Alameetme „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kavade koostamise kord
Vastu võetud 20.10.2009 nr 68
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» CCI2007EE161PO001 prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine» alameetme «Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine» (edaspidi alameede) raames investeeringute kavade koostamise kord ning struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Alameetme rakendamisel arvestatakse Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013» eesmärkidega.
§ 2. Mõisted
Käesoleva määruse mõistes:
1) teadus- ja
arendusasutused on asutused ja juriidilised isikud, mille
põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud
vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 51;
2)
teadus- ja arendustegevus (T&A) on isiku loomevabadusel
põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute
abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende
vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja
arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja
arendustööd, mis võivad omavahel osaliselt kattuda;
3) innovatsioon
on uute ideede kasutamine turul konkurentsivõimelise toote või teenuse
pakkumiseks, organisatsiooni sisemiste protsesside (tootmine, turundus,
tarnimine, juhtimine jne) ümberkorraldamiseks, uue või oluliselt
täiustatud tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tööstuses, teeninduses või
avalikus sektoris;
4) investeerimisettepanek on
rakendusasutuse veebilehel avalikustatud vormil rakendusasutusele
esitatud ettepanek teaduse infrastruktuuri soetamiseks;
5) teaduse
infrastruktuur on vahendid (labor, aparatuur, seadmed,
kollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende
kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, teadmised, meetodid,
materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja
arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks,
vahetamiseks ja/või säilitamiseks;
6) Eesti Teaduse
Infrastruktuuri Teekaart on pikaajaline (10–20 aasta perspektiiviga)
planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist
vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest;
7)
objekt on teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomiseks,
teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks vajalike
vahendite, tingimuste, tegevuste ja teadmiste kogum või selle osa, mille
kohta on esitatud investeerimisettepanek;
8) projekt on kindla
eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne
tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks struktuuritoetust
taotletakse ja kasutatakse;
9) struktuuritoetus (edaspidi toetus)
on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punkti 1 mõistes
rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1
nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti
riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks
sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Käesoleva
määruse mõistes hõlmab toetus struktuurifondide vahendeid ja Eesti riigi
poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt
eraldatavaid vahendeid;
10) taotlus on pärast investeeringute
kava kinnitamist Vabariigi Valitsuses rakendusüksusele esitatav
vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse
taotlemiseks;
11) partnerlusleping on toetuse saaja ja
projekti partneri vaheline kirjalik kokkulepe, millega määratletakse
lepingupoolte õigused ja kohustused projekti elluviimisel.
§ 3. Investeeringute kava alusel toetuse andmise eesmärk
(1) Meetme üldeesmärk on teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime edenemist ja pikaajaliste strateegiliste eesmärkide täitmist toetava teadustöö läbiviimisega seotud riikliku tähtsusega infrastruktuuri loomine, väljaarendamine või kaasajastamine, lähtudes projektide otstarbekuse, kõigile eesti teadlastele avatuse ja koostööle orienteerituse põhimõtetest.
(2) Alameetme eesmärk on toetada tegevusi, mis:
1) toetavad
riikliku tähtsusega infrastruktuuri loomist või terviklikku
väljaarendamist;
2) tõstavad Eesti atraktiivsust ja
konkurentsivõimet rahvusvahelises teaduse tööjaotuses;
3)
toetavad teadusaparatuuri ja -seadmete ning struktureeritud
informatsiooniallikate ühiskasutust ning kõigi teadlaste juurdepääsu
nendele;
4) tagavad riikliku tähtsusega infrastruktuuri
käigushoidmise ja ladusa toimimise.
§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).
