27.10.2009 nr 72 (RTL 2009, 82, 1191) 9.11.2009

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 perioodi struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri arendamine» (edaspidi prioriteetne suund) meetme «Hariduslike erivajadustega õpilaste õpikeskkonna kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise tingimused ja kord.

(2) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskoolide infrastruktuuri arendamise projektide kavandite kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2007. a korralduses nr 26 «Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007–2013» toodud eesmärkidele.

(3) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava alusel.

§ 2. Eesmärk

(1) Meetme eesmärk on tagada hariduslike erivajadustega õpilaste õpikeskkonna kaasajastamine vastavalt õpilaste erivajaduste spetsiifikale, koolides kehtivatele tervisekaitsenõuetele ja rakenduskava eesmärkidele.

(2) Meetme raames ei anta riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

§ 3. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) projekti kavand – rakendusasutuse kehtestatud vormil taotleja poolt rakendusasutusele esitatud ettepanek investeeringute kava koostamiseks; projekti kavandi võib esitada kas objekti renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks või ehituseks koos õppetööks vajaliku sisustusega või õppeotstarbeliste vahendite soetamiseks;
2) ehitamine – vastavalt «Ehitusseaduse» § 2 lõikele 6 ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine või lammutamine;
3) hooldusremont – perioodiline hooldustöö ehitise normaalse kasutamise (ekspluatatsioon) tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks;
4) ehitise rekonstrueerimine – vastavalt «Ehitusseaduse» § 2 lõikele 8 ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine või asendamine;
5) renoveerimine – olemasoleva hoone, tema tarindite ja/või ruumide taastamine esialgsel kujul koos põhitarindite või tehnosüsteemide olulise rekonstrueerimisega; hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid ei muutu, hoone säilitab põhiliselt oma kasutusotstarbe;
6) projekt – kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
7) taotlus – rakendusasutuse kehtestatud vormil, peale investeeringute kava kinnitamist Vabariigi Valitsuses, rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid;
8) objekt – hariduslike erivajadustega õpilaste koolihoone ja rajatiste kompleks või selle osa, mille kohta on esitatud projekti kavand ja/või taotlus;
9) hindajate kogu – ministri käskkirjaga moodustatud ekspertide grupp projektide kavandite hindamiseks;
10) ideekonkurss – vastavalt «Riigihangete seaduse» § 9 lõikele 2 menetlus, mille tulemusena hankija võib omandada konkursi käigus žürii väljavalitud kavandi või projekti peamiselt planeeringute, arhitektuuri, inseneritööde, infosüsteemide või tarkvara arendamise või andmetöötluse valdkonnas;
11) hariduslike erivajadustega õpilaste kool – sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool või gümnaasium olla erivajadustega õpilaste kool või sanatoorne kool. Hariduslike erivajadustega õpilaste koolides õpivad keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuuetega ning psüühikahäiretega kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased. Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilaste kool, mille põhimääruses on sätestatud õpilaste õpetamine ja neile tervisttugevdavate tugiteenuste osutamine;
12) keskpikk perspektiiv – valdkonna arengut ning strateegilise planeerimist tagav 4-aastane perspektiiv;
13) õppeseadmed ja inventar – kooli tegevuseks vajalikud seadmed ja inventar, kooli ja õpilaskodu sisustus, kooli õppetöökodade seadmed ja sisustus.

§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 5. Toetuse saaja

Toetuse saajaks võivad olla Haridus- ja Teadusministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning maavalitsuste hallatavad hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskoolid.

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse projekti kavandite hindamise tulemusel koostatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu lõikes 2 loetletud tegevusi ning mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsus.

(2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames toetatavad järgmised hariduslike erivajadustega õpilaste õppe- ja elutingimuste kaasajastamist toetatavad tegevused:
1) hariduslike erivajadusega õpilaste õpperuumide ja sellega seonduvate tugistruktuurideks ettenähtud ruumide, hoonete ning tehnovõrkude renoveerimine ja vajadusel uute ehitamine, samuti õppevahendite ja -seadmete vajalikus koguses ja sortimendis soetamine;
2) õpilaskodude renoveerimine ja vajadusel uute ehitamine tulenevalt õpilaste erivajaduste spetsiifikast.

