemata ained klassifitseeritakse käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määruse kohaselt.

 (7) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (8) Turustamise eest vastutav isik peab niisuguse EINECSis loetletud ohtliku keemilise aine, mida ei ole nimetatud lisas I, omadused kindlaks määrama olemasolevate asjakohaste ja kättesaadavate andmete alusel ning kuni aine kandmiseni lisasse I pakendama ja märgistama aine saadud teabe alusel.

 (9) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

§ 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus

 (1) Sotsiaalministri määrusega kehtestatakse:
 1) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
 2) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
 3) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.06.2009]
 4) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

 (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse:
 1) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
 2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele;
 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile ;
 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord ;
 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm .

 (3) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

 (4) Siseministri määrusega kehtestatakse ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

 (5) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

 (6) Suurõnnetuse ohuga ettevõttes kasutatava ohtliku kemikaali koguse ja liigi, kemikaali käitlemise seadme, tehnoloogia või hoiukoha muutmise kavandamisel arvestatakse muudatuse mõjudega suurõnnetuse ohule.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatusega kaasneb suurõnnetuse ohu oluline suurenemine, uuendab ettevõtja enne muudatuse tegemist ohutusaruande riskianalüüsi osa ning esitab riskianalüüsi Päästeameti kohalikule päästeasutusele.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (8) Päästeameti kohalik päästeasutus vaatab ohutusaruande riskianalüüsi läbi 30 päeva jooksul riskianalüüsi esitamise päevast arvates ja esitab pärast seda ettevõtjale ning kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku vastuse, milles antakse hinnang, kas muudatusega kaasneb suurõnnetuse ohu oluline suurenemine.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatusega kaasneb suurõnnetuse ohu oluline suurenemine, avaldab ettevõtja kohalikus ajalehes teate, milles märgitakse:
 1) kavandatava muudatuse sisu;
 2) muudatusega kaasneva suurõnnetuse ohu suurenemise ja muude mõjude kirjeldus;
 3) kontaktandmed arvamuse avaldamiseks;
 4) arvamuste avaldamise tähtaeg, mis on vähemalt kaks nädalat teate avaldamisest arvates.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatuse tegemisel arvestatakse avalikkuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamusega ning Päästeameti kohaliku päästeasutuse hinnanguga. Ettevõtja annab isikutele vastuse nende esitatud arvamuste arvestamise või arvestamata jätmise kohta koos asjakohaste põhjendustega.».
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

§ 111. Piirang kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi transiidile

 (1) Eesti tolliterritooriumile on lubatud transiidina tuua kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraati üksnes juhul, kui see vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

 (2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat on tahke ammooniumnitraat nii ainena kui ka valmistise koostises, mis sisaldab rohkem kui 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku.

 (3) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjalina kasutatavale ammooniumnitraadile.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ammooniumnitraat peab olema läbinud detonatsioonikindluse katse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) (edaspidi väetisemäärus) kohaselt.

 (5) Detonatsioonikindluse katse peab olema tehtud ja katse läbimine hinnatud väetisemääruse III lisa asjakohaste sätete kohaselt ning sellisteks katseteks väetisemääruse kohaselt heakskiidetud laboratooriumis. Kui katse tehakse väljaspool Euroopa Ühendust, võib katse teha ja asjakohase dokumendi väljastada rahvusvaheliselt tunnustatud laboratoorium, mis on akrediteeritud väetisemääruses nimetatud nõuetega samaväärsete nõuete kohaselt.

 (6) Detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kehtivus on 180 kalendripäeva katse tegemise päevast arvates.

 (7) Kauba valdaja peab esitama Maksu- ja Tolliametile detonatsioonikindluse katse läbimise kohta katse teinud laboratooriumi väljastatud asjakohase dokumendi või selle tõendatud koopia koos tollideklaratsiooniga piiripunktis.

 (8) Koos detonatsioonikindlust tõendava dokumendiga peab kauba valdaja esitama Maksu- ja Tolliametile tootepartii identifitseerimist võimaldava dokumendi, milles on märgitud ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus tootes, tootepartii kogus ja tootmise kuupäev ning muud asjakohased andmed tootepartii tuvastamiseks.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.10.2009]

§ 12. Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinnases, põhjavees, pinna- ja merevees, setetes ning organismides

  Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinnases, põhjavees, pinna- ja merevees, setetes ning organismides kehtestab keskkonnaminister määrusega .
[RT I 2003, 75, 499 - jõust. 13.12.2003]

§ 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes

 (1) Ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide kogus ei tohi ületada:
 1) ohtlikus ettevõttes B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kehtestatud künniskogust;
 2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kehtestatud künniskogust.

 (2) Vabariigi Valitsus võib keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel:
 1) ettevõtte tegevus tekitab võimaliku suurõnnetuse ohu;
 2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse;
 3) valla- või linnavolikogu, mille haldusterritooriumil ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse;
 4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus;
 5) ettevõtja on esitanud järelevalveasutusele valeandmeid;
 6) ettevõtja on esitanud Terviseametile valeandmeid käideldavate kemikaalide omaduste või koguse kohta;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korra alusel teabelehte, ohutusaruannet või ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani;
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
 8) ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.

 (3) Kui suurõnnetuse ärahoidmine nõuab kiiret tegutsemist, on päästeasutusel õigus ajutiselt peatada ettevõtte tegevus või kehtestada keelde või piiranguid.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 14. Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuvate riskidega üld- ja detailplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel. Seejuures tuleb:
 1) kindlaks teha ettevõtted, kus suurõnnetuste tõenäosus või nende tagajärgede raskus võib suureneda nende ettevõtete asukoha läheduse tõttu teistele ohtlikele või suurõnnetuse ohuga ettevõtetele;
 2) arvestada olemasolevate ettevõtete läheduses paiknevaid hooneid ja rajatisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või nende tagajärgede raskust;
 3) suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel tagada avalikkuse teavitamine.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Päästeameti kohalikule päästeasutusele kooskõlastamiseks üldplaneeringu ja detailplaneeringu ning ehitusprojekti heakskiitmiseks:
 1) uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoha valikul;
 2) olemasoleva suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel;
 3) suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel.

 (3) Päästeameti kohalik asutus toob käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtude hindamisel oma vastuses kohaliku omavalitsuse üksusele välja järgmised asjaolud:
 1) kas kavandatav planeering või ehitus suurendab suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust;
 2) suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel tuuakse välja ohualasse jääv piirkond;
 3) kas ettevõtte õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad;
 4) kas enne planeeringu kinnitamist või ehitusloa väljastamist peab ettevõtja kohalikule omavalitsusele ja päästeasutusele esitama lisainformatsiooni;
 5) päästeasutuse soovitused suurõnnetuse riskide maandamise ja muude asjaolude kohta.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

§ 15. Tingimused kemikaali käitlemiseks

 (1) Kemikaali käitleja on kohustatud:
 1) kemikaali käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust;
 2) pidama käideldavate ohtlike kemikaalide arvestust, säilitama arvestusdokumente 10 aastat;
 3) teavitama Terviseametit teavitamisele kuuluvatest kemikaalidest;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 4) teavitama oma tegevusest Tehnilise Järelevalve Ameti ja asukohajärgset päästeasutust juhul, kui ettevõte kuulub ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 5) viivitamatult teavitama asukohajärgset päästeasutust, Tehnilise Järelevalve Ameti ja valla või linna omavalitsust reostusest või õnnetusest;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 6) tagama ohtlikule ja suurõnnetuse ohuga ettevõttele ja selle tegevusele kehtestatud nõuete või piirangute täitmise.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kemikaalide arvestus peab näitama iga kemikaali koguse liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni.

 (3) Teavitamisele kuuluva kemikaali importimis- või käitlemisõigus tekib, kui Terviseamet on:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 1) andnud importijale üle teabe importimise lubatavuse kohta;
 2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust.

 (31) Kui kemikaali käitleja tegevuse hulka kuulub ohtliku kemikaali autovedu, raudteevedu, siseveeteede vedu või sellega seotud ohtlike kemikaalide pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami.

 (4) Ettevõtja koostab teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, lähtudes käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktist, ning esitab need kohalikule omavalitsusele ja päästeasutusele. Teabeleht ja ohutusaruanne tuleb esitada ka Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

 (41) Kemikaali turustamise eest vastutav isik peab 30 päeva jooksul pärast Eesti Vabariigis kemikaali turustamise alustamist esitama Terviseametile tervisele ohtlike valmististe füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning terviseohtlikkuse kohta kirjaliku teabe, mida kasutatakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning rakendamise eesmärgil. Samal eesmärgil esitab detergentide turule laskmise eest vastutav isik Terviseametile Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta artikli 9 punktis 3 nimetatud teabe.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (5) [Kehtetu – RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

 (6) Võimaliku kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest.

 (7) Tegevuse lõpetamise korral vastutab ettevõtja tema valduses oleva kemikaali ohutuse eest kuni selle üleandmiseni uuele valdajale, kellele laienevad käesoleva seaduse nõuded kemikaali vastuvõtmise hetkest.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

§ 16. Kemikaali hoidmise ja omandamise piirang

 (1) Kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalide hoidmine ja käitlemine ei tohi põhjustada ohtu hoidjale ja käitlejale, kaasinimestele, varale või keskkonnale.

 (3) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

3. peatükk OHUTUSNÕUDED 

§ 17. Põhilised ohutusnõuded

 (1) Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta.

 (2) Kemikaali käitleja peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks.

 (3) Ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama:
 1) käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile;
 2) oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel;
 3) kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist;
 4) õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust;
 5) ohutustehniliste, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist.

 (4) Ettevõtja teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja.

 (5) Kemikaalist johtuva reostuse korral peab käitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju.

§ 18. Kemikaali pakendile ja märgistusele esitatavad nõuded

 (1) Ohtliku kemikaali pakend peab olema kemikaali ohutu käitlemise tagamiseks nõuetekohaselt märgistatud ja pakendist kemikaali lekke vältimiseks vastupidav.

 (2) Ohtliku kemikaali müügipakend ja selle märgistus peavad vastama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele. REACH-määruse kohaselt registreeritud ainete puhul tuleb arvestada nimetatud määruse artiklite 12 ja 13 kohaldamisel saadud teavet.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (21) Ohtliku kemikaali veopakend ja selle märgistus peavad vastama raudteel, maanteel, veeteel ja õhus veetavate ohtlike kaupade pakendamise ja märgistamise rahvusvahelistele nõuetele. Kui kemikaali veetakse müügipakendis, peab see olema märgistatud nii ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kui ka müügipakendile kehtestatud nõuete kohaselt.

 (3) Kui kemikaali pakend või teave kemikaali kohta ei võimalda seda ohutult käidelda, kõrvaldatakse kemikaal omaniku algatusel ja kulul käitlusest vastavalt jäätmeseadusele.

 (4) Kemikaali jaemüük võib toimuda ainult suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originaalpakendis või selleks ettenähtud seadmetega.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

§ 19. Kemikaali ohutuskaart

 (1) Kemikaali ohutuskaart esitatakse REACH-määruse artikli 31 nõuete kohaselt.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (2) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (3) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (4) Ohtliku kemikaali turustamise eest vastutav isik peab esitama Terviseametile ohutuskaardi tervisele ohtliku valmistise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast turustamise alustamist kas paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (5) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

4. peatükk KEMIKAALIST TEAVITAMINE 

§ 20. Kemikaalist teavitamine

 (1) –(31)
[Kehtetud – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

 (32) EINECSis loetletud ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse koguses kümme tonni või rohkem aastas, esitatakse Terviseametile iga aasta 7. juuniks eelmise aasta andmed EÜ Nõukogu määruse 793/93EMÜ kaubanduslike keemiliste ainete riski hindamise ja kontrolli kohta lisa IV kohaselt.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (4) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

 (5) [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

§ 21. [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

§ 22. Teabe kättesaadavus ja ärisaladuse kaitse

 (1) Teave Terviseametis registreeritud kemikaali ohtlikkuse ja selle ohutu käitlemise kohta on avalik.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Terviseamet on kohustatud hoidma ja kaitsma ärisaladust seadusega sätestatud korras.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (21) Terviseametile teabe esitanud isik võib Terviseametilt taotleda tema poolt toimikutes või muul moel esitatud teabe tunnistamist ärisaladuseks, mille avalikustamine võib kahjustada tema majanduslikke või ärihuve. Selline taotlus peab olema põhjendatud.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (22) Terviseamet otsustab taotleja esitatud dokumentide alusel, millist esitatud teavet tuleb käsitleda ärisaladusena. Sellist teavet võib edastada üksnes Euroopa Komisjonile või teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Terviseamet on sellise teabe edastamisel kohustatud ära näitama, et tegemist on salastatud teabega.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (23) Terviseamet peab tarvitusele võtma kõik abinõud, et hoida käesoleva seaduse alusel konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ja Euroopa Komisjonilt või teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt konfidentsiaalsena saadud teavet avalikuks tuleku eest.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (24) Kui teabe esitanud isik avalikustab konfidentsiaalse teabe ise, on ta kohustatud sellest teavitama Terviseametit.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Ärisaladuse hulka ei kuulu:
 1) aine või valmistise kaubanduslik nimetus;
 2) teavitaja, valmistaja ja importija nimi;
 3) füüsikalised ja keemilised omadused;
 4) andmed ohutuskaardil ja lisateave kemikaali ohtlikkuse kohta;
 5) toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste testide koondtulemused;
 6) ohtliku aine kindlakstegemise analüütilised meetodid;
 7) ohtlikud lisandid;
 8) ohutusabinõud;
 9) kahjutustamise viisid.

5. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 23. [Kehtetu – RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 24. Järelevalve

 (1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 304/2003 kemikaalide ekspordi ja impordi kohta ning REACH-määruse nõuete täitmise üle teevad:
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
 1) Tehnilise Järelevalve Amet – ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 2) päästeasutused – teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanide osas;
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
 3) Tööinspektsioon – töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise osas;
 4) Keskkonnainspektsioon – keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras;
 5) Tarbijakaitseamet – ohtliku kemikaali ja detergendi jaemüüginõuete täitmise osas;
 6) Maksu- ja Tolliamet – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 304/2003 lisas 1 loetletud kemikaalide ekspordile ja impordile kehtestatud nõuete täitmise ning käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud ammooniumnitraadi detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kontrollimise osas;
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]
 7) Terviseamet – hulgimüügis oleva kemikaali ja detergendi turustamiseks esitatud nõuete täitmise osas;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
 8) Sotsiaalministeerium – käesoleva seaduse § 91 lõigetes 5 ja 6 nimetatud haldusülesande täitmise osas.

 (2) Järelevalvet teostav isik on kohustatud:
 1) esitama kontrollitavale oma ametitõendi ning selgitama järelevalve teostamise eesmärki ja selle toiminguid;
 2) selgitama kontrollitavale nõuete rikkumise korral rikkumise olemust ja nõudma rikkumise lõpetamist;
 3) hoidma temale järelevalvetoimingute tegemisel teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvat teavet.

 (3) Järelevalvet teostaval isikul on õigus:
 1) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja tutvuda kemikaali käitlemisega seotud dokumentidega ning saada kemikaali ohtlikkuse ja ohutu käitlemisega seotud dokumentidest koopiaid;
 2) pääseda takistamatult kontrollitavale objektile, teha mõõtmisi ja võtta analüüside tegemiseks proove;
 3) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks koos täitmise tähtaja määramisega ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;
 4) määrata ekspertiise kemikaali ohtlikkuse kindlakstegemiseks ja kemikaalist johtuva riski hindamiseks tervisele, keskkonnale ja varale.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on lõikes 1 nimetatud inspektsioonil, ametil või asutusel õigus rakendada sunniraha või asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006]

51. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 241. Ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumine

 (1) Ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 242. Ohtlike kemikaalide ja detergentide käitlemis- ja ohutusnõuete rikkumine

 (1) Ohtlike kemikaalide või detergentide käitlemis- ja ohutusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

§ 243. [Kehtetu – RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

§ 244. REACH-määrusega kehtestatud nõuete rikkumine

 (1) REACH-määrusega kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 350 000 krooni.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

§ 245. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 241, 242 ja 244 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 241, 242 ja 244 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Tehnilise Järelevalve Amet;
 2) Päästeamet ja kohalikud päästeasutused;
 3) Tööinspektsioon;
 4) Keskkonnainspektsioon;
 5) Tarbijakaitseamet;
 6) Terviseamet.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Käesoleva seaduse §-des 242 ja 244 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 25. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkt 3, §-d 18, 20 ja 21 rakenduvad kahe aasta möödudes käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Käesoleva seaduse § 19 lõige 4 jõustub 2006. aasta 1. mail.
[RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]

 (3) Käesoleva seaduse § 111 jõustub 2009. aasta 1. oktoobril.
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]


1Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 196, 16.08.1967, lk 1–98);

nõukogu direktiiv 92/32/EMÜ, millega seitsmendat korda muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 5.06.1992, lk 1–29);

komisjoni direktiiv 98/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne neljandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 305, 16.11.1998, lk 1–181);

komisjoni direktiiv 98/98/EÜ, millega kohandatakse kahekümne viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1–624);

komisjoni direktiiv 2000/32/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 8.06.2000, lk 1–89);

komisjoni direktiiv 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.08.2001, lk 1–333);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1–68);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (ELT L 50, 20.02.2004, lk 44–59);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (ELT L 50, 20.02.2004, lk 28–43);

nõukogu direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (EÜT L 10, 14.01.1997, lk 13–33);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/105/EÜ, millega muudetakse direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 97–105);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/121/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur (ELT L 396, 30.12.2006, lk 851–857), viimati parandatud (ELT L 136, 29.05.2007, lk 281–282).
[RT I 2009, 12, 74 - jõust. 27.02.2009]