§ 5. Toetatavad tegevused
Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva alameetme raames
toetatavad tegevused Eesti Teaduse Infrastruktuuri Teekaarti kantud
riiklikult oluliste teaduse infrastruktuuriüksuste projekteerimine,
soetamine, kompleksne väljaarendamine või kaasajastamine ning nende
tegevustega otseselt seotud või projekti elluviimise seisukohast
põhjendatud ja olulised tegevused, sealhulgas:
1) laboriseadmete
ja -aparatuuri ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja
immateriaalse vara soetamine ja täiendamine;
2) laboripindade ja
säilitusruumide, sealhulgas tuumiklaborite, puhasruumide,
projekteerimine, ehitamine või rekonstrueerimine ning nende
opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja
täiendamine;
3) kollektsioonide ja arhiivide, andmebaaside ja
muu struktureeritud informatsiooni opereerimiseks vajaliku materiaalse
ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine;
4) teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni hajusinfrastruktuuri olemasolu
tagamine ning selle efektiivne edasiarendamine;
5) nende tegevustega
otseselt seotud või muud projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja
olulised tegevused.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need
vastavad järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus
nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
2)
kulud on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega nr 1083/2006, millega
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
määrus nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69);
3)
kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21
lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a
määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
4)
kulud on kooskõlas meetme määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja
teistes õigusaktides sätestatud nõuetega;
5) kulud on
meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste
elluviimiseks vältimatult vajalikud.
(2) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulude
katteks:
1) projekti elluviimisega seotud projektijuhi personalikulu;
2)
teadusaparatuuri, instrumentide, seadmete ja inventari, sealhulgas
teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete tööks lahutamatu osana
vajaliku kontoritehnika (arvutid, digitaalkaamerad jm) ostmise,
liisimise, kaasajastamise ja paigalduse kulud;
3) projekti raames
soetatud objekti (välja arvatud kontoritehnika) hoolduskulud, mis
tagavad selle objekti sihipärase funktsioneerimise;
4)
liiklusvahendi, mis on kohandatud teadusliku uurimistöö läbiviimiseks,
ostmise või liisimisega seotud kulud;
5) andmebaaside soetamise
kulud;
6) juurdepääsumaksud (litsentsitasud) andmebaaside
kasutamiseks;
7) erialaspetsiifilise tarkvara soetamise kulud;
8)
projekti raames soetatud objekti sertifitseerimisega või
kvaliteedisüsteemide juurutamisega seotud kulud;
9)
hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise
kulud, juhul kui nad toodavad projektile lisaväärtust;
10)
omanikujärelevalve teostamise kulud;
11) tehnovõrkude
väljaehitamise kulud kinnistu piires kuni liitumispunktini ja
ühendustasude kulud, kui need on seotud konkreetse projekti
tehnosüsteemide väljaehitamisega;
12) ehitusuuringute
(ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise kulud kuni
10% ulatuses projekti eelarvest;
13) objekti projekteerimise ja
ehitamise kulud projekti eelarvest kuni 30% ulatuses projekti eelarvest;
14)
kasutajate koolitamisega seotud kulud projekti eelarvest kuni 10%
ulatuses projekti eelarvest;
15) muud toetavate tegevustega otseselt
seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.
(3) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1)
erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2)
üldkulud;
3) kontorimööbli ostmine;
4) projekti
haldamiseks kasutatava kontoritehnika (koopiamasinad, printerid,
kontoriarvutid, kontoritarkvara jm) ostmine;
5) mitterahalised
sissemaksed;
6) amortisatsioonikulud;
7) projekti finantskulud
(kapitalirendi intressimakse, tehingutasud, liisingulepingute
sõlmimisega seotud teenustasud, valuutavahetustasud, valuutakahjum,
pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega
seotud kulutused, notaritasud, projektiga seotud trahvid, kohtukulud);
8)
seadusest mitte tulenevad projektijuhi lisatasud;
9) projektijuhi
esinduskulud ja kingitused;
10) muud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari
2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»
§-s 15 sätestatud kulud.
(4) Kasutatud aparatuuri, instrumendi ja seadme ostmine on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» toodud mahus ja tingimustel.
§ 7. Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus
(1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr on 95 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 85 protsenti projekti toetusest moodustab Euroopa Regionaalfondi toetus ja 10 protsenti riiklik kaasfinantseering.
(2) Taotleja omafinantseeringu miinimummäär on 5 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Alameetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2015.
(2) Projekti abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2010. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
(3) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljemalt kui 31. detsember 2015.
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVAD
§ 9. Investeeringute kavade koostamine
(1) Investeeringute kavade koostamine toimub mitmes voorus ning
järgmiste etappidena:
1) investeerimisettepanekute kogumine
rakendusasutuses;
2) investeeringute kavade eelnõude koostamine
rakendusasutuses investeerimisettepanekute analüüsi tulemusena;
3)
investeeringute kavade kinnitamine Vabariigi Valitsuses.