§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210. 31.07.2006, lk 1–11);
2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
4) kulud on kooskõlas meetme tingimuste ja muude õigusaktidega.

(2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti elluviimise jaoks vajalike kulude katteks:
1) projekti rakendamisega otseselt seotud personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatule;
2) detailplaneeringu koostamise kulud;
3) ideekonkursi korraldamise kulud;
4) ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise kulud;
5) objekti projekteerimise ja ehitamise kulud;
6) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui need toovad projektile lisaväärtust;
7) omanikujärelevalve teostamise kulud;
8) tehnovõrkude väljaehitamisega seotud kulud ja ühendustasud, kui need jäävad kinnistu piiresse kuni liitumispunktini ja kui need on otseselt seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
9) kulud ehitise viimiseks vastavusse majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes» sätestatud nõuetega;
10) õppetehnika, õppeseadmete ja kooli tegevuseks vajaliku õppeinventari soetamise ning paigaldus- ja esmase koolituse kulud;
11) kasutatud seadmete ost vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 10 sätestatule;
12) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
13) ehitise laiendamise ja rekonstrueerimise ajal asendusruumide üürimise kulud õppetöö läbiviimiseks juhul, kui eelnimetatud ehitustööde tõttu on ehitises võimatu õppetööd läbi viia;
14) seadusandluses ettenähtud lubade ja kooskõlastuste taotlemisega seotud kulud;
15) struktuuritoetuse sümboolika kasutamise kulud;
16) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

(3) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2) üldkulud;
3) mitterahalised sissemaksed;
4) amortisatsiooni kulud;
5) hooldusremondi kulud;
6) kasumi teenimisele suunatud ruumide rajamisega seotud kulud;
7) muud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule.

§ 8. Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

(1) Toetuse määr projekti kohta on kuni 100% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu miinimummäär on 0%.

(2) Taotletav kogusumma ühe taotleja kohta on kuni 50 000 000 krooni. Toetuse minimaalne summa rakendusüksusele esitatava ühe toetuse taotluse kohta on 300 000 krooni.

§ 9. Abikõlblikkuse periood

(1) Meetme rakendamise kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 – 31. august 2015.

(2) Projekti tegevuste ja kulude abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juhatus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA

§ 10. Investeeringute kava koostamine ja kinnitamine

(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikele 2.

(2) Tulenevalt vajadusest, esitatud projekti kavanditest ja nende rahuldamise mahust on rakendusasutusel õigus muuta olemasolevat investeeringute kava ja koostada abikõlblikkuse perioodi jooksul mitu investeeringute kava eelnõud.

(3) Investeeringute kava sisaldab abikõlblikkuse perioodil kavandatavate projektide nimekirja, toetuse maksimaalset summat, määra ja projektide hinnangulist maksumust.

(4) Investeeringute kava koostamine toimub järgmistes etappides:
1) projekti kavandite kogumine;
2) projekti kavandite hindamine;
3) hindamise tulemusena investeeringute kava eelnõu koostamine;
4) investeeringute kava kinnitamine.

(5) Projekti kavandite kogumise korraldab rakendusasutus. Projekti kavandite kogumisest teavitab rakendusasutus kõiki §-s 5 määratletud sihtgrupi esindajaid kirjalikult. Vastav teade avaldatakse ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Projekti kavandite kogumine kestab vähemalt 20 tööpäeva.

(6) Investeeringute kava eelnõu koostab rakendusasutus esitatud projekti kavandite hindamise tulemusel tekkinud eelistusnimekirja alusel ja kooskõlastab investeeringute kava eelnõu prioriteetse suuna juhtkomisjoniga.

(7) Minister esitab eelistusnimekirja alusel koostatud investeeringute kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

(8) Peale investeeringute kava kinnitamist saavad kavas nimetatud projekti kavandi esitajad õiguse esitada toetuse taotlus rakendusüksusele.

§ 11. Projekti kavandite esitajad ja esitamise kord

(1) Projekti kavandeid võivad esitada:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskoolid;
2) kohalike omavalitsuste hallatavad hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskoolid;
3) maavalitsuste hallatavad hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskoolid.

(2) Projekti kavandid esitatakse rakendusasutusele määruse lisas kinnitatud vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos projekti kavandi digitaalse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse projekti kavandi samasuse eest.

