Teksti suurus:

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.11.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 51, 349

Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 21.10.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 27. oktoobri 2009. a otsusega nr 543

§ 1. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 2009, 30, 178) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «kohtuotsuse» sõnaga «kohtulahendi»;

2) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 45 lõikes 1 asendatakse sõna «otsusele» sõnaga «kandemäärusele» ning sõna «otsuse» sõnaga «määruse»;

4) paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Äriregistrisse ei tehta kannet, kui ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik, välja arvatud osaühingu osanik, kes ei ole samaaegselt juriidilise isiku juhtorgani liige, on kandeavaldusele alla kirjutanud või andnud selleks volituse või on osalenud avalduse aluseks oleva nõukogu otsuse tegemises või kui taotletakse sellise isiku, kaasa arvatud osaühingu osaniku kandmist registrisse juriidilise isiku juhatuse liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina.»;

5) paragrahvi 149 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta.»;

6) paragrahvi 149 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatut ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel.»;

7) paragrahvi 150 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 150 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Käesoleva paragrahvi 1. ja 3. lõikes sätestatut ei kohaldata osaühingule, mille osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.»;

9) paragrahvi 151 lõike 2 teist lauset täiendatakse enne sõna «tõestanud» sõnaga «käsutustehingu»;

10) paragrahvi 170 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud.»;

11) paragrahvi 170 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, et osanik võib hääletada osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle osaühingule enne osanike koosolekut posti teel kirjalikus vormis. Käesoleva seadustiku § 2982 2.–4. lõiget kohaldatakse vastavalt.»;

12) seadustikku täiendatakse §-ga 1701 järgmises sõnastuses:

« § 1701. Elektrooniline hääletamine

(1) Osaühingu põhikirjaga võib ette näha, et osanikud võivad osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik.

(2) Elektrooniliselt hääletanud osanik loetakse koosolekul osalevaks ja osaniku osaga esindatud hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui koosolekul hääletatakse ainult enne koosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole osanik ühtegi häält edastanud, siis ei loeta osanikku koosolekul osalevaks.

(3) Põhikirjaga nähakse ette elektroonilise hääletamise korraldamise täpne kord. Põhikirjaga võib ette näha, et elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Põhikirjaga või juhatuse poolt ette nähtav kord peab tagama osanike tuvastamise ning elektroonilise hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.
02.04.2020 13:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus kolmanda lause sõnas "usaldusväärsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

(4) Elektrooniline hääletamine peab toimuma elektroonilises vormis. Põhikirjaga võib määrata ajahetke, milleni on võimalik enne koosolekut või koosoleku kestel elektrooniliselt hääletada.

(5) Põhikirjaga või juhatuse või nõukogu otsusega võib ette näha, et toimub koosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas Interneti vahendusel, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Ülekande jälgimist ei loeta koosolekul osalemiseks käesoleva seadustiku tähenduses.»;

13) paragrahvi 171 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja.»;

14) paragrahvi 1711 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Päevakorda ei muudeta enne koosolekut, kui vastav nõue esitatakse hiljem kui kolm päeva enne osanike koosoleku toimumist.»;

15) paragrahvi 1711 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Käesoleva seadustiku § 1701 1. lõikes nimetatud viisil osaleva osaniku osadega esindatud hääli ei arvestata koosoleku kvoorumi hulka.»;

16) seadustikku täiendatakse §-ga 1712 järgmises sõnastuses:

« § 1712. Otsuse eelnõu

(1) Koosoleku kokkukutsuja koostab iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, peavad nad koostatud otsuste eelnõud esitama juhatusele enne osanike koosoleku kokkukutsumisest teatamist. Otsuste eelnõud võib täiendavalt märkida koosoleku kokkukutsumise teatesse.

(3) Kui osanikud nõuavad täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, peavad nad samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega esitama osaühingule iga täiendava küsimuse kohta otsuse eelnõu või põhjenduse.

(4) Osaühing peab juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud otsuste eelnõud ja põhjendused peab osaühing tegema osanikele kättesaadavaks viivitamata pärast nende esitamist osaühingule, kui need esitatakse osaühingule pärast osanike koosolekust teatamist.