(2) Investeeringute kavade koostamisel analüüsib rakendusasutus:
1)
projekti eeldatavat mõju käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärkide
saavutamisele;
2) projekti seoseid teiste investeerimisettepanekute
tegevuste ja eesmärkidega;
3) projekti jätkusuutlikkust;
4)
projektide elluviimise pikaajalist positiivset mõju erinevate
valdkondade, institutsioonide ning piirkondade konkurentsivõimele;
5)
projekti tegevuste seost valdkondlike strateegiatega;
6) toetuse
vajalikkust projekti edukaks elluviimiseks.
(3) Investeerimisettepanekuid analüüsib ja ettepanekud investeeringute kava koostamiseks teeb rakendusasutuse poolt moodustatud töörühm.
(4) Investeerimisettepanekute analüüsil lähtutakse investeerimisettepanekute analüüsi ja valikumenetluste juhendist, mille töötab välja rakendusasutus ja mis kirjeldab projektide analüüsimise üldpõhimõtteid ning menetlemise protseduure.
(5) Investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepaneku võib töörühm teha vaid investeerimisettepaneku esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul alates osalise rahuldamise ettepaneku esitamisest.
(6) Investeeringute kava eelnõu koostamisel võib rakendusasutus seada käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud täiendavaid tingimusi investeerimisettepaneku esitajale, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul tingimuste esitamisest.
(7) Täiendavaid tingimusi on rakendusasutusel õigus seada:
1)
toetuse ja teiste riigieelarve vahendite otstarbekamaks kasutamiseks;
2)
toetuse andmise tõttu vabanevate vahendite kasutamiseks;
3)
objekti ühiskasutuseks erinevate investeerimisettepanekute esitajate
vahel (sealhulgas ekspluatatsioonikulude katmiseks);
4) muu
terviklahenduseni jõudmiseks.
(8) Kui investeerimisettepaneku esitaja ei nõustu esitatud täiendavate tingimustega või investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepanekuga ja investeerimisettepanekut ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, jäetakse investeerimisettepanek rahuldamata ja investeeringute kava eelnõust välja.
(9) Investeeringute kavad sisaldavad projektide nimekirja, toetuse maksimaalset määra, toetuse suurust, projekti hinnangulist maksumust ja projekti rakendamise eeldatavat alustamise ja lõpetamise tähtpäeva. Projekti rakendamise eeldatava alustamise ja lõpetamise tähtpäevad määratakse rakendusasutuse poolt, võimalusel arvestades investeerimisettepaneku esitaja soovi.
(10) Projekti rakendamise alustamiseks loetakse projektiga seotud riigihanke väljakuulutamist ja lõpetamiseks lõpparuande esitamist.
(11) Rakendusasutus esitab investeeringute kava eelnõu Vabariigi Valitsusele hiljemalt 3 kuud pärast investeerimisettepanekute kogumise tähtaja lõppu.
§ 10. Investeerimisettepanekute kogumine
(1) Investeerimisettepanekute esmakordse kogumise kuulutab rakendusasutus välja hiljemalt ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest arvestusega, et investeerimisettepanekute esitamiseks on aega vähemalt 2 kuud.
(2) Investeerimisettepanekute kogumise alustamisest teavitab rakendusasutus vähemalt üks kord üleriigilise levikuga ajalehes.
(3) Investeerimisettepanekud esitatakse rakendusasutusele rakendusasutuse poolt kinnitatud vormil ühes eksemplaris.
(4) Investeerimisettepaneku vorm iga vooru kohta võib olla erinev, see töötatakse välja vähemalt 2 kuud enne investeerimisettepanekute kogumise vooru väljakuulutamist ja avalikustatakse rakendusasutuse kodulehel.
(5) Investeerimisettepaneku allkirjastab investeerimisettepaneku esitaja esindusõiguslik isik.
§ 11. Investeerimisettepaneku esitaja ja partner
(1) Investeerimisettepanekuid võivad esitada juriidilistest isikutest teadus- ja arendusasutused, riigi ametiasutused ja riigi ametiasutuse hallatavad asutused ning «Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse» § 3 punkti 7 tähenduses riigi sihtasutused, mille tegevuseks on teadus- ja arendustegevus või teadus- ja arendustegevustele tugiteenuste osutamine.