(3) Hariduslike erivajadustega õpilaste kool võib esitada ühe või mitu projekti kavandit. Mitme projekti kavandi esitamisel tuleb määruse lisas toodud vormis märkida kõigi projekti kavandite kogusumma ja objektide koguloetelu ühe taotleja kohta.

§ 12. Projekti kavandi esitaja kohustused

Projekti kavandi esitaja on kohustatud:
1) esitama rakendusasutuse nõudmisel projekti kavandi esitaja ja projekti kavandi kohta lisateavet rakendusasutuse sätestatud korras ja tähtajal;
2) võimaldama rakendusasutusel kontrollida projekti kavandi ja selle esitaja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3) viivitamata teavitama rakendusasutust projekti kavandis esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti kavandi kohta otsuse tegemist;
4) tõendama rakendusasutuse nõudmisel projekti kavandis nimetatud projekti teostamiseks vajalike dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 13. Nõuded projekti kavandile

(1) Projekti kavand peab vastama järgmistele nõuetele:
1) projekti kavand on esitatud õigeaegselt meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
2) projekti kavand vastab §-s 6 toodud toetatavatele tegevustele;
3) projekti kavandis on märgitud projekti kogumaksumus, tuues välja projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning kulude katteallikad;
4) projekti kavandis kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
5) omafinantseeringu olemasolu korral on välja toodud selle maht;
6) mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja rahastamise allikad;
7) projekti kavandis kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
8) projekti kavandis taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
9) projekti kavandi on allkirjastanud projekti kavandi esitaja esindusõiguslik isik.

(2) Kohalike omavalitsuste hallatavad hariduslike erivajadustega õpilaste koolid esitavad kooli pidaja kinnituskirja, et kool:
1) on majanduslikult jätkusuutlik;
2) omab vahendeid mitteabikõlblike ja projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks;
3) omafinantseerimise korral omab vajalikke vahendeid või milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
4) on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike ja projekti kavandi esitaja asukoha kohalike maksude tasumise kohustused;
5) on ruumide ja hoonete, mille renoveerimiseks või ehitamiseks ning kasutatava hoone ümbritseva territooriumi, mille korrastamiseks toetust taotletakse, valdaja või omanik ning kasutab neid sihtotstarbeliselt vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

(3) Projekti kavandi esitaja lisab projekti kavandile vastava hariduslike erivajadustega õpilaste üldhariduskooli kehtiva arengukava.

§ 14. Rakendusasutuse kohustused ja õigused

(1) Rakendusasutus on kohustatud:
1) tegema projekti kavandite esitamise vormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
2) vastu võtma ja registreerima projekti kavandi oma dokumendihaldussüsteemis;
3) tegema projekti kavandile tehnilise eelkontrolli hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates projekti kavandi registreerimisest;
4) edastama tehnilise eelkontrolli läbinud projekti kavandid hindajate kogule sisuliseks hindamiseks;
5) teavitama projekti kavandi esitajaid projekti kavandite hindamise tulemustest;
6) andma investeeringute kavas loetletud projektide kavandite esitajatele juhiseid edasisteks toiminguteks hiljemalt 25 tööpäeva jooksul pärast investeeringute kava kinnitamist;
7) mitte avaldama menetluse käigus vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 4 informatsiooni ega dokumente projekti kavandi ja projekti kavandi esitaja kohta.

(2) Projekti kavandi nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi projekti kavandis toodud andmete kohta, kui ta leiab, et projekti kavand ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

(3) Projekti kavandi osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või esitatud andmed ei ole piisavalt selged, teeb rakendusasutus esitajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku täiendada projekti kavandit 5 tööpäeva jooksul. Kui projekti kavandi esitaja ei esita 5 tööpäeva jooksul parandatud ettepanekut või kui investeerimisettepanek on endiselt puudulikult täidetud, on rakendusasutusel õigus lugeda projekti kavand tehnilise eelkontrolli mitteläbinuks ja menetlus lõpetada. Projekti kavandi esitajat teavitatakse sellest 5 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

(4) Rakendusasutusel on õigus projekti kavandite tehnilisse eelkontrolli kaasata eksperte.

§ 15. Projekti kavandite hindamine

(1) Projektide kavandite hindamiseks moodustatakse ministri käskkirjaga hindajate kogu, mille õigusteks ja kohustusteks on:
1) kohustus hinnata projekti kavandeid võttes aluseks lõikes 2 sätestatud prioriteetse suuna üldised valikukriteeriumid ja lõigetes 3–8 ning 10 esitatud hindamiskriteeriumid;
2) õigus projektide hindamisprotsessi kaasata teiste valdkondade eksperte;
3) hindajate kogu liikmed on kohustatud allkirjastama sõltumatuse deklaratsiooni.

(2) Rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna üldised projektide valikukriteeriumid on järgmised:
1) tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
2) projekti teostatavus abikõlblikkuse perioodi jooksul;
3) toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks;
4) projekti pikaajaline positiivne mõju ja jätkusuutlikkus;
5) projekti tegevuste seotus kohalike ja maakondlike strateegiatega.

(3) Esimeses etapis hinnatakse projekte neljas kategoorias:
1) koolide õppehoonete renoveerimine või rekonstrueerimine või üksikutel juhtudel ehitamine ning sisustamine õppeinventari, õppevahendite ja seadmetega;
2) õpilaskodude renoveerimine ja sisustamine ja vajadusel ehitamine;
3) õppeotstarbelise ja õpilastele tugisüsteeme pakkuva infrastruktuuri ehitamine, renoveerimine ja sisustamine;
4) koolile vajaliku muu infrastruktuuri väljaehitamine, mis on oluline kooli kui terviku toimimiseks.

(4) Projektide hindamisel eelistatakse järgmisi koole:
1) koole, mis asuvad väljaspool linnasid;
2) koole, mis on ainukoolid ja suurema haardeulatusega ehk üleriigilise komplekteerimisega;
3) koole, mis teenindavad kogu maakonda ja tagavad oma maakonna raske ja mõõduka vaimupuudega õpilastele võrdsete võimaluste loomise;
4) koole, millel on potentsiaali tegutseda arendus-, metoodika- ja nõustamiskeskusena;
5) koole, mis tagavad üleriigilise kaetuse võrgustikuga ning on regionaalselt tasakaalustavad.

(5) Koolide õppehoonete renoveerimise või rekonstrueerimise ning õppeinventari ja -vahenditega sisustamise projektide hindamisel arvestatakse järgnevat:
1) õppimis- ja elutingimuste kaasajastamist ning kehtivate normatiividega kooskõlla viimist;
2) õppekeskkonna sobivust hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike tugistruktuuride rakendamiseks neile võimetekohase hariduse omandamisel;
3) sobiva õppekeskkonna loomist võimalikult suurele kasusaajate hulgale, mis loob eeldused suure hulga õpilaste paremaks toimetulekuks edaspidises elus;
4) õpilastele vajalike erivahendite ja tugistruktuuride kättesaadavuse paranemist;
5) kooli olulisust regioonile ja haardepiirkonna suurenemise perspektiivi;
6) kooli infrastruktuuri praegust seisundit;
7) perspektiivset majanduslikku kokkuhoidu ja ruumikasutuse efektiivsuse paranemist.

(6) Õpilaskodude ehituse, renoveerimise ja sisustamise projektide hindamisel arvestatakse järgnevat:
1) õpilaskodu kasutavate õppijate arvu;
2) õppeasutuse õppekohtade arvu ja õpilaskodu kasutavate õppijate arvu suhet;
3) õpilaskodu praegust olukorda ja elamistingimusi;
4) potentsiaalset kasutajate hulka keskpikas perspektiivis, silmas pidades õppeinfrastruktuuri tehtavaid investeeringuid.

(7) Õppeotstarbelise ja õpilastele tugisüsteeme pakkuva infrastruktuuri renoveerimise, ehitamise ja sisustamise projektide hindamisel arvestatakse alljärgnevat:
1) pakutavate tugisüsteemide vajalikkust antud õpilaskontingendile;
2) õppevahendite ja -seadmete vajalikkust, otstarbekust ja efektiivsust;
3) tugisüsteemide rakendamiseks vajaliku personali olemasolu ja kvalifikatsiooni;
4) potentsiaalset kasutajate hulka.

(8) Muu õppeotstarbelise ja õpilastele tugisüsteeme pakkuva infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise ja sisustamise projektide hindamisel arvestatakse järgnevat:
1) objekti praegust olukorda;
2) kooli infrastruktuuri komplekssust;
3) perspektiivset kokkuhoidu ja ruumikasutuse efektiivsuse paranemist.

(9) Projekti kavandite hindamise tulemusena esitab hindajate kogu rakendusasutusele kirjaliku arvamuse, kas vajalike õpperuumide, õpilaskodu ja muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise või rekonstrueerimise ning õppevahendite ja -inventariga sisustamise projekt on perspektiivne investeeringu tegemiseks, ning kas toetus on vajalik projekti edukaks elluviimiseks.

(10) Positiivse esimese etapi hindamisotsuse korral hinnatakse teises etapis projekti teostatavust ja ettevalmistuse kvaliteeti arvestades:
1) ehitustehnilist otstarbekust ja efektiivsust;
2) eelarve optimaalsust ja kuluartiklite põhjendatust;
3) projekti elluviiva meeskonna ning vajaliku oskusteabe olemasolu ja pädevust;
4) ajakava realistlikkust;
5) tegevuste läbimõeldust ja mõju eesmärkide saavutamisele;
6) ettevalmistuste senist taset ja valmisolekut investeeringu rakendamiseks.

(11) Projektide eelistusnimekirjade põhjal koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, arvestades rakenduskavas kinnitatud indikaatoritega.

(12) Projekti taotluse võib rahuldada täies mahus, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepanekut tuleb põhjendada.

(13) Projekti taotluse osalise rahuldamise ettepaneku võib teha rakendusasutus vaid projekti kavandi esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest teavitama 10 tööpäeva jooksul vastava teate saamisest. Kui taotluse esitaja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus ja taotlusetäieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, jäetakse taotlus rahuldamata.

§ 16. Investeeringute kava muutmine

(1) Rakendusasutus võib investeeringute kava täpsustada ja algatada investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.

(2) Investeeringute kavas kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel ja vabade vahendite tekkimisel meetme eelarves teeb rakendusasutus, kooskõlastades ettepaneku prioriteetse suuna juhtkomisjoniga, ministrile ettepaneku:
1) rahastada pingereas esimesena investeeringute kavast välja jäänud projekti kavandeid või
2) kuulutada välja uus, osaline või suunatud projektide kavandite kogumise voor või
3) kirjalikult teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisel vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast. Rakendusüksus võib vajadusel ja vahendite olemasolul teha rakendusasutusele ettepaneku algatada toetuse summa suurendamise taotluste kogumine. Juhul kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb, võib toetuse summat suurendada, kui projekti lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt 12 kuud.

(3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja hindamisele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.

(4) Investeeringute kava muutmise kinnitab Vabariigi Valitsus.

3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE

§ 17. Taotlemise korraldus

(1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kavandi esitajal (edaspidi toetuse taotleja) on õigus 10 kuu jooksul peale investeeringute kava või selle muudatuste kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotlus.

(2) Toetuse taotleja esitab vormikohase taotluse rakendusüksusele koos nõutud lisadokumentidega. Taotlusvormi kehtestab rakendusasutus.

(3) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos digitaalse taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse taotluse samasuse eest.

(4) Rakendusasutus esitab pärast investeeringute kava kinnitamist rakendusüksusele elektrooniliselt investeeringute kavas olevate projekti kavandite koopiad koos omapoolsete märkustega, sh märkustega projekti kavandile esitatud täiendavate tingimuste kohta.

§ 18. Nõuded taotlejale

Toetuse taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ning muudele meetme määruses sätestatud nõuetele.

§ 19. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras;
2) toetust taotletakse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa investeeringute kavas sätestatud toetuse määra ja projekti hinnangulist maksumust ning maksimaalset toetuse summat;
4) omafinantseeringu olemasolul on eelarves välja toodud omafinantseeringu maht;
5) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
6) taotluses sisalduva projekti eelarves ja rahastamiskavas on selgesti eristatud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;
7) taotlus on kooskõlas investeeringute kavas kirjeldatud projekti kavandiga;
8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
9) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik oma allkirjaga.

(2) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.