(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.»;

17) paragrahvi 172 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta.»;

18) paragrahvi 1771 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «rikuti» sõnaga «oluliselt»;

19) paragrahvi 178 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Käesoleva seadustiku § 1701 1. lõikes või § 170 5. lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.»;

20) paragrahvi 184 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Osanike otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu.»;

21) paragrahvi 184 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»;

22) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 61 sätestatut.»;

23) paragrahvi 290 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;

24) seadustikku täiendatakse §-ga 2901 järgmises sõnastuses:

« § 2901. Elektrooniline osalemine börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul

(1) Kui aktsiaseltsi aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi börsiaktsiaselts), võib selle aktsiaseltsi põhikirjaga ette näha, et aktsionärid võivad üldkoosolekust osa võtta ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata ja ilma esindajat määramata, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik (edaspidi elektrooniline osalemine). Põhikirjaga võib ette näha muu hulgas järgmised elektroonilise osalemise viisid:
1) üldkoosolekul osalemine kogu üldkoosoleku kestel reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab aktsionäril eemal viibides üldkoosolekut jälgida, üldkoosoleku kestel iga otsuse eelnõu osas elektrooniliselt hääletada ja üldkoosoleku juhataja määratud ajal sõna võtta;
2) elektrooniline hääletamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 2981.

(2) Elektroonilisele osavõtmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 2981 3. lõiget.»;

25) paragrahvi 291 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine.»;

26) paragrahvi 292 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, või»;

27) paragrahvi 292 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.»;

28) paragrahvi 293 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.

(2) Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.»;

29) paragrahvi 293 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku audiitori või aktsionäride nõudel, võivad audiitor või aktsionärid, kelle nõudel üldkoosolek kokku kutsutakse, nõuda samaaegselt üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega küsimuste võtmist erakorralise üldkoosoleku päevakorda.»;

30) paragrahvi 293 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist. Käesoleva seadustiku § 2981 1. lõikes ja § 2982 1. lõikes sätestatud viisil üldkoosolekul osalevate aktsionäride aktsiatega esindatud hääli ei arvestata käesoleva lõike tähenduses üldkoosoleku kvoorumi hulka.»;

31) seadustikku täiendatakse §-ga 2931 järgmises sõnastuses:

« § 2931. Otsuse eelnõu

(1) Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, koostab juhatus iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu.

(2) Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid, nõukogu või audiitor, koostavad nemad iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Otsuste eelnõud tuleb esitada juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Otsuste eelnõud võib täiendavalt märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse.

(3) Käesoleva seadustiku § 293 2. või 21. lõikes nimetatud õiguste kasutamise korral peavad aktsionärid või audiitor samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega esitama aktsiaseltsile iga täiendava küsimuse kohta otsuse eelnõu või põhjenduse.

(4) Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Eelmises lauses nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist.

(5) Aktsiaselts peab juhatuse koostatud ja aktsionäride, nõukogu või audiitori esitatud otsuse eelnõud ja põhjendused tegema aktsionäridele kättesaadavaks aktsiaseltsi poolt määratud kohas. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

(6) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud juhul peab aktsiaselts esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema koos juhatuse poolt täiendavate päevakorrapunktide kohta koostatud otsuste eelnõudega aktsionäridele kättesaadavaks viivitamata pärast nende esitamist aktsiaseltsile, kui need esitatakse aktsiaseltsile pärast üldkoosoleku toimumisest teatamist.»;

32) paragrahvi 294 lõiget 1 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

«Börsiaktsiaselts peab üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldama ka viisil, mis võimaldab sellele kiire juurdepääsu, kasutades selleks teabevahendeid, mille puhul võib eeldada teabe tõhusat edastamist avalikkusele kogu Euroopa Liidus.»;

33) paragrahvi 294 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Börsiaktsiaseltsi erakorralisest üldkoosolekust etteteatamisele kohaldatakse käesoleva lõike esimest lauset.»;

34) paragrahvi 294 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:
1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht;
2) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
3) märge selle kohta, kas koosolek on korraline või erakorraline;
4) üldkoosoleku päevakord;
5) selgitus selle kohta, millise päeva seisuga määratakse üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring;
6) teave käesoleva seadustiku §-s 287, § 293 2. ja 21. lõikes ning § 2931 4. lõikes nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta;
7) kui aktsiaselts võimaldab elektroonilist osavõtmist üldkoosolekust või elektroonilist või posti teel hääletamist, teave elektroonilise osavõtmise ning elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta;
8) kui üldkoosoleku päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, põhikirja muutmine või lepinguga nõustumine, koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi jaotamise ettepanekuga, põhikirja projektiga või lepinguga või selle projektiga, ning nende dokumentidega tutvumise kord;
9) koht, kus on võimalik tutvuda juhatuse, nõukogu, aktsionäride ja audiitori esitatud otsuste eelnõudega ja aktsionäride esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta, ning nende dokumentidega tutvumise kord;
10) koht, kus on võimalik tutvuda muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega, ning nende dokumentidega tutvumise kord;
11) börsiaktsiaseltsi korral aktsiaseltsi kodulehe aadress, kus avalikustatakse käesoleva seadustiku §-s 2941 sätestatud teave;
12) börsiaktsiaseltsi korral teave üldkoosolekul esindaja kaudu osalemise korra kohta, sealhulgas teave blankettide kohta, mida tuleb kasutada volituse alusel hääletamiseks, kui selliste blankettide kasutamine on tulenevalt seadusest, põhikirjast või nõukogu või juhatuse otsusest vajalik, ning teave aktsiaseltsile esindaja määramisest ja volituse tagasivõtmisest teatamise korra kohta vastavalt käesoleva seadustiku § 297 41. lõikele;
13) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.»;

35) paragrahvi 294 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

« (41) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei tule näidata käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 6 nimetatud õiguste teostamise korda, kui selle korraga saab käesoleva paragrahvi 43. lõikes sätestatud korras tutvuda aktsiaseltsi kodulehel ja sellele võimalusele ning aktsiaseltsi kodulehe aadressile on teates viidatud.

(42) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 8 ja 9 nimetatud dokumendid on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks aktsiaseltsi kodulehel ja sellele võimalusele ning kodulehe aadressile on üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidatud, ei pea aktsiaselts võimaldama muul viisil dokumentidega tutvuda. Eelmist lauset ei kohaldata börsiaktsiaseltsi suhtes.

(43) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 8–10 nimetatud dokumentidega peab olema võimalik tutvuda vähemalt üldkoosolekust teatamisest alates kuni üldkoosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;

36) paragrahvi 294 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku, mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. Ettepaneku teatesse märkimata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

(6) Kui pärast korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist päevakorda juhatuse või aktsionäride nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne korralise üldkoosoleku toimumist teatada samas korras nagu üldkoosoleku kokkukutsumisest. Päevakorra muutmisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.»;

37) paragrahvi 294 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise või avalikustamise kulud kannab aktsiaselts.»;

38) seadustikku täiendatakse §-ga 2941 järgmises sõnastuses:

« 2941. Üldkoosolekuga seotud teabe avalikustamine börsiaktsiaseltsi kodulehel

(1) Börsiaktsiaselts peab oma kodulehel avalikustama:
1) üldkoosoleku kokkukutsumise teate;
2) käesoleva seadustiku § 294 4. lõike punktides 8–10 nimetatud dokumendid;
3) aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarvu ning kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, siis aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarvu aktsiate liikide kaupa üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise või avalikustamise päeval;
4) käesoleva seaduse § 294 4. lõike punktis 12 ja § 2982 3. lõikes nimetatud blanketid, välja arvatud juhul, kui aktsiaselts on need koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega saatnud kõikidele aktsionäridele.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 4 nimetatud blankette ei ole tehnilistel põhjustel võimalik aktsiaseltsi kodulehel avalikustada, siis peab aktsiaselts oma kodulehel näitama, millises korras on aktsionäridel võimalik saada blankette paberil. Sel juhul peab aktsiaselts edastama blanketid viivitamata posti teel igale aktsionärile, kes seda taotleb. Blankettide edastamise kulud kannab aktsiaselts.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teave ja dokumendid peavad olema aktsiaseltsi kodulehel aktsionäridele kättesaadavad kolme nädala jooksul enne üldkoosoleku toimumist ja üldkoosoleku toimumise päeval, kui seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse vastavalt väärtpaberituru seaduse § 1711 3. lõikele ette vähem kui kolm nädalat, siis lühendatakse eelmises lauses nimetatud tähtaega vastavalt.»;

39) paragrahvi 296 esimest lauset täiendatakse enne sõna «rikutud» sõnaga «oluliselt»;

40) paragrahvi 297 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet.

(2) Kui üldkoosolekul ei osale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aktsionärid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest.

(3) Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate aktsionäride nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate aktsionäride nimed ja nende aktsiatest tulenevate häälte arv ning üldkoosolekul osalemise viis, samuti aktsionäri esindaja nimi. Kui aktsionär on enne üldkoosolekut hääletanud elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev aktsionär või tema esindaja.

(4) Üldkoosolekul võib osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.»;

41) paragrahvi 297 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Börsiaktsiaselts peab võimaldama aktsionäril teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest aktsiaseltsile turvalisel ja aktsionäride tuvastamist tagaval viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirjaga võib määrata esindaja määramisest ja volituse tagasivõtmisest teatamise täpse korra. Käesoleva seadustiku § 2981 3. lõike teist ja kolmandat lauset kohaldatakse vastavalt.»;

42) paragrahvi 297 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse üldkoosoleku päeval enne üldkoosoleku algust.

(6) Aktsionäride üldkoosoleku korraldamise kulud kannab aktsiaselts. Kui üldkoosolek kutsutakse kokku aktsionäride nõudel või selle kutsuvad kokku aktsionärid ise, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud aktsionäride kanda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;

43) seadustikku täiendatakse §-dega 2981 ja 2982 järgmises sõnastuses:

« § 2981. Elektrooniline hääletamine

(1) Aktsiaseltsi põhikirjaga võib ette näha, et aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik.

(2) Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole aktsionär ühtegi häält edastanud, siis ei loeta aktsionäri üldkoosolekul osalevaks.

(3) Põhikirjaga nähakse ette elektroonilise hääletamise korraldamise täpne kord. Põhikirjaga võib ette näha, et elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Põhikirjaga või juhatuse poolt ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning elektroonilise hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.
02.04.2020 13:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus kolmanda lause sõnas "usaldusväärsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

(4) Elektrooniline hääletamine peab toimuma elektroonilises vormis. Börsiaktsiaseltsi korral peab elektrooniline hääletamine toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirjaga võib määrata ajahetke, milleni on võimalik enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel elektrooniliselt hääletada.

(5) Põhikirjaga või juhatuse või nõukogu otsusega võib ette näha, et toimub üldkoosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas Interneti vahendusel, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Ülekande jälgimist ei loeta üldkoosolekul osalemiseks käesoleva seadustiku tähenduses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 2982. Posti teel hääletamine

(1) Aktsiaseltsi põhikirjaga võib ette näha, et aktsionär võib hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle aktsiaseltsile enne üldkoosolekut posti teel kirjalikus vormis.

(2) Posti teel hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja aktsionärile kuuluvate aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole aktsionär ühtegi häält edastanud, siis ei loeta aktsionäri üldkoosolekul osalevaks.

(3) Posti teel hääletamiseks peab kasutama blanketti, mis edastatakse aktsionärile vastavalt käesoleva seadustiku § 2941. 1. lõike punktile 4. Põhikirjaga võib ette näha täpsemad nõuded blanketile, mis on vajalik posti teel hääletamiseks.

(4) Põhikirjaga nähakse ette posti teel hääletamise täpne kord, muu hulgas tähtpäev, milleni võib posti teel hääli edastada, ning posti teel edastatud häälte muutmise või tühistamise kord ja tähtaeg enne üldkoosoleku toimumist. Põhikirjaga ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning posti teel hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.»;
02.04.2020 13:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus teise lause sõnas "usaldusväärsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

44) paragrahvi 3011 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna «rikuti» sõnaga «oluliselt»;

45) paragrahvi 302 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Käesoleva seadustiku § 2981 1. lõikes või § 2982 1. lõikes sätestatud viisil üldkoosolekul osalev aktsionär võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.»;

46) paragrahvi 304 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, muu hulgas aktsiate arv, mille poolt anti hääled, häältega esindatud aktsiate osakaal aktsiakapitalist, häälte koguarv, iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv ning erapooletuks jäänud häälte arv;»;

47) paragrahvi 304 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Üldkoosoleku protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik, kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal.

(3) Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema aktsionäridele kättesaadav aktsiaseltsi asukohas või aktsiaseltsi kodulehel. Kui aktsiaselts avalikustab protokolli ainult oma kodulehel, tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates sellele asjaolule ja kodulehe aadressile viidata. Börsiaktsiaselts peab protokolli avalikustama oma kodulehel.

(4) Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja, kui protokoll ei ole kättesaadav aktsiaseltsi kodulehel.»;

48) paragrahvi 306 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Juhatus valmistab ette üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused, koostab otsuste eelnõud ja vajalikud projektid ning tagab üldkoosoleku otsuste täitmise.»;

49) paragrahvi 309 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»;

50) paragrahvi 309 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»;

51) paragrahvi 309 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 61 sätestatut.»;

52) paragrahvi 319 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Üldkoosoleku otsusel võib üldkoosoleku valitud nõukogu liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Nõukogu liikmed, kes ei ole valitud üldkoosoleku poolt, võib enne nende valimise või määramise otsuses sätestatud tähtaega tagasi kutsuda nende valija või määraja otsusel. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»;

53) paragrahvi 319 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»;

54) paragrahvi 330 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Aruande kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 294 4. lõike punkti 8 ja 42. lõiget.»;

55) paragrahvi 340 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Eelmises lauses nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 294 4. lõike punkti 8 ja 42. lõiget.»;

56) paragrahvi 3633 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 3635 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «projekti» sõnaga «eelnõu»;

58) paragrahvi 3635 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 294 4. lõike punkti 8 ja 42. lõiget.»;

59) paragrahvi 365 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Eelmises lauses nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 294 4. lõike punkti 8 ja 42. lõiget.»;

60) paragrahvi 380 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.»;

61) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.07.2007, lk 17–24).»

§ 2. Hooneühistuseaduses (RT I 2004, 53, 368; 2008, 52, 288) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «viis» sõnaga «kaks»;

2) paragrahvi 4 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 20 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Korteriomandiseaduse (RT I 2000, 92, 601; 2006, 43, 326) § 16 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «Ehituslikust või muust» sõnadega «Ehitusliku või muu».

§ 4. Loovisikute ja loomeliitude seaduse (RT I 2004, 84, 568; 2009, 38, 254) § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vabakutseline loovisik kantakse äriregistrisse. Äriseadustiku § 75 kohaldatakse vastavalt.»

§ 5. Mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 2009, 13, 78) § 28 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« (31) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Eelmist lauset kohaldatakse ka juhatuse liikme tagasikutsumisele.

(32) Kui juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut.»

§ 6. Notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684; 2009, 27, 164) § 53 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) valla- ja linnasekretär – dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamisel;».

§ 7. Pärimisseaduse (RT I 2008, 7, 52; 53, 296) § 165 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Välisriigis koostatud pärimistunnistust tunnustatakse Eestis, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Tunnustamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus.»

§ 8. Sihtasutuste seaduses (RT I 1995, 92, 1604; 2009, 13, 78) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»;

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»;

3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määrajale. Nõukogu liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»

§ 9. Tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 2009, 13, 78) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «viis» sõnaga «kaks»;

2) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 40 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme;»;

4) paragrahvi 401 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vähemalt 1/5 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla kümne liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.»;

5) paragrahvi 521 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.»;

6) paragrahvi 61 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Üldkoosoleku otsusega võib juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. Kui ühistul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

(2) Kui ühistul ei ole nõukogu, võib vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.»;

7) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

(5) Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse äriseadustiku §-s 61 sätestatut.»;

8) paragrahvi 71 lõiked 1–21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme, võivad nõuda ühistu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist üldkoosoleku poolt.

(2) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme, nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka ühistu juhatuse ja nõukogu liikmed.

(21) Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme, võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras nõuda ka üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija asendamist, kui osanike määratud isikul ei ole ilmselt erikontrolli läbiviimiseks vajalikke teadmisi või kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses. Kohus kuulab ära ka üldkoosoleku nimetatud erikontrolli läbiviija.»;

9) paragrahvi 72 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme, võivad ühistult nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab olema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud vastava kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist.»;

10) paragrahvi 79 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.»;

11) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Vähemalt 1/10 ühistu liikmete või vähemalt kahe liikme nõudel, kui ühistus on alla 20 liikme, võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või üldkoosoleku nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.»;

12) paragrahvi 88 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse või põhikirja sätteid või üldkoosoleku otsuseid, võib kohus vähemalt 1/10 ühistu liikmete või vähemalt kahe liikme hagi alusel, kui ühistus on alla 20 liikme, otsustada uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise. Hagi võib esitada kahe kuu jooksul alates bilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest liikmetele teatamisest. Kostjaks on ühistu.»

§ 10. Täitemenetluse seadustikus (RT I 2005, 27, 198; 2009, 30, 178) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Osa müünud kohtutäitur saadab enampakkumisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta.»;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 1251 järgmises sõnastuses:

« § 1251. Sissenõude pööramine hooneühistu liikmesusele

(1) Hooneühistu liikmesus loetakse arestituks vallasasjade arestimiseks sätestatud korras. Kohtutäitur teatab arestimisest hooneühistu juhatusele ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale.

(2) Hooneühistu liikmesuse müüb kohtutäitur vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt.

(3) Osa müünud kohtutäitur saadab enampakkumisest alates kahe päeva jooksul hooneühistule ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate liikmesuse võõrandamise kohta.»

§ 11. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2009, 37, 250) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse viienda lausega järgmises sõnastuses:

«Klientide arvel esindajakontol hoitavatest samaliigilistest ja samaväärsete õigustega väärtpaberitest tulenevate hääleõiguste teostamisel on esindajakonto omanikul klientidelt saadud korralduste järgimiseks õigus hääletada eri klientide eest erinevalt.»;

2) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.07.2007, lk 17–24).»

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json