(2) Investeerimisettepaneku esitaja võib projekti kaasata partnereid. Partner peab projekti panustama rahaliselt või rahaliselt mõõdetava panusega ning ei tohi olla projektis töövõtja. Investeerimisettepaneku esitaja sõlmib partneriga partnerluslepingu.
(3) Projekti partneriks võivad olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused ja isikud.
(4) Investeerimisettepaneku esitaja ja partner peavad vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele.
(5) Investeerimisettepaneku esitajaks ja partneriks olev teadus ja
arendusasutus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) asutuse
põhitegevus on alusuuringute, rakendusuuringute või arendustegevuse või
nimetatud tegevustest mitme läbiviimine;
2) asutuse
põhitegevusega kaasnevaks tegevuseks on levitada teadmisi õpetamise,
publitseerimise või tehnoloogiasiirde kaudu;
3) kogu teadus- ja
arendustegevusest tekkiv kasum investeeritakse teadus- ja
arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse;
4)
teadus- ja arendustegevusest saadud teaduspotentsiaalile ja saavutatud
teadustulemustele ei ole eelisjuurdepääsu aktsionäridel ja osanikel, kui
tegemist on äriühingust või selle struktuuriüksusest teadus- ja
arendusasutusega;
5) majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine
teataval turul) ja mittemajanduslik tegevus, nende kulud ja rahastamine
on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud.
§ 12. Nõuded investeerimisettepanekule
(1) Investeerimisettepanek peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
igas investeerimisettepanekus esitatakse ainult üks objekt ning ühe
objekti kohta esitatakse ainult üks investeerimisettepanek;
2)
investeeringuettepanekus esitatud objekt peab olema Eesti
Infrastruktuuri Teekaardi objektide nimekirjas;
3)
investeerimisettepanek on esitatud õigeaegselt alameetme tingimustes
ettenähtud korras ja vormis;
4) investeerimisettepanekus
taotletakse toetust alameetme tingimustes sätestatud toetatavatele
tegevustele;
5) taotletud toetuse suurus ei ületa alameetme
tingimustes sätestatud toetuse määra;
6)
investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse
lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;
7)
investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti eelarves on ette nähtud
nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning
abikõlbmatute kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja katmise
allikad;
8) investeerimisettepanekus on partneri kaasamisel nimetatud
partner ja tema panus projekti ning omafinantseeringusse;
9)
investeerimisettepanekus taotletav toetus ja omafinantseering ei sisalda
kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu
või välisabi vahendeid;
10) investeerimisettepanek sisaldab
prognoositavat kulu-tulu analüüsi, kui on ette näha tulude laekumist;
11)
investeerimisettepanekus kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
12)
investeerimisettepaneku on allkirjastanud investeerimisettepaneku
esitaja esindusõiguslik isik.
(2) Investeerimisettepanekus kinnitab esitaja, et ta:
1) omab
vahendeid abikõlbmatute ja projekti võimaliku kallinemisega seotud
kulude katmiseks või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid
vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
2) omab toetuse
omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid või riigiasutuse puhul nimetab,
milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
3) on
nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja
investeerimisettepaneku esitaja asukoha kohalike maksude ja
sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused.
(3) Investeerimisettepanekule tuleb lisada investeerimisettepaneku vormis loetletud dokumendid.
§ 13. Investeerimisettepaneku esitaja kohustused
Investeerimisettepaneku esitaja on kohustatud:
1) esitama
rakendusasutuse nõudmisel investeerimisettepaneku esitaja, partneri ja
investeerimisettepaneku kohta lisateavet rakendusasutuse sätestatud
tähtajal;
2) võimaldama rakendusasutusel kontrollida
investeerimisettepaneku, investeerimisettepaneku esitaja ja partneri
vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3) viivitamata
teavitama rakendusasutust investeerimisettepanekus esitatud andmetes
toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada
investeerimisettepaneku kohta otsuse tegemist;
4) tõendama
rakendusasutuse nõudmisel omafinantseeringu, muude vahendite või
dokumentide olemasolu;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud
kohustusi.
§ 14. Rakendusasutuse õigused ja kohustused investeerimisettepaneku läbivaatamisel
(1) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi investeerimisettepanekus esitatud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.
(2) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutus kohustatud:
1)
tegema investeerimisettepanekute esitamise vormid ja asjakohased
juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
2)
vastu võtma ja registreerima investeerimisettepaneku oma
dokumendihaldussüsteemis;
3) teostama investeerimisettepaneku
esitaja ja investeerimisettepaneku nõuetele vastavuse kontrolli
hiljemalt 15 tööpäeva jooksul investeerimisettepaneku registreerimisest.
(3) Investeerimisettepaneku osas, mille andmed on puudulikud või puuduvad kohustuslikud lisadokumendid, annab rakendusasutus elektrooniliselt investeerimisettepaneku esitajale 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Rakendusasutus loeb investeerimisettepaneku nõuetele vastavuse
kontrolli mitteläbinuks ja lõpetab menetluse ning teavitab
investeerimisettepaneku esitajat sellest 5 tööpäeva jooksul, kui:
1)
investeerimisettepaneku esitaja või partner ei vasta vähemalt ühele
käesolevas määruses esitatud nõudele või
2)
investeerimisettepaneku esitaja ei esita 5 tööpäeva jooksul parandatud
investeerimisettepanekut või
3) investeerimisettepanek on
endiselt puudustega.
§ 15. Investeeringute kava muutmine
(1) Rakendusasutus võib algatada iseseisvalt või rakendusüksuse ettepanekul investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, alameetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.
(2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või
katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel või vabade vahendite
olemasolul alameetme eelarves on rakendusasutusel õigus:
1) teha
Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta investeeringute kava ning
rahastada investeeringute kavast välja jäänud täiendava analüüsi läbinud
investeerimisettepanekuid või
2) kuulutada välja täiendav
investeerimisettepanekute kogumise voor või
3) kirjalikult
teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisel
vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile
antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast.
(3) Toetuse summat võib suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel.
(4) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 16. Taotlemise korraldus
(1) Investeeringute kavaga kinnitatud investeerimisettepanekute esitajad (edaspidi taotlejad) saavad 2 aasta jooksul pärast investeeringute kava kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotluse.
(2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele elektrooniliselt. Juhul kui taotluse lisade esitamine elektrooniliselt on tehniliselt keerukas või ei ole otstarbekas, võib lisad esitada paberkandjal.
(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(4) Rakendusasutus esitab pärast investeeringute kava kinnitamist rakendusüksusele investeerimisettepanekute koopiad koos omapoolsete märkustega, sealhulgas märkustega investeerimisettepanekule esitatud täiendavate tingimuste kohta.
§ 17. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust
taotletakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele
ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas
käesoleva määruse §-s 6 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
2)
taotletud toetuse suurus ei ületa alameetme tingimustes sätestatud
toetuse määra;
3) taotluses sisalduva projekt planeeritakse
lõpetada investeeringute kavas kinnitatud tähtpäevaks;
4)
taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav
omafinantseering;
5) taotluses on partneri kaasamisel nimetatud
partner ja tema panus projekti;
6) taotluses olev soetatav objekt
vastab funktsionaalsuselt ja võimalustelt investeerimisettepanekus
esitatule ja investeeringute kavas sätestatule ning järgib
investeerimisettepanekule esitatud täiendavaid tingimusi;
7)
taotlus sisaldab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 11 lõigetes 11
ja 2 sätestatud finantsanalüüse, kui projekti tulu on enne taotluse
esitamist hinnatav ning projekt ei vasta Vabariigi Valitsuse
31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja
kord» § 11 lõikes 81 sätestatule;
8)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
9)
taotluse on digitaalselt allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.
(2) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud dokumente ja informatsiooni.
(3) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid.
§ 18. Nõuded taotlejale ja partnerile ning taotleja kohustused
(1) Taotleja ja partner peavad vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva alameetme määruses sätestatud nõuetele.
(2) Taotleja on kohustatud:
1) esitama rakendusüksuse nõudmisel
taotleja, partneri ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse
sätestatud korras ja tähtajal;
2) võimaldama
rakendusüksusel kontrollida taotleja, partneri ja taotluse nõuetele
vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas
teostada paikvaatlust;
3) viivitamata teavitama rakendusüksust
taotluses ning taotluses sisalduvates projektides esitatud andmetes
toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada
taotluse kohta otsuse tegemist;
4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel
taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja
dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
5) täitma
teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 19. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Taotluse menetlemise korraldab rakendusüksus arvestusega, et taotluse esitamise päevast kuni otsuse tegemiseni ei või kuluda rohkem kui 30 tööpäeva.
(3) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 17 sätestatud nõuetele ning taotlusvormile ning taotleja ja partneri vastavust § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele.
(4) Kui taotleja, partner või taotlus ei vasta nõuetele, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, andes kuni 20 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt käesoleva määruse § 20 lõikes 9 sätestatule ja esitab rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.
(6) Taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta olulistele vorminõuetele.
(7) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte.
(8) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni.
(9) Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
§ 20. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse võib rahuldada täielikult või jätta rahuldamata. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht.
(2) Enne taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.
(3) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.
(4) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.
(5) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral võib rakendusasutus teha ettepaneku kava muutmiseks käesoleva määruse §-s 15 sätestatud korras.
(6) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus toimetatakse taotlejale kätte 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(7) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja
õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1)
otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3)
toetuse saaja;
4) toetatava projekti nime;
5) toetuse maksimaalse
suuruse summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest
kuludest;
6) omafinantseeringu minimaalse suuruse summana Eesti
kroonides ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
7)
projekti abikõlblikkuse perioodi;
8) projekti rahastamiskava
finantseerimisallikate lõikes ja eelarve;
9) väljamakse
taotluste esitamise korra ja tähtajad;
10) ettemakse teostamise
tingimused ja väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud
kuludokumentide alusel;
11) toetuse tagasinõudmise alused;
12)
aruannete esitamise tähtajad.
(8) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse
ning teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava
muutmine, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2)
taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3)
taotleja ei ole käesoleva määruse § 19 lõikes 4 nimetatud puudusi
kõrvaldanud tähtaegselt;
4) taotleja loobub toetusest või
ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja
tähtaegselt.
(9) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1)
otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
3)
taotleja ja projekti nimi;
4) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
(10) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
§ 21. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja taotleb vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse
taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse
saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2)
muutub käibemaksu abikõlblikkus;
3) toetuse saaja soovib
muuta projekti tegevuste algus- või lõppkuupäeva või projekti
abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse saaja soovib muuta projekti
tegevus- või ajakava;
5) toetuse saaja soovib muuta projekti
eelarve kogumahtu;
6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet
ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 10% eelarveaastaks planeeritud
mahust;
7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud
tegevused või saavutatavad tulemused.
(3) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projektide eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud. Sellisel juhul on toetuse saaja kohustatud muudatuse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.
(5) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigi projektiga seotud hankelepingute muudatustest, mis suurendavad hankelepingu maksumust rohkem kui 10% võrra.
(6) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, investeeringute kavaga või kui alameetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.
(7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
(8) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks.
(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.
§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.
(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.
4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 23. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides
ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste
kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse
ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) tagab omafinantseeringu
ettenähtud määras;
3) kasutab toetust ettenähtud
tingimustel;
4) tagab, et temal või partneril on projekti
abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon
või õiguslikud eeldused;
5) tagab toetuse väljamaksmise
aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude
abikõlblikkuse;
6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta
nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja
tähtaegadel;
7) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust
taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti
elluviimist takistavatest asjaoludest;
8) taotleb eelnevat nõusolekut
toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
9) võimaldab auditi,
järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7
lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab
selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud
andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri
ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
10)
annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid
õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
11)
tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse
kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud
kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud,
välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006
artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
12) tagab, et
toetuse saaja ja partner säilitavad taotluse, toetuse ja projekti
teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti
elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga
seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta
31. detsembrini;
13) järgib ja tagab, et partner järgib
projektiga seotud hangete korraldamisel «Riigihangete seaduses» ja
käesoleva paragrahvi punktis 16 sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on
hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses ja partner ei ole;
14)
järgib projektiga seotud hangete korraldamisel käesoleva paragrahvi
punktis 15 sätestatud nõudeid ning tagab, et partner järgib
«Riigihangete seaduses» ja käesoleva paragrahvi punktis 16 sätestatud
nõudeid, kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse»
tähenduses ja partner on;
15) järgib ja tagab, et partner järgib
projektiga seotud hangete korraldamisel «Riigihangete seaduse» §-s 3
toodud põhimõtteid ning võtab ja tagab, et partner võtab vähemalt kolm
pakkumist, kui ostetava asja või teenuse maksumus on vähemalt
156 466 krooni (ilma käibemaksuta) ning toetuse saaja ja partner ei ole
hankijad «Riigihangete seaduse» tähenduses;
16) võtab
ja tagab, et partner võtab pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm
võrreldavat pakkumist, kui projektiga seotud hanke maksumus on alates
156 466 kroonist (ilma käibemaksuta) kuni «Riigihangete seaduses»
sätestatud piirmäärani või millega hangitakse «Riigihangete seaduse»
§-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega
alates 156 466 kroonist (ilma käibemaksuta), kui toetuse saaja ja
partner on hankijad «Riigihangete seaduse» tähenduses. Juhul kui toetuse
saaja organisatsioonisisene kord sätestab madalama piirmäära,
kohaldatakse seda;
17) esitab rakendusüksuse nõudmisel
rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
18)
tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade
olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
19) tagab meeste
ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja
konkurentsireeglite järgimise;
20) tagab projekti eesmärgi
täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006,
millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57
sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest;
21) näitab ja tagab, et partner näitab
toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades
selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel
kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega,
vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211
«Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle
avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja
Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
22)
maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise
otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt
arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
23) täidab
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud
kohustusi;
24) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste
seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise
otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.
§ 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti
elluviimist toetuse saaja ja partneri territooriumil ja ruumides, samuti
toetuse saaja ja partneri raamatupidamist ning toetuse kasutamise
tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust;
2)
keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord
on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava
elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides
sätestatud tingimusi;
3) õigus vähendada väljamakstava toetuse
suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel
alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
4)
osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele
eelnevatel läbirääkimistel;
5) tutvuda projekti
ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
6)
vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades
toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
7) peatada toetuse
väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni
tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
8) teostada muid
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud
õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(2) Rakendusüksusel on kohustus:
1) sisestada toetuse taotluse,
seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2)
viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning
kontrollida aruandlust;
3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja
koostatud tegevusaruanded ja lõpparuanne;
4) anda toetuse
saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
5)
esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
6)
koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
7)
teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning
jälgida ettekirjutuste täitmist;
8) teavitada rikkumistest
vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278
«Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja
kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord»
sätestatule;
9) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude
abikõlblikkust;
10) kinnitada toetuse kasutamise aruande vorm;
11)
säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt
2025. aasta 31. detsembrini;
12) järgida muid «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides
ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.
5. peatükk
VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA
SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE
§ 25. Toetuse väljamaksete tegemine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatule.
(2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama «Raamatupidamise seaduse» §-s 7 sätestatud nõuetele. Väljamaksetaotluse aluseks olevad dokumendid on arvete koopiad, maksmist tõendavad dokumendid (maksekorraldused), tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid või teostatud tööde aktid, hangetega seotud dokumendid, tööde ja teenuste lepingud, töölepingud, tööajatabelid. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.
(3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
(4) Ettemakseid on võimalik teostada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 45 sätestatud isikutele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
(5) Esitatud väljamaksetaotluste kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses.
(6) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse teostamiseks peab toetuse saaja kõrvaldama puudused 10 tööpäeva jooksul. Väljamaksetaotluste kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
(7) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele.
(8) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.
(9) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuse riiklikusse registrisse.
(10) Viimane väljamaksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
(11) Enne lõpparuande aktsepteerimist on võimalik välja maksta kuni 95% toetuse summast.
(12) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel.
§ 26. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.
(2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti tegevus- ja lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord» ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.
| Minister Tõnis LUKAS |
| Kantsler Janar HOLM |
Facebook
X.com