(3) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada järgmised lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
1) projektijuhi CV;
2) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav dokument;
3) projektiga seotud hanke puhul koopiad eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest, deklaratsioonidest (ka «Riigihangete seaduse» § 16 lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest, koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste ning tasuvuse põhjendustest;
4) ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
5) ehitusliku projektdokumentatsiooni arhitektuuriline osa (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm, ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang);
6) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused;
7) projektiga seotud lepingute koopiad;
8) kinnituskiri, et taotleja ei kasuta ettevõtlustulust saadud rahalisi vahendeid projekti kuludokumentide tasumisel ning ei lisa rakendusüksusele esitatavatele väljamaksetaotlustele kuludokumente, mis on tehtud ettevõtluse tarbeks, kui piiratud käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soovib käibemaksu arvestamist projekti abikõlblike kulude hulka;
9) kasutatud seadme ostu puhul müüja tõend selle kohta, et seadme ostmiseks ei ole eelneva 7 aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid;
10) raamatupidamislik kontoplaan;
11) eelmise majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia;
12) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;
13) teavituskava.

§ 20. Toetuse taotleja kohustused

Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama rakendusüksuse poolt toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele ja esitama täiendavaid dokumente;
2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama rakendusüksusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) teavitama rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja kohustuste täitmist;
5) järgima «Riigihangete seaduses» ning meetme tingimuste määruse § 25 punktis 11 sätestatut;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusasutusele informatsiooni muutuste kohta, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 21. Taotluse menetlemine

(1)Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

(2) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest ning andmete kandmisest struktuuritoetuse riiklikku registrisse nende toetuste taotluste osas, mille suhtes on tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
1) vaatab taotlused läbi 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses;
2) taotluse registreerimisel kontrollib rakendusüksus taotleja vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele ja taotluse tehnilist vastavust taotlusvormile ning § 19 lõikes 3 sätestatud kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Vajadusel kaasatakse nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte;
3) juhul, kui taotluses esineb ebatäpsusi, informeerib sellest viivitamatult taotlejat, andes toetuse taotlejale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksuse poolt antav puuduste kõrvaldamise viimane tähtaeg ei või olla hilisem, kui 3 kuud peale taotluse registreerimist rakendusüksuses;
4) juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul ei ole taotluses puudusi kõrvaldatud, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, tehes taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.

§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

(1) Taotluse võib rahuldada täielikult või osaliselt või jätta rahuldamata.

(2) Taotluse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.

(3) Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juhatus. Enne otsuse langetamist edastab rakendusüksuse juhatus toetuse taotluse rahuldamise otsuse eelnõu rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Peale kooskõlastamist teavitab rakendusüksuse juhatus taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

(4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.

(5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

(6) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral võib rakendusüksus teha ettepaneku rakendusasutusele investeeringute kava muutmise algatamiseks.

(7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluste rahuldamise kohta või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõigetes 2, 3 ja 9 sätestatust.

(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1) otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3) toetuse saaja;
4) toetatava projekti nime;
5) toetuse maksimaalse suuruse summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
6) kulude ja tegevuste abikõlblikkuse perioodi;
7) projekti rahastamiskava ja eelarve;
8) väljamakse taotluste esitamise korra;
9) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
10) toetuse tagasinõudmise alused;
11) aruannete esitamise tähtajad.

(10) Rakendusüksuse juhatus teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) käesolevas määruses toetuse taotlejale esitatud muud nõuded ei ole täidetud;
4) taotlejale on tehtud põhjendatud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi.

(11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise põhjendus ja õiguslik alus;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi;
6) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

(12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 23. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2) muutub toetuse saaja staatus käibemaksukohustuse suhtes;
3) toetuse saaja soovib muuta projekti rakendamise või kulude abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava;
5) toetuse saaja soovib taotleda lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul kululiikide lõikes rohkem kui 10% eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea mahust, välja arvatud kuni 50 000 krooni ulatuses aasta jooksul tehtavad muudatused, mis tuleb kooskõlastada kirjalikult rakendusüksusega;
7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused;
8) toetuse saaja soovib muuta rahastamisplaani rahastamisallikate lõikes.

(3) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui lõike 2 punktis 6 sätestatud on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama.

(4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti hankelepingu muudatustest, mis toovad kaasa projekti eelarve mahu muutuse.

(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid või kui toetuse saaja ei ole enne toetuse kasutamise tingimuste muutmist saanud rakendusüksuse nõusolekut.

(6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.

(7) Lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.

§ 24. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.

4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE

§ 25. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja toetuse taotluse rahuldamise otsusega;
2) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid rakendusüksuse ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
3) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
4) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
5) võimaldab teostada kontrolli, kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8 sätestatule;
6) võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
7) annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
8) osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
9) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
10) järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid;
11) alla riigihanke piirmäära jääva hanke, mille maksumus ületab 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), korraldamisel võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist. Juhul kui toetuse taotlejale kohaldatav organisatsioonisisene kord sätestab madalama piirmäära, kohaldatakse seda. Toetuse saaja kohustub rakendusüksuse nõudmisel esitama igal ajal rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
12) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
13) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
14) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
15) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
16) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
17) informeerib rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
18) informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja projektiga seotud omandisuhetes;
19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
20) projekti abikõlblikkuse perioodil või viis aastat peale abikõlblikkuse perioodi tulu tekkimisel, mis ületab toetuse taotluses prognoositud tulu, täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud kohustusi;
21) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, sh paikvaatlust;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
4) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
6) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
8) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2) toetuse kasutamise seire läbiviimine, järelevalve teostamine ning aruandluse kontrollimine;
3) meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
4) toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande läbivaatamine, täiendamine ja kooskõlastamine ning edastamine rakendusasutusele teadmiseks;
5) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
6) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
8) struktuuritoetuse järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
9) rikkumistest teavitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord»;
10) väljamaksete menetlemine, sh kulude abikõlblikkuse kontroll;
11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
12) muud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses sätestatud ja halduslepingus kokkulepitud toimingud.

5. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE JA VÄLJAMAKSETE TEGEMINE

§ 27. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Projekti aruande vormi koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormi eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saaja esitab projekti aruande rakendusüksusele.

(2) Toetuse kasutamise seire ja hindamise regulatsiooni ning nõuded seire aruannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus seire aruande esitamise korras vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 24.

§ 28. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastaval toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud väljamakse taotluse esitamise korrale.

(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele tegevusaruande ja väljamaksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem, rakendusüksuse poolt etteantud vormil koos kuludokumentidega ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiatega.

(3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 4⁵ sätestatud isikutele on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.

[RTL 2009, 82, 1191 – jõust. 9.11.2009]

(4) Esitatud väljamaksetaotluste ja kuludokumentide kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses.

(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks.

(6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus investeeringute kavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse saajale, arvestades rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 3 lõikes 6 toodud erisusi.

(7) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.

«Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri arendamine» meetme «Hariduslike erivajadustega õpilaste koolide õpikeskkonna parandamine» projekti kavandi vorm

Käesolev projekti kavand esitatakse rakendusasutusele originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos projekti kavandi koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse projekti kavandi samasuse eest.

A         Taotleja andmed

B         Õppehoonete ja õpperuumide ehitamine, renoveerimine, rekonstrueerimine ning õppevahendite, -seadmete ja -inventariga sisustamine

I Projekti kavand

II Projekti eelarve

*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud selliselt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus  projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda või kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.

III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)

IV. Lisadokumendid

*Küsimustik / juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.

V. Projektikavandi kinnitamine

Kinnitan allkirjaga, et kõik käesolevas eeltaotluses esitatud andmed on õiged:

C         Õpilaskodude ehitus, renoveerimine ja sisustus

I Projekti kavand

II Projekti eelarve

*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud selliselt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus  projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda või kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.

III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)

IV. Lisadokumendid

*Küsimustik / juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.

V. Projektikavandi kinnitamine

Kinnitan allkirjaga, et kõik käesolevas eeltaotluses esitatud andmed on õiged:

D Muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamine, renoveerimine ja sisustamine

I Projekti kavand

II Projekti eelarve

*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema raamatupidamine on korraldatud selliselt, et on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on õigus  projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda või kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.

III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)

*

IV. Lisadokumendid

*Küsimustik / juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle täitmine kohustuslik.

V. Projektikavandi kinnitamine

Kinnitan allkirjaga, et kõik käesolevas eeltaotluses esitatud andmed on õiged: