Teksti suurus:

Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RTL 2009, 82, 1190

Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega

Vastu võetud 27.10.2009 nr 71

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punkti 18, «Ülikooliseaduse» § 31 lõike 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse kõrghariduse tasemel ühtne hindamissüsteem.

 (2) Ühtne hindamissüsteem koosneb:
 1) õpiväljundite saavutatuse hindamisest;
 2) hindamismeetoditest ja hindamiskriteeriumitest;
 3) hindamisskaaladest;
 4) diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustest ja
 5) hinnete ülekandmisest varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel ning hinnete teisendamisel teistest hindamissüsteemidest.

 (3) Käesolevat määrust kohaldatakse moodulite ja õppeainete õpiväljundite, mis on kirjeldatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrusele nr 178 «Kõrgharidusstandard», saavutatuse hindamisele.

§ 2. Õpiväljundite saavutatuse hindamine

 (1) Õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas tema enesehindamine, on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.

 (2) Hindamise eesmärgiks on õppimise toetamine ning usaldusväärse informatsiooni andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.

§ 3. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

 (1) Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, rühmatöö, raport, küsimustik).

 (2) Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega.

 (3) Hinnatavates moodulites, õppeainetes või muudes õppetöö ühikutes kasutatakse hindamise jaoks sobivaid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest õppijat on teavitatud enne õppetöö algust.

§ 4. Hindamisskaalad

 (1) Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.

 (2) Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
 1) «A» («5») – «suurepärane» – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
 2) «B» («4») – «väga hea» – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
 3) «C» («3») – «hea» – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
 4) «D» («2») – «rahuldav» – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
 5) «E» («1») – «kasin» – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
 6) «F» («0») – «puudulik» – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

 (3) Mitteeristava hindamise puhul määratakse tase, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga «arvestatud» ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga «mittearvestatud».

§ 5. Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimused

 (1) Diplomi kiitusega (cum laude) võib välja anda isikule:
 1) kes on täitnud õppekava täies mahus;
 2) kes kaitses lõputöö või sooritas lõpueksami hindele «A» ja
 3) kelle keskmine kaalutud hinne on 4,60 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kaalutud keskhinde arvutamisel omistatakse hinnetele järgmised väärtused:
 1) «A» – 5;
 2) «B» – 4;
 3) «C» – 3;
 4) «D» – 2;
 5) «E» – 1;
 6) «F» – 0.

§ 6. Hindamine varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel

 (1) Varasemalt hindamata õpingute ja töökogemuse arvestamisel ainepunktideks antakse mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse kohta õppeaine või mooduli õpiväljunditele.

 (2) Varasemalt omandatud ainepunktide ülekandmisel:
 1) kantakse üle originaalhinne, kui õpingud on varasemalt samas hindamissüsteemis hinnatud;
 2) arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas hindamissüsteemis või kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud hinnet või
 3) kantakse hinded üle mitteeristava hindamise kaudu, kui hindamissüsteeme ei ole võimalik võrrelda.

§ 7. Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2010. a.

§ 8. Erisused määruse kohaldamisel

 (1) Käesoleva paragrahvi 1 lõikes 3 nimetamata õppekavadel õppivate õppurite õpitulemuste eristav hindamine toimub õppeaine või selle osade lõikes järgmiselt:
 1) hinne «5» («A») – «suurepärane» – silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aine mahust on omandatud 91–100 protsenti;
 2) hinne «4» («B») – «väga hea» – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused. Aine mahust on omandatud 81–90 protsenti;
 3) hinne «3» («C») – «hea» – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aine mahust on omandatud 71–80 protsenti;
 4) hinne «2» («D») – «rahuldav» – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61–70 protsenti;
 5) hinne «1» («E») – «kasin» – üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke, mis osutuvad takistuseks antud ainele põhinevate järgnevate õppeainete omandamisel. Aine mahust on omandatud 51–60 protsenti;
 6) hinne «0» («F») – «puudulik» – üliõpilasel puudub teadmiste miinimumtase. Aine mahust on omandatud 0–50 protsenti.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1 lõikes 3 nimetamata õppekavadel õppivate õppurite tulemuste mitteeristav hindamine toimub õppeaine või selle osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on «arvestatud» ja negatiivne tulemus «mittearvestatud».

§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine

 (1) Haridusministri 11. veebruari 1999. a määrus nr 10 kinnitatud «Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtse hindamissüsteemi kinnitamine» (RTL 1999, 46, 598; 2002, 144, 2106) tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Haridusministri 9. veebruari 1999. a määrus nr 8 kinnitatud «Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste kinnitamine» (RTL 1999, 46, 596; 2007, 54, 986) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Tõnis LUKAS


Kantsler Janar HOLM