Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastane rahastusleping

Õigusakt

Väljaandja:	Riigikogu
Akti liik:	välisleping
Teksti liik:	algtekst
Jõustumise kp:	08.05.2001
Avaldamismärge:	RT II 2001, 14, 68

Vaata digitemplit

Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastane rahastusleping

Vastu võetud 25.01.2001

Rahastuslepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise ja lõppemise kohta

Euroopa Ühenduste Komisjon, edaspidi «komisjon», tegutsedes Euroopa Ühenduse, edaspidi «ühendus», nimel

ning Eesti Vabariigi valitsus, tegutsedes Eesti Vabariigi, edaspidi «Eesti Vabariik», nimel, edaspidi «lepingupooled»,

lähtudes asjaolust, et

(1) ühendus on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1268/1999 21. juunist 1999 ühenduse toetuse kohta põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelsetele meetmetele Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides liitumiseelsel perioodil* kehtestanud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (edaspidi «SAPARD») rahastamise nõuded.

(2) Eesti Vabariigil on õigus olla SAPARDi programmi raames abisaajaks.

(3) Eesti Vabariik on kinnitanud põllumajanduse ja maaelu arengukava ning esitanud selle komisjonile programmina kinnitamiseks.

(4) Nimetatud kava kinnitati põllumajanduse ja maaelu arenguprogrammina otsusega, mis võeti määruse (EÜ) nr 1268/1999 artikli 4 lõike 5 kohaselt vastu 17. novembril 2000. Eesti Vabariigis tuleb luua tingimused põllumajanduse ja maaelu arenguprogrammi ning selles tehtavate muudatuste rakendamiseks.

(5) Nagu näeb ette nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999 21. juunist 1999 kandidaatriikidele liitumiseelse strateegia raames antava abi koordineerimise kohta, mis sätestab muudatused määrusesse (EMÜ) nr 3906/89**, artikkel 12 lõige 2, rakendatakse programmi detsentraliseeritult, lähtudes otsusest, mille komisjon võttis vastu Eesti Vabariigi agentuurile abi juhtimise üleandmise kohta,

on kokku leppinud järgmises.
* EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87.
** EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68.

Artikkel 1. Eesmärk

1. Lepinguga määratakse kindlaks tehnilised, õiguslikud ja halduspõhimõtted, mille alusel rakendatakse Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arenguprogrammi ning nimetatud dokumendi muudatusi (edaspidi programm). Viidetena lepingu täitmisele käsitatakse ka viiteid programmile, üheaastas(t)ele rahastuslepingu(te)le ja lisa jao A artikli 3 lõikes 1 viidatud komisjoni otsusele ning nende täitmisele.

2. Eesti Vabariik kohustub lepingu kohaselt tagama programmi nõuetekohase detsentraliseeritud rakendamise Eesti Vabariigis.

3. Vastuolude tekkimisel on leping programmi suhtes ülimuslik.

Artikkel 2. Üheaastane rahastusleping

1. Pärast programmi komisjonis kinnitamist ning lepingu sõlmimist sõlmitakse igal aastal üheaastane rahastusleping.

2. Üheaastaste rahastuslepingutega sätestatakse ühenduse võetavad rahalised kohustused. Nimetatud lepingud on ainsad dokumendid, mis määravad kindlaks rahalised kohustused, mille ühendus võtab Eesti Vabariigi suhtes. Iga üheaastane rahastusleping sisaldab järgmisi sätteid:
(a) ühenduse maksimaalne finantskohustus Eesti Vabariigi suhtes asjaomasel aastal ning võetud kohustuse kehtivusperiood,
(b) vajaduse korral lepingu muudatussätted.

3. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist kaotab Eesti Vabariik õiguse saada programmist lähtuvat toetust.

Artikkel 3. Kontrollimine ja audit

1. Komisjonil ja Euroopa Ühenduste Audiitorite Kogul (edaspidi audiitorite kogu) on õigus lähetada enda ametnikke või volitatud esindajaid, kel on õigus viia programmi rakendamisest lähtuvalt läbi:
(a) tehnilisi või rahalisi kontrollimisi või auditeid Eesti Vabariigis;
(b) kontrollimisi, et tuvastada normide rikkumist või pettust.

Selliste kontrollimiste ja auditite kestel võib vaadata läbi süsteeme ning protseduure ning kohapeal kontrollida
– projekte ja abisaajaid ning
– hinnapakkumiste ja summade laekumise majandusliku tõendatust, aga ka päritolusertifikaatide ning programmi raames abi saanutele kaupade ja teenuste tarnijaid.

Ühendus teavitab selliste missioonide ja auditite korraldamisest eelnevalt Eesti Vabariigi asjaomaseid ametkondi.

2. Eesti Vabariik säilitab häid raamatupidamistavasid ning lepingus sätestatud nõudeid järgides kõiki raamatupidamisdokumente ja muid andmeid, mida on vaja, et tuvastada programmi raames rahastatavaid projekte ning vajaduse korral ka teenuseid.

Samuti tagatakse lõikes 1 viidatud ametnikele või esindajatele õigus kontrollida kõigi programmi raames rahastatavate projektidega ning vajaduse korral ka teenustega seotud dokumentatsiooni, korraldust ja raamatupidamisandmeid.

Kõiki abi saajaid teavitatakse hiljemalt nende projektide väljavalimise momendil asjaolust, et lõikes 1 viidatud ametnikel või esindajatel on kohapealse kontrollimise õigus.

3. Eesti Vabariik esitab lõikes 1 viidatud ametnike ja esindajate nõudmisel kogu dokumentatsiooni ja muu informatsiooni, kaasa arvatud elektroonilisel kujul loodud või säilitatavad andmed, programmi raames võetud kohustuste ja kulude kohta. Samuti võetakse meetmeid, et lihtsustada ühenduse eespool nimetatud ametnike ja esindajate lepingust lähtuvat tööd.

Artikkel 4. Vaidluste lahendamine

Kõik lepingupoolte vahel tekkivad lepingust lähtuvad vaidlused lahendatakse lisa jaos G sätestatud korras.

Artikkel 5. Lepingu keel

1. Lepinguga seotud infot vahetatakse komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel inglise keeles.

2. Eesti Vabariik tagab lisa jao A artikli 3 lõikes 1 viidatud komisjonile kontrollimiseks vajalikud ingliskeelsete riiklike õigusaktide, kirjalike protseduuride käsiraamatute, juhendmaterjalide, standardsete kontroll-lehtede, asjakohase haldus- ja standarddokumentatsiooni ning vormide olemasolu. Kui dokumente on vaja muul otstarbel kui kontrollimine, kuid nende ingliskeelsed variandid puuduvad, esitab Eesti Vabariik viivitamatult ingliskeelsed tekstid pärast komisjoni sellesisulise nõude esitamist.

Artikkel 6. Lepingu lõpetamine

1. Komisjon ja Eesti Vabariik valvavad oma konkreetsetest kohustustest lähtuvalt lepingu raames programmi rakendamise järele. Seadmata kahtluse alla õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepingu muudest sätetest, on mõlemal lepingupoolel õigus leping lõpetada juhul, kui teine lepingupool ei täida mõnda temale lepinguga pandud kohustusi. Kui üks lepingupooltest taolisi rikkumisi täheldab, annab ta teisele sellest viibimatult teada.

2. Kui komisjon on täheldanud lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist:
(a) teavitab ta Eesti Vabariiki oma kavatsustest, näidates ära põhjenduse(d) ja
(b) saab lähtuvalt programmist, vastuollu minemata lisa jao A artiklites 11 ja 12 viidatud otsustega, õiguse:
(i) esitada Eesti Vabariigi vastu rahalisi nõudeid;
(ii) katkestada summade ülekandmine Eesti Vabariigile;
(iii) keelduda ühenduse nimel uute rahaliste kohustuste võtmisest ja
(iv) vajaduse korral leping lõpetada alates hetkest, mil rikkumist esmakordselt täheldati.

Artikkel 7. Üksikasjalikud tingimused

Lepingu rakendamise üksikasjalikud tingimused on toodud lisas:

Jagu A	Finantsjuhtimine
Jagu B:	Programmi juhtimine, rakendamise järelevalve ja hindamine
Jagu C:	Üldsätted
Jagu D:	Kvartaalsed ja aasta kuluaruanded
Jagu E:	Auditeeriva ametkonna juhend
Jagu F:	Lepingu tarbeks kohandatud ühenduse õigusaktide tekst, millele on viidatud SAPARDi* finantseeskirjade määruses (EÜ) nr 2222/2000
Jagu G:	Vaidluste lahendamine

* EÜT L 253, 7.10.2000, lk 5.

Nimetatud lisa moodustab lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 8. Kontaktaadressid

Lepingu rakendamise küsimusi käsitlev kirjavahetus, milles viidatakse vajaduse korral programmi numbrile ja nimetusele, edastatakse järgmistele aadressidele:

ühenduse nimele:
Commission of the European Communities, Directorate General Agriculture, SAPARD Unit, Rue de la Loi, 200 B – 1049 Brussels; Tel 00 32 2 2967 337; Faks 00 32 2 29 51746; e-post: [email protected];

Eesti Vabariigis:
Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn; Tel 00 372 611 3572; Faks 00 372 696 6810; e-post: [email protected].

Artikkel 9. Lepingu jõustumine

Leping jõustub päeval, mil mõlemad lepingupooled on teist kõigi selle sõlmimisega seonduvate formaalsuste täitmisest teavitanud.

Artikkel 10. Allkirjad

Leping koostatakse dubleerivalt nii inglise kui ka eesti keeles. Autentsena käsitatakse üksnes ingliskeelset teksti.

Koostatud Brüsselis jaanuari kuu kahekümne viiendal päeval kahe tuhande esimesel aastal.

Eesti Vabariigi nimel
Siim KALLAS
Rahandusminister

Euroopa Ühenduste Komisjoni nimel
Franz FISCHLER
Komisjoni liige

Jagu A
FINANTSJUHTIMINE

Artikkel 1. Reguleerimisala

Selles jaos nähakse ette programmi rakendamiseks vajalikud finantssätted. Programmi rakendamisel lähtutakse komisjonis vastu võetavast otsusest, millega abi juhtimine antakse üle agentuurile, ning nimetatud otsuse sisust.

Artikkel 2. Mõisted

Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) «rahvusliku fondi» all mõistetakse pädevat ametkonda, mille on määranud Eesti Vabariik ja mis tegutseb riiklikult volitatud ametniku alluvuses;

(b) «pädeva ametkonna» all mõistetakse Eesti Vabariigi ametkonda, mis
(i) teostab SAPARDi agentuuri akrediteerimist, järelevalvet ja akrediteerimise tühistamist;
(ii) nimetab auditeeriva ametkonna;

(c) «SAPARDi agentuuri» all mõistetakse Eesti Vabariigi moodustatud ning tema vastutusel tegutsevat ametkonda, mis täidab rakendus- ja maksefunktsioone. Ühel ajavahemikul võidakse Eesti Vabariigis akrediteerida vaid üks SAPARDi agentuur;

(d) «auditeeriva ametkonna» all mõistetakse ametkonda, mis on oma tegevuses SAPARDi agentuurist sõltumatu ning legaliseerib kontosid, koostab aruandeid juhtimis- ja kontrollsüsteemide kohta ning kinnitab kaasfinantseeritavad kulutused;

(e) «SAPARDi eurokonto» all mõistetakse riiklikult volitatud ametniku Eesti Vabariigi nimel ja vastutusel avatavat kontot rahandusasutuses, mis teenib tavapärast kommertsintressi ning millele laekuvad käesoleva jao artiklis 7 viidatud maksed ja mida kasutatakse üksnes SAPARDi tehingute tegemiseks, ning mille käibevaluutaks on euro ja mida ei maksustata;

(f) «finantsaasta» all mõistetakse 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini kestvat kalendriaastat;

(g) «meetme» all mõistetakse prioriteedi rakendamise vahendit, mille alusel projekte kaasfinantseeritakse; meetmele eraldatakse ühenduse ja Eesti Vabariigi rahalised osalusmäärad ning sellel on konkreetsed eesmärgid;

(h) «projekti» all mõistetakse programmi lõplike abisaajate tehtavaid toiminguid;

(i) «lõpliku abisaaja» all mõistetakse toimingute tegemise eest vastutavat organisatsiooni või riiklikku või eraettevõtet;

(j) «ühenduse osaluse» all mõistetakse ühenduse kaasfinantseerimist programmi raames kaetavates kulutustes;

(k) «avaliku sektori osaluse» all mõistetakse nii ühenduse kui ka Eesti Vabariigi kõikide avaliku sektori ametkondade kaetavaid kulutusi.

Artikkel 3. Abi juhtimise üleandmine

1. Enne abi juhtimise agentuurile üleandmise otsuse vastuvõtmist lubab Eesti Vabariik komisjonil kontrollida vastavust jao F punktides 1 ja 3 sätestatud tingimustele, selles jaos edaspidi «tingimused», ning selle jao artiklitele 4–6 ja 14.

Kontrollimaks vastavust esimeses lõigus viidatud tingimustele ning artiklitele, kontrollib komisjon:
(a) rahvusliku fondi programmi rakendamise protseduure ja struktuure ning SAPARDi agentuuri protseduure, vajaduse korral ka nende ametkondade struktuure ja protseduure, kes lähtuvalt selle jao artikli 4 lõikest 3, artikli 5 lõikest 3 ja artiklist 6 lõikest 5 täidavad delegeerimise järel erinevaid ülesandeid;
(b) kohapeal.

2. Eesti Vabariik tagab omalt poolt riiklikult volitatud ametniku võetava täieliku rahalise vastutuse ja sellest tulenevate kohustuste täitmise ühenduse finantsosalusest lähtuvate summade suhtes. Riiklikult volitatud ametnik vahendab komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel finantsinformatsiooni.

3. Kui lõike 1 esimeses lõigus loetletud tingimused on täidetud ja samas viidatud artikleid järgitakse, võidakse otsus abi juhtimise üleandmise kohta Eesti Vabariigi agentuurile teha ka tingimisi.

Artikkel 4. Pädeva ametkonna ülesanded

1. Eesti Vabariik täidab enne SAPARDi agentuuri akrediteerimist tingimuse, mille kohaselt pädev ametkond veendub, et agentuuri haldus-, raamatupidamis-, maksete tegemise ja sisekontrolliprotseduurid annavad järgmised tagatised:
(a) enne väljamakse autoriseerimist kontrollitakse maksenõuete vastuvõetavust ning vastavust lepingule;
(b) võetud maksekohustused ja tehtud väljamaksed kajastuvad täpselt ja täielikult raamatupidamisdokumentides;
(c) vajalikud dokumendid on esitatud õigel ajal ja selleks nõutavas vormis;
(d) enne lepingu allakirjutamist abi saajaga ning kohustuse registreerimist kontrollitakse avalduste vastavust nõuetele ja lepingule.

SAPARDi agentuur säilitab kõiki dokumente, mis on aluseks väljamaksete tegemisele, ning dokumente, mis tõendavad ette nähtud haldus- ja kontrollitoimingute tegemist. Kui nimetatud dokumente hoitakse väljaminekute autoriseerimise eest vastutavates ametkondades, on nimetatud ametkonnad kohustatud edastama SAPARDi agentuurile vajalikud aruanded tehtud kontrollide arvu, nende sisu ning tulemustest lähtuvalt rakendatud meetmete kohta.

2. Eesti Vabariik tagab, et pädeva ametkonna SAPARDi agentuuri akrediteerimiseks tehtava otsuse puhul on aluseks võetud kontroll lõikes 1 viidatud tegevusprotseduuride ja struktuuride üle. Kontrollides pööratakse erilist tähelepanu protseduuridele, mida rakendatakse, et kaitsta ühenduse huve programmi raames finantseerivate toimingute tegemisel, võttes arvesse seejuures käesoleva jao artikleid 5 ja 14 ning pöörates tähelepanu järgmistele valdkondadele:
(a) väljamaksete tegemine,
(b) pangakontode kaitse;
(c) arvutisüsteemide turvalisus;
(d) raamatupidamisdokumentide säilitamine;
(e) kohustuste jagamine ning sise- ja väliskontrollisüsteemide piisavus;
(f) nõutavad tagatised;
(g) sissenõutavad summad;
(h) projektide valik, pakkumiste korraldamine ja lepingute sõlmimine ning
(i) hankereeglite järgimine.

3. Lõikes 2 nimetatud kontrolli tehakse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite järgi.

Pädev ametkond võib delegeerida kontrollimise teistele ametkondadele. Üldiselt vastutab kõigil juhtudel Eesti Vabariiki esindav riiklikult volitatud ametnik.

4. Akrediteerimisotsus võidakse teha tingimisi kindlaks perioodiks, mille pikkus sõltub haldus- ja raamatupidamisprotseduurides muudatusi eeldava probleemi tõsidusest. Kui taolise tingimisi akrediteerimise võimalust kaalutakse, peavad nõutaval määral olema täidetud käesoleva jao artiklites 5 ja 14 ette nähtud tingimused, eriti järgmiste kriteeriumide suhtes:
(i) kirjalikud protseduurid;
(ii) kohustuste lahusus;
(iii) projektide heakskiitmine enne nende elluviimist ja väljamaksete tegemisele eelnev kontroll;
(iv) makseprotseduurid;
(v) raamatupidamisprotseduurid;
(vi) arvutiturve;
(vii) siseaudit ja vajaduse korral riigihangete korraldus.

5. Pädev ametkond tagab SAPARDi agentuuri raamatupidamise vastavuse rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardile.

6. Kui pädev ametkond on veendunud, et kontrollitav SAPARDi agentuur vastab kõigile olulistele nõuetele, jätkab pädev ametkond akrediteerimistoiminguid. Muudel juhtudel koostatakse SAPARDi agentuuri tarvis haldus- ja raamatupidamisprotseduure käsitlevad tegevusjuhised, milles on erilist tähelepanu pööratud nõuetele, mis agentuuril tuleb enne akrediteerimist täita.

7. Artiklis 5 ette nähtud ülesannete täitmiseks edastab riiklikult volitatud ametnik komisjonile järgmised andmed akrediteeritava SAPARDi agentuuri kohta:
(a) SAPARDi agentuuri nimi ja põhikiri;
(b) haldus-, raamatupidamis- ja sisekontrolliprotseduurid, mille kohaselt tehakse väljamakseid programmi rakendamisel;
(c) akrediteerimisakt, mis sisaldab kirjalikku kinnitust selle kohta, et ametkond vastab akrediteerimiskriteeriumidele ning annab vajaduse korral ülevaate muudatuste tegemiseks antud juhistest ja tähtaegadest;
(d) informatsioon järgmise kohta:
   (i) ametkonna kohustused,
   (ii) nende kohustuste jagunemine osakondade vahel;
   (iii) suhted teiste asutustega, era- või avalik-õiguslike asutustega, kes samuti vastutavad programmi raames tehtavate väljamaksete aluseks olevate meetmete rakendamise eest;
   (iv) abisaajate maksenõuete laekumise, kontrollimise ja kinnitamise ning väljamaksete autoriseerimise, maksete tegemise ja raamatupidamises kajastamise protseduurid;
   (v) siseauditit reguleerivad sätted.

Riiklikult volitatud ametnik informeerib komisjoni planeeritavatest muudatustest neis valdkondades enne, kui muudatused tehakse.

8. Eesti Vabariik tagab pädeva ametkonna järelevalve akrediteerimise üle ning akrediteerimise viivitamatu tühistamise juhul, kui SAPARDi agentuuri tegevus ei vasta enam mõnele lõike 4 punktides i kuni vii loetletud kriteeriumile. Taoliste asjaolude ilmnemisel informeerib riiklikult volitatud ametnik nendest viivitamatult komisjoni.

Artikkel 5. SAPARDi agentuuri rakendus- ja makseülesanded

1. SAPARDi agentuuri rakendusülesanded on:
(a) taotluste vastuvõtu algusest teada andmine ning vastavusnõuete ja kriteeriumide avalikustamine;
(b) projektide valik paremusjärjestuse aluseks olevate kriteeriumide põhjal;
(c) projektide kinnitamisele eelnev taotluste kontroll vastavusnõuete ja kriteeriumide ning lepingu tingimuste põhjal, vajaduse korral ka riigihanke nõuete kohaldamine;
(d) lepinguliste kohustuste kirjalik sätestamine agentuuri ja abisaajate vahel, kaasa arvatud informatsioon nimetatud tingimuste järgimata jätmisest tulenevate sanktsioonide rakendamise kohta ning vajaduse korral nõusoleku andmine töödega alustamiseks;
(e) projekti kinnitamisele eelneva ja järgneva kohapealse vastavuskontrolli tegemine;
(f) järelkontroll teostatavate projektide rakendamise üle;
(g) indikaatoritest lähtuv aruandlus meetmete rakendamise kohta;
(h) abisaaja teavitamine ühenduse osalusest toetatavate projektide rahastamisel.

