Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 90 „Kutseharidusstandard“ muutmine

Vastu võetud 22.10.2009 nr 165

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 10¹ alusel.

Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 90 «Kutseharidusstandard» (RT I 2006, 16, 131) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 3) põhihariduse nõudeta kutseõpe;»;

2) määrust täiendatakse §-ga 1¹ järgmises sõnastuses:

« § 1¹. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kvalifikatsiooniraamistik – haridus- ning kutsetasemete liigitamise vahend omandatud teadmiste ja oskuste tasemetele ning iseseisvuse ja vastutuse ulatusele seatud kriteeriumide alusel. Kutsesüsteemi ja haridussüsteemi liitev ning rahvusvaheliselt võrreldav kvalifikatsiooniraamistik on kinnitatud «Kutseseaduse» lisas 1 ning jaguneb kaheksaks tasemeks, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim;
2) õpiväljundid (õpitulemused) – õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine. Kutseõppe lõpetamisel saavutatavad õpiväljundid ning nende seos kvalifikatsiooniraamistikuga on kirjeldatud käesoleva määruse lisas «Kutseõppe liikide õpiväljundid ja nende seos kvalifikatsiooniraamistikuga».»;

3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 10–12 järgmises sõnastuses:

« 10) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;
11) oskab teha eetilisi ja õiguspäraseid valikuid;
12) suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse.»;

4) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «kutseõppe eesmärgid ja ülesanded,» sõnadega «saavutatavad õpiväljundid (õpitulemused) ja seose kvalifikatsiooniraamistikuga,»;

5) määrust täiendatakse peatükiga 4¹ järgmises sõnastuses:

«4¹. peatükk
VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE PÕHIMÕTTED

§ 8¹. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise eesmärk

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise eesmärk on:
1) väärtustada isiku teadmisi ja oskusi, sõltumata nende omandamise viisist ja kohast;
2) suurendada isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada elukestva õppe võimalusi;
3) võimaldada haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise (informaalne haridus) tulemusi lugeda samaväärseks käesoleva määruse § 8² lõike 3 punktis 1 nimetatud vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega;
4) võimaldada koolil paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele.

§ 8². Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise üldpõhimõtted

(1) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.

(2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra kehtestamisel ning selle alusel taotluse esitamisel, taotluse hindamisel, otsuse tegemisel ning selle vaidlustamisel lähtutakse «Haldusmenetluse seaduse» ja käesoleva määruse põhimõtetest.

(3) Varasemaid õpinguid ja töökogemust võib lõike 1 alusel kehtestatud korras arvestada:
1) kooli kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmisel;
2) õppekava täitmisel (v.a lõpueksam) eelnevalt läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisena ja varasemate õpingute või töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemuseks;
3) kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena.

(4) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korraldamisel kool:
1) teavitab õpilasi varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustest ja korrast, sealhulgas tähtaegadest ja hindamisega seotud kuludest ning tulemuste vaidlustamise võimalustest;
2) tagab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamise ja nõustamise kättesaadavuse;
3) tagab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ning hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse;
4) loob võimalused hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöövõrgustikus.

§ 8³. Varasemate õpingute ja töökogemuse tõendamine ja hindamine

(1) Varasemaid õpinguid tõendatakse diplomi, tunnistuse või muu haridust tõendava dokumendiga.

(2) Töökogemuse, huvi- ja muu igapäevase tegevuse raames toimunud õppimist tõendatakse viitega valminud töödele ja nende esitlusega, näidiste mapi, kutsetunnistuse, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopia või muude dokumentaalsete tõenditega. Töökogemuse tõendamisel lisatakse taotlusele töökogemuse kirjeldus ning eneseanalüüs.

(3) Kooli õppekorralduse eeskirjas võib peale lõigetes 1 ja 2 sätestatu kehtestada tõendamisele lisanõudeid.

(4) Koolil on õigus isiku varasemate õpingute või töökogemuse hindamiseks anda talle vajaduse korral praktilisi ülesandeid, vestelda temaga või hinnata tema teadmisi ja oskusi muul viisil.»;

6) 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

«5. peatükk
PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE»;

7) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

« § 9. Põhihariduse nõudeta kutseõpe

(1) Põhihariduse nõudeta kutseõppes õppija omandab kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

(2) Põhihariduse nõudeta kutseõppe alustamisele ei seata haridustasemega seotud piiranguid.»;

8) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad «koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele» sõnadega «põhihariduse nõudeta kutseõppes»;

9) paragrahvi 10 lõige 2, § 13 lõige 2, § 16 lõige 2 ja § 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50%, mis üldjuhul jaguneb nende vahel võrdselt.»;

10) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:

« § 11. Põhihariduse nõudeta kutseõppe lõpetamine

(1) Põhihariduse nõudeta kutseõpe loetakse lõpetatuks pärast kooli õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas kutse- või erialase lõpueksami sooritamist. Kutse- või erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga.

(2) Põhihariduse nõudeta kutseõppe lõpetanule väljastab kool kutseõppe läbimise kohta lõputunnistuse koos hinnetelehega.

(3) Põhihariduse nõudeta kutseõppes õppija võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal kutseõppega või pärast kutseõppe lõpetamist.»;

11) paragrahvi 29 lõike 18 punkti 3 lõppu lisatakse tärn;

12) määrust täiendatakse lisaga (lisatud).

Peaminister Andrus ANSIP

Haridus- ja teadusminister Tõnis LUKAS

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 90 «Kutseharidusstandard» lisa

Kutseõppe liikide õpiväljundid ning nende seos kvalifikatsiooniraamistikuga

1. Kvalifikatsiooniraamistiku II tasemele vastava kutseõppe õpiväljundid

1.1. Kutseõppe lõpetaja:
1) teab ja kirjeldab peamiseid kutse- ja erialaseid mõisteid ning põhimõtteid;
2) saab aru oma töö põhiprotsessidest, tunneb erialast oskussõnavara, materjale, töövahendeid ja enamkasutatavaid seadmeid;
3) oskab täita oma eri- või kutsealal tavapäraseid, piiratud vastutusega tööülesandeid;
4) vajab tööülesannete täitmisel juhendamist;
5) töötab tulemuslikult töösituatsioonides, mis on üldjuhul stabiilsed;
6) vajab õppimisel nõustamist ja suunamist;
7) kohaneb ning tuleb toime erinevates sotsiaalsetes keskkondades;
8) oskab suhelda, arvestades olukorda ja suhtluspartnereid;
9) oskab kutse- ja erialaste probleemide lahendamiseks kasutada etteantud infomaterjale;
10) oskab oma töö tulemusi hinnata.

1.2. Kvalifikatsiooniraamistiku II tasemele vastab põhihariduse nõudeta kutseõpe.

2. Kvalifikatsiooniraamistiku III tasemele vastava kutseõppe õpiväljundid

2.1. Kutseõppe lõpetaja:
1) teab ja tunneb kutse- ja eriala oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, tehnikaid, materjale, töövahendeid ja seadmeid ning oskab neid kasutada ja rakendada;
2) oskab iseseisvalt täita oma kutse- või erialal mitmekesiseid tööülesandeid ja vastutab nende täitmise eest;
3) õpib ja täiendab end iseseisvalt;
4) oskab ennast väljendada ja põhjendada oma seisukohti erinevates olukordades nii suuliselt kui ka kirjalikult;
5) lahendab kutse- ja erialaseid probleeme, kasutades üldlevinud infoallikaid;
6) on võimeline optimaalselt lahendama kutse- ja erialaseid probleeme ja muutma sellekohaselt oma käitumist;
7) osaleb tulemuslikult erinevates meeskondades ning on suuteline täitma neis mitmekesiseid rolle.

2.2. Kvalifikatsiooniraamistiku III tasemele vastavad kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ja kutseõpe keskhariduse baasil.

3. Kvalifikatsiooniraamistiku IV tasemele vastava kutseõppe õpiväljundid

3.1. Kutseõppe lõpetaja:
1) teab ja tunneb kutse- ja eriala põhjalikult, sealhulgas tunneb ja rakendab kutseala põhimõtteid, teooriaid ja tehnoloogiaid nii tava- kui ka uudsetes töösituatsioonides;
2) oskab iseseisvalt täita eri- või kutseala keerukaid ja mitmekesiseid, uudseid lahendusi eeldavaid tööülesandeid;
3) vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
4) on võimeline tegema ettepanekuid töötulemuste parendamiseks ja juhendama kaastöötajaid;
5) on võimeline osaliselt vastutama kaastöötajate väljaõpetamise eest;
6) on võimeline analüüsima ja hindama oma teadmiste taset;
7) on suuteline õppima iseseisvalt ja ennastjuhtivalt;
8) oskab üksikasjalikult põhjendada ja väljendada oma seisukohti ka endale uudsetes situatsioonides;
9) on võimeline kasutama enesehindamist oma käitumise muutmiseks, arvestades vajaduse korral sotsiaalset konteksti;
10) lahendab kutse- ja erialaseid probleeme, kasutades spetsiifilisi infoallikaid;
11) suudab hinnata kasutatava informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust;
12) osaleb erinevate meeskondade töös ning on võimeline neid vajaduse korral juhtima.

3.2. Kvalifikatsiooniraamistiku IV tasemele vastab kutseõpe keskhariduse baasil, mille alustamise lisatingimus on varasem vastav erialane ettevalmistus.

Haridus- ja teadusminister Tõnis LUKAS