Teksti suurus:

Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.11.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2013
Avaldamismärge:RTL 2009, 81, 1174

Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine

Vastu võetud 20.10.2009 nr 60

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 25 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega reguleeritakse kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatavate kaitsekorralduskavade koostamist ja kinnitamist ning määratakse kaitsekorralduskava kinnitaja.

§ 2. Kaitsekorralduskava koostamine

 (1) Kaitsekorralduskava koostamist korraldab Keskkonnaamet, kaasates koostamiseks vajadusel eksperte väljastpoolt.

 (2) Kaitsekorralduskava koostatakse looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja ja käesoleva määruse nõuetest lähtudes.

 (3) Kaitsekorralduskava koostamise algatab Keskkonnaamet, kusjuures algatamisel:
 1) määratakse kaitsekorralduskava koostamise ajagraafik koos tegevustega ja vastutajatega;
 2) planeeritakse kaitsekorraldusperioodi pikkus, kusjuures pikkuse määramisel lähtutakse põhimõttest, et stabiilse ökosüsteemiga aladele, kus puudub inimtegevus ning aktiivse haldamise vajadus, on kaitsekorraldusperioodiks 10 aastat. Aladele, mida iseloomustavad dünaamilised ökosüsteemid, sotsiaalmajanduslikud muutused, inimtegevus ning aktiivse haldamise vajadus, koostatakse lühema kaitsekorraldusperioodiga kava;
 3) kavandatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse ja huvigruppide kaasamine.

 (4) Info algatamise otsuse kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.

 (5) Üksteisega piirnevatele ja lähedal paiknevatele kaitstavatele aladele (sealhulgas ühele Natura alale) koostatakse võimalusel üks kaitsekorralduskava.

 (6) Kaitsekorralduskava koostamise üle teostab kontrolli Keskkonnaministeerium.

§ 3. Kaitsekorralduskava sisu

 (1) Kaitsekorralduskava peab sisaldama:
 1) kaitstava ala üldiseloomustus (kaitsekord, kaitse-eesmärk, rahvusvaheline staatus, maakasutus, huvigrupid, alal läbiviidava riikliku seire kirjeldus, sealhulgas seiratavad objektid ja seireintervalle);
 2) alal leiduvate loodusväärtuste kirjeldus (hinnang iga kaitse-eesmärgiks oleva liigi ja elupaigatüübi seisundile), väärtustepõhised mõõdetavad kaitse-eesmärgid, oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ja 30 aasta perspektiivis eesmärgiga saavutada kaitse-eesmärgina toodud liikide ja elupaigatüüpide soodne seisund ning väärtusepõhised indikaatorid selle hindamiseks;
 3) peamised väärtusi mõjutavad tegurid (nii soodustavad, kui ohustavad), vajalikud kaitsemeetmed ning iga meetme rakendamise oodatav tulemus;
 4) põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste loetelu, kusjuures iga tegevuse juures määratakse ära tegevuse maht, tööde teostamise koht ja orienteeruv maksumus.

 (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevused jaotatakse vastavalt tegevuse olulisusele prioriteetsusklassidesse:
 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

§ 4. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

 (1) Kaitsekorraldusperioodi lõpus koostab Keskkonnaamet hinnangu kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta, mille käigus hinnatakse kava elluviimist ja eesmärkide saavutamist kaitsekorralduskavas määratletud indikaatorite kaupa.

 (2) Pikema kui 5-aastase kava puhul koostab Keskkonnaamet lisaks vahehinnangu kaitsekorralduskava tulemuslikkuse kohta.

 (3) Lõikes 1 nimetatud hinnang võetakse arvesse uue kaitsekorralduskava koostamisel.

§ 5. Kaitsekorralduskavade koostamise prioriteetsus

 (1) Kaitsekorralduskavade koostamise planeerimisel tuleb eelistada kaitstavatest aladest:
 1) rahvusparke teistele kaitstavatele aladele;
 2) alasid, mis on esitatud või kavas esitada Natura 2000 võrgustikku;
 3) alasid, kus on liike või elupaiku, mis vajavad hooldamist ja mille hooldamata jätmine seab ohtu kaitse-eesmärkide saavutamise;
 4) alasid, kus on erinevad huvigrupid või suur külastuskoormus;
 5) alasid, mis maastikuilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajavad eritüübilist hooldust.

 (2) Kui ala vastab mitmele eelmises lõikes nimetatud kriteeriumile, eelistatakse sellist ala teistele.

§ 6. Kaitsekorralduskava kinnitaja ja kaitsekorralduskava kinnitamise kord

 (1) Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaamet.

 (2) Kaitsekorralduskava kinnitatakse kolmeks kuni kümneks aastaks.

 (3) Keskkonnaamet avalikustab info kaitsekorralduskava kinnitamise kohta 10 tööpäeva jooksul pärast kinnitamist Keskkonnaameti veebilehel.

Jaanus TAMKIVI
Minister

Rita ANNUS
Kantsler