2. SAPARDi agentuuri maksefunktsioonid on:
(a) maksenõuete kontrollimine,
(b) kohapealne kontroll makse põhjendatuse kindlakstegemiseks,
(c) makse autoriseerimine,
(d) väljamakse tegemine,
(e) kohustuste ja väljamaksete kajastamine raamatupidamises,
(f) kui see tuleneb SAPARDi agentuuri ja abisaaja vahelistest lepingulistest kohustustest või programmist, abisaajate kontrollimine pärast toetuste väljamaksmist, et teha kindlaks, kas toetuse saamise nõudeid ja tingimusi jätkuvalt täidetakse.

3. Kui rakendus- ja maksefunktsioone ei täideta samas haldusstruktuuris, võib SAPARDi agentuur need delegeerida teistele ametkondadele, eeldusel et on täidetud käesoleva jao artikli 14 lõigetes 2.3.1 kuni 2.3.8 viidatud tingimused. Sellele võimalusele vaatamata ei ole ühelgi juhul õigust delegeerida käesoleva jao artiklites 14.1.2 ja 14.1.3 ette nähtud väljamaksete tegemise ning kohustuste ja väljamaksete raamatupidamises kajastamise funktsiooni. Projektide kinnitamise, kohapealse kontrolli ja väljamaksete tegemisel tuleb lähtuda kohustuste nõuetekohase lahususe põhimõttest.

4. Eesti Vabariik tagab, et pärast akrediteerimist edastab pädev ametkond komisjonile eelnevaks kontrollimiseks mis tahes esitatud muudatusettepanekud SAPARDi agentuuri maksefunktsioonides.

5. Eesti Vabariik tagab, et juhul, kui SAPARDi agentuur ei täida jao B artikli 2 punktis c ette nähtud korraldava ametkonna funktsioone, edastab SAPARDi agentuur nimetatud ametkonnale kogu selle funktsioonide täitmiseks vajaliku informatsiooni.

6. Investeeringute korral infrastruktuuriga seotud projektidesse, mille puhul võib eeldada, et tavatingimustes saadaks neist olulist rahalist tulu, tuleb SAPARDi agentuuril enne võimaliku abisaajaga lepingulistesse suhetesse astumist kontrollida, kas projekt on sellist laadi. Sissetulekuallikaks olevate projektide puhul on SAPARDi agentuur kohustatud jälgima, et asjakohasele projektile kõigi avaliku sektori vahendite arvelt antava abi määr ei oleks kokku suurem kui 50% aktsepteeritavatest kulutustest.

7. Kõigi investeerimisprojektide puhul, välja arvatud infrastruktuuri tehtavad investeeringud, mis ei anna olulist rahalist tulu, on SAPARDi agentuur kohustatud jälgima, et asjaomasele projektile avaliku sektori vahendite arvelt antava abi kumulatiivne määr ei oleks ühegi projekti puhul suurem kui 50% aktsepteeritavatest kulutustest. Koolitusmeetmeid käsitatakse selles lõikes mitte investeeringute, vaid inimeste teadmiste, oskuste suurendamisele suunatud abivahenditena.

Artikkel 6. Auditeeriva ametkonna ülesanded

1. Eesti Vabariik on kohustatud tagama, et auditeeriv ametkond täidaks järgmised ülesanded:
(a) teeb SAPARDi agentuuri aastaaruannete ning SAPARDi eurokonto kohta auditeerimisotsuse, mis käsitleb nimetatud kontode ühtsust, täpsust ja tõesust;
(b) iga-aastaste SAPARDi agentuuri juhtimis- ja kontrollsüsteemide nõuetekohasust käsitlevate aruannete koostamine, et tõendada agentuuri suutlikkust tagada kõigi väljaminekute vastavust käesoleva jao artikli 7 lõikele 1;
(c) käesoleva jaotuse artikli 8 lõikes 2 viidatud riikliku kaasfinantseerimise olemasolu ja nõuetekohase rakendamise kontrollimine.

2. Auditeerivaks ametkonnaks võib olla osakond või üksus, kes tegutseb sõltumatult SAPARDi agentuurist ning kellel on nõuetekohane tehniline pädevus.

3. Lõikes 1 viidatud auditeerimisotsuse tegemisel võetakse aluseks protseduuride ning tehingute valimiku üle teostatud kontrolli tulemus. Nimetatud kontrolli osaks peab olema väljamaksete vastavus lepingule ning SAPARDi agentuuri ja rahvusliku fondi haldusstruktuuride suutlikkus taolist vastavust enne väljamakse tegemist kontrollida.

4. Lõike 1 punktis b viidatud aruandes näidatakse, kas:
(a) SAPARDi agentuuris käesoleva jao artiklites 4, 5 ja 14 ette nähtud kriteeriumide ja funktsioonide täitmise protseduurid on piisavad, et tagada programmi raames tehtavate väljaminekute vastavust lepingule, ning milliseid soovitusi on antud süsteemide täiendamiseks;
(b) käesoleva jao artiklis 11 viidatud aastaaruannetes esitatud andmed vastavad SAPARDi agentuuri raamatupidamisandmetele ja dokumentidele;
(c) käesoleva jao artiklis 9 ja jaos D kindlaks määratud kuludeklaratsioonid on olulisel määral tõesed ja täielikud ning kajastavad täpselt programmi raames tehtud väljaminekuid;
(d) kaitstakse ühenduste finantshuvisid väärkasutatud summade ning vajaduse korral ka tagatiste nõuetekohase sissenõudmise teel;
(e) järgitud on SAPARDi agentuurile tema toimimissüsteemide täiendamiseks antud soovitusi;
(f) asjakohasel finantsaastal on tehtud erakorralisi tehinguid või kogetud mingit laadi tehnilisi raskusi;
(g) pärast aruande esitamist on tehtud olulisi muudatusi.

Aruandele lisatakse informatsioon auditeerimisel osalenud inimeste arvu ja kvalifikatsiooni, tehtud töö mahu, kontrollitud tehingute arvu, kogutud tõendusmaterjali olulisuse ja usaldusväärsuse või täheldatud puuduste ning olukorra parandamiseks antud soovituste kohta ning ülevaade nii auditeeriva ametkonna kui ka muude SAPARDi agentuuri siseste ja väliste audiitorfirmade tegevusest, kelle käest saadud informatsioon oli aluseks raporti koostamisel.

5. Auditeeriv ametkond lähtub kontrollimisel rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest ning jaos E sätestatud tegevusjuhistest. Kui auditeerimiskohustus on pandud Riigikontrollile või muule sellisele ametkonnale, on sellel õigus delegeerida osa või kõik lõikes 3 loetletud kontrollimisega seonduvad ülesanded, eeldusel et neid tulemuslikult täidetakse. Kõigil juhtudel vastutab nimetatud ülesannete täitmise eest auditeeriv ametkond.

6. Kontrollitakse nii iga finantsaasta jooksul kui ka lõpus.

7. Riiklikult volitatud ametnik tagab, et nii auditeerivas ametkonnas aastaaruannete kohta tehtud auditeerimisotsus kui ka lõikes 1 viidatud auditi aruandes loetletud tulemused vastavad tingimusele, mille kohaselt on kinnitust leidnud komisjonile esitatavate aruannete tõesus, täielikkus ja täpsus ning sisekontrolli protseduuride nõuetekohane toimimine. Nii otsus kui ka aruanne koostatakse hiljemalt finantsaastale järgneva aasta 15. aprilliks ning pädev ametkond esitab selle hiljemalt 30. aprilliks komisjonile. Aruande koopia saadetakse jao B artiklis 7 viidatud järelevalvekomiteele.

Artikkel 7. Komisjoni kohustused ja tehtavad maksed

1. Ühendus kaasfinantseerib üksnes lepingu kohaselt antavaid SAPARDi toetusi.

2. Ühenduse osaluse maksab komisjon välja lepingu artiklis 2 viidatud üheaastas(t)e rahastuslepingu(te) kohaselt SAPARDi eurokontole eeldusel, et käesoleva jao artiklis 9 viidatud kontrolli kestel ei ole täheldatud mingeid probleeme. Riiklikult volitatud ametnik edastab komisjonile üksikasjalikku informatsiooni nimetatud konto kohta, kasutades selleks jaos D toodud vormi D-3.

3. Maksed tehakse varaseima registreeritud kohustuse alusel.

Ühenduses Eesti Vabariigi suhtes võetavate eelarveliste kohustuste konteerimise aluseks on komisjonis asjaomase aasta üheaastase rahastuslepingu allkirjastamiseks tehtud otsus.

Kohustused täidetakse üldiselt aastate kaupa. Komisjon võtab Eesti Vabariigi suhtes esimese kohustuse pärast seda, kui komisjon on teinud otsuse alla kirjutada üheaastasele rahastuslepingule. Järgnevad kohustused võetakse igal järgneval aastal pärast seda, kui komisjon on teinud otsuse alla kirjutada asjaomase aasta üheaastasele rahastuslepingule. Asjaomaseks aastaks võetav kohustus määratakse kindlaks üheaastases rahastuslepingus.

4. Komisjon tühistab automaatselt
(a) kogu asjaomase aasta suhtes võetava kohustuse juhul, kui üheaastasele rahastuslepingule allakirjutamise otsust ei ole järgmise aasta lõpuks vastu võetud;
(b) kohustuse selle osa, mida ei ole välja makstud või mille kohta ei ole esitatud nõuetekohast maksenõuet, mis annaks komisjonile vastavalt lõikele 6 võimaluse väljamakset enne kohustuse võtmisele järgneva aasta lõppu teha.

5. Komisjon teeb olemasolevate vahendite arvelt esmase makse SAPARDi eurokontole. Taoline väljamakse, mida võidakse teha mitmes osas, ei tohi olla suurem kui 49% Eesti Vabariigi suhtes asjaomasel aastal võetud ning esimeses üheaastases rahastuslepingus kindlaks määratud kohustusest. Väljamaksed tehakse pärast programmi kinnitamist eeldusel, et vastu on võetud käesoleva jao artikli 3 lõikele 1 vastava SAPARDi agentuuri akrediteerimise otsus ning pärast lepingu ning esimese üheaastase rahastuslepingu sõlmimist. Kui komisjonile ei ole 18 kuu jooksul alates makse esimese osa väljamaksmist laekunud käesoleva jao artiklile 9 vastavat aktsepteeritavat maksenõuet, makstakse summa koos sellele lisandunud intressidega tagasi eurodes.

Kui tehtud väljamakse on väiksem kui 49%, võidakse komisjonile etteantud piirmäärades esitada nõudeid lisaväljamaksete tegemiseks, võttes seejuures aluseks käesoleva jao artikli 8 lõike 1 punktis b ette nähtud kuludeklaratsioonides toodud summad, mis pole veel laekunud. Komisjon jätkab prognoositavatest vajadustest lähtuvalt olemasolevate vahendite piires väljamaksete tegemist.

Riiklikult volitatud ametnik kasutab kontole laekunud summasid kogu programmi rakendusperioodi jooksul üksnes selleks, et katta nende arvelt lepingust lähtuvalt ühenduse osalust väljaminekutes. Kõiki kontole lisandunud intressisummasid kasutatakse eranditult programmi raames.

6. Komisjon teeb kontole täiendavaid vahemakseid, et hüvitada kulutusi, mis on tehtud programmi raames ning mille riiklikult volitatud ametnik on kinnitanud vastavalt käesoleva jao artiklile 9. Taolised summad arvutatakse ning makstakse programmis ettenähtud meetmete kaupa koostatud finantsplaani kohaselt.

Maksete tegemiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
(a) komisjonile on õigel ajal edastatud jao B artikli 8 lõikes 5 kindlaks määratud informatsiooni sisaldav viimane iga-aastane rakendusaruanne;
(b) komisjonile on õigel ajal edastatud jao B artiklis 10 sätestatud vahehindamise aruanne;
(c) meetmete kaupa tehtud väljamaksed ühtivad programmiga; vajaduse korral võidakse summasid asjaomaseks aastaks sõlmitud üheaastases rahastuslepingus sätestatud ühenduste osaluse piirmäärade ja meetmetele tehtud eraldiste raames ümber jagada;
(d) kõigile jao B artikli 8 lõike 3 alusel antud soovitustele on reageeritud ettenähtud aja jooksul; kui soovitus käsitleb programmi nõuetekohast finantsjuhtimist mõjutada võivate oluliste puudujääkide likvideerimist järelevalve- või juhtimissüsteemides, on Eesti Vabariik teada andnud, miks ei ole midagi ette võetud täheldatud probleemi lahendamiseks; komisjoni programmi järelevalve ja juhtimise parandusnõuetele peab olema reageeritud;
(e) arvestatud on käesoleva jao artiklite 11 ja 12 kohaselt vastu võetud otsuste rahaliste tagajärgedega;
(f) komisjonile on esitatud viimase nõutav informatsioon maksetaotluste elementide selgitamiseks.

Komisjon teavitab viivitamatult Eesti Vabariiki ja riiklikult volitatud ametnikku, kui mõnda neist tingimustest pole täidetud. Mõlemad on enne maksenõude aktsepteerimist kohustatud astuma olukorra parandamiseks vajalikke samme.

7. Programmi raames enne lõikes 8 viidatud väljamakset tehtavate, lõigetes 5 ja 6 nimetatud maksete kogusumma ei tohi ületada 95% ühendustes programmi raames võetud kohustusest.

8. Programmi lõppsaldo makstakse välja:
(a) kui riiklikult volitatud ametnik esitab komisjonile kuue kuu jooksul enne viimases üheaastases rahastuslepingus sätestatud maksetähtaja saabumist käesoleva jao artikli 9 kohaselt kinnitatud kuludeklaratsiooni;
(b) komisjonile on esitatud ja viimane on heaks kiitnud viimase rakendusaruande;
(c) vastu on võetud käesoleva jao artiklites 11 ja 12 viidatud otsused.

Artikkel 8. SAPARDi agentuuri tehtavad väljamaksed

1. Eesti Vabariik tagab, et SAPARDi agentuurist abisaajale tehtavad väljamaksed:
(a) tehakse omavaluutas ja debiteeritakse nõuetekohaselt SAPARDi eurokontolt. Abisaaja(te)le või nende volitatud isiku(te)le tehtavad maksekorraldused väljastatakse üldiselt viie päeva jooksul debiteerimisest arvates.
(b) põhinevad abisaaja tehtud väljaminekuid kinnitavatel kuludeklaratsioonidel, mida tõendavad originaalarved või juhul, kui toetus ei kujuta endast vastavalt programmile kuluartiklit, samaväärseks tunnistatud dokumendid. Taoliste deklaratsioonide koostamisel võetakse aluseks üksnes väljaminekud või juhul, kui toetus ei kujuta endast kuluartiklit, toimingud, mis leidsid aset alles kuupäeval, mil nõude esitajaga sõlmiti leping, tunnistades asjaomase projekti sel moel programmi raames abisaajaks; selline tingimus ei laiene sobivus- ja seonduvatele uuringutele. Ühelgi juhul ei kompenseerita projekte, mis on valitud, lepinguid, mille on sõlminud SAPARDi agentuur ja abisaajad või mis on sõlmitud nende nimel, ja väljamakseid, mis on tehtud enne käesoleva jao artikli 3 lõikes 1 viidatud komisjoni otsuse vastuvõtmise kuupäeva/päevi. Kui SAPARDi agentuur ei jäta esitatud originaalarveid või teisi selles lõikes viidatud dokumente endale, korraldab SAPARDi agentuur vajalike koopiate tegemise ning tagab originaaldokumentide kättesaadavuse audititeerimiseks ja kontrollimiseks.

2. SAPARDi agentuur tagab ühenduse osaluse väljamaksmise samal ajal teiste avaliku sektori ametkondade osalusega. Kui tegemist on avalikku sektorisse kuuluvate abisaajatega, võidakse ühenduse osalusmäär välja maksta hiljem kui ülejäänud avaliku sektori osalus. Ühelgi juhul ei ole lubatud ühenduse osaluse väljamaksmine enne Eesti Vabariigi avaliku sektori osalusmäärade katmist.

3. SAPARDi agentuur tagab, et SAPARDi agentuur identifitseerib kõik Eesti Vabariigis avaliku sektori arvelt tehtavad väljamaksed meetmete ja projektide kaupa.

4. SAPARDi agentuur säilitab iga väljamakse kohta raamatupidamisdokumente, mis sisaldavad vähemalt järgmist informatsiooni:
(a) summa omavaluutas;
(b) asjaomane summa eurodes.

Ühenduse ja riiklik osalus avaliku sektori toetusmäärades ning avaliku sektori osakaal aktsepteeritavate väljaminekute puhul määratakse kindlaks omavaluutas.

5. SAPARDi agentuur tagab kõigi põhjendamatute väljamaksete ning SAPARDi eurokontolt üle kantud väljaminekute kuludeklaratsiooni kantud summade registreerimise SAPARDi eurokontol viie päeva jooksul ning need summad arvatakse maha käesoleva jao artiklis 9 käsitletava komisjonile esitatava maksetaotluse summast.

6. SAPARDi agentuur tagab abisaajate esitatud maksenõuete õigel ajal käsitlemise. Kui makse tegemisel aluseks võetavate dokumentide esitamise ning maksekorralduse väljastamise vahele jääv periood kujuneb pikemaks kui kolm kuud, võidakse ühenduse kaasfinantseerimise osa vähendada.

Artikkel 9. Maksetaotluste esitamine ühendusele

1. SAPARDi agentuur esitab ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu komisjonile vastavalt jaos D näidatud vormile D-1 koostatud kvartaalsed maksetaotlused, mis on kinnitatud ja allkirjastatud ning mille edastab riiklikult volitatud ametnik Eesti Vabariigi nimel. Sellegipoolest võidakse juhul, kui SAPARDi eurokontol olevad summad võidakse ammendada enne järgmise kvartaalse taotluse töötlemist, esitada ka lisataotlusi.

2. Komisjon võtab maksetaotluste kinnitamisel aluseks käesoleva jao artikli 7.

3. Komisjon kompenseerib maksetaotlusel deklareeritud väljaminekud kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase maksetaotluse esitamist eeldusel, et:
(a) käesoleva jao artikli 7 lõikes 6 ja vajaduse korral ka artikli 7 lõikes 8 kirjeldatud kontrolli tulemusel pole avastatud probleeme;
(b) maksetaotluse koostamisel aluseks olnud meetme(te) kohta ei ole tehtud otsust väljamaksete katkestamiseks;
(c) selleks vajalikud vahendid on olemas.

Artikkel 10. Vahetuskurss ja intressid

1. Eesti Vabariik tagab, et euro ja omavaluuta vahetuskursiks Eesti jaoks on Euroopa Keskpanga Internetis kell 14.15 Kesk-Euroopa aja järgi järgmine avaldatud vahetuskurss:
(a) SAPARDi agentuuri tehtavate väljamaksete puhul vahetuskurss, mis kehtis komisjoni eelviimasel tööpäeval väljamineku SAPARDi agentuuri kontodes registreerimisele eelnenud kuul. Kontodes näidatakse ära kuupäev, mil tehti maksekorraldus abisaajale või tema volitatud isikule;
(b) SAPARDi agentuuri põhjustatud ülemaksete puhul vahetuskurss, mis kehtis komisjoni eelviimasel tööpäeval ülemaksmise avastamisele eelnenud kuul;
(c) raamatupidamisandmete ühildamisel ja ühilduvusotsuste puhul vahetuskurss, mis kehtis komisjoni eelviimasel tööpäeval vastava otsuse tegemisele eelnenud kuul;
(d) käesoleva jao artikli 14 punkti 2.8 kohaselt sisse nõutavate võlgnevuste puhul vahetuskurss, mis kehtis komisjoni eelviimasel tööpäeval võlgnevuse laekumisele eelnenud kuul;
(e) vastavalt käesoleva jao artiklile 13 normide rikkumise tagajärjel sisse nõutavate summade puhul vahetuskurss, mis kehtis komisjoni eelviimasel tööpäeval nõude laekumisele eelnenud kuul;
(f) SAPARDi agentuuri konto(de)le kantavate intresside puhul selle kuu vahetuskurss, mis kehtis intressi kontole krediteerimise päeval.

Kui asjaomase päeva kurssi ei ole avaldatud, kehtib sellele kuupäevaliselt kõige lähemal eelneval tööpäeval kehtinud vahetuskurss.

2. Kui ei järgita käesoleva jao artiklite 11 ja 12 kohaselt tehtud otsustes kehtestatud tähtaegu, makstakse kõigilt üles jäänud summadelt intressi, mis võrdub Euroopa Keskpanga avaldatud hoiuste kolme kuu Euribori määraga pluss 1,5%. Asjakohase määrana rakendatakse otsuste tegemise kuul kehtinud keskmist määra.

3. Eesti Vabariik tagab SAPARDi eurokonto arvelt laekunud intresside kasutamise üksnes programmi rakendamiseks. SAPARDi fondidega seotud ja SAPARDi agentuuri hallatavad kontod kannavad kommertspanganduses üldkehtivat intressi. Sellisel moel teenitud intresse, mille tekkimise aluseks on ühenduste osalus, kasutatakse samuti üksnes programmi rakendamiseks ning selliseid summasid ei maksustata. Kõik ühenduste osaluse arvelt laekuvad intressid lisanduvad üheaastases rahastuslepingus kindlaks määratud summadele ning neid käsitatakse ühenduste lisapanusena. Sellekohased muudatused tehakse programmis vastavalt jao B artiklile 7.

Artikkel 11. Raamatupidamisandmete ühildamise otsus

1. Eesti Vabariik tagab, et riiklikult volitatud ametnik esitab SAPARDi agentuuri aastaaruanded komisjonile koos käesoleva jao artikli 6 lõikes 1 sätestatud, SAPARDi agentuuri ja rahvusliku fondi ning programmi raames tehtavaid toiminguid käsitleva informatsiooniga hiljemalt aruandluse objektiks olevale finantsaastale järgneva aasta 30. aprilliks.

2. Lõikes 1 käsitletud aruanded esitatakse jaos D toodud vormil D-2.

3. Kuu kaupa deklareeritud kulutused peavad võrduma väljamaksetega, millest on maha arvatud laekumised.

Väljamakse tegemise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil SAPARDi agentuur saatis maksekorralduse rahandusasutusse või abisaajale või tema volitatud isikule. Laekumiste kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil mingi summa kontole jõudmine registreeriti.

Kuludeklaratsioonides võidakse käsitleda ka sama finantsaasta eelnevate kuude suhtes tehtud parandusi.

Finantsaasta kohta aruannet koostades võetakse arvesse kõik tehingud, mis on asjaomasel aastal SAPARDi agentuuri kontodel registreeritud.

4. Kui programmist lähtuvatele väljamaksetele vastanduvad nõuded, loetakse need lõike 3 esimese lõigu mõistes täielikult kaetuks järgmisi põhimõtteid rakendades:
– kui nõue on väiksem tehtavast väljamaksest, makstakse maksekuupäeva seisuga välja vastav jääk,
– kui nõue on tehtavast väljamaksest suurem või sellega võrdne, registreeritakse tehingu tegemise kuupäev.

5. Realiseerimata jäänud maksekorraldused ning kontolt debiteeritud ja seejärel uuesti krediteeritud summad esitatakse vormil D-2 kui mahaarvamised, mis on tehtud maksekorralduse tühistamise või ebaõnnestunud makse saatmise kuul tehtud väljamaksetest.

6. Komisjon võtab hiljemalt aruandluse objektiks olevale finantsaastale järgneva aasta 30. novembriks vastu otsuse SAPARDi agentuuri raamatupidamisandmete ühildamiseks (edaspidi raamatupidamisandmete ühilduvusotsus), mille tegemisel on aluseks lõikes 1 osundatud informatsioon.

Raamatupidamisandmete ühilduvusotsus hõlmab esitatud aruannete ühtsust, täpsust ja tõesust ning ei lähe vastuollu vastavalt käesoleva jao artiklile 12 tehtava järgneva tasaarveldusotsusega.

Raamatupidamisandmete ühilduvusotsus hõlmab ka SAPARDi eurokonto andmete ning vastavalt käesoleva jao artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2.8 sellele kontole krediteeritavate summade ühildumist.

7. Komisjon informeerib Eesti Vabariiki viimase esitatud informatsiooni kontrollimise tulemustest ning esitab omapoolsed parandusettepanekud hiljemalt finantsaastale järgneva aasta 15. juuliks. Kui komisjonil ei ole Eesti Vabariigist tulenevatel põhjustel võimalik Eesti Vabariigi suhtes ühilduvusotsust teha hiljemalt 30. septembriks, annab komisjon Eesti Vabariigile teada tema kavandatavatest edasistest kontrollitegevustest.

8. Üldiselt liidetakse raamatupidamisandmete ühilduvusotsuses sätestatud summa järgmisele komisjonist Eesti Vabariigile tehtavale maksele või siis arvatakse sellest maha. Kui ühilduvusotsusega fikseeritud maha arvatav summa on suurem kui järgnevad väljamaksed, tagab Eesti Vabariigi esindajana tegutsev riiklikult volitatud ametnik summa, mida lõppsaldo ei kata, eurodes komisjoni arvele krediteerimise kahe kuu jooksul vastavast otsusest teadasaamisest arvates. Komisjon võib iga vastavasisulist juhtumit läbi vaadates otsustada, et krediteeritava summa ulatuses tehakse tasaarveldusi teiste ühenduse vahendite arvelt, mille ulatuses teeb komisjon Eesti Vabariigile väljamakseid.

Artikkel 12. Tasaarveldusotsus

1. Kui komisjon leiab, et mingi kulutus ei ole kaetud lepingu tingimustest lähtuvalt, võib komisjon võtta vastu otsuse (edaspidi tasaarveldusotsus) asjaomane väljaminek ühenduse kaasfinantseerimisest välja jätta.

2. Kui komisjon jõuab uurimise tulemusena järeldusele, et väljamakse ei ole tehtud lepingu tingimustest lähtuvalt, teavitatakse enne tasaarveldusotsuse tegemist riiklikult volitatud ametnikku kirjalikult kontrolli tulemustest ning antakse samas teada nõuete järgimise tagamiseks vajalikust tegevusest. Nimetatud teadaanne sisaldab viidet käesoleva mitmeaastase rahastuslepingu asjaomastele artiklitele, programmile, käesoleva jao artikli 13 lõikele 1 ja üheaastasele rahastuslepingule.

3. Riiklikult volitatud ametnik vastab komisjonile kirjalikult kahe kuu jooksul ning komisjon võib seejärel oma seisukoha tagajärgede suhtes uuesti läbi vaadata. Põhjendatud juhtudel võib komisjon anda nõusoleku vastuse andmiseks ette nähtud perioodi pikendamiseks.

Pärast vastuse andmiseks ette nähtud perioodi lõppemist kutsub komisjon Eesti Vabariigi kahepoolsele arutelule ning mõlemad pooled püüavad jõuda kokkuleppele tehtavate toimingute suhtes ning hinnata rikkumise raskust ning sellega ühendusele tekitatud rahalise kahju suurust. Arutelu järel ning komisjoni lisainformatsiooni esitamiseks antud tähtajaks või juhul, kui Eesti Vabariik ei võta kutset kohtumisele vastu enne, kui vastav tähtaeg möödas on, annab komisjon omapoolsetest järeldustest Eesti Vabariigile ametlikult teada.

Kui kokkuleppele ei jõuta, võib Eesti Vabariiki esindav riiklikult volitatud ametnik nõuda jao F punktis 9 ette nähtud menetluse algatamist, püüdes seejuures erinevaid seisukohti järgneva nelja kuu jooksul lähendada. Taolise menetluse tulemused esitatakse aruandes, mille koostajaks on lepituskogu, kes järgib seejuures jao F punktis 9 sätteid. Enne lõpliku tasaarveldusotsuse tegemist saadetakse aruanne komisjonile läbivaatamiseks.

4. Komisjon hindab mahaarvatavate summade suurust, võttes seejuures arvesse täheldatud konkreetsete rikkumiste ulatuse. Komisjon võtab arvesse rikkumise olemuse ja raskusastme ning sellega ühendusele tekitatavate rahaliste kaotuste ohu.

5. Finantseerimisest keeldumist ei kohaldata nendele meetmetele, millega seonduvad viimased väljamaksed leidsid aset 24 kuud enne seda, kui komisjon riiklikult volitatud ametnikku lõikes 2 viidatud kontrolli tulemustest informeeris. See ei kehti käesoleva jao artiklis 13 viidatud normide rikkumisest tulenevate rahaliste tagajärgede puhul. Kui kontrollimiseks vajalikud kirjalikud materjalid ei ole inglise keeles saadaval, pikendatakse nimetatud perioodi ajavahemiku võrra, mis jääb komisjoni vastava nõude esitamise ja nimetatud dokumentide kättesaamise vahele.

6. Kui kontrollimehhanismid ei ole õigesti välja töötatud või ei ole SAPARDi agentuur neid rakendanud, võidakse teha rahalisi parandusarveldusi, mille hulka võivad kuuluda fikseeritud määraga leppetrahvid, mille suurus on proportsionaalne ühendusele rahalise kahju tekitamise ohuga.

7. Tasaarveldusotsuse alusel tagasi nõutava summa suurusest teavitatakse riiklikult volitatud ametnikku, kes tagab Eesti Vabariigi esindajana asjakohase summa eurodes SAPARDi eurokontole krediteerimise kahe kuu jooksul tasaarveldusotsuse vastuvõtmisest alates ja arvatakse maha järgmisest komisjonile esitatavast maksetaotlusest. Komisjon võib iga vastavasisulist juhtumit läbi vaadates otsustada, et krediteeritava summa ulatuses tehakse tasaarveldusi ühenduse teiste rahaliste vahendite arvelt, millest komisjon teeb Eesti Vabariigile väljamakseid.

8. Tasaarveldusotsuse alusel tagasi nõutavaid summasid programmi raames ümber ei jagata.

Artikkel 13. Normide rikkumised ja kontrollisätted

1. Eesti Vabariik, minemata vastuollu lepinguga, teeb siseriiklikest seadustest, määrustest või haldussätetest tulenevaid toiminguid, mis on vajalikud:
(a) veendumaks, et programmi raames finantseeritavad tehingud tegelikult toimuvad ning neid tehakse nõuetekohaselt;
(b) normide rikkumise ennetamiseks ja nende lahendamiseks;
(c) normide rikkumise või hooletuse tõttu kaotatud summade tagasinõudmiseks.

Eesti Vabariik peab komisjoni informeerima sel eesmärgil tehtud toimingutest, eriti haldus- või juriidilistest protseduuridest.

2. Lõike 1 punktis c viidatud ning ühenduste osalusega seonduvad tagasinõutavad summad kantakse akrediteeritud SAPARDi agentuuri kontole ning arvatakse maha programmi raames finantseeritud väljaminekutest.

3. Eesti Vabariik teeb komisjonile kättesaadavaks kogu informatsiooni, mida on vaja programmi nõuetekohaseks toimimiseks, ning rakendab meetmeid, mis on vajalikud, et lihtsustada komisjoni järelevalvet ühendusega seonduva finantsjuhtimise üle, mille üheks osaks on kohapealne kontroll.

4. Komisjoni ametisse nimetatud vastavate volitustega ametnikele võimaldatakse kohapealse kontrolli kestel juurdepääs arveraamatutele ja muudele dokumentidele, kaasa arvatud elektrooniliselt koostatud või salvestatud informatsioon, mis käsitleb programmi raames finantseeritavaid kulutusi.

Nimetatud ametnikud võivad kontrollida, kas:
(a) haldusprotseduuride rakendamine on kooskõlas lepinguga;
(b) vajalikud tehinguid tõendavad dokumendid on olemas ja vastavuses programmi raames rahastatud kulutustega;
(c) programmi raames finantseeritavate tehingute suhtes sätestatud tingimusi täidetakse ja kontrollitakse.

Komisjon annab Eesti Vabariigile planeeritavast reidist teada. Kontrollimisest võivad osa võtta ka Eesti Vabariigi ametiisikud.

5. Komisjoni nõudmisel ja Eesti Vabariigi nõusolekul võivad lepingus kindlaks määratud tehinguid kontrollida ja uurimist korraldada ka Eesti Vabariigi asjaomased organid.

Kontrollimisest ja uurimisest võivad osa võtta ka komisjoni esindajad.

6. Eesti Vabariik, minemata vastuollu lõigetega 1–5, rakendab jao F punkte 4–7, mis käsitlevad normide rikkumisi ning selles valdkonnas rakendatavaid informatsiooni haldamise süsteeme.

Artikkel 14. SAPARDi Agentuuri funktsioonid ja akrediteerimiskriteeriumid

Eesti Vabariik tagab SAPARDi agentuuri vastavuse:

1. Funktsioonidele

1.1. Kohustuste ja maksete autoriseerimine: nimetatud funktsiooni eesmärgiks on nõude esitaja(te)le või tema/nende volitatud isiku(te)le lepingu kohaselt makstavate summade kindlaksmääramine, taotluste ja maksenõuete etteantud kriteeriumidele vastavuse kontroll, kontroll projekti heakskiitmise järgselt võetud kohustuste täitmise üle, pakkumis- ja lepingu sõlmimise protseduuride täitmise ning tehtud tööde või osutatud teenuste olemasolu kontrollimine.

1.2. Väljamaksete tegemine: nimetatud funktsiooni eesmärgiks on korralduste väljastamine agentuuri teenindavale pangale või siis teatud juhtudel valitsuse maksefunktsioone täitvale asutusele autoriseeritud summa väljamaksmiseks nõude esitajatele (või nende volitatud isiku(te)le).

1.3. Kohustuste ja väljamaksete registreerimine raamatupidamises: nimetatud funktsiooni eesmärgiks on kohustuste ja väljamaksete registreerimine agentuuri peetavates SAPARDi väljaminekute kirjendamiseks määratud arveraamatutes; tavatingimustes on tegemist elektroonilise andmetöötlussüsteemiga; ning perioodiliste kuluaruannete koostamine, kaasa arvatud komisjonile esitatavad perioodilised ja aastaaruanded. Arveraamatud sisaldavad üksikasjalikke andmeid ka sissenõutavate võlgnevuste kohta.

1.4. Kontroll: nimetatud funktsiooni eesmärgiks on kontrollida taotlustes ja maksenõuetes sisalduvaid fakte, et teha kindlaks nende vastavus lepingule ning SAPARDi agentuuri ja abisaaja kohustustes sätestatud tingimustele. Kontroll hõlmab vastavalt vajadusele projektide lõplikule valikule eelnevat kontrolli, ümberhindamisi, tarnitud kaupade ja teenuste koguste ja kvaliteedi kontrolli, analüüsimist või valikulist kontrolli, väljamakse tegemisele eelnevat kontrolli ning lepingust lähtuvate erisätete täitmise kontrollimist kulutuste põhjendatuse määramiseks. Kulutuste põhjendatuse määramise kontroll sisaldab vajaduse korral tehnilist laadi kontrolli, mis võib sisaldada majandusnäitajate finantshindamist ning konkreetset põllumajanduslikku, tehnilist või teaduslikku kontrolli.

1.5. Aruandlus: nimetatud funktsiooni eesmärgiks on tagada pidev ülevaade individuaalsete projektide ja meetmete arengust ning sellest aru andmine viisil, mis aitab tagada meetme efektiivset ja tulemuslikku rakendamist.

2. Kriteeriumidele

2.1. SAPARDi agentuuri haldusstruktuurid on üles ehitatud nii, et tagatud on kolme funktsiooni – autoriseerimise, väljamaksete tegemise ja arvestuse – lahusus. Iga nimetatud funktsiooni täitmine on eraldiseisva haldusallüksuse ülesandeks; taolise üksuse konkreetsed ülesanded määratakse kindlaks asutuse põhimäärusega.

2.2. SAPARDi agentuur rakendab alljärgnevaid või siis võrdseid tagatisi pakkuvaid menetlusprotseduure:

2.2.1. SAPARDi agentuur sätestab üksikasjalikud kirjalikud tegevusprotseduurid, mis kirjeldavad projektide kinnitamisele eelneva taotluste vastuvõtmise, registreerimise ja töötlemise, projektide kinnitamise, maksenõuete, arvete ja tugidokumentide kontrollimise ning kontrolliaruannete koostamise korda, kaasa arvatud kõigi kasutatavate dokumentide kirjeldus.

Nimetatud protseduuride rakendamise eesmärgiks on tagada üksnes projektide valiku kriteeriumidele vastavate maksenõuete või projektide valik ning projekti hilisemaks auditeerimiseks vajaliku, kõiki asjaomaseid dokumente sisaldava projekti toimiku pidamine.

2.2.2. Ülesannete täitmise lahusus on korraldatud nii, et mitte ükski ametnik ei vastuta mitte ühegi projekti puhul ega ühelgi ajahetkel rohkem kui ühe projektide kinnitamise, maksete autoriseerimise, väljamaksete tegemise või arvestamisega seotud kohustuse täitmise eest. Iga nimetatud ülesande täitmise eest vastutava ametniku töö järele valvab teine ametnik. Kõigi ametnike ülesanded on kindlaks määratud kirjalikult ning samuti on sätestatud nende tehtavate finantstehingute mahu piirmäärad. Kogu personal on saanud vajaliku väljaõppe ning suurema vastutusega ametikohtadel asuvate ametnike suhtes rakendatakse rotatsiooni- või täiendava järelevalve põhimõtteid.

2.2.3. Iga autoriseerimise eest vastutava ametniku kasutada on üksikasjalik kontroll-leht, mis sisaldab kohustuslikus korras teostatavate kontrollifunktsioonide ning nõudele lisatavate dokumentide loetelu, mille abil tõendatakse vajalikku kontrollimist. Tunnistuse võib koostada elektrooniliselt, lähtudes sealjuures lõikes 2.2.6 sätestatud kontrollinõuetest.

Kõrgemal ametikohal ametniku läbi viidud kontrolli tuleb tõendada. Projektide analüüsimise, hindamise ja kinnitamise kohta peavad olema kirjalikud tõendusmaterjalid. Projektide analüüsimisel lähtutakse finantsjuhtimise headest tavadest.

2.2.4. Taotlus või maksenõue autoriseeritakse alles siis, kui see on piisavas mahus kontrollitud, tõendamaks nõude või projekti vastavust lepingule. Kontroll hõlmab asjakohase meetme alt abi taotlemiseks kehtestatud tingimustele vastavust ning kontrolli, mis on lähtuvalt täheldatud riski tasemest vajalik pettuste ja normide rikkumise avastamiseks ja vältimiseks.

Autoriseerimisfunktsiooni üheks osaks on taotluste kontrollimine, mille kestel määratakse kindlaks nende vastavus seatud tingimustele ja kriteeriumidele, põhjendatus, dokumentide terviklikkus, tugidokumentide veatus, esitamise kuupäev.

Kõik kontrollimehhanismid on kindlaks määratud asjakohasel kontroll-lehel ning nende rakendamine peab olema tõendatav iga taotluse ja maksenõude või taotluste seeria puhul.

Tarnitud kaupade või teenuste puhul on kontrolli osadeks:
– dokumentide kontroll: arvel esitatud, kaupade või teenuste kogust, kvaliteeti ja hinda käsitlevaid andmeid võrreldakse tellimuses sätestatutega;
– praktiline kontroll: kaupade või teenuste tegelikku kogust võrreldakse arvel või maksenõudel esitatutega.

Kaupu või teenuseid võidakse nii kontrollida ka järjepidevalt kogu tarneprotsessi jooksul, see tähendab, esmaste või vahepealsete väljamaksete tegemisel.

2.2.5. Protseduurid on välja töötatud nii, et väljamakseid tehakse üksnes maksenõude esitajatele, nende pangakontodele või nende volitatud isikutele. Väljamakse tegijaks on agentuuri teenindav pank või vajaduse korral Riigikassa; samuti võidakse abisaajale postitada sularahatšekk; makse tehakse või tšekk postitatakse üldiselt viie päeva jooksul summa SAPARDi eurokontolt debiteerimise kuupäevast arvates.

Kõik mingil põhjusel üle kandmata jäänud summad krediteeritakse uuesti SAPARDi eurokontole viie päeva jooksul väljamakse tegemata jäämisest teada saamise kuupäevast arvates.

Kehtivusperioodil kasseerimata jäänud sularahatšekkide alusel välja maksmata jäänud summad krediteeritakse uuesti SAPARDi eurokontole viie päeva jooksul kehtivuse kaotamise kuupäevast arvates.

Sularahas väljamakseid ei tehta. Autoriseeriv ametnik ja tema tegevuse üle järelevalvav ametnik võivad vajalikud kinnitused teha elektrooniliselt, eeldusel et arvutisüsteemis on tagatud piisav andmeturve ning allakirjutaja isik on tuvastatud ja elektrooniliselt registreeritud.

2.2.6. Kui taotluste, arvete või maksenõuete töötlemiseks kasutatakse arvutisüsteeme, peab juurdepääs arvutitele olema kontrollitav ja kaitstud nii, et:
(a) kogu süsteemi sisestatav informatsioon oleks nõuetekohaselt kinnitatud, avastamaks ning parandamaks sisestusvigu, ning allutatud ebatäielike või ebatavaliste andmete avastamiseks ka loogilisele kontrollile,
(b) andmeid ei sisestaks, muudaks ega kinnitaks mitte keegi peale selleks volitatud ametnike, kes kasutavad üksnes neile teadaolevaid paroole,
(c) iga andmeid või programme sisestav või muutev ametnik oleks registreeritud vastavates logiraamatutes,
(d) paroole vahetatakse regulaarselt, vältimaks väärkasutust,
(e) riist- ja tarkvara testitakse enne kasutuselevõtu loa andmist, see tähendab, enne juhtimisprotseduuride muutmist,
(f) arvutisüsteemide kaitsmine volitusteta isikute eest on tagatud ka praktilise kontrolli vahendusel ning andmete turvalisuse tagamiseks tehakse regulaarselt varukoopiaid, mida säilitatakse kaitstud, eraldi asuvas kohas,
(g) kõik sisestatud andmed kontrollitakse loogiliselt, mille eesmärgiks on ebatäielike või ebaharilike andmete avastamine,
Tagamaks kõigi andmete konfidentsiaalsust, ühtsust ja kättesaadavust, töötatakse välja ning kinnitatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise strateegia, mis on omakorda aluseks kõikehõlmava infotehnoloogia turbepoliitika väljaarendamisele.

2.2.7. Protseduurid tagavad abi määrade või abi andmise tingimuste registreerimise ning tegevusjuhiste, andmebaaside ja kontroll-lehtede õigel ajal täiendamise ja uuendamise.

2.3. Autoriseerimis- ja kontrollifunktsioonid võidakse osaliselt või täies mahus delegeerida teistele ametkondadele eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

2.3.1. Nimetatud ametkondade vastutus ja kohustus, eriti nende sobivuse kontrollimine ja lepingule vastavuse tõestamine, on selgelt kindlaks määratud.

2.3.2. Asjaomastes ametkondades on välja töötatud tulemuslikud süsteemid, mis kindlustavad, et nad neile pandud kohustusi rahuldavalt täidavad.

2.3.3. Vastavad ametkonnad esitavad agentuurile vajaliku tõendusmaterjali selle kohta, et nad neile pandud kohustusi ka reaalselt täidavad ning kirjeldavad selleks kasutatavaid vahendeid.

2.3.4. SAPARDi agentuuri teavitatakse korrapäraselt ja selleks ettenähtud aegadel teostatud kontrollidest, võimaldades sel moel enne maksenõude rahuldamist või arve väljamaksmist veenduda teostatud kontrolli piisavuses. Tehtud tööd kirjeldatakse üksikasjalikult aruandes, mis lisatakse igale taotlusele ja maksenõudele, taotluste ja maksenõuete seeriale, vajaduse korral võidakse koostada ka ühe aasta jooksul saavutatud tulemusi käsitlev aruanne. Aruandele lisatakse kinnitus kontrollitud taotluste ja maksenõuete nõuetele vastavuse kohta ning antakse ülevaade tehtud tööde laadist, mahust ja piirmääradest. Aruandes tehakse kokkuvõte tehtud tegelikest ja halduskontrollitoimingutest, kirjeldatakse rakendatud meetodeid, reidide tulemusi ning meetmeid, mida on normide rikkumiste ja ebatäpsuste avastamise korral rakendatud. Agentuurile esitatavad dokumendid tõendavad piisavalt, et kõik maksenõude või väljamakse autoriseerimise põhjendamiseks vajalikud kontrollitoimingud on tehtud.

2.3.5. SAPARDi agentuur peab enne projekti kinnitamist ja toetuse määramist olema veendunud, et osundatud teised ametkonnad on järginud protseduure, mis täielikult vastavad selles artiklis sätestatud kriteeriumidele.

2.3.6. Taotluste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ja nende pingerida on selgelt kindlaks määratud ja dokumenteeritud.

2.3.7. Kui nimetatud ametkonnad säilitavad enda juures autoriseeritud maksenõudeid, tehtud väljamakseid ning tehtud kontrollitoiminguid tõendavaid ning tagasi lükatud projekte käsitlevaid dokumente, on nii asjaomased ametkonnad kui ka agentuur kohustatud välja töötama protseduurid, mis tagavad, et kõigi nimetatud dokumentide, mis käsitlevad agentuuri tehtud kindlaid väljamakseid, paiknemine on dokumenteeritud ja need on kättesaadavad kontrollimiseks agentuuri kontoris taoliste dokumentide kontrollimise õigusega ametkondade ja isikute nõudmisel, kaasa arvatud:
   (i) nõude menetlemise eest vastutav agentuuri personal;
   (ii) agentuuri siseauditi osakond;
   (iii) agentuuri aastaaruandeid kinnitav auditeeriv ametkond;
   (iv) nõuetekohaseid volitusi omavad ühenduste agendid või esindajad.

2.3.8. SAPARDi agentuuri ning SAPARDi agentuuri funktsioone täitma volitatud ametkondade vahel sõlmitakse kirjalikud lepingud. Taolistes lepingutes määratakse selgelt kindlaks funktsioonid, mida volitatud ametkonnad peavad täitma ning SAPARDi agentuurile kindlaksmääratud ajavahemike järel saadetavate tugidokumentide ning aruannete liigid. Kogu üldine süsteem, kaasa arvatud teiste ametkondade täidetavad delegeeritud funktsioonid, tuuakse välja vastaval juhtimisdiagrammil.

Lepingus sätestatakse nõuetekohaste volitustega ühenduse ametnike või esindajate juurdepääs informatsioonile, mida delegeeritud ülesandeid täitev ametkond haldab; samuti antakse nimetatud ametnikele õigus kontrollida taotlusi, kaasa arvatud projekte ja abisaajaid.

2.4. Raamatupidamisprotseduurid kindlustavad, et komisjonile esitatavad kuludeklaratsioonid on terviklikud, täpsed ning õigeaegsed ning et kõik vead või vahelejätmised avastatakse ja parandatakse, selleks kasutatavaks abivahendiks on andmete kontroll ja ühildamine, mida tehakse vähemalt kord iga kolme kuu järel. Arvestusandmed peavad võimaldama iga sisestatud kirje kontrollimist auditeerimise eesmärgil.

SAPARDi agentuuri raamatupidamisprotseduurid kindlustavad, et raamatupidamissüsteem võimaldab esitada nii eurodes kui ka omavaluutas piirkondliku büroo, projekti, lepingu või meetme ja alameetme kaupa kogukulusid, võetud kohustusi, osalisi väljamakseid ja saldot. Kehtestatakse tähtajad nende kohustuste tühistamiseks, millega seonduvaid töid pole õigeaegselt tehtud. Kõik tühistatud kohustused peavad olema raamatupidamisandmetes nõuetekohaselt registreeritud.

2.5. SAPARDi agentuur tagab siseauditi või samalaadset funktsiooni täitva osakonna olemasolu, mille tegevuse eesmärgiks on tagada agentuuri sisekontrollimehhanismide tulemuslik toimimine. Siseauditi osakond on sõltumatu agentuuri teistest osakondadest ning annab oma tegevusest aru otse agentuuri tippjuhtkonnale. Siseauditi osakonna ülesandeks on tagada, et agentuuri rakendatavad protseduurid on piisavad, kindlustamaks vastavust lepingule, ning et aruanded on täpsed, täielikud ning õigeaegsed. Eeldusel, et auditi plaan hõlmab kõiki olulisi valdkondi, kaasa arvatud autoriseerimise eest vastutavad osakonnad ja ametkonnad ning osakonnad ja ametkonnad, kellele vastavad ülesanded delegeeritud on, võib kontrollimisel piirduda valitud meetmete, alameetmete ja tehingute valimikuga, ning kõiki vastavaid üksusi kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Siseauditi osakonna töö tegemisel võetakse aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standardid, kõik tehtud toimingud fikseeritakse kirjalikult ning auditi tulemusena esitatakse agentuuri tippjuhtkonnale nõuetekohaselt vormistatud aruanded ja soovitused. Auditi läbiviimise plaanid ja aruanded on kättesaadavad auditeerivale ametkonnale ja ühenduse sellekohaste volitustega ametnikele või esindajatele, kes kasutavad nimetatud dokumente finantsauditi läbiviimiseks ning siseauditi funktsioonide tulemuslikkuse hindamiseks.

2.6. Eesti Vabariigis avalik-õiguslike isikute suhtes rakendatavad hankereeglid teenuste, tööde ja kaupade ostmiseks peavad vastama komisjoni käsiraamatus «Ühenduse kolmandate riikidega tehtava koostöö raames sõlmitavad, teenuste, kaupade ja tööde ostmise lepingud»* sätestatud tingimustele. Ei rakendata komisjoni eelneva heakskiidu saamise nõuet.

2.7. Hangete puhul, millele ei laiene lõikes 2.6 sätestatud tingimused, kehtib nõue, mille kohaselt alljärgnevas loetelus esitatud objektid peavad pärinema ühendustest või jao F punktis 8 loetletud riikidest:
(i) hangitavad teenused, tööd, masinad ja kaubad;
(ii) tööde või teenuste pakkumise lepingu täitmiseks lepingulise töövõtja ostetud kaubad ja seadmed eeldusel, et pärast lepingu täitmist saavad nimetatud kaubad või seadmed projekti omandiks.

2.8. Agentuur töötab välja programmi täitmiseks vajaliku süsteemi kõigi võlgnevuste fikseerimiseks ning loob taoliste võlgnevuste registreerimiseks vajaliku registri, mis käsitleb ka kõiki normide rikkumistest tulenevaid võlgnevusi, mida pole veel sisse nõutud. Võlgnike arvestuse register vaadatakse korrapäraselt läbi, et nõuda sisse tähtaja ületanud võlgnevused, eriti tagatiste ja tagasinõutavate väljamaksete puhul. Minemata vastuollu käesoleva jao artikli 8 lõikega 5 või taoliste võlgnevuste kohta kehtivate siseriiklike õigusnormidega, kantakse kõik ühenduse finantsosaluse koosseisu kuuluvad võlgnevused, kaasa arvatud normide rikkumustest tulenevad, selle jao artikli 9 kohaselt maha nende võlgnike registris arvele võtmisele järgneva teise aasta lõpuks. SAPARDi agentuurile ühenduse osaluse arvelt tagasi makstavad intressisummad registreeritakse SAPARDi agentuuri konto(de)l ning neid kasutatakse üksnes programmi rakendamiseks. SAPARDi agentuur tagab taoliste summade krediteerimise SAPARDi eurokontole viie päeva jooksul nende tagasimaksmise kuupäevast arvates.

2.9. SAPARDi agentuur teavitab avalikkust toetusskeemi käivitamisest, viidates sealjuures ühenduse kaasfinantseerimisele, kõiki potentsiaalseid projektijuhte ja ettevõtjaid, loomaks võimalikult suurt valimikku potentsiaalsetest projektijuhtidest ja ettevõtjatest. Enne toetusskeemi käivitamist töötatakse välja standardsed taotlusvormid koos selgelt arusaadavate juhistega nende täitmiseks ja toetuse saamiseks esitatavate nõuete kirjeldusega. Potentsiaalsetelt abisaajatelt ja abisaajatelt ei tohi teenustasu nõuda neile väljastatava, programmi käsitleva informatsiooni, kaasa arvatud taotluste vormide eest. Taoline tingimus ei lähe vastuollu ülejäänud majandussektorilt nõutavate teenustasudega.

2.10. SAPARDi agentuur tagab abisaajatelt vastu võetud taotluste õigeaegse töötlemise.

2.11. SAPARDi agentuur töötab välja süsteemid, mis on vajalikud kõigi projektide ja meetmete edukuse kohta aru andmiseks etteantud näitajate põhjal. Vajaduse korral võidakse asjakohaseid näitajaid järelevalvekomitee ja komisjoni nõusolekul redigeerida.

2.12. Kui eelnevalt määratletud eesmärkide saavutamisel tekib viivitusi, rakendatakse probleemide lahendamiseks meetmeid, kaasa arvatud projektile väljastatud kinnituse tühistamine. Kõik taolised toimingud registreeritakse.

2.13. Projekte ja meetmeid käsitlevate nõutavate aruannete kiireks koostamiseks kasutatakse sobivaid infojuhtimissüsteeme. Taolised aruanded tehakse juhtivale ametkonnale, järelevalvekomiteele ja komisjonile kättesaadavaks.

Artikkel 15. Andmete säilitamine

SAPARDi agentuur ja rahvuslik fond säilitavad kõiki dokumente, kaasa arvatud tagasi lükatud projekte puudutav materjal, komisjoni tarvis kuni selle jao artikli 12 lõikes 5 sätestatud 24-kuulise tähtaja möödumiseni. Artikli 12 lõikes 5 ja artiklis 13 kirjeldatud normide rikkumise puhul säilitatakse dokumente komisjoni tarvis seni, kuni järelkontrollitoimingud on lõpule viidud.

Kui agentuur ja rahvuslik fond ise dokumente ei säilita, kindlustavad nad, et need komisjonile nimetatud perioodi jooksul kättesaadavad oleksid.

* SEC 1999 1801/2 aadressil http://europa.eu.int/comm/scr/tender/usedoc/index_en.htm

Jagu B
PROGRAMMI JUHTIMINE, RAKENDAMISE JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Artikkel 1. Reguleerimisala

Selles jaos määratakse kindlaks programmi juhtimise, rakendamise järelevalve ning hindamise tingimused. Eesti Vabariik tagab loetletud tingimuste nõuetekohase rakendamise.

Artikkel 2. Definitsioonid

Lepingus kasutatakse järgmisi definitsioone:
(a) «prioriteedi» all mõistetakse ühte peamistest vajadustest, mida tunnustatakse abivajavana, et saavutada programmis määratletud strateegia eesmärke;
(b) «alameetme» all mõistetakse meetme komponente, mis võivad omakorda olla seotud konkreetsete eesmärkidega;
(c) «juhtiva ametkonna» all mõistetakse Eesti Vabariigi nimetatud avalik-õiguslikku või eraõiguslikku üksust [võib olla, aga ei pea olema SAPARDi agentuuri osa], mille ülesandeks on koguda programmi järelevalvet ja hindamist puudutavat informatsiooni ning edastada see järelevalvekomiteele ja komisjonile.

Artikkel 3. Partnerlus

1. Programmi rakendatakse komisjoni ja Eesti Vabariigi tihedas koostöös, millesse kaasatakse järgmisi Eesti Vabariigi nimetatud ametkondi ja organeid:
(a) regionaalsed ja kohalikud omavalitsused ning teised pädevad ametiasutused;
(b) majandus- ja sotsiaalpartnerid;
(c) muud pädevad ametkonnad.

2. Koostööd peab tegema täielikus vastavuses lõike 1 kohaselt nimetatud ametkondadele antud institutsionaalsetele, õiguslikele ja finantsvolitustele.

Siseriiklike eeskirjade ja praktika kohaselt kaasab Eesti Vabariik kõik asjakohased ametkonnad ja organid, et luua riiklikku, regionaalset, kohalikku või muud tasandit kõige paremini esindavat partnerlust, võttes seejuures arvesse vajadust propageerida meeste ja naiste võrdseid võimalusi ning keskkonnakaitse nõuete integreerimise kaudu säästlikku arengut.

Kõik nimetatud pooled, edaspidi «partnerid», tegutsevad programmi eesmärkide saavutamist silmas pidades.

3. Partnerlus hõlmab programmi finantseerimise, rakendamise, järelevalve ja hindamise. Eesti Vabariik tagab kõigi asjassepuutuvate partnerite osalemise kogu programmi rakendamise vältel.

Artikkel 4. Kulutuste vastuvõetavus

1. SAPARDi programmi raames toetab ühendus kulutusi ainult siis, kui lisaks lepingu nõuetele on SAPARDi toetuste kasutamine vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega ning eriti ökonoomsuse ja tasuvusega.

Kehtivad Eesti Vabariigi protseduuride või tegevussuuniste käsiraamatutes meetmete lõikes välja toodud kulutuste vastavuse reeglid. Komisjon teavitab Eesti Vabariiki nimetatud kriteeriumide aktsepteerimisest või nende suhtes võetud muust seisukohast kolme kuu jooksul arvates nende kättesaamise kuupäevast, kuid mitte hiljem, kui komisjon on vastu võtnud jao A artikli 3 lõikes 1 viidatud otsuse abi juhtimise üleandmise kohta ning nimetatud otsust vähimalgi määral kahjustamata.

2. Programmist lähtuv ühenduse kaasfinantseerimine ei laiene järgmistele kulutustele, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab selgelt ja ühesõnaliselt teisiti:
(a) maa ja olemasolevate ehitiste ostmine, rentimine või liisimine olenemata sellest, kas liisingu tulemusel läheb omand üle liisingu võtjale või mitte;
(b) tolli-, sisseveo- ja muud maksud,
   (i) mida hüvitatakse, kompenseeritakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel;
   (ii) mis ei moodusta osa Eesti üldisest maksusüsteemist;
   (iii) mis on ebaproportsionaalselt suured kulutused programmi mis tahes osale;
(c) tegevuskulud, kaasa arvatud remondi- ja rendikulud;
(d) liising, välja arvatud juhul, kui liisingu tulemusel läheb omand üle liisingu võtjale;
(e) teenuste, kaupade ja tööde maksumus, mis on suurem kui 10 000 euroga ekvivalentne summa Eesti kroonides ja mille kohta abisaajal ei ole vähemalt kolme tarnija noteeringut, mille originaalid lisatakse jao A artikli 8 lõikes 1.b viidatud kuludeklaratsioonile;
(f) pangalõiv, tagatismaksed ja muud sarnased maksed;
(g) konverteerimiskulud, maksud ja SAPARDi eurokonto kasutamisest tulenevad kursimuutustega kaasnevad kahjud;
(h) avaliku sektori halduskulud, kaasa arvatud SAPARDi agentuuri kantavad kulutused, eriti üldkulud, rent ning juhtimise, rakendamise, järelevalvamise ja kontrollimise eest vastutavate ametnike palgad;
(j) arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, juriidiliste teenuste tasu, teostatavusuuringud, patentide ja litsentside omandamine ostmise teel, konkreetse meetme raames projekti ettevalmistamiseks ja/või rakendamiseks tehtavad kulutused, mis on suuremad kui 12% toetatavast projektist;
(k) väljaminekud, mis on seotud toodete või teenustega, mis ei vasta jao A artikli 14 lõigetele 2.6 ja 2.7;
(l) projektidega seotud väljaminekud, mida on kaetud projektide kasutajate või neis osalejate projektist osavõtu tasudest enne projekti lõpule viimist, välja arvatud juhul, kui asjaomased summad on toetatavatest kuludest maha arvatud;
(m) reklaamikulud, välja arvatud juhul, kui tegemist on kollektiivsetest huvidest lähtuvalt läbi viidud kampaaniatega.

3. All-loetletud kulutusi võidakse kompenseerida üksnes juhul, kui komisjon on sellekohase otsuse vastu võtnud; iga üksikjuhtum vaadatakse läbi eraldi ning komisjon annab oma otsusest ses küsimuses teada kolme kuu jooksul pärast põhjendatud taotluse laekumist Eesti Vabariigilt:
(a) naturaaltasu;
(b) pruugitud seadmete ost;
(c) kulutused, välja arvatud infrastruktuuriga seotud, mille kandjaks on abisaaja, kelle kapitalist kuulub enam kui 25% avalik-õiguslikule asutusele või asutustele.

4. Kui programmis on ette nähtud, tagab Eesti Vabariik, et kindlaksmääratud meetme projekti kaasfinantseeritakse ühenduse arvelt üksnes tingimusel, et seda viie aasta jooksul, arvates viimase väljamakse tegemisest SAPARDi agentuurist, oluliselt ei muudeta. Olulisteks loetakse projektis tehtud muudatusi, mis:
(a) mõjutavad selle iseloomu või elluviimise tingimusi või annavad ettevõttele või avalik-õiguslikule asutusetele ebaausaid eeliseid ja
(b) tulenevad kas infrastruktuuri objekti omaniku muutumisest või selle kasutamise lõpetamisest või kaasfinantseeritud tootmistegevuse asukoha muutumisest.

Eesti Vabariik teavitab komisjoni kohe kõigi taoliste muudatuste avastamisest.

5. Ei kaasfinantseerita ühtki projekti, mille puhul Eesti Vabariigi asjaomased ametkonnad, kaasa arvatud SAPARDi agentuur, on teinud SAPARDiga seonduvaid mahaarvamisi, kinnipidamisi või lisa kulutusi, mis vähendaksid abisaajale makstavaid või makstud summasid. Sellegipoolest on SAPARDi agentuuril õigus teha mahaarvamisi, mis tulenevad:
(a) programmi raames abisaajatele ettenähtust suurematest väljamaksmata summadest;
(b) abisaajate võlgnevustest, mille põhjustajaks on SAPARDi agentuurist programmi raames neile makstud toetuste saamise tingimuste täitmatajätmine.

Artikkel 5. Juhtiv ametkond

1. Eesti Vabariik nimetab juhtiva ametkonna, kes vastutab, seadmata seejuures kahtluse alla jagu A, programmi tõhusa ja nõuetekohase koordineerimise ning järelevalve- ja hindamistegevusest aru andmise eest. Juhtiv ametkond konsulteerib kõigis rakendusküsimustes SAPARDi agentuuriga.

2. Juhul, kui SAPARDi agentuuris pole asjakohaseid süsteeme loodud, töötab juhtiv ametkond selle jao artiklite 6 kuni 11 kohaselt välja programmi rakendamisega seotud finants- ja statistilise informatsiooni kogumise süsteemi, ning edastab kogutud andmed Eesti Vabariigi ja komisjoni vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt järelevalvekomiteele, kasutades võimaluse korral selleks arvuti andmesidesüsteeme, mis võimaldavad infovahetust komisjoniga.

3. Juhtiv ametkond teeb pärast SAPARDi agentuuriga konsulteerimist [kui ametkond ei ole agentuuri osa] ning nõusoleku saamist järelevalvekomiteelt komisjonile ettepanekuid programmi parandamiseks.

4. Juhtiv ametkond koostab igal aastal programmi rakendamise aruande ja esitab selle pärast SAPARDi agentuuriga konsulteerimist [kui ametkond ei ole agentuuri osa] ning järelevalvekomitee-poolset kinnitamist komisjonile.

5. Juhtiv ametkond korraldab koostöös komisjoni ja Eesti Vabariigiga selle jao artiklis 10 ettenähtud vahehindamise.

6. Juhtiv ametkond on ametkond, mis vastutab asjassepuutuvate ametkondade informeerimise eest vajadusest teha nõuetekohased haldusmuudatused, kui muudatuste tegemise vajadus tuleneb komisjoni otsusest programmi täiendada.

7. Olles eelnevalt kuulda võtnud järelevalvekomitee nõuannet, konsulteerib korraldav ametkond igal aastal komisjoniga ja informeerib seda algatustest, mida on tehtud ja kavatsetakse teha edaspidi selleks, et teavitada avalikkust programmi elluviimisest, ühenduse osast selles ning selle tulemustest.

Artikkel 6. Järelevalve ja järelevalveindikaatorid

1. SAPARDi agentuur ja juhtiv ametkond [kui ametkond ei ole SAPARDi agentuuri osa] tagavad tulemusliku järelevalve programmi rakendamise üle ning annavad järelevalvekomiteele aru meetmete ja vajaduse korral ka alameetmete võtmisel tehtud edusammudest. Komisjon vaatab asjakohased aruanded läbi ning teeb vajaduse korral omapoolseid parandusettepanekuid.

2. Järelevalvamisel võetakse aluseks füüsilised, keskkonna- ja finantsindikaatorid ning lisatakse andmed, mis tõendavad, et ühenduste osaluse arvelt pole kaetud Eesti Vabariigi osalust. Programmi sisendit ja tulemusi käsitlevad järelevalveindikaatorid peavad olema seotud konkreetse toetusliigi iseloomuga, selle eesmärkidega ja Eesti Vabariigi sotsiaal-majandusliku, strukturaalse ja keskkonna olukorraga.

Artikkel 7. Järelevalvekomitee

1. Eesti Vabariik moodustab kokkuleppel korraldava ametkonnaga ja SAPARDi agentuuriga [kui ametkond ei ole agentuuri osa] ning pärast konsulteerimist selle jao artiklis 3 viidatud partneritega järelevalvekomitee, mille ülesandeks on programmi rakendamise järelevalve.

Järelevalvekomitee moodustatakse reeglina kolme kuu jooksul programmi kinnitamist.

2. Järelevalvekomitee töös osale(vad)b nõuandva(te) isiku(te)na komisjoni esindaja (või esindajad).

3. Järelevalvekomitee töötab koostöös juhtiva ametkonna, SAPARDi agentuuri ja komisjoniga välja oma tegevust reguleerivad protseduurireeglid. Nimetatud protseduurireeglid kinnitab järelevalvekomitee oma esimesel koosolekul. Järelevalvekomiteel on õigus eeskirju vajaduse korral muuta. Sellistest muudatustest teavitatakse eelnevalt komisjoni.
Järelevalvekomitee esimehe määrab Eesti Vabariik. Kohale nimetatud isik ei saa ametikohta SAPARDi agentuuris.

4. Järelevalvekomitee kontrollib programmi rakendamise tulemuslikkust ja kvaliteeti sellele seatud eesmärkide saavutamisel.

5. Järelevalvekomitee vaatab läbi ja avaldab arvamust kriteeriumide suhtes, mille alusel valitakse ja reastatakse igale meetmele vastavaid projekte. Juhul kui sellist arvamust pole avaldatud õigeaegselt, mistõttu sellega pole võimalik arvestada jao A artikli 3 lõikes 1 määratletud otsuse tegemisel, võidakse otsus uuesti läbi vaadata järelevalvekomitee avaldatud ning komisjonile lähetatud arvamuse valguses ühe kuu jooksul pärast nimetatud otsuse tegemist või siis ühe kuu jooksul alates komitee moodustamisest olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset hiljem.

6. Järelevalvekomitee hindab regulaarselt programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Selle ülesande täitmiseks edastatakse komiteele:
(a) informatsiooni kõigi sektorite kohta, kus esineb probleeme ühenduste tasandil normaalsete turuväljundite leidmisega;
(b) informatsiooni kontrolli käigus saadud tulemuste kohta;
(c) kinnitatud ning tagasi lükatud projektide nimekirjad ja projekte iseloomustavad andmed.

7. Järelevalvekomitee kontrollib programmi rakendamisel saavutatud tulemusi, eriti erinevatele meetmete seatud eesmärkide saavutamist ning meetmetele ja nende alameetmetele tehtud rahaliste eraldiste kasutamist juhul, kui programm sisaldab selliseid eraldisi. Juhtiv ametkond vastutab selle eest, et järelevalvekomitee käsutuses oleks kogu vajaminev informatsioon meetmete ja vajaduse korral ka alameetmete rakendamise kohta.

8. Järelevalvekomitee vaatab läbi selle jao artiklis 10 kirjeldatud vahehindamise tulemused.

9. Järelevalvekomitee vaatab enne komisjonile saatmist läbi ja kinnitab igaaastased ja lõpp- rakendusaruanded.

10. Järelevalvekomitee vaatab läbi ja vajaduse korral ka kinnitab komisjonile programmi muutmiseks tehtavad ettepanekud.

11. Järelevalvekomitee võib korraldava ametkonna vahendusel teha komisjonile programmi parandamise või muutmise ettepanekuid, mis võivad tõhustada programmi eesmärkide saavutamist.

12. Järelevalvekomitee võib pärast konsulteerimist juhtiva ametkonna, SAPARDi agentuuri [kui ametkond ei ole agentuuri osa] ja pädeva ametkonnaga teha komisjonile programmi parandamise või muutmise ettepanekuid, et programmi paremini rakendada.

13. Juhul kui programmist lähtub nõue järelevalvekomiteele oma arvamuse avaldamiseks teatud küsimuses, toimib järelevalvekomitee selle kohaselt.

Artikkel 8. Aasta- ja lõpparuanded

1. Eesti Vabariik tagab pärast konsulteerimist SAPARDi agentuuri ja juhtiva ametkonnaga [kui ametkond ei ole agentuuri osa] iga-aastase rakendusaruande esitamise komisjonile kuue kuu jooksul pärast iga kalendriaasta lõppu.

Enne komisjonile saatmist vaatab järelevalvekomitee iga-aastase rakendusaruande läbi ning kinnitab selle.

2. Kui komisjon on iga-aastase rakendusaruande kätte saanud, annab ta kahe kuu jooksul teada, kas aruannet peetakse ebarahuldavaks, põhjendades oma arvamust; vastasel juhul loetakse aruanne aktsepteerituks. Lõpparuande puhul on komisjon kohustatud reageerima viie kuu jooksul aruande laekumisest arvates.

3. Igal aastal pärast iga-aastase rakendusaruande esitamist vaatavad komisjon ja juhtiv ametkond, vajaduse korral koos SAPARDi agentuuriga üle, eelmisel aastal saavutatud peamised tulemused. Komisjon konsulteerib taolise ürituse korraldusküsimustes juhtiva ametkonna ja vajaduse korral ka SAPARDi agentuuriga.

Juhul kui komisjon edastab pärast aruande läbivaatamist Eesti Vabariigile oma märkused, on Eesti Vabariik kohustatud komisjoni nende põhjal rakendatud meetmetest teavitama. Juhul kui komisjon esitab Eesti Vabariigile omapoolsed soovitused programmi järelevalve või rakendamise paremaks korraldamiseks, kahjustamata sealjuures jao A artiklites 11 ja 12 nimetatud otsuseid, demonstreerib Eesti Vabariik nimetatud järelevalve- või korraldusfunktsioonide paremaks korraldamiseks astutud samme või siis selgitab, miks ei ole selliseid samme astutud.

4. Lõpparuanne esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast programmi lõppkuupäeva.

5. Kõik igaaastased ja lõpp-rakendusaruanded peavad sisaldama järgmist informatsiooni:
(a) igasugused muudatused programmi rakendamise seisukohast olulistes üldtingimustes, eriti põhilisi sotsiaal-majanduslikke suundi puudutavates küsimustes, muudatused riiklikus, regionaalses või sektoriaalses poliitikas ning võimaluse korral ka nende avaldatav mõju SAPARDi toetuste ja teiste ühenduse rahaliste vahendite alt lähtuva abi järjepidevusele;
(b) programmi eesmärkide saavutamise seisukohast prioriteetide ja meetmete rakendamisel tehtud edusammud, nimetatud prioriteetide ja meetmete eesmärgid koos programmi tulemuslikkust ja mõju väljendavate kvantitatiivsete füüsiliste ja tulemusindikaatoritega juhul, kui taoline koguseline määratlemine on võimalik;
(c) juhtivas ametkonnas, vajaduse korral ka SAPARDi agentuuris ja järelevalvekomitees programmi rakendamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamiseks astutud sammud, täpsemalt:
   (i) järelevalve- ja hindamismeetmed, kaasa arvatud andmete kogumise korraldus;
   (ii) kokkuvõte programmi rakendamisel kogetud olulisematest probleemidest ning nende lahendamiseks, kaasa arvatud lõikes 3 viidatud soovituste põhjal, astutud sammudest;
   (iii) tehnilise abi kasutamine;
   (iv) programmi avalikkuse tagamiseks astutud sammud.
(d) jao C artiklis 1 kirjeldatud kogu ühenduse antava liitumiseelse abi koordineerimise tagamiseks astutud sammud;
(e) finantstabelid, mis esitavad väljaminekud meetmete, vajaduse korral ka alameetmete lõikes.

Artikkel 9. Hindamispõhimõtted

1. Selleks, et hinnata tegevuse tulemuslikkust, hinnatakse programmi vaheetapis ja programmi elluviimise järel. Eesmärgiks on anda hinnang programmi avaldatud mõjule, lähtudes seejuures programmi eesmärkidest, ning analüüsida programmi strukturaalset mõju.

2. Programmis sätestatud meetmete tulemuslikkust hinnatakse nende avaldatud üldise toime alusel järgmiste näitajate põhjal:
(a) panus ühtset põllumajanduspoliitikat ja seonduvaid strateegiaid käsitleva acquis communautaire’i rakendamisse;
(b) Eesti Vabariigi maapiirkondade ja põllumajandussektori jätkusuutliku kohandamise seisukohast esmatähtsate ja spetsiifiliste probleemide lahendamine;
(c) programmi eesmärgid.

3. Eesti Vabariik koondab vajalikud allikad ning kogub andmeid, mis on vajalikud hindamise kõige tulemuslikumaks korraldamiseks. Sellest lähtuvalt kasutatakse hindamise käigus ära erinevaid andmeid, mida on järelevalvemehhanismide rakendamise tulemusel saadud ning kogutakse vajaduse korral nende toetamiseks vajalikku informatsiooni.

4. Hindamise viivad läbi sõltumatud hindajad.

5. Vahe- ja järelhindamise käigus otsitakse vastuseid komisjonis koostöös Eesti Vabariigiga välja töötatud üldistele hindamisküsimustele; nende vastustele lisatakse reeglina saavutusi tõendavad kriteeriumid ja näitajad. Lisaks võidakse hindamise käigus nõuda vastuseid programmi eesmärkidega seotud konkreetsema iseloomuga küsimustele.

6. Hindamisaruannetes antakse ülevaade kasutatud metoodikast ning lisatakse hinnang järelduste ja andmete kvaliteedi kohta.

7. Hindamise kvaliteedile ja tulemustele annavad oma hinnangu korraldav ametkond, järelevalvekomitee ja komisjon.

Artikkel 10. Vahehindamine

1. Lähtuvalt selle jao artiklist 9 tagab Eesti Vabariik, et programmi esmased tulemused, nende eelhindamise tulemustega ühilduvus, eesmärkide asjakohasus ja nende saavutamine vaadatakse läbi vahehindamise käigus. Samuti hinnatakse järelevalve ja rakendamise kvaliteeti.

2. Vahehindamise korraldamine on koostöös komisjoni ja Eesti Vabariigiga juhtiva ametkonna ülesandeks. Vahehindamise tulemused esitatakse selle jao artikli 7 lõike 8 kohaselt järelevalvekomiteele, ja saadetakse komisjonile kolme aasta jooksul programmi kinnitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2003. a.

3. Lisaks selle jao artikli 9 lõikes 7 viidatud hindamisele vaatab komisjon hindamistulemused läbi ka programmi võimaliku täiendamise vajadust silmas pidades.

4. Vajaduse korral täiendatakse vahehindamisaruannet ning esitatakse see komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2005. a.

5. Juhtiv ametkond informeerib komisjoni sammudest, mida on astutud hindamisaruande põhjal tehtud soovituste järgimiseks, võimalikud täiendused kaasa arvatud.

Artikkel 11. Järelhindamine

Järelhindamist viib läbi Eesti Vabariigi ülesandel ja komisjoniga konsulteerides juhtiv ametkond. Järelhindamine hõlmab juba olemasolevate hindamistulemuste ning selle jao artikli 9 ja programmi seisukohalt oluliste küsimuste põhjal koostatud ülevaadet ressursside kasutamisest ning programmi efektiivsusest ja tulemuslikkusest, selle avaldatavast mõjust ning ühilduvusest eelhindamise käigus saavutatud tulemustega. Hindamine annab ülevaate rakendamise edukuse või läbikukkumise seisukohast olulistest teguritest, programmi tulemustest, kaasa arvatud nende jätkusuutlikkus.

Järelhindamise käigus tehakse programmi kohta järeldused.

Järelhindamine viiakse läbi hiljemalt viimase üheaastase rahastuslepingu lõppemisele järgneva neljanda aasta lõpuks.

Jagu C
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Teiste rahaliste vahenditega koordineerimine

Komisjon ja Eesti Vabariik tagavad programmi, liitumiseelse struktuuripoliitika vahendi (ISPA), Phare ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) ning muude rahvusvaheliste rahastamisvahendite raames antava abi koordineerimise.

Eesti Vabariik kindlustab, et SAPARDi raames toetatav projekt, mis tulenevalt oma iseloomust potentsiaalselt vastab osaliselt või täielikult ühele esimeses lõigus loetletud rahalisest vahendist abi saamise kriteeriumidele, ei saa enam kui üks kord toetust. Olenemata sellest, milliseid täiendavaid abinõusid rakendab Eesti Vabariik, tähistab kõikide taoliste projektide puhul asjakohaste volitustega ametnik jao A artikli 8 lõikes 1.b viidatud laekunud arved enne, kui SAPARDi agentuur väljamakse teeb, pitsatijäljendiga «SAPARD».

Artikkel 2. Üldised eesõigused

Eesti Vabariik tagab programmi rakendamise vajadust silmas pidades palgatud võõrtöölistele ja nende vahetutele perekonnaliikmetele vähemalt samad hüved, eesõigused ja vabastused, mis antakse teistele kahe- ja mitmepoolsete lepingute või majandusabi andmise ja tehnilise abi programmide raames Eesti Vabariigis palgatud võõrtöölistele ja nende vahetutele perekonnaliikmetele. Selles artiklis kehtestatud sätted ei anna sedalaadi töötajatele diplomaatilist staatust.

Artikkel 3. Riiki sisenemise, seal viibimise ning tegevuse soodustused

Tööde, kaupade või teenuste hankimiseks sõlmitavate lepingute korral võimaldab Eesti Vabariik pakkumiste osalemisnõuetele vastavatele füüsilistele või juriidilistele isikutele ja pakkumist ettevalmistava ekspertiisi tegemiseks vajalikule tehnilisele personalile ajutist viibimist ja tegevust.

Nimetatud õigus laieneb neile alates pakkumiskutse väljasaatmise kuupäevast ja lõpeb üks kuu pärast lepinguosalise väljavalimist.

Eesti Vabariik annab programmist lähtuvate, tööde, kaupade või teenuste hankimiseks sõlmitavate lepingutega seotud personalile ning nende vahetutele perekonnaliikmetele õiguse Eesti Vabariiki sisse sõita, riigis elada ja töötada ning riigist lahkuda, kui seda tingib lepingu olemus.

Artikkel 4. Seadmete sisse- ja taasväljavedu

Eesti Vabariik väljastab õigeaegselt ning diskrimineerivaid maksumäärasid kehtestamata load, mis on vajalikud programmi elluviimiseks kasutatavate seadmete sisse- ja sellele järgnevaks taasväljaveoks. Seda tingimust rakendatakse ka siis, kui füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus nimetatud seadmeid sisse vedada ajutise tollivabastuse alusel.

Artikkel 5. Sisseveole ja valuutade vahetuskurssidele kehtestatud tingimused

1. Eesti Vabariik võtab endale kohustuse mitte teha selle programmi rakendamisel vahet liikmesriikidel ja jao F punktis 8 loetletud riikidel ning annab neile võrdsetel alustel loa sisseveoks ja välisvaluuta/väärtpaberite omandamiseks ning riiklikult kehtestatud valuutavahetuskursside rakendamise kontrollimehhanismideks.

2. Eesti Vabariik väljastab õigeaegselt ning diskrimineerivaid maksumäärasid kehtestamata load, mis on vajalikud programmi raames vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele välisvaluutade kontrollimehhanismidele omandatud summade repatrieerimiseks.

Artikkel 6. Maksustamine ja tollid

1. Eesti Vabariik tagab oma ametkondade sõlmitavate ja programmi raames kaasfinantseeritavate tarnelepingute alusel sisseveetavate kaupade tarnimise Eesti Vabariiki ilma nendelt tolli-, sisseveo- või sarnaseid maksusid ja lõivusid sisse nõudmata.

Eesti Vabariik tagab sisseveetava kauba vabastamise maksudest ja lõivudest kauba sisseveokohas ning selle viivitamatu üleandmise lepingu täitjale kasutamiseks lepingus ettenähtud korras, tekitamata maksude, lõivude või trahvide alusel vaidlusi või viivitusi.

2. Eesti Vabariik tagab tehnilise abi lepingutes määratletud tööde tegemiseks palgatud füüsiliste isikute (ja nende vahetute pereliikmete), välja arvatud kohalik tööjõud, isiklikuks kasutamiseks sisseveetavate isiklike esemete ja majakraami vabastamise tolli-, sisseveo- või muudest sarnastest maksudest ja lõivudest. Nimetatud isiklikud esemed ja majakraam veetakse pärast lepingu lõppu vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele taas välja või realiseeritakse Eesti Vabariigis.

Artikkel 7. Riiklik kohtumenetlus

Juhul, kui abisaajat kahtlustatakse programmist lähtuvate kohustuste täitmata jätmises või taoline kahtlus on tõendamist leidnud, samuti juhul, kui tegemist on katsetega petta SAPARDi agentuurilt välja alusetuid väljamakseid, rakendab Eesti Vabariik taoliste katsete ja rikkumiste puhul siseriiklikes seadustes ette nähtud menetlusnorme, sarnaselt riigi rahaliste vahendite kuritarvitamise korral rakendatavatega.

Jagu D
KVARTAALSED JA AASTA KULUARUANDED

Vorm D-1

EUROOPA KOMISJON – SAPARD – KULUDEKLARATSIOON JA MAKSETAOTLUS
(lähetamiseks Euroopa Komisjonile aadressil DG AGRI, Rue de la Loi 200 (SAPARD) B – 1049, Brüssel)

Programmi nimetus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Komisjoni otsus nr . . . . . . . . . aastast (viimased täiendused otsusega nr . . . . . . . . . aastast).

Komisjoni viitenumber . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Allakirjutanu, . . . . . . . . ., Eesti Vabariigi ja komisjoni vahel sõlmitud mitmeaastase rahastuslepingu kohaselt Eesti Vabariiki esindav riiklikult volitatud ametnik, deklareerin, et vastavalt programmile on ajavahemikus . . . . . (päev/kuu/aasta) kuni . . . . . (päev/kuu/aasta) aktsepteeritavaid kulutusi välja makstud summas . . . . . (omavaluuta), . . . . . (euro, konverteeritud omavaluutast määraga, mis on mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artikli 10 kohaselt ära toodud deklaratsioonile lisatud tabelis).

Kõik nimetatud väljamakseid selgitavad üksikasjad on esitatud deklaratsioonile lisatud tabelis, mis moodustab selle lahutamatu osa.

Samuti deklareerin, et meetmete rakendamine kulgeb programmi eesmärkide kohaselt ja rahuldava kiirusega ning kõik tehinguid toetavad dokumendid on ja jäävad kättesaadavateks nagu on ette nähtud mitmeaastase rahastuslepingu artiklis 3 ja nimetatud lepingu lisa jao A artiklis 15.

Deklareerin, et:
1. Kõik väljamaksete kohta esitatud andmed on täpsed. Need põhinevad individuaalsete projektide tasandil tehtud arvestustel ning on tõendatud asjakohase dokumentatsiooniga. Kõik asjakohased dokumendid ja andmed on kontrollimiseks kättesaadavad, nagu on ette nähtud mitmeaastase rahastuslepingu artiklis 3 ja nimetatud lepingu lisa jao A artiklis 15.
2. Või: Kuluaruanne sisaldab üksikasjalikke andmeid sissenõutavate võlgnevuste kohta summas . . . . . (omavaluuta), . . . . . (euro), jagatuna meetmete kaupa, ühenduse ja Eesti Vabariigi osaluse äranäitamine kaasa arvatud; või: Sissenõutavaid võlgnevusi ei ole (kriipsuta mittevajalik läbi). Deklaratsioonis on näidatud ka eelnevates deklaratsioonides käsitletud võlgnevused, mis on registris olnud enam kui kaks aastat, ning mis on selle kuludeklaratsiooni summast maha arvatud.
3. Ühenduse rahaliste vahendite summa SAPARDi eurokontol viimase debiteerimise seisuga deklaratsiooni koostamisel aluseks olnud kvartali lõpus (või lisadeklaratsiooni puhul deklaratsioonis määratletud kuupäeva seisuga) on . . . . . eurot.

Väljamakse tuleb teha SAPARDi eurokontole, kasutades selleks komisjonile mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artikli 7 lõike 2 kohaselt (vorm D-3) edastatud lähteandmeid. Selles kuludeklaratsioonis on . . . nummerdatud lehekülge.

Deklaratsiooni on koostanud: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja SAPARDi agentuuri direktori allkiri.

Deklaratsioon on koostatud minu esitatud raamatupidamisandmete alusel: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja SAPARDi agentuuri raamatupidaja allkiri.

Kinnitanud: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja Eesti Vabariiki esindava riiklikult volitatud ametniku allkiri.

Koostatud . . . . . . . . . a. (kuupäev)

Vorm D-1

KOOS KÕIGI MAKSETAOTLUSTEGA ESITATAVAD DEKLARATSIOONID

Tõendame, et:

(a) SAPARDi agentuur on kontrollinud kõigi aktsepteeritud väljamaksete vastavust programmile, mitmeaastasele rahastuslepingule, mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artikli 3 lõikes 1 viidatud otsusele ja üheaastasele rahastuslepingule.

(b) Väljaminekud on tegelikult aset leidnud, normipärased ning tehtud alates kuupäevast, mil komisjon andis otsusega nr . . . abi juhtimise SAPARDi agentuurile üle.

(c) Lõplikele abisaajatele tehtud väljamaksetelt ei võetud teenustasu, nende suhtes ei kohaldatud mahaarvamisi või kinnipidamisi, mille arvelt abisaajatele määratud toetussummad oleksid vähenenud.

(d) Kuludeklaratsiooni lõppsummast on maha arvatud vääralt makstud summade hüvitised ja võlgnevused, mis on võlgnike registris olnud registreeritud kauem kui kaks aastat; komisjoni on mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A normide rikkumist käsitleva artikli 13 kohaselt kõigist esinenud normide rikkumistest ning SAPARDi programmist lähtuva toetusskeemi raames vääralt makstud summadest informeeritud.

(e) Eesti Vabariigi antavad toetused jäävad iga meetme osas programmis ettenähtud ülemmäärade piiresse.

(f) Omavaluuta ja euro konverteerimisel on toimitud mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artiklis 10 sätestatud tingimuste kohaselt.

(g) Kõik käesolevat deklaratsiooni toetavad dokumendid on esimesel nõudmisel kättesaadavad, nagu seda nõuavad mitmeaastase rahastuslepingu artiklis 3 ja nimetatud lepingu lisa jao A artiklis 15 sätestatud tingimused.

(h) Ühenduse finantsabi meetmetega seonduvat on piisaval määral avalikustatud, et tagada avalikkuse ning potentsiaalsete ja tegelike abisaajate piisav informeeritus.

Koostatud . . . . . . . . . a (kuupäev)

Koostanud: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja SAPARDi agentuuri direktori allkiri.

Deklaratsioon on koostatud minu esitatud raamatupidamisandmete alusel: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja SAPARDi agentuuri raamatupidaja allkiri.

Kinnitanud: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja Eesti Vabariiki esindava riiklikult volitatud ametniku allkiri.

Vorm D-1
Tabel A

TOETUSKÕLBLIKE, PROGRAMMI ALGUSEST SAADIK TEGELIKULT ASET LEIDNUD
VÄLJAMINEKUTE DEKLARATSIOON: KÕIK ABISAAJAD

Programmi nimetus: . . . . . . . . .
Komisjoni otsus nr . . . vastu võetud . . . . . (viimati muudetud otsusega nr . . . . . . . .)
Komisjoni viitenumber . . . . . . . . .
Deklaratsioon nr . . . (perioodi alguskuupäev) . . . . . . . . . kuni . . . . . . . . . (lõppkuupäev, k.a)
Prioriteetide järjestus Nimetus Meede	Rahvuslik valuuta				euro
	Avaliku sektori osalus		Taotleja oma- finantseerimine	Väljaminekud kokku	Avaliku sektori osalus		Taotleja oma- finantseerimine	Kokku
	EÜ	EV			EÜ	EV
(1)	(2)	(3)	(4)	(2)+(3)+(4)=(5)	(6)	(7)	(8)	(6)+(7)+(8)=(9)
1. Prioriteet 1
Meede 1
Meede 2
Meede n
Prioriteet 1 kokku
n. Prioriteet n
Meede 1
Meede 2
Meede n
Prioriteet n kokku
Üldsumma

Eelmiste deklaratsioonidega võrreldes tekkinud erisused on tähistatud «*»-ga ning neid on põhjendatud lk . . . kuni lk . . .
Deklaratsiooni koostamisel kehtisid omavaluuta/euro suhtes järgmised vahetuskursid: kurss: . . . . . kuupäev: . . . . .

Vorm D-2

FINANTSAASTA (. . . . . .) AASTAARUANNE
(saadetakse mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artikli 6 kohaselt koos atesteerimisotsusega
ja auditi aruandega Euroopa Komisjonile aadressil DG AGRI, Rue de la Loi 200 (SAPARD) B – 1049, Brüssel)

Programmi nimetus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Komisjoni otsus nr . . . . . . . . aastast (viimased täiendused otsusega nr . . . . . . . . aastast).

Komisjoni viitenumber . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Allakirjutanu, . . . . . . . . ., Eesti Vabariigi ja komisjoni vahel sõlmitud mitmeaastase rahastuslepingu kohaselt Eesti Vabariiki esindav riiklikult volitatud ametnik, deklareerin, et vastavalt programmile on ajavahemikus . . . . . (01.01.aasta) kuni . . . . . (31.12.aasta) aktsepteeritavaid kulutusi välja makstud summas . . . . . . . . . (omavaluuta), . . . . . . . . . (euro, konverteeritud omavaluutast määraga, mis on mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artikli 10 kohaselt ära toodud deklaratsioonile lisatud tabelis).

Kõik nimetatud väljamakseid selgitavad üksikasjad on esitatud deklaratsioonile lisatud tabelis, mis moodustab selle lahutamatu osa.

Samuti deklareerin, et meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt vastavalt programmi eesmärkidele ning kõik tehinguid toetavad dokumendid on kättesaadavad esimesel nõudmisel, nagu on ette nähtud mitmeaastase rahastuslepingu artiklis 3 ja nimetatud lepingu lisa jao A artiklis 15.

Deklareerin, et:
1. Kõik väljamaksete kohta esitatud andmed on täpsed. Need põhinevad individuaalsete projektide põhjal tehtud arvestustel ning on tõendatud vastava dokumentatsiooniga. Kõik asjakohased dokumendid ja andmed on kontrollimiseks kättesaadavad, nagu on ette nähtud mitmeaastase rahastuslepingu artiklis 3 ja nimetatud lepingu lisa jao A artiklis 15.
2. Või: Kuluaruanne sisaldab üksikasjalikke andmeid sissenõutavate võlgnevuste kohta summas (. . . . . omavaluuta), (. . . . . euro), jagatuna meetmete kaupa, ühenduse ja Eesti Vabariigi osaluse äranäitamine kaasa arvatud; või: Sissenõutavaid võlgnevusi ei ole (kriipsuta mittevajalik läbi). Deklaratsioonis on näidatud ka eelnevates deklaratsioonides käsitletud võlgnevused, mis on registris olnud enam kui kaks aastat, ning mis on selle kuludeklaratsiooni summast maha arvatud.
3. Ühenduse rahaliste vahendite summa SAPARDi eurokontol viimase debiteerimise seisuga deklaratsiooni koostamisel aluseks olnud kvartali lõpus (või lisadeklaratsiooni puhul deklaratsioonis määratletud kuupäeva seisuga) on . . . . . eurot.

Selles kuludeklaratsioonis on . . . nummerdatud lehekülge.

Deklaratsiooni on koostanud: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja SAPARDi agentuuri direktori allkiri.

Deklaratsioon on koostatud minu esitatud raamatupidamisandmete alusel: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja SAPARDi agentuuri raamatupidaja allkiri.

Kinnitanud: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja Eesti Vabariiki esindava riiklikult volitatud ametniku allkiri.

Deklaratsioonile on lisatud rahvusliku fondi väljastatud atesteerimisotsus ja auditi aruanne.

Vorm D-2

KOOS FINANTSAASTA ARUANDEGA ESITATAVAD DEKLARATSIOONID

Tõendame, et:

(b) Väljaminekud on tegelikult aset leidnud, normipärased ning tehtud alates kuupäevast, mil komisjon andis otsusega nr . . . abi juhtimise SAPARDi agentuurile üle.

(d) Kuludeklaratsiooni lõppsummast on maha arvatud vääralt makstud summade hüvitused ja võlgnevused, mis on võlgnike registris olnud registreeritud kauem kui kaks aastat; komisjoni on mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A normide rikkumist käsitleva artikli 13 kohaselt kõigist esinenud normide rikkumistest ning SAPARDi programmist lähtuva toetusskeemi raames vääralt makstud summadest informeeritud.

(e) Eesti Vabariigi antavad toetused jäävad iga meetme osas programmis ettenähtud ülemmäärade piiresse.

(f) Omavaluuta ja euro konverteerimisel on toimitud mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artiklis 10 sätestatud tingimuste kohaselt.

(g) Kõik käesolevat deklaratsiooni tõendavad dokumendid on esimesel nõudmisel kättesaadavad, nagu seda nõuavad mitmeaastase rahastuslepingu artiklis 3 ja nimetatud lepingu lisa jao A artiklis 15 sätestatud tingimused.

(h) Ühenduse finantsabi meetmetega seonduvat on piisaval määral avalikustatud, et tagada avalikkuse ning potentsiaalsete ja tegelike abisaajate piisav informeeritus.

Koostatud . . . . . . . . . (kuupäev)

Koostanud: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja SAPARDi agentuuri direktori allkiri.

Deklaratsioon on koostatud minu esitatud raamatupidamisandmete alusel: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja SAPARDi agentuuri raamatupidaja allkiri.

Kinnitanud: . . . . . . . . . Kuupäev, pitser ja Eesti Vabariiki esindava riiklikult volitatud ametniku allkiri.

Vorm D-2
Tabel A

TOETUSKÕLBLIKE, PROGRAMMI ALGUSEST SAADIK TEGELIKULT ASET LEIDNUD VÄLJAMINEKUTE DEKLARATSIOON

Programmi nimetus: . . . . . . . . .
Komisjoni otsus nr . . . vastu võetud . . . . . (viimati muudetud otsusega nr . . . . . . . . .)
Komisjoni viitenumber: . . . . . . .
Deklaratsioon nr . . . (perioodi alguskuupäev) . . . . . (1/1/aasta) kuni . . . . . (31/12/aasta) (lõppkuupäev, k.a)
Prioriteetide järjestus Nimetus Meede	Rahvuslik valuuta				euro
	Avaliku sektori osalus		Taotleja oma- finantseerimine	Väljaminekud kokku	Avaliku sektori osalus		Taotleja oma- finantseerimine	Kokku
	EÜ	EV			EÜ	EV
(1)	(2)	(3)	(4)	(2)+(3)+(4)=(5)	(6)	(7)	(8)	(6)+(7)+(8)=(9)
1. Prioriteet 1
Meede 1
Meede 2
Meede n
Prioriteet 1 kokku
n. Prioriteet n
Meede 1
Meede 2
Meede n
Prioriteet n kokku
Üldsumma

Eelmiste deklaratsioonidega võrreldes tekkinud erisused on tähistatud «*»-ga ning neid on põhjendatud lk. . . kuni lk . . .
Deklaratsiooni koostamisel kehtisid omavaluuta/euro suhtes järgmised vahetuskursid: kurss: . . . . . kuupäev: . . . . .

Jagu E
AUDITEERIVA AMETKONNA JUHEND
Tegevussuunised SAPARDi agentuuri iga-aastaseks auditeerimiseks

Teema:

Mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artikli 6 lõikes 5 viidatud tegevussuunised – SAPARDi agentuuri auditeeriva ametkonna koostatava aruande ja auditeerimistunnistuse vorm, maht ja sisu

Sissejuhatus

1. Selle dokumendi eesmärgiks on määratleda tegevussuunised mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artiklis 6 ettenähtud auditeerimisnõuete täitmiseks.

2. Läbiviidava auditeerimise ning seega auditeerimistunnistuse ja auditiaruande objektiks on SAPARDi agentuur ning kõik detsentraliseeritud ja delegeeritud ametkonnad, see tähendab kõik protsessid alates taotluse registreerimisest kuni kohustuse võtmiseni ning arve registreerimisest kuni väljamakse tegemiseni.

Auditeerimistunnistus

3. Auditeerimistunnistus peab olema auditeeriva ametkonna kohuseid täitma määratud ametkonna koostatud lühike, selge ja üheselt mõistetav järeldusotsus. Selle jao lisas on toodud mõned auditeerimistunnistuste näited.

Auditi aruanne

4. Auditiaruanne on oma mahult auditeerimistunnistusest suurem, sisaldades järgmisi lisaandmeid selle kohta, kas:
I) auditeeriv ametkond on kogunud piisavalt tõendusmaterjale, mis kinnitavad, et sisekontrolliprotseduurid on teoreetiliselt hästi läbi mõeldud ja toimivad rahuldavalt ka praktikas;
II) protseduurid, eriti need mis on suunatud olulistele akrediteerimiskriteeriumidele (kirjalikud protseduurid, kohustuste lahusus, projekti eelkontroll- ja väljamakse tegemisele eelnev kontroll, hanked, kohustuste võtmise ja väljamaksete tegemise protseduurid, raamatupidamisprotseduurid, arvutite andmeturve, siseaudit) annavad piisava kinnituse selle kohta, et SAPARDi alt toetatavad projektid vastavad mitmeaastase rahastuslepingu nõuetele;
III) kõiki olulisi akrediteerimiskriteeriume, mis olid aluseks mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artikli 3 lõikes 1 sätestatud abi juhtimise üleandmise otsuse tegemiseks komisjonis, täidetakse jätkuvalt;
IV) ühenduse finantshuvid on nõuetekohaselt kaitstud.

Aruandes tuleks ära näidata ka antud soovitused ning kas ja mil määral on nende soovituste kohaselt tegutsetud (vajaduse korral esitatakse sama sisuga informatsioon ka eelnevate aastate kohta).

5. Aruande sisu
I) Sisekontrolli protseduurid

Aruandes peaks olema näidatud, millist tõendusmaterjali leidis auditeeriv ametkond auditi läbiviimise ajal selle kohta, et sisekontrollimehhanismid on toiminud nii praktikas kui ka teoorias; neid on rakendatud kõigi tehtud toimingute puhul ning nende rakendamise tulemuseks on olnud avastatud vigade parandamine.

Aruanne peaks sisaldama ka hinnangut sisekontrolliprotseduuride kohta, mis peaks juhtima tähelepanu ka kontrollifunktsioonide ülesehituse või toimimise juures täheldatud puudustele, viidetega teguritele, mis võivad sisekontrolliprotseduuride tulemuslikkust vähendada, näiteks:
   – võimalus, et vastutav ametnik eirab kontrollimise vajadust;
   – hooletusest või valedest arusaamadest tingitud vale kontrollimine;
   – mittestandardsete protseduuride väljatöötamine.

Siseaudit kujutab endast sisekontrollikeskkonna võtmeelementi. Sellisena väärib see eraldi peatükki auditiaruandes. Aruanne peaks käsitlema siseauditi sõltumatust, kompetentsust ja tulemuslikkust, pöörates erilist tähelepanu järgmistele momentidele: vastutuse ulatus; makseagentuuri siseauditi õigus vabalt suhelda SAPARDi agentuuri juhtkonnaga ning kasutada kõiki andmeid, suhelda kõigi töötajatega ning pääseda kõikidesse ruumidesse (kaasa arvatud ametkonnad, millistele on agentuuri ülesandeid delegeeritud või detsentraliseeritud ); siseauditi osakonna töötajate kõrvalejätmine makseagentuuri igapäevafunktsioonidest; personal (kompetents, koolitus ja kogemused); planeerimine (vajaduste hindamine, riskil põhinev meetod, auditeerimistsükkel); dokumentatsioon (kas testimispõhimõtted ning tulemused on dokumenteeritud, kas säilitatakse tugidokumente); auditeerimisdokumendid (kas need on piisava mahuga, asjakohased ja usaldusväärsed); kas on rakendatud kvaliteedi tagamiseks vajalikke meetmeid; raportid (kas nende maht on piisav ja kas neid esitatakse õigeaegselt) ning auditi plaanide põhjal tehtavad järeldused osakonna tegutsemise kohta.

II) Mitmeaastase rahastuslepingu järgimise tagamiseks kehtestatud protseduurid

Selles punktis käsitletakse autoriseerimise funktsiooni. SAPARDi agentuuri tehtavad tehingud on reguleeritud komplekssete reeglitega. Sellest lähtuv risk nõuab makseagentuurilt täiendavate e kontrollabinõude rakendamist, kaasa arvatud kirjalikud protseduurid, kontroll-lehed ning üksikasjalikud juhised kontrolli eesmärki täitva kordustoimingu või teise ametniku läbiviidava järelevalve tegemiseks.

Aruanne peaks sisaldama hinnangut protseduuride kohta, mida rakendatakse mitmeaastase rahastuslepingu tingimuste täitmiseks (meetmete ja vajaduse korral ka alameetmete lõikes); iga protseduuri puhul näidatakse, kas asjaomased kontrollimehhanismid on piisavalt usaldusväärsed. Juhul, kui ollakse arvamusel, et asjaomane protseduur ei anna vajalikke garantiisid, tuleks eraldi välja tuua kontrollimehhanismi ebaõnnestumise olulisemad elemendid.

III) Olulist rolli mängivad akrediteerimiskriteeriumid

Aruanne peab andma ülevaate sellest, mil määral SAPARDi agentuur ning detsentraliseeritud ja delegeeritud ametkonnad on tulnud toime oluliste akrediteerimiskriteeriumide täitmisega (kirjalikud protseduurid, kohustuste lahusus, projektide eel- ja väljamakse tegemisel eelnev kontroll, hanked, kohustuste ülesvõtmise ja väljamaksete tegemise protseduurid, raamatupidamisprotseduurid, arvutite andmeturve, siseaudit), nagu need on kindlaks määratud mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artikli 3 lõikes 1 kirjeldatud komisjoni otsuses abi juhtimise üleandmise kohta ning milliseid meetmeid (nende ajastamine ja rakendamise kestus), kui üldse, saab SAPARDi agentuur või detsentraliseeritud/delegeeritud funktsioone täitev ametkond rakendada täheldatud puudujääkide kõrvaldamiseks.

IV) Ühenduse finantshuvide kaitsmine

Selles punktis käsitletakse esmajärjekorras sissenõutavaid võlgnevusi (võlgnike arvestus). Kontrolli eesmärgiks on tagada kõigi võlgnikega tehtavate tehingute täpne ja õigeaegne registreerimine võlgnike registris; tasaarveldused võlgnikest abisaajatega SAPARDi väljamaksete vahendusel ning kõigi võlgnikelt laekunud maksete täpne kirjendamine.

Üldiselt peaks aruanne sisaldama hinnangut selle kohta, kas ühenduse finantshuvid on kaitstud, iga protseduuri puhul näidates, kas asjaomased kontrollimehhanismid on piisavalt usaldusväärsed. Juhul, kui ollakse arvamusel, et asjaomane protseduur ei anna vajalikke garantiisid, tuleks eraldi välja tuua kontrollimehhanismi ebaõnnestumise olulisemad elemendid.

(V) Soovitused

Kõiki tegevuse paremaks korraldamiseks antavaid soovitusi tuleks klassifitseerida selle põhjal, millise tähtsuse auditeeriv ametkond neile omistab. Soovituste käsitlemise lihtsustamiseks on välja pakutud järgmine klassifitseerimisskeem:
   – väga olulised: soovitused, mis nõuavad kohest tähelepanu SAPARDi agentuuri kõrgemal tasandil;
   – olulised: soovitused, mis on olulised SAPARDi agentuuri kontrollikeskkonna seisukohast ning eeldavad kõrgema juhtkonna vahetut reageerimist;
   – väheolulised: soovitused selle kohta, milliseid tegevusi on vaja rakendada, tagamaks toimingute vastavust akrediteerimiskriteeriumidele.

Aruanne peaks soovituste lõikes välja tooma kõik protseduure/tegevuspoliitikat puudutavad küsimused, mis nõuavad SAPARDi agentuuri tähelepanu ja vastust.

6. Aruande ülesehitus

Komisjonil on lihtsam auditeeriva ametkonna esitatud aruandeid töödelda, kui need on koostatud allpool esitatud standardset ülesehitust järgides.

Kokkuvõte, mis sisaldab hinnangut, kokkuvõtteid ülaltoodud punktide I, II, III ja IV aruannetest ning ülevaadet väga olulistest ja olulistest soovitustest.

Sissejuhatus:
I. Sisekontrolli protseduurid: hinnang peamistele kontrollimehhanismidele; siseauditi funktsioonid; sisekontrolli protseduure käsitlev aruanne koos vajalike tõendusmaterjalidega.
II. Protseduurid, mis tagavad tegevuse vastavuse mitmeaastase rahastuslepingu tingimustele: peamiste kontrollimehhanismide hindamine, hinnang selle kohta, kas rakendatavad protseduurid tagavad tegevuse vastavuse mitmeaastase rahastuslepingu tingimustele, vajalikud tõendusmaterjalid.
III. Olulised akrediteerimiskriteeriumid: hinnang sellele, mil määral SAPARDi agentuur vastab olulistele akrediteerimiskriteeriumidele (kirjalikud protseduurid, kohustuste lahusus, projektide eel- ja väljamakse tegemisel eelnev kontroll, hanked, kohustuste ülesvõtmise ja väljamaksete tegemise protseduurid, raamatupidamisprotseduurid, arvutite andmeturve, siseaudit), mis on ette nähtud mitmeaastase rahastuslepingu lisa jao A artiklis 14.
IV. Ühenduse finantshuvide kaitseks rakendatavad protseduurid: peamiste kontrollimehhanismide hindamine; aruanne ühenduste finantshuvide kaitsmisel rakendatavate protseduuride kohta koos tõendusmaterjalidega.

Üldised järeldused
Soovitused
Lisad

Lisa peaks iga käsitletava meetme/alameetme ja üldise iseloomuga funktsiooni puhul (näiteks arvestus, kontrolliosakond, siseaudit, IT) andma ülevaate iga kontrolli eesmärgi rakendamisel tehtud töö, kaasa arvatud kontrolli eesmärk, kontrolli mehhanism, toimiku ülesehitus (otsustamaks, kas see sisaldab maksenõude põhjendamiseks vajalikke tõendusmaterjale/dokumente), tähelepanekud, hinnang, järeldused ja üksikasjalikud soovitused.

Samuti tuleks koostada vähemalt järgmise sisuga informatsiooni sisaldav soovituste loetelu: viited aruandele/soovitus/staatus/tegevus.

Jagu E
Lisand

AUDITEERIVA AMETKONNA VÄLJASTATAVATE AUDITEERIMISTUNNISTUSTE/JÄRELDUSOTSUSTE NÄITED*

Hinnangute maatriks:

	Vastuväited puuduvad	Piiratud vastuväited	Negatiivne järeldus
Piiramata ulatus	Vastu võetud tingimusteta (A)	Vastu võetud tingimisi (B)	Negatiivne järeldus (E)
Piiratud ulatus	Vastu võetud tingimisi (C)	Hinnangu esitamisest keeldutud (D)	–

* Auditeerimise ja sellega seotud teenuste rahvusvaheline standard nr 13 (ISA 13), mille on välja andnud Raamatupidajate Rahvusvaheline Föderatsioon (IFAC).

A. Vastu võetud tingimusteta

Oleme auditeerinud komisjonile esitatavat iga-aastast raamatupidamisaruannet, mis käsitleb programmi raames [SAPARDi agentuuri nimetus ja aadress] rahandusaasta 200x jooksul tehtud ja deklareeritud väljamakseid. Auditeeriva ametkonnana on meie kohustuseks anda meie tehtud auditi alusel omapoolne hinnang nimetatud aastaaruande kohta.

Auditi läbiviimisel oleme lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest ja mitmeaastase rahastuslepingu jao A artiklist 6. Auditi planeerimisel ja tegemisel oli meie eesmärgiks leida piisavaid tõendeid selle kohta, et komisjonile esitatud raamatupidamisaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmas aastaaruandes sisalduvat informatsiooni kinnitava tõendusmaterjali ja toetust puudutavate raamatupidamisandmete/dokumentide ning protseduuride ja toimingute valimi kontrollimist. Auditi käigus kontrolliti väljamaksete vastavust mitmeaastase rahastuslepingu tingimustele üksnes niivõrd, kuivõrd SAPARDi agentuuri haldusstruktuurid on suutelised tagama niisuguse vastavuse kontrollimise enne makse sooritamist. Meie läbi viidud audit on põhjendatud aluseks meie tehtud järeldusotsuse kujunemisele.

Meie hinnangul on komisjonile edastatav, 200x (dateering PP/KK/AAAA) rahandusaastat käsitlev aruanne tõene, täielik ja täpne.

Audit tehti vahemikus PP/KK/AAAA kuni PP/KK/AAAA. Meie tehtud tähelepanekuid sisaldav aruanne on esitatud järeldusotsuses märgitud kuupäeval.
[väljaandmiskuupäev + allkiri, nimi ja ametikoht + auditeeriva ametkonna nimetus ja aadress]

B. Vastu võetud tingimisi – erisuste avastamise korral

Oleme täheldanud lahknevusi auditeeritud aastaaruande ja SAPARDi agentuuri arveraamatute ning raamatupidamisandmete vahel, nimetatud erisused puudutavad järgmisi meetmeid/alameetmeid (viide: auditi raport lehekülg L):

[Meede/alameede	Erinevus (+/–) omavaluutas ja eurodes
Farmimasinad	– 23 000 CCC / 100 €]

Meie hinnangul on komisjonile edastatav, 200x EAGGF-i (dateering PP/KK/AAAA) rahandusaastat käsitlev aruanne tõene, täielik ja täpne, välja arvatud eelmises lõigus kirjeldatud erisuste osa.

C. Vastu võetud tingimisi – piiratud ulatus

Järgmises lõigus käsitletud probleemid välja arvatud oleme auditi läbiviimisel lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest ja mitmeaastase rahastuslepingu jao A artiklist 6. Auditi planeerimisel ja tegemisel oli meie eesmärgiks leida piisavaid tõendeid selle kohta, et komisjonile esitatud raamatupidamisaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmas aastaaruandes sisalduvat informatsiooni kinnitava tõendusmaterjali ja toetust puudutavate raamatupidamisandmete/ dokumentide ning protseduuride ja toimingute valimi kontrollimist. Auditi käigus kontrolliti väljamaksete vastavust mitmeaastase rahastuslepingu tingimustele üksnes niivõrd, kuivõrd SAPARDi agentuuri haldusstruktuurid on suutelised tagama niisuguse vastavuse kontrollimise enne makse sooritamist. Meie läbi viidud audit on põhjendatud aluseks meie tehtud järeldusotsuse kujunemisele.

Näiteks: SAPARDi agentuuri/delegeeritud ametkonna jne raamatupidamisdokumentide seisundi tõttu ei suutnud me ka erinevaid auditi metoodikaid kasutades piisavalt veenduda, et [probleemi olemuse kirjeldus] (viide: auditi raport lehekülg L).

Meie hinnangul on komisjonile edastatav, 200x EAGGF-i (dateering PP/KK/AAAA) rahandusaastat käsitlev aruanne tõene, täielik ja täpne, välja arvatud nende paranduste suhtes, mis oleksid osutunud vajalikuks juhul, kui [probleemi olemuse kirjeldus] oleks kinnitust leidnud.

D. Hinnangu esitamisest keeldumine – piiratud ulatus

SAPARDi agentuurist meie tööle seatud piirangute tõttu ei õnnestunud meil uurida väljamaksetega seotud protseduure, mille eest vastutavad delegeeritud kohustusi täitvad ametkonnad (viide: auditi raport lehekülg L).

Eelmises lõigus käsitletud asjaolude olulisuse tõttu ei ole meil võimalik anda oma hinnangut selle kohta, kas komisjonile edastatav raamatupidamisaruanne EAGGF rahandusaasta 200x kohta (dateering PP/KK/AAAA) on või ei ole tõene, täielik ja täpne.

E. Negatiivne järeldus

SAPARDi agentuuri deklareeritud väljaminekud ei ole vastavuses selle perioodi kestel tehtud väljamaksete ja laekumisi kinnitavate dokumentidega (viide: audit raport lehekülg L).

Meie hinnangul ei ole komisjonile edastatav aruanne rahandusaasta 200x kohta (dateering PP/KK/AAAA) eelmises lõigus esitatud põhjuste tõttu tõene, täielik ja täpne.

Jagu F
AUDITEERIVA AMETKONNA JUHEND

LEPINGU TARBEKS KOHANDATUD ÜHENDUSTE ÕIGUSAKTIDE TEKST*,
MILLELE ON VIIDATUD SAPARDI FINANTSEESKIRJADE MÄÄRUSES (EÜ) NR 2222/2000
* EÜT L 253, 7.10.2000, lk 5

Nr	Jagu	Artikkel (või punkt nr)	Lõige	Eesti Vabariigis lepingu kohaselt kohaldatavad sätted
1.	A	3	1	Komisjon võib riiklike ja sektoraalsete programmide/projektide juhtimise võimalusi, finantskontrolli protseduure ja avaliku sektori rahastamisega seotud struktuure iga juhtumi puhul eraldi hinnates võtta vastu otsuse punktis 2 viidatud eelneva nõusoleku saamisest loobuda ning anda abi detsentraliseeritud juhtimise üle kandidaatriikide korraldavatele ametkondadele. Taolise loobumisotsuse tegemiseks on vajalikud järgmised eeldused:
				– täidetud on miinimumkriteeriumid, mille põhjal hinnatakse kandidaatriikide korraldavate ametkondade abi juhtimise suutlikkust, ja punktis 3 taolistele ametkondadele kindlaks määratud miinimumtingimused;
				– täidetud on konkreetsed tingimused, näiteks pakkumiste korraldamine, pakkumiste hindamine, lepingute sõlmimine ja täitmine ühenduse avaliku hanke korraldamise nõuete kohaselt, mis määratakse kindlaks iga abisaaja riigiga sõlmitavas rahastuslepingus.
2.	F	Punkt 1		Projektide valikul, pakkumiste korraldamisel ja lepingute sõlmimisel on vajalik eelneva nõusoleku saamine komisjonilt.
3.	A	Artikkel 3 ja punkt 1	1	Miinimumkriteeriumid ja -tingimused juhtimise detsentraliseerimiseks ja kandidaatriikide korraldavatele ametkondadele üle andmiseks.
				1. Miinimumkriteeriumid, mille põhjal hinnatakse kandidaatriikide korraldavate ametkondade abi juhtimise suutlikkust
				Komisjon lähtub partnerriikide korraldavate ametkondade abi detsentraliseeritud juhtimise suutlikkuse hindamisel järgmistest kriteeriumidest:
				(i) Programmi korraldamiseks on välja töötatud selgelt piiritletud süsteem, mille osaks on sisekorraeeskirjad, selgelt määratletud ametkondliku ja isikliku vastutuse ulatus;
				(ii) et vältida huvide konflikti ohtu hangete korraldamisel ja väljamaksete tegemisel, järgitakse võimude lahususe põhimõtet;
				(iii) personali hulk vastab töö mahule, inimesed on saanud oma ametikohale vastava väljaõppe. Neil peavad olema auditi tegemiseks vajalikud oskused ja kogemused, keeleoskus ning põhjalikud teadmised ühenduse programmide rakendamisest.
				2. Miinimumtingimused abi juhtimise detsentraliseerimiseks kandidaatriikide korraldavates ametkondades
				Komisjon võib kaaluda detsentraliseeritud juhtimise rakendamist kandidaatriikide korraldavate ametkondade suhtes, tehes ise järelhindamist, juhul kui täidetud on järgmised tingimused:
				(i) Tulemuslikult toimivate sisekontrollimehhanismide olemasolu, kaasa arvatud sõltumatu siseauditi üksus ning rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditele vastav tulemuslik raamatupidamis- ja finantsaruandluse süsteem;
				(ii) hiljuti läbi viidud finants- ja tegevus/süsteemiaudit on näidanud ühenduste abi või sarnase iseloomuga riiklike meetmete efektiivset ja õigeaegset korraldamist;
				(iii) korraldava ametkonna tegevuse jälgimiseks on usaldusväärne riiklik finantskontrollisüsteem;
				(iv) hankereeglid, mis on komisjoni kinnitatud ja vastavad Euroopa ühenduste üldise eelarve suhtes rakendatava finantsregulatsiooni jaotisele IX (vaata ka lepingu lisa jao A artikkel 14.2.6);
				(v) riiklikult volitatud ametnik kannab programmi rakendamisest lähtuvat täielikku rahalist vastutust ja kohustusi.
				Loetletud tingimuste täitmine ei võta komisjonilt ja audiitorite kogult õigust tehtud väljaminekuid kontrollida.
4.	A	Artikkel 13	6	Punkt 4
				Nimetatud punktist tulenevate sätete rakendamine ei mõjuta mingilgi moel Eesti Vabariigi siseriiklikest seadustest tuleneva kriminaalmenetluse läbiviimist või punktis 8 loetletud kandidaatriikide ja liikmesriikide vahelist õiguskoostööd.
				Alapunkt 4.1
				Juhul, kui komisjon on teinud selle punkti kohaselt otsuse kohapeal kontrollida, ei tohi samades majandusüksustes samal ajal läbi viia teisi, sarnase iseloomuga reide samade asjaolude kontrollimiseks (vt punkti 6).
				Lisaks tuleb seejuures arvestada juba toimuvaid või toimunud reide, mida Eesti Vabariik on samade asjaolude kontrollimiseks samades majandusüksustes juba läbi viinud.
				Alapunkt 4.2
				Kohapeal kontrollimine ja reidid valmistatakse komisjonis ette tihedas koostöös Eesti Vabariigi ametkondadega, keda teavitatakse õigeaegselt kontrolli objektist, kontrollimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asjaomased ametkonnad saaksid selleks vajalikku abi osutada. Sellest lähtuvalt on Eesti Vabariigi ametiisikutel õigus kohapeal kontrollida ja reidides osaleda.
				Juhul, kui Eesti Vabariik avaldab selleks soovi, võivad komisjon ja Eesti Vabariigi ametkonnad ühiselt kohapeal kontrollida ja reide teha.
				Alapunkt 4.3
				Komisjon kontrollib kohapeal ja teeb reide majandusüksustes, mille suhtes on punkti 6 kohaselt kohaldatud haldusmeetmeid või trahve või mille puhul on alust oletada normide rikkumist.
				Lihtsustamaks komisjoni läbiviidavat kohapeal kontrollimist ja reidide tegemist, nõutakse majandusüksustelt nõusolekut juurdepääsuks nende ettevõtluse tarbeks kasutatavatesse hoonetesse, maale, transpordivahenditele ja muudele objektidele.
				Juhul, kui seda tingib vajadus tuvastada normi rikkumine, võib komisjon kohapeal kontrollida ja reide läbi viia ka teistes majandusüksustes, saades sel moel juurdepääsu nendes majandusüksustes säilitatavatele, kohapeal kontrollitavatele andmetele.
				Alapunkt 4.4
				4.4.1. Kohapeal kontrollitakse ja reide tehakse komisjoni volitusel ning asjaomaste ametnike või teenistujate vahendusel, kes on saanud sellekohased volitused, edaspidi «komisjoni inspektorid.» Kohapeal kontrollimisel ja reidide tegemisel võivad oma abi pakkuda ka komisjoni eksperdid kõnealuses riigis.
				Komisjoni inspektorid esitavad oma volituste tõendamiseks kirjaliku volikirja, mis tuvastab nende isikusamasuse ja ametikoha, koos dokumendiga, milles on näidatud kohapeal kontrollimise ja reidide eesmärk.
				Lepingu kohaselt on nimetatud isikud kohustatud oma tegevuses järgima Eesti Vabariigi sellekohastes õigusaktides kindlaksmääratud norme.
				4.4.2 Lepingu kohaselt võib komisjon kokkuleppel Eesti Vabariigiga vaatlejatena kasutada punktis 8 nimetatud teiste kandidaatriikide ametnike abi ning kaasata tehnilise abi osutajatena ka kolmandaid isikuid.
				Komisjon nõuab eelnimetatud ametnikelt ja ametkondadelt vajalikke tagatisi nende tehnilise pädevuse, sõltumatuse ja ametisaladuse nõuete järgimise kohta.
				Alapunkt 4.5
				4.5.1. Komisjoni inspektoritel on riiklike haldusametnikega võrdsetel alustel ning lähtuvalt lepingust ning riiklikest õigusaktidest õigus pääseda juurde kogu informatsioonile ja dokumentatsioonile, mis käsitleb uuritavat tegevust ning on vajalik kohapeal kontrollimiseks ja reidide läbiviimiseks. Neil on õigus kasutada samu kontrollimist soodustavaid vahendeid kui riiklikel haldusametnikel, ning sealjuures tööks vajalikke dokumente kopeerida.
				Kohapeal kontrollimise ja reidide käigus võidakse:
				– kontrollida arveraamatuid ja selliseid dokumente nagu arved, lepingu tingimuste ja nõuete nimekirjad, sularahatšekid, aruanded tehtud tööde ja kasutatud materjalide kohta, ning majandusüksuste pangadokumendid (kontoväljavõtted);
				– kontrollida arvutiandmeid;
				– kontrollida tootmis-, pakendamis- ja jaotussüsteeme ja -meetodeid;
				– võtta ja analüüsida proove;
				– kontrollida tehtud tööde seisu ja investeeringuid, mille jaoks on investeeringutoetusi antud, ning investeeringute tulemi kasutamist;
				– kontrollida toodete või täidetud ülesannete olemust ja hulka;
				– kontrollida eelarveid ja raamatupidamisdokumente;
				– kontrollida toetatavate projektide finants- ja tehnilisi rakendusi.
				4.5.2. Eesti Vabariik kohustub, kui komisjon sellekohase nõudmise esitab, rakendama tõendusmaterjali kaitsmiseks vajalikke abinõusid.
				Alapunkt 4.6
				4.6.1. Selle punkti kohaldamisel saadud või avaldatud informatsiooni kaitstakse võrdselt ärisaladusega ning sel eesmärgil rakendatakse riiklikke õigusakte, mis kehtivad konfidentsiaalse info saajaks või edastajaks olevas liikmesriigis, ning ühenduste asjaomaste institutsioonide suhtes kehtivaid õigusnorme.
				Taolist informatsiooni võib edastada üksnes ühenduse või Eesti Vabariigi asjaomastele institutsioonidele, kelle funktsioonid eeldavad selle valdamist, samuti võivad ühenduste asjaomased institutsioonid saadud informatsiooni kasutada üksnes ühenduste finantshuvide efektiivseks kaitseks kõigis liikmesriikides. Juhul, kui Eesti Vabariik kavatseb vaatleja staatuses olevate ning sellekohaste volituste alusel tegutsevate ametnike alapunkti 4.4.2 kohaselt kontrolli ja reidide käigus hangitud informatsiooni kasutada mingitel muudel eesmärkidel, tuleb selleks eelnevalt saada asjakohase liikmesriigi sellekohane nõusolek.
				4.6.2. Komisjon teavitab võimalikult kiiresti selle liikmesriigi pädevaid ametkondi, kelle territooriumil kontroll või reid läbi viiakse, kõigist normide rikkumist kinnitavatest faktidest või kahtlustest, mis on aluseks kontrollimisele või reidide läbiviimisele. Samuti on komisjon kohustatud eelnimetatud ametkondi teavitama kontrollimise ja läbiviidud reidide tulemustest.
				4.6.3. Komisjoni inspektorid on oma kontrolliaruannete koostamisel kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid vormindusnõudeid, seadmata sealjuures kahtluse alla lepingust tulenevaid nõudmisi. Nimetatud aruannetele lisatakse kõik alapunktis 4.2 viidatud materjalid ja tugidokumendid. Juhul, kui kontrollitakse alapunkti 4.2 teise lõigu kohaselt ühiselt, palutakse reidil osalenud kohalikel inspektoritel anda oma allkiri komisjoni inspektorite koostatud aruandele ja vastupidi.
				4.6.4. Komisjon teeb omalt poolt kõik, et tagada inspektorite tegevuse vastavus isikuandmete kaitse sätetele, mis lähtuvad ühenduse õigusaktidest ja riiklikest seadustest.
				4.6.5. Juhul, kui alapunktis 4.3 viidatud kontrollitavad majandusüksused ei luba komisjoni läbiviidavat kohapeal kontrollimist või reidi, on Eesti Vabariik kohustatud tegutsema siseriiklike õigusnormide kohaselt, rikkumata sealjuures lepingust tulenevaid sätteid, ning andma komisjoni inspektoritele igakülgset abi, mida viimased võivad vajada kohapeal kontrollimiseks ja reidide edukaks läbiviimiseks.
				Selleks on Eesti Vabariik kohustatud kohaldama siseriiklikest õigusnormidest tulenevaid sätteid.
5.	A	Artikkel 13	1(b)	«Normide rikkumisena» käsitatakse lepingu rikkumist, mille põhjuseks on majandusüksuse tegevus või tegevusetus (vt punkti 6), mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada ühenduse õigusi või millest tulenes alusetu väljamakse.
6.	A	Punktid 4 ja 5		Majandusüksuste ehk asjaomase riigi õigusaktide kohaselt ettevõtjatena tunnustatud füüsiliste ja juriidiliste isikute (eraettevõtjad, ettevõtted, riigifirmad või kohalikud ja regionaalsed omavalitsused) suhtes võidakse kasutada haldusõiguse rikkumisest tulenevaid trahve ja muid karistusi, kui selgub, et nende tegevus on tinginud lepingust tulenevate normide rikkumist või kahjustanud ühenduse huve või kui nad peavad andma vastust normide rikkumise eest.
7.	A	Artikkel 13	6	Alapunkt 7.1
				7.1.1. Ühendust teavitatakse rahastamisega seotud normide rikkumisest selles punktis kindlaksmääratud tingimuste kohaselt.
				Nimetatud tingimused ei mõjuta Eesti Vabariigi õigusruumis kehtivaid, kriminaalasjade lahendamiseks ettenähtud riiklikke kriminaalmenetlus- või vastastikuse õigusabi protseduure punktis 8 nimetatud kandidaatriikide ja liikmesriikide vahel.
				Alapunkt 7.2
				7.2.1. Eesti Vabariik informeerib komisjoni kolme kuu jooksul selle mitmeaastase rahastuslepingu sõlmimise hetkest arvates:
				– sätetest, mis on seaduste, määruste ja haldusõigusaktidega kehtestatud lepingu lisa jao A artikli 13 lõikes 1 loetletud meetmete rakendamiseks,
				– ametkondadest ning isikutest, kes nimetatud meetmete rakendamise eest lepingu lisa jao A artikli 13 lõike 1 kohaselt vastutavad,
				– sätetest, mis käsitlevad taoliste ametkondade ja isikute rolli ning funktsioone, ning protseduuridest, mille rakendamise eest nad vastutavad.
				7.2.2. Eesti Vabariik teavitab komisjoni kohe kõigist alapunktis 7.2.1 loetletud informatsiooni suhtes tehtavatest täiendustest ja muudatustest.
				7.2.3. Komisjon vaatab Eesti Vabariigi edastatud teated läbi ning informeerib Eesti Vabariiki kõigist järeldustest, mida saadud informatsiooni põhjal tehakse. Komisjon kontakteerub selles punktis toodud sätete rakendamise huvides vastavalt vajadusele Eesti Vabariigiga.
				Alapunkt 7.3
				7.3.1. Eesti Vabariik edastab komisjonile kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu nende õigusrikkumiste nimekirja, mis on haldus- või kohtu korras tõendamist leidnud. Selle kohustuse täitmisel esitavad nad võimalikult üksikasjalikku informatsiooni, mis käsitleb:
				– õigusnormi, mida on rikutud,
				– väljamakse iseloomu ja summat; juhul, kui väljamakset pole tehtud, tuleb näidata summad, mis oleksid välja makstud juhul, kui õigusrikkumine oleks jäänud avastamata, välja arvatud juhul, kui süüdlaseks osutub taotleja või hooletus avastati enne väljamakse tegemist ning selle tulemusel ei algatatud haldus- või kohtumenetlust;
				– üldsummat ja selle jagamist eri finantseerimisallikate vahel;
				– vastavat toodet või meedet;
				– õigusrikkumise toimepaneku perioodi või ajahetke;
				– õigusrikkumise toimepaneku taktikat;
				– õigusrikkumise avastamise viisi;
				– õigusrikkumise registreerijaks olnud riiklike ametkondi või isikuid;
				– õigusrikkumise rahalisi tagajärgi ning kaotatud summade tagasisaamise võimalusi;
				– õigusrikkumise kahtluse tekkimisel aluseks olnud informatsiooni esmase laekumise kuupäeva ja allikat;
				– õigusrikkumise avastamise ja asjakohase aruande koostamise kuupäeva;
				– vajaduse korral Eesti Vabariigi ja kolmandate riikide positsiooni ses küsimuses;
				– õigusrikkumisega seotud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, välja arvatud juhtumid, mil taolisel informatsioonil ei ole õigusrikkumistega võitlemise või õigusrikkumise iseloomu seisukohast erilist tähtsust.
				7.3.2. Juhul, kui mingi osa alapunktis 7.3.1 loetletud informatsioonist, eriti õigusrikkumise toimepaneku taktikat ning selle avastamist käsitlevad asjaolud, ei ole mingil põhjusel kättesaadav, edastab Eesti Vabariik puuduva informatsiooni komisjonile koos järgmiste kvartalite õigusrikkumisi käsitlevate aruannetega.
				Alapunkt 7.4
				Eesti Vabariik teavitab komisjoni kohe kõigist avastatud või kahtlustatavatest õigusrikkumistest, mille puhul võib eeldada, et:
				(a) nende mõju võib avalduda väljaspool Eesti riigi territooriumi;
				ja/või
				(b) mille puhul on tuvastatud õigusrikkumiste toimepanekuks kasutatud uusi taktikaid.
				Asjaomane aruanne saadetakse kohe muudele asjaomastele kandidaat- ja liikmesriikidele.
				Alapunkt 7.5
				7.5.1. Eesti Vabariik teavitab komisjoni kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu protseduuridest, mida on rakendatud õigusrikkumiste suhtes, millest on teada saadud pärast alapunktis 7.3 viidatud aruande esitamist ja kõikidest nendest tulenevatest olulistest muutustest, sealhulgas:
				– summadest, mis on tagasi saadud või mis eeldatavasti tagasi saadakse;
				– Eesti Vabariigis tarvitusele võetud ettevaatusabinõudest valesti makstud summade tagasisaamise kindlustamiseks;
				– valesti makstud summade tagasisaamiseks ja sanktsioonide rakendamist silmas pidades kohaldatud kohtu- ja haldusmenetlustest;
				– tagasinõudeprotseduuride katkestamise põhjustest; komisjoni teavitatakse võimaluse korral enne sellekohase otsuse vastuvõtmist;
				– kriminaaluurimise katkestamisest.
				Eesti Vabariik teavitab komisjoni haldus- või kohtumenetlusprotsessi sätetest või nende põhipunktidest, mis olid vastava otsuse tegemisel aluseks.
				7.5.2. Juhul, kui Eesti Vabariik on seisukohal, et mingi summa täies mahus tagasisaamine ei ole võimalik või ootuspärane, teavitatakse komisjoni sellest vastava aruandega, mis näitab ära ka summa, mida ei saada tagasi, kuid ei sea kahtluse alla lepingu lisa jao A artikli 14 punktist 2.8 tulenevate sätete rakendamist.
				7.5.3. Alapunktis 7.5.2 kirjeldatud juhtudel on komisjonil õigus esitada Eesti Vabariigile nõue summade tagasinõudmiseks vajalike protseduuride jätkamiseks, seadmata kahtluse alla vajadust jätkata jao A artikli 14 punkt 2.8 rakendamist.
				7.5.4. Juhul, kui Eesti Vabariik otsustab tulenevalt komisjoni nõudmisest alustada või jätkata valesti makstud summade sissenõudmist, võib komisjon, rikkumata jao A artiklis 14 punkt punkt 2.8 sätestatut, võtta vastu otsuse kompenseerida Eesti Vabariigile osa või kõik selle kohtumenetlusega seotud kuludest ka juhul, kui asjakohane menetlus osutus edutuks. Kompenseerimise aluseks on asjakohaste kulutuste katmist tõendavad dokumendid.
				Alapunkt 7.6
				Juhul, kui vaatlusalusel perioodil ei ole ühtki normide/õigusrikkumist toime pandud, informeerib Eesti Vabariik komisjoni sellisest asjaolust alapunktis 7.3.1 ettenähtud põhimõtetel.
				Alapunkt 7.7
				7.7.1. Komisjon hoiab Eesti Vabariigiga pidevalt kontakti, et saada lisainformatsiooni alapunktis 7.3 käsitletud õigusrikkumiste, alapunktis 7.5 viidatud toimingute ning tagasinõutavate summade kohta.
				7.7.2. Juhul, kui õigusrikkumise iseloom annab põhjust oletada, et samalaadseid või identseid taktikaid võidakse õigusrikkumiste toimepanemiseks rakendada ka teistes riikides, informeerib komisjon sellest Eesti Vabariiki, olenemata alapunktis 7.7.1. nimetatud suhtlemisest.
				7.7.3. Komisjon korraldab infovahetuseks kohtumisi punktis 8 nimetatud kandidaatriikide esindajatega, et arutada nendega alapunktide 7.3, 7.4 ja 7.5 kohaselt ning alapunkti 7.7 kohaselt esitatud informatsiooni, eriti valdkonnas, mis käsitleb saadud kogemusi ja nende kasutamist õigusrikkumiste vältimisel, preventatiivsete meetmete ja kohtulike menetluste läbiviimisel.
				7.7.4. Eesti Vabariik ja komisjon viivad Eesti Vabariigi või komisjoni nõudel läbi konsultatsioone, täitmaks lünkasid jõusolevate sätete rakendamises ning kaitsmaks ühenduse huvisid.
				Alapunkt 7.8
				7.8.1. Eesti Vabariik ja komisjon rakendavad kõiki meetmeid, et tagada omavahel vahetatava informatsiooni kasutamise konfidentsiaalsus.
				7.8.2. Selles alapunktis viidatud informatsiooni tohib edastada vaid Eesti Vabariigi ja ühenduse asjaomastele isikutele, kelle täidetavad ametikohustused eeldavad selle kasutamist, välja arvatud juhtumid, kui informatsiooni edastav riik pole seadnud vastupidiseid tingimusi.
				7.8.3. Füüsiliste ja juriidiliste isikute nimesid võib punktis 8 loetletud teistele kandidaatriikidele, liikmesriikidele ja ühenduse asjaomastele ametkondadele avaldada üksnes juhul, kui see on vajalik edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks või karistamiseks või oletatava õigusrikkumise asetleidmise kindlakstegemiseks.
				7.8.4. Selle punkti rakendamise käigus edastatud või saadud informatsiooni käsitletakse ametisaladusena ning seda kaitstakse võrdsetel alustel samalaadse informatsiooni kaitseks asjaomases riigis kehtestatud õigusaktide ning ühenduse õigusnormidega. Lisaks tohib taolist informatsiooni kasutada üksnes selles punktis kindlaksmääratud eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui asjaomased ametkonnad pole andnud sellekohast luba ning eeldusel, et seda lubavad või keelavad informatsiooni saanud riigis kehtivad õigusnormid.
				7.8.5. Alapunktid 7.8.1–7.8.4 ei tee takistusi selle punkti rakendamisel saadud informatsiooni kasutamisel kohtulikuks menetluseks või põllumajanduslikest õigusrikkumistest lähtuvate probleemide lahendamiseks. Informatsiooni taolisest kasutamisest teavitatakse eelnevalt informatsiooni edastajaks olnud riigi asjaomaseid ametkondi.
				7.8.6. Juhul, kui Eesti Vabariik teavitab komisjoni asjaolust, et komisjonile selle punkti rakendamisega teatavaks saanud füüsilised või juriidilised isikud ei osutunud asja uurimisel õigusrikkumisega seotuks, teavitab komisjon sellest kõiki isikuid ja institutsioone, kellele said nende nimed asja menetlemise käigus teatavaks. Pärast taolise informatsiooni teatavakssaamist lõpetakse viivitamatult nende isikute käsitlemine õigusrikkumise osalistena.
				Alapunkt 7.9
				Tagasi saadud summad jagatakse Eesti Vabariigi ja ühenduse vahel proportsionaalselt nende kantud kulutustega eeldusel, et võlgnevusi pole lepingu lisa jao A artiklis 14.2.8 toodud sätete kohaselt maha kantud.
				Alapunkt 7.10
				7.10.1. Juhul, kui õigusrikkumiste objektiks ja seega ühendusele tagastamisele kuuluvad on summad, mis ei ületa 4000 eurole vastavat summat omavaluutas, ei ole Eesti Vabariik kohustatud alapunktides 7.3 ja 7.5 nimetatud informatsiooni komisjonile edastama, välja arvatud juhud, kui viimane on selgesõnaliselt vastavasisulist soovi avaldanud.
8.	A	Artikkel 14	2.6	Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Ungari Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Poola Vabariik, Rumeenia, Slovaki Vabariik ja Sloveenia Vabariik
9.	A	Artikkel 12	3	Alapunkt 9.1
				9.1.1. Lepituskogu täidab järgmisi ülesandeid:
				(a) uurib Eesti Vabariigi tõstatatud probleeme, mis tulenevad lepingu lisa jao A artiklis 12 kirjeldatud tähelepanekutest ning nimetatud tähelepanekute kahepoolsest arutamisest, ning mis on andnud komisjonile alust jao A artikli 12 ning käesoleva punkti kohaselt ametlikult teatada, et Eesti Vabariigi teatud kuluartikleid ei kompenseerita programmi raames,
				(b) lahendab komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel tekkinud erimeelsusi,
				(c) koostab läbiviidud juurdlust käsitleva aruande, mis annab ülevaate lepituskatsete tulemustest ning sisaldab märkusi, millest võib olla abi lahendamata jäänud küsimuste edasisel käsitlemisel.
				9.1.2. Raamatupidamisandmete ühildamise eri etappides:
				(a) lepituskogu seisukoht ei sea kahtluse alla komisjoni lõplikku otsust raamatupidamisandmete ühildamise kohta,
				(b) asjaolu, et komisjonilt alapunktis 9.1.1(a) viidatud ametliku teadaande saanud riik ei edasta vaidlusküsimust lahendamiseks lepituskogule, ei kahjusta vähimalgi määral asjaomase riigi huve.
				Alapunkt 9.2
				9.2.1. Eesti Vabariik on kohustatud vaidlusküsimuse lepituskogule edastama kolmekümne tööpäeva jooksul alates alapunktis 9.1.1(a) viidatud ametliku teadaande saamise kuupäevast, saates sel eesmärgil põhjendustega taotluse lepituskogu sekretariaati aadressil, mille viimane on Eesti Vabariigile teada andnud.
				9.2.2. Asjakohane taotlus vaadatakse läbi üksnes siis, kui komisjonis mingi meetme suhtes nõutavate finants paranduskannete maht on kas:
				– suurem kui 0,5 miljonit eurot; või
				– suurem kui 25% Eesti Vabariigi ühe aasta raames asjaomasele meetmele tehtud eraldistest.
				Lisaks võib lepituskogu esimees juhul, kui Eesti Vabariik väidab ja tõendab alapunktis 9.1.1(a) viidatud mitmepoolsete läbirääkimiste käigus, et vaidlusalune küsimus on otseses seoses ühenduste õigusnormide rakendamisega, kuulutada vaidlus menetlemisele avatuks.
				9.2.3. Lepituskogu sekretariaat annab avalduse laekumisest teada.
				9.2.4. Lepituskogu viib vajaliku juurdluse läbi nii kiiresti ja mitteametlikult kui võimalik, kasutades selleks kirjalike materjale/toimikuid ning kuulates ära nii komisjoni kui ka asjaomaste riiklike ametkondade seisukohad. Juurdluse lõppedes saadetakse mõlemale poolele alapunktis 9.1.1(c) viidatud aruanne.
				9.2.5. Juhul, kui lepituskogul ei ole nelja kuu jooksul pärast vaidlusküsimuse arutusele tulemist õnnestunud komisjoni ja Eesti Vabariiki ses küsimuses lepitada, loetakse asjaomane menetlus ebaõnnestunuks. Alapunktis 9.1.1(c) viidatud aruandes tuuakse välja ka ebaõnnestumise põhjused.
				9.2.6. Ettenähtud tähtajaks koostatud aruanne saadetakse:
				– probleemi lepituskogu ette toonud riigile;
				– teistele kandidaatriikidele; ja
				– komisjonile, juhul kui tegemist oli raamatupidamisandmete ühildamise otsusega.
				Alapunkt 9.3
				9.3.1. Lepituskogu tuleb kokku komisjoni peakorteris. Lepituskogu sekretariaadi tööks vajaliku personali värbamise korraldab komisjon.
				9.3.2. Aruandele alla kirjutada ning lepituskogu töös osaleda ei tohi mitte ükski vastava kogu liige, kes on oma eelneval ametipostil olnud arutatava küsimusega otseselt seotud.
				9.3.3. Seadmata kahtluse alla alapunktist 9.3.2 lähtuvaid nõudeid, tuleb aruanded koostada kohalviibinud liikmete absoluutse häälteenamusega vastu võetud otsuste põhjal; nõutav kvoorum on kolm liiget.
				Aruandele kirjutavad alla lepituskogu esimees ja liikmed, kes küsimuse arutamisest osa võtsid. Vastavad isikud registreerib sekretariaat.
				Alapunkt 9.4
				9.4.1. Lepituskogu liikmed on oma tegevuses sõltumatud ning ei pöördu tegevusjuhiste saamiseks ühegi valitsuse ega ametkonna poole ning ei kasuta neile antud soovitusi.
				9.4.2. Lepituskogu liikmed ei või avaldada kolmandatele isikutele informatsiooni, mis sai neile töö käigus teatavaks. Sedalaadi informatsioon on konfidentsiaalne ning seda käsitatakse ametisaladusena.
10.	A	Artikkel 14	2.7	Avalike tööde tegemiseks sõlmitavad lepingud laienevad avalik-õiguslikele üksustele, milleks on riik, regionaalsed või kohalikud omavalitsused, hallatavad riigiasutused, avaliku õiguse alusel loodud avalik-õiguslikud isikud, mis on moodustatud ühest või mitmest taolisest ametkonnast. Avalik-õigusliku isikuna käsitatakse üksust, mis:
				– on loodud konkreetse eesmärgiga teenida avalikkuse huve, ning mille tegevus ei ole tööstusliku või kaubandusliku iseloomuga, ja
				– millel on juriidilise isiku staatus, ja
				– mille tegevust finantseerib suuremas osas riik, või regionaalsed või kohalikud omavalitsused või avalik-õiguslikud isikud, või mida juhivad niisugused isikud, või mille haldus-, juhtimis- või järelevalvenõukogus on enam kui pool esindajatest määranud riik või regionaalsed või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Jagu G
VAIDLUSTE LAHENDAMINE

VAIDLUSTE LAHENDAMINE – SAPARD

1. Kõik lepingupoolte vahel tekkivad, lepingust tulenevad vaidlused, mida lepingupooltel omavahel lahendada ei õnnestu, lahendatakse vahekohtumenetluse teel vahekohtus selle jao lõigete 2 kuni 7 kohaselt.

2. Mõlemal lepingupoolel on õigus algatada vaidluste lahendamise menetlus. Kumbki pool määrab omapoolse vahekohtuniku kolme kuu jooksul menetluse algatamisest arvates.

3. Iga üksikjuhtumi läbivaatamiseks kokku kutsutav vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kellest:
– ühe vahekohtuniku nimetab Eesti Vabariik,
– ühe vahekohtuniku nimetab komisjon,
– ühe vahekohtuniku nimetavad pooled omavahelisel kokkuleppel, juhul, kui kokkuleppele ei jõuta, nimetab vahekohtuniku Euroopa Ühenduste Kohtu esimees.

4. Juhul, kui kumbki pool ei nimeta omapoolset vahekohtunikku kolme kuu jooksul pärast vahekohtumenetluse algatamist, määrab vahekohtuniku Euroopa Ühenduste Kohtu esimees.

5. Juhul, kui vahekohtunik astub tagasi, sureb või muutub teovõimetuks, määratakse tema asemele lõigete 2, 3 ja 4 alusel uus vahekohtunik, kellel on kõik tema eelkäija õigused ja kohustused.

6. Vahekohus arvestab Euroopa Kohtu asjakohase kohtupraktikaga.

7. Kõik vahekohtu otsused võetakse vastu häälteenamusega. Vahekohus kinnitab oma menetlusreeglistiku. Kohtu otsused on siduvad mõlemale lepingupoolele. Kumbki lepingupool kannab kõik enda vahekohtus esindamise ning enda nimetatud vahekohtunikuga seonduvad kulutused; muus osas jagatakse kulutused võrdselt lepingupoolte vahel.

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastane rahastusleping

Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastane rahastusleping

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: