Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord
Vastu võetud 16.01.2008 nr 2
RTL 2008, 9, 110
jõustumine 01.02.2008
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas,
jõustumise aeg):
23.07.2009 nr 60 (RTL 2009, 63, 914) 3.08.2009, rakendatakse osaliselt alates 1.02.2008
27.10.2009 nr 72 (RTL 2009, 82, 1191) 9.11.2009
Määrus kehtestatakse «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3
ning § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava alusel.
(3) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse õppeinfrastruktuuri arendamise investeerimisettepanekute kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning struktuuritoetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord lähtudes Riigikogu 8. novembri 2006. a otsusega heaks kiidetud Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015 ning Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013 eesmärkidest.
§ 2. Mõisted
Käesoleva määruse mõistes:
1) teadus- ja arendusasutused on
asutused ja juriidilised isikud, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus
ning mis on registreeritud vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse» §-le 51;
2) kõrgkoolid on ülikoolid ja
rakenduskõrgkoolid või nende pidajad;
3) rahvusvahelistumine on
tegevuste kompleks, mille tulemuseks on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning
kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise usaldusväärsuse tõus (osalemine
rahvusvahelistes programmides ja koostöövõrkudes, toodete ja teenuste eksport,
välisinvesteeringute saamine ja tegemine jms);
4) teadus- ja
arendustegevuse eelisarendatavad valdkonnad on biotehnoloogiad,
materjalitehnoloogiad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, energeetika,
tervishoid ja hoolekanne ning keskkond;
5) kõrghariduse riikliku
koolitustellimuse eelisvaldkonnad on akadeemilisel suunal loodus- ja
täppisteadused ning tehnoloogia valdkonnad (tehnikaalad, arvutiteadused,
tootmine ja töötlemine, füüsikalised loodusteadused, bioteadused ja
keskkonnakaitse) ning rakenduslikul suunal tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine
ja töötlemine, tervis ning isikuteenindus;
6) piirkond on Vabariigi
Valitsuse 19. mai 2005. a protokollilise otsusega heaks kiidetud
«Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015» kohaselt halduslikel,
riigipoliitilistel või analüütilistel eesmärkidel sisemise seotuse või sarnaste
tunnuste alusel defineeritud terviklik riigi territooriumi osa ehk
regioon;
7) loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine on sisend
loomemajandusse ehk ettevõtete innovatsiooniprotsessi ja tootearendusse panustav
kultuuriline ja kunstiline loovus, mis on võimeline looma heaolu ja töökohti
läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise;
8) teadlane on
teaduri, vanemteaduri või juhtivteaduri ametikohal töötav teadustöötaja,
professori või dotsendi ametikohal töötav õppejõud või doktoriõppes õppiv
üliõpilane;
9) investeerimisettepanek on käesoleva määruse lisas
kehtestatud vormil esitaja poolt rakendusasutusele esitatud ettepanek objekti
projekteerimiseks ja ehitamiseks;
10) ehitamine on vastavalt
«Ehitusseaduse» § 2 lõikele 6 ehitise püstitamine, laiendamine,
rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine või lammutamine;
11)
projekteerimine on vastavalt «Ehitusseaduse» § 2 lõikele 4
ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise
tehnosüsteemide kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine või
ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise
tehnomajanduslik hindamine;
12) objekt on ehitis, selle osa või
ehitiste kogum koos vajaliku mööbli ja sisseseadega, mille kohta on esitatud
investeerimisettepanek;
13) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele
suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevust kogum, mille
elluviimiseks struktuuritoetust taotletakse või kasutatakse;
14)
struktuuritoetus (edaspidi toetus) on «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida
antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud
struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende
vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest
täiendavatest vahenditest. Käesoleva määruse mõistes hõlmab toetus
struktuurifondide vahendeid ja Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise
kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavaid vahendeid;
15)
taotlus on rakendusüksusele pärast investeeringute kava kinnitamist
Vabariigi Valitsuses esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud
dokumendid toetuse taotlemiseks.
§ 3. Investeeringute kava alusel toetuse andmise eesmärk
(1) Meetme eesmärk on kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime edenemist ja strateegiliste eesmärkide täitmist toetava õppe- ja teadustöö läbiviimisega seotud infrastruktuuri kaasajastamine, lähtudes projektide otstarbekusest ja koostööle orienteerituse põhimõtetest.
(2) Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamisel on alaeesmärk
toetada tegevusi, mis:
1) mõjutavad teadus- ja arendustegevuse
konkurentsivõime kasvu eelisarendatavates valdkondades;
2) toetavad teadus-
ja arendustegevuse rahvusvahelistumist;
3) toetavad tippteadust;
4)
parandavad teadlaste töökeskkonda.
(3) Kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamisel on alaeesmärk toetada
tegevusi, mis:
1) parandavad riikliku koolitustellimuse eelisvaldkondade
konkurentsivõimet kvaliteetse õppekeskkonna väljaarendamise toel;
2) toetavad
piirkonna arengut kõrghariduse omandamise võimaluste avardamise ning piirkonna
tööjõu koolitamise toel;
3) on suunatud töö- ja elukeskkonna kvaliteedi
tõstmisele läbi loovuse ja ettevõtlikkuse arendamise.
§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse kinnitatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus.
(2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames toetatavad tegevused teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri ning kõrghariduse õppeinfrastruktuuri projekteerimine, ehitamine, sisustamine ning nende tegevustega otseselt seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulised tegevused.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad
järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja
millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1783/1999;
2) kulud on
kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2
alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise
tingimused ja kord»;
3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega
otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud.
(2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti
elluviimise jaoks vajalikele kulude katteks:
1) projekti elluviimisega seotud
projektijuhi personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a
määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõike 2 punktides 1, 2, 3,
32 ja 33 sätestatule;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
2) detailplaneeringu koostamise kulu;
3)
ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise
kulud;
4) objekti projekteerimise ja ehitamise kulud;
5)
hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise
kulud;
6) omanikujärelvalve teostamise kulud;
7) tehnovõrkude
väljaehitamise kulud kinnistu piires kuni liitumispunktini ja ühendustasude
kulud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide
väljaehitamisega;
8) tehnika, seadmete ja inventari soetamise ning paigalduse
kulud;
9) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste
elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.
(3) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1) erisoodustuselt
tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2) üldkulud;
3) ühiselamu
või spordihoone ja -rajatise projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega
seotud kulud;
4) kasumi teenimisele suunatud ruumide projekteerimis- või
ehitamiskulud või nendega seotud kulud, välja arvatud toitlustamiseks ning
muudeks teadus- ja õppetöö läbiviimiseks vajalike tugistruktuuride puhul.
Toitlustamiseks ning muudeks teadus- ja õppetöö läbiviimiseks vajalike
tugistruktuuride puhul 2% ulatuses hoone netopinnast teadusasutuste ning 3%
ulatuses hoone netopinnast õppehoonete puhul;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
5) liiklusvahendi soetamise, rentimise või
liisimisega seotud kulud;
6) mitterahalised kulutused;
7) amortisatsiooni
ja hooldusremondi kulud;
8) projekti finantskulud (kapitalirendi
intressimakse, tehingutasud, kasutusliisingule tehtud kulutused,
valuutavahetustasud, valuutakahjum, pangakonto hooldamisega seotud kulud ning
muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused, notaritasud, projektiga seotud
trahvid, kohtukulud);
9) projekti lisatasud, mille maksmise kohustus ei
tulene seadusest;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009] – rakendatakse alates 1.02.2008
10) projektijuhi esinduskulud ja kingitused;
11) muud kulud Vabariigi
Valitsuse 11. veebruari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise
tingimused ja kord» § 15 alusel.
(4) Kinnisasja ostmine, kasutatud seadme ostmine ning projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika ostmine ja liisimine ning käibemaks on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» toodud mahus ja tingimustel.
§ 7. Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus
(1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblikest kuludest. Toetuse
maksimaalne määr projekti kohta on kuni 95 protsenti abikõlblikest
kuludest, kuid mitte rohkem, kui:
1) 209 000 000 krooni, sealhulgas
struktuurifondide vahenditest 187 000 000 krooni ühe
investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse kõrghariduse
õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks;
2) 304 000 000 krooni,
sealhulgas struktuurifondide vahenditest 272 000 000 krooni ühe
investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse teadus- ja
arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja kui üle 2/3 objekti
kasulikust pinnast on seotud teadlaste töökeskkonna parandamisega või
investeerimisettepanek on vähemalt samas mahus mõnel muul meetodil hinnatav kui
põhitegevuses teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmisele
suunatud;
3) 171 000 000 krooni, sealhulgas struktuurifondide
vahenditest 153 000 000 krooni, kui toetust taotletakse teadus- ja
arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja investeerimisettepanekus
esitatud objektiks on teadusraamatukogu.
(2) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem, kui 152 000 000 krooni, sealhulgas struktuurifondide vahenditest 136 000 000 krooni ühe investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja kui 1/3 kuni 2/3 objekti kasulikust pinnast on seotud teadlaste töökeskkonna parandamisega või investeerimisettepanek on vähemalt samas mahus mõnel muul meetodil hinnatav kui põhitegevuses teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmisele suunatud.
(3) Taotleja omafinantseeringu miinimummäär on vähemalt 5 protsenti abikõlblikest kuludest.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 – 31. august
2015.
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse
taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juht taotluse põhjal,
kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem
kui 1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud,
mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA
§ 9. Investeeringute kava koostamine
(1) Investeeringute kava koostamine toimub järgmiste etappidena:
1)
investeerimisettepanekute kogumine rakendusasutuses;
2) investeeringute kava
eelnõu koostamine rakendusasutuses investeerimisettepanekute analüüsi
tulemusena;
3) investeeringute kava kinnitamine Vabariigi Valitsuses.
(2) Investeeringute kava koostamisel analüüsib rakendusasutus:
1) projekti
eeldatavat mõju käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärkide
saavutamisele;
2) projekti seoseid teiste investeerimisettepanekute tegevuste
ja eesmärkidega;
3) projekti jätkusuutlikkust;
4) projekti tegevuste seost
valdkondlike strateegiatega;
5) toetuse vajalikkust projekti edukaks
elluviimiseks;
6) projekti teostatavust abikõlblikkuse perioodi jooksul.
(3) Investeeringute kava eelnõu koostamisel arvestab rakendusasutus projektide elluviimise pikaajalist positiivset mõju erinevate valdkondade, institutsioonide ning piirkondade konkurentsivõimele.
(4) Investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepaneku võib rakendusasutus teha vaid investeerimisettepaneku esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul.
(5) Investeeringute kava eelnõu koostamisel võib rakendusasutus seada lõikes 7 toodud täiendavaid tingimusi investeerimisettepaneku esitajale, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul tingimuste esitamisest.
(6) Täiendavaid tingimusi on rakendusasutusel õigus seada:
1) toetuse ja
teiste riigieelarve vahendite otstarbekamaks kasutamiseks;
2) toetuse andmise
tõttu vabanevate vahendite kasutamiseks;
3) objekti ühiskasutuseks erinevate
investeerimisettepanekute esitajate vahel, (sh objekti sisustamiseks ja
ekspluatatsioonikulude katmiseks);
4) muu terviklahenduseni jõudmiseks.
(7) Kui investeerimisettepaneku esitaja ei nõustu esitatud täiendavate tingimustega või investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepanekuga ja investeerimisettepanekut ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, jäetakse investeerimisettepanek investeerimiskava eelnõust välja.
(8) Kokkulepitud täiendavad tingimused edastatakse rakendusüksusele.
(9) Investeeringute kava sisaldab projektide nimekirja, toetuse maksimaalset määra, toetuse suurust ja projekti hinnangulist maksumust.
§ 10. Investeerimisettepanekute kogumine
(1) Investeerimisettepanekute esmakordse kogumise kuulutab rakendusasutus välja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest arvestusega, et investeerimisettepanekute esitamiseks on aega vähemalt 1 kuu.
(2) Investeerimisettepanekute kogumise alustamisest teavitab rakendusasutus vähemalt üks kord üleriigilise levikuga ajalehes.
(3) Investeerimisettepanekud esitatakse rakendusasutusele määruse lisas kinnitatud vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja elektroonilise koopiana.
(4) Investeerimisettepaneku allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik.
§ 11. Investeerimisettepaneku esitaja
Investeerimisettepanekuid võivad esitada:
1) kõrghariduse
õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks kõrgkoolid, milles 1. jaanuari
2007. aasta seisuga oli loodud vähemalt 200 kõrghariduse riikliku
koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta;
2) teadus- ja arendustegevuse
infrastruktuuri kaasajastamiseks juriidilised isikud ja asutused, mille tegevust
sihtfinantseeriti «Teadus- ja arendustegevuse seaduses» sätestatud korras
1. jaanuari 2007. aasta seisuga vähemalt kahe teadusteema täitmiseks.
§ 12. Investeerimisettepaneku esitamine
(1) Kõrgkool või teadus- ja arendusasutus saab esitada eelistusnimekirjana
järjestatud investeerimisettepanekud kas kõrghariduse õppeinfrastruktuuri
kaasajastamiseks või teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks
järgmiselt:
1) juhul, kui investeerimisettepaneku esitaja esitab
investeerimisettepanekud kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks, on
tal õigus esitada kuni kolm investeerimisettepanekut;
2) juhul, kui
investeerimisettepaneku esitaja esitab investeerimisettepanekud teadus- ja
arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks, on tal õigus esitada kuni neli
investeerimisettepanekut.
(2) Kõrgkool, kes täidab § 11 punktis 2 toodud nõudeid teadus- ja arendusasutustele ja esitab investeerimisettepanekud teadus- ja arendustegevuse kaasajastamiseks, saab lisaks lõike 1 punktis 2 toodud investeerimisettepanekutele esitada täiendavalt kuni kolm investeerimisettepanekut õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks, kui investeerimisettepanekud vastavad § 3 lõikes 3 toodud alaeesmärkidele.
§ 13. Nõuded investeerimisettepanekule
(1) Investeerimisettepanek peab vastama järgmistele nõuetele:
1) igas
investeerimisettepanekus esitatakse ainult üks objekt ning ühe objekti kohta
esitatakse ainult üks investeerimisettepanek;
2) investeerimisettepanek on
esitatud õigeaegselt meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
3)
investeerimisettepanekus taotletakse toetust meetme tingimustes sätestatud
toetatavatele tegevustele;
4) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme
tingimustes sätestatud toetuse määra ja summat;
5) investeerimisettepanekus
kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta
31. augustiks;
6) investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti eelarves
on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning
abikõlbmatute kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja katmise
allikad;
7) investeerimisettepanekus taotletav toetus ja omafinantseering ei
sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või
välisabi vahendeid saadud;
8) investeerimisettepanekus kirjeldatud andmed on
täielikud ja õiged;
9) investeerimisettepaneku on allkirjastanud taotleja
esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga.
(2) Investeerimisettepanekus kinnitab esitaja, et:
1) on majanduslikult
jätkusuutlik;
2) omab vahendeid abikõlbmatute ja projekti võimaliku
kallinemisega seotud kulude katmiseks või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid
täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
3) omab toetuse
omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid või riigiasutuse puhul nimetab,
milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
4) on
nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja taotleja
asukoha kohalike maksude ja sotsiaalkindlustuse maksete tasumise
kohustused;
5) on objekti omanik, riigiasutuse puhul volitatud asutus.
Kinnisasja omandamise kavatsuse korral tulevikus tuleb ära näidata vastavad
kokkulepped ja tähtajad.
(3) Investeerimisettepaneku esitaja lisab esitatavatele
investeerimisettepanekutele:
1) kehtiva arengukava;
2) kavandatavate
investeeringute kogumahtu, projektide vahelisi seoseid, tegevuskava ja teisi
olulisi aspekte selgitava seletuskirja.
§ 14. Investeerimisettepaneku esitaja kohustused
Investeerimisettepaneku esitaja on kohustatud:
1) esitama rakendusasutuse
nõudmisel taotleja ja investeerimisettepaneku kohta lisateavet rakendusasutuse
sätestatud tähtajal;
2) võimaldama rakendusasutusel kontrollida
investeerimisettepaneku ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha
paikvaatlust;
3) viivitamata teavitama rakendusasutust
investeerimisettepanekus esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud
asjaoludest, mis võivad mõjutada investeerimisettepaneku kohta otsuse
tegemist;
4) tõendama rakendusasutuse nõudmisel omafinantseeringu, muude
vahendite või dokumentide olemasolu;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud
kohustusi.
§ 15. Rakendusasutuse õigused ja kohustused investeerimisettepaneku läbivaatamisel
(1) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi investeerimisettepanekus esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et investeerimisettepanek ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.
(2) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutus
kohustatud:
1) tegema investeerimisettepanekute esitamise vormid ja
asjakohased juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
2)
vastu võtma ja registreerima investeerimisettepanekud oma
dokumendihaldussüsteemis;
3) tegema investeerimisettepanekule tehnilise
eelkontrolli hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nende registreerimisest.
(3) Investeerimisettepaneku osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või esitatud andmed ei ole piisavalt selged, teeb rakendusasutus esitajale elektrooniliselt ettepaneku investeerimisettepanekut täiendada 3 tööpäeva jooksul. Kui investeerimisettepaneku esitaja ei esita 3 tööpäeva jooksul parandatud ettepanekut või kui investeerimisettepanek on endiselt puudulikult täidetud, on rakendusasutusel õigus lugeda investeerimisettepanek tehnilise kontrolli mitteläbinuks ja menetlus lõpetada ning investeerimisettepaneku esitajat teavitatakse sellest 3 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
§ 16. Investeeringute kava muutmine
(1) Rakendusasutus võib algatada iseseisvalt või rakendusüksuse ettepanekul investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.
(2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või
katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel või vabade vahendite olemasolul
meetme eelarves on rakendusasutusel õigus:
1) teha Vabariigi Valitsusele
ettepanek muuta investeeringute kava ning rahastada investeeringute kavast välja
jäänud täiendava analüüsi läbinud investeerimisettepanekuid või
2) kuulutada
välja täiendav investeerimisettepanekute kogumise voor või
3) kirjalikult
teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisel vabanenud
eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile antava toetuse summa
suurendamise taotluste esitamise tähtajast. Juhul kui projekti abikõlblike
kulude eelarve suureneb, võib toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega
toetuse summat suurendada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord,
seda juhul, kui projekti lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt
12 kuud.
(3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja analüüsimisele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatut.
(4) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 17. Taotlemise korraldus
(1) Investeeringute kavaga kinnitatud investeerimisettepanekute esitajad (edaspidi toetuse taotlejad) saavad kahe aasta jooksul peale investeeringute kava kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotluse kehtestatud vormil.
(2) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja selle elektroonilise koopiana. Taotleja vastutab paberil esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest.
(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(4) Rakendusasutus esitab pärast investeeringute kava kinnitamist rakendusüksusele investeerimisettepanekute koopiad koos omapoolsete märkustega, sh märkustega investeerimisettepanekule esitatud täiendavate tingimuste kohta.
§ 18. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse
käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud
tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-s 6
sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
2) taotluses sisalduva projekti
tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta
31. augustiks;
3) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud
nõutav omafinantseering;
4) taotluses olev projekt on kooskõlas
investeerimisettepaneku ja investeeringute kavaga ning investeerimisettepanekule
esitatud täiendavate tingimustega;
5) taotluses esitatud andmed on täielikud
ja õiged;
6) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik
omakäelise allkirjaga.
(2) Taotluses olev projekt on kooskõlas investeerimisettepanekuga juhul
kui:
1) projekti eesmärk ja eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ei ole
muutunud ja
2) projekt panustab majanduskeskkonna arendamise rakenduskavas
toodud tulemus- ja väljundiindikaatorite täitmisse investeeringuettepanekus
tooddud ulatuses, arvestades, et ehitatava pinna maht võib erineda kuni 15% ja
loodavate töö- ja õppekohtade arv kuni 10% investeerimisettepanekus esitatust.
(3) Kui taotleja esitab taotluse, mille ehitatava pinna maht või loodavate töö- ja õppekohtade arv erineb investeerimisettepanekus esitatust rohkem kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud määr, peab taotleja taotlusele lisama muudatuste kirjaliku põhjenduse.
(4) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.
(5) Taotlusele tuleb lisada järgmised lisad ja taotluses esitatud andmeid
tõendavad dokumendid:
1) projektijuhi olemasolul projektijuhi CV;
2)
partnerite olemasolul kinnituskirjad ja koostöökokkulepped;
3) projektiga
seotud hanke koopiad eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest
kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest, aruannetest (ka «Riigihangete seaduse»
§ 16 lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral),
vaidlustustest, koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja
maksumuste ning tasuvuse põhjendustest;
4) ehituslik projektdokumentatsioon
(sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm, milles on ära
näidatud teadus- ja arendustegevuseks ning õppetööks kasutatavad pinnad,
ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang, kui see on
nõutav);
5) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused, sh
ehitusluba;
6) ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul omandi- või
rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
7) projektiga seotud lepingute
koopiad;
8) enne toetuse taotluse esitamist tehtud kulude kohta esitatakse
vormikohane kulude loetelu koos taotleja poolt kinnitatud kulu- ja
maksedokumentidega.
(6) Põhjendatud juhul võib rakendusüksus lubada taotlejal esitada taotlus ilma käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nõutud ehitusloata. Sellisel juhul sätestab rakendusüksus toetuse rahuldamise otsuses taotlejale tähtaja ehitusloa esitamiseks, mis ei või olla pikem kui üks aasta käesoleva määruse § 17 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise tähtpäevast.
[RTL 2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
§ 19. Toetuse taotleja kohustused
Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama rakendusüksuse poolt toetuse
taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama
rakendusüksusel kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete
vastavust tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama
rakendusüksusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud
informatsiooni;
4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja
viivitamatult esitama rakendusüksusele informatsiooni muutuste kohta, mis võivad
mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või rakendusasutuse või -üksuse või
toetuse taotleja kohustuste täitmist.
§ 20. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
1) vaatab taotlused
läbi 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses;
2)
taotluse registreerimisel kontrollib taotleja ja taotluse tehnilist vastavust
taotlusvormile ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Vajadusel kaasatakse
nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte;
3) juhul, kui taotluses esineb
puudusi, informeerib sellest viivitamatult taotlejat, kellel on 10 tööpäeva
jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus
võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks
kehtestada pikema tähtaja;
4) juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja
jooksul puudusi ei kõrvaldata, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb
taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teeb rakendusasutusele ettepaneku
algatada investeeringute kava muutmine.
(3) Juhul kui taotleja on taotluses muutnud investeerimisettepanekus toodud ehitatava pinna mahtu rohkem kui 15% või loodavate töö- ja õppekohtade arvu rohkem kui 10%, edastab rakendusüksus taotluse ja taotleja poolt antud kirjaliku põhjenduse rakendusasutusele taotluses oleva projekti ja investeerimisettepaneku kooskõla selgitamiseks.
(4) Kui taotluses oleva projekti kooskõla selgitamise tulemusena loeb rakendusasutus taotluses olev projekt investeerimisettepanekuga kooskõlas olevaks, viib rakendusüksus taotluse nõuetele vastavuse kontrolli lõpule ning jätkab taotluse menetlemist vastavalt §-s 21 sätestatule.
(5) Kui taotluses oleva projekti kooskõla selgitamise tulemusena ei loe rakendusasutus taotluses oleva projekti investeerimisettepanekuga kooskõlas olevaks, annab rakendusüksus taotlejale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(6) Juhul kui taotleja ei kõrvalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.
[RTL 2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
§ 21. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt või täielikult või jätta rahuldamata. Toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht.
(2) Toetuse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.
(3) Enne taotluse täieliku rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.
(4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale soovitava maksegraafiku.
(5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.
(6) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral võib rakendusasutus teha ettepaneku kava muutmiseks käesoleva määruse §-s 16 sätestatud korras.
(7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõikes 2 sätestatust ning lisaks sätestatakse taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus.
(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi
ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1) otsuse
tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3) toetuse
saaja;
4) toetatava projekti nime;
41) käesoleva määruse § 18 lõikes 6 sätestatud juhul ehitusloa
esitamise tähtaja;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
5) toetuse maksimaalse suuruse summana Eesti
kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
6) toetatava
projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
7) toetuse tagasinõudmise alused;
8)
aruanded ja aruannete esitamise tähtajad.
(10) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse
ning teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine,
kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid
või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt
otsuse tegemist;
2) esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei
saa vastavaks tunnistada;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4) käesolevas määruses esitatud muud nõuded ei ole
täidetud;
5) taotlejale on tehtud põhjendatud ettepanek taotluse osaliseks
rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi.
(11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse
tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise põhjendus ja
alus;
4) toetuse taotleja;
5) taotletud projekti nimi.
(12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse taotluse
rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse saaja
juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2) muutub
toetuse saaja staatus käibemaksukohustuse suhtes;
3) taotleja soovib
muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
4) taotleja soovib muuta projekti tegevus-
või ajakava rohkem kui 3 kuu ulatuses;
5) taotleja soovib taotleda
lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
6) soovitakse muuta projekti
eelarvet ühe aasta jooksul kululiikide lõikes rohkem kui 10% projekti eelarves
konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea mahust, välja arvatud kuni
50 000 krooni ulatuses aasta jooksul tehtavad muudatused, mis tuleb
kooskõlastada kirjalikult rakendusüksusega;
7) muutuvad projekti eesmärgi
saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused.
(2) Juhul kui projekti eelarve muudatus on väiksem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht, välja arvatud kuni 25 000 krooni ulatuses tehtavad muudatused, on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist kirjalikult teavitama.
(3) Juhul kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb, võib toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summat suurendada investeeringute kavas toodud toetuse suuruseni projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord, seda juhul, kui projekti lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt 12 kuud.
(4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti hankelepingu muudatustest, mis suurendavad hankelepingu maksumust rohkem kui 10% võrra.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.
(6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
§ 23. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral
taotlust ei oleks rahuldatud;
11) toetuse saaja ei ole käesoleva määruse § 18 lõike 6 alusel
kehtestatud tähtaja jooksul rakendusüksusele esitanud ehitusluba;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
2) toetuse saaja ei ole toetuse taotluse
rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3)
toetuse saaja ei täida toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei
kasuta toetust ettenähtud tingimustel või õigusaktides sätestatud korras;
4)
projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks
2015. a;
5) toetuse saaja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise
taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse
kasutamist ettenähtud tingimustel;
6) toetuse saaja esitab põhjendatud
avalduse tunnistada toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.
4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 24. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse
rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt,
sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja toetuse
taotluse rahuldamise otsusega;
2) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud
informatsiooni ja aruandeid rakendusüksuse ettenähtud vormil, viisil ja
tähtaegadel;
3) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetuse
kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud
muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest
kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
4) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat
dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse
kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende
säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
5) võimaldab
teostada kontrolli, kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8
sätestatule;
6) võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu
projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja
omab, rendib või muul moel kasutab;
7) annab audiitori ja järelevalvet
teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid
kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
8) osutab auditi ja järelevalve
kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
9) tagab ehituse omanikujärelevalve
kooskõlas «Ehitusseadusega»;
10) järgib projekti elluviimisega seotud hangete
läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse
saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete
seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid;
11) alla riigihanke piirmäära jääva
hanke, mille eeldatav maksumus ületab 30 000 krooni (ilma käibemaksuta),
korraldamisel võtab võimaluse korral vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist.
Juhul kui toetuse taotlejale kohalduv organisatsioonisisene kord sätestab
madalama piirmäära, kohaldatakse seda. Toetuse saaja kohustub rakendusüksuse
nõudmisel esitama igal ajal rakendusüksusele kõik hangetega seotud
dokumendid;
12) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette
nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise, sealhulgas esitab
projekti raames ehitatud hoone kasutusloa mõistliku aja jooksul
rakendusüksusele;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
13) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara
arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi
tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest
tulenevate kohustuste täitmise;
14) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse,
keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
15) tagab projekti
eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006
artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
16) näitab toetuse kasutamisel, et
tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu
struktuuritoetuse sümboolikat ja kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt
rakendusüksusega;
17) informeerib rakendusüksust projekti elluviimist
takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud
muudatustest;
18) informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse
saaja omandisuhetes;
19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse
tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa
jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
20) täidab teisi «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse
rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.
§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti teostamist toetuse
saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja
raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada
projekti järelevalvet, sh paikvaatlust;
2) keelduda toetuse
väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud,
et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja
rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud
õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös
ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud
riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
4) osaleda vaatlejana tööde
teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
5) tutvuda
projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate
dokumentidega;
6) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist,
teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
7) teostada muid
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud
õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(2) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
(3) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide seire,
järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku
registrisse;
2) toetuse kasutamise seire läbiviimine, järelevalve teostamine
ning aruandluse kontrollimine;
3) prioriteetse suuna seire aasta- ja
lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine
rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
4) toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande läbivaatamine,
täiendamine ja kinnitamine;
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
5) toetuse saajale toetuse andmist ja
kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
6) toetuse andmise ja
kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
7) toetuse andmise ja
kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
8) toetuse
järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise
jälgimine;
9) rikkumistest teavitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse
22. detsembri 2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja
tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe
edastamise tingimused ja kord»;
10) väljamaksete menetlemine, sh kulude
abikõlblikkuse kontroll;
11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud
dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
12)
muud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud
õigusaktides, käesolevas määruses sätestatud ja halduslepingus kokkulepitud
toimingud.
5. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD VÄLJAMAKSETE
TEGEMINE
§ 26. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel.
(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele
tegevusaruande ja väljamaksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem
rakendusüksuse kehtestatud vormil koos toetuse saaja kinnitatud koopiatega
kuludokumentidest ja nende tasumist tõendavatest dokumentidest.
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
(3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 45 sätestatud isikutele on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 82, 1191 – jõust. 9.11.2009]
(4) Esitatud väljamaksetaotluste ja kuludokumentide kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse laekumisest.
(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks.
(6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus investeeringutekavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse saajale, arvestades rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 3 lõikes 6 toodud erisusi.
(7) Enne lõpparuande heakskiitmist on võimalik välja maksta kuni 95% toetuse
summast.Viimane väljamakse tehakse peale lõpparuande heakskiitmist ning toetuse
saaja poolt projekti raames ehitatud hoone kasutusloa esitamist
rakendusüksusele.
[RTL 2009, 63,
914 – jõust. 3.08.2009]
Lisa 1 |
|
|
Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja
töökeskkonna
infrastruktuuri kaasajastamise meetme investeerimisettepaneku
vorm
Käesolev investeerimisettepaneku vorm esitatakse kirjalikult allkirjastatuna ja elektrooniliselt.
I. Investeerimisettepaneku esitaja andmed
1. Asutuse või juriidilise isiku nimi: | |
| |
2. Registrikood: | |
| |
3. Kontaktandmed: | |
Postiaadress: Telefon: Faks: e-post: www-aadress: | |
4. Esindaja põhimääruse/ põhikirja alusel: | |
Nimi: Ametikoht: Telefon: E-post: | |
5. Projekti järjekorranumber esitaja projektide eelistusnimekirjas: | |
Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamise projekt nr 1. 2. 3. 4. Kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamise projekt nr 1. 2. 3. | |
6. Kinnitus, kui projekt on ühisprojekt mõne teise kõrgkooli või teadus- ja arendusasutusega: | |
Nimetada koostööpartner (institutsiooni nimi): 1.
2.
|
Kinnitan projektis osalemist: 1. Jah (nimi, allkiri)
2. Jah (nimi, allkiri)
|
II. Kavandatava projekti kirjeldus
A osa: kõrghariduse õppeinfrastruktuuri arendamist taotlevad ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid
1. Projekti nimi: | |
| |
2.1 Projekti eeldatav alguskuupäev: |
2.2 Projekti eeldatav lõppkuupäev: |
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, linna nimi): | |
| |
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest (kuni 2000 tähemärki): | |
| |
5. Kooskõla Eesti kõrgharidusstrateegiaga aastateks 2006-2015 (kuni 2000 tähemärki): | |
sh hinnang kõrgkoolide tööjaotuse ja spetsialiseerumise põhimõtte järgimisele sh projektiga seotud akrediteerimata õppekavade loetelu ja selgitused (akrediteerimiste ajakava) sh olemasolul mõju e-õppe võimaluste arengule
| |
6. Kooskõla teiste arengukavadega (institutsiooni arengukava, omavalitsuse või maavalitsuse arengukava, valdkondlik(ud) arengukava(d); märkida ära ka rakenduskavade olemasolu) (kuni 2000 tähemärki): | |
| |
7. Kooskõla käesoleva määruse alaeesmärkidega (kirjeldus kuidas aitab kaasa nende saavutamisele, sh arvandmed, viited uuringute või analüüside tulemustele) (kuni 8000 tähemärki): | |
a. roll riikliku koolitustellimuse täitmisel | |
sh õppekavade, millel õppivate üliõpilaste õppekeskkonna parendamisele on projekt suunatud, loetelu sh projektiga seotud õppekavadel taseme- ja täiendõppes õppivate üliõpilaste arv ning osakaal kõikidest õppuritest sh olemasolul andmed riikliku koolitustellimuse õppekohtade täitmise kohta (konkurss õppekohtadele, sisseastujate keskmised hinded) sh olemasolul lõpetajate küsitluste tulemused tööle rakendumise kohta
| |
b. mõju piirkonna arengule | |
sh olemasolul üliõpilaste, kelle õppekeskkonda projektiga parandatakse, piirkondlik (maakondlik) päritolu sh olemasolul lõpetajate tööle rakendumine kodukohas ja teistes piirkondades (maakondades)
| |
c. suunatus loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisele | |
| |
8. Mõju ja kasusaajad (otsesed, kaudsed, kui palju, mis osas): | |
sh projektiga loodavate või renoveeritavate õppe- ja töökohtade arv ning arvestuslik kasusaajate arv
| |
9. Objekti hetkeolukorra kirjeldus (kuni 3000 tähemärki): | |
| |
10. Projektiga kavandatavad tegevused ja väljund (kuni 5000 tähemärki): | |
sh uusehitise puhul objekti maht ja funktsionaalsed omadused sh renoveerimisprojekti puhul tehtavad põhilised tööd ja seeläbi saavutatavad funktsionaalsed omadused sh soetuste (tehnika, seadmed, inventar), mööbli ja kontoritehnika arvestuslik maht projekti eelarves
| |
11. Infrastruktuuri täielikuks kasutuselevõtuks vajalikud investeeringud ja ekspluatatsioonikulud (kuni 2000 tähemärki) | |
– käesoleva taotlusega loodava või parendatava objekti täielikuks kasutuselevõtuks vajalike täiendavate ühekordsete (sh. inventar ja seadmed) kogumaht, eeldatavad finantsallikad ja ajakava – objekti kasutuselevõtuga seotud iga-aastaste püsikulude maht ning nende katmiseks ette nähtavad allikad.
| |
12. Kirjeldage uusi tegevussuundi, mida on projekti tulemusena võimalik asutuses arendada (kuni 2000 tähemärki) | |
| |
13. Kirjeldage, kuidas paraneb projekti rakendamise tulemusena õppetöö kvaliteet (kuni 2000 tähemärki) | |
| |
14. Valmisolek elluviimiseks (kuni 3000 tähemärki): | |
sh projekti teostamiseks vajalikud analüüsid sh kirjeldus projekti administreerimissuutlikkusest (projektijuht, personal, seadmed)
| |
15. Jätkusuutlikkus (kirjeldada projektijärgset tegevust, rahastamiskava, arenguplaane) (kuni 3000 tähemärki): | |
| |
16. Taotleja omandisuhe projektiga seotud maa ja ehitisega: | |
Valdaja Omanik Volitatud asutus
Omandab tulevikus Selgitus: | |
17. Investeerimisprojekti järgsete objekti iga-aastaste haldamiskulude hinnang ja nende katmine (allikad, summad) (kuni 2000 tähemärki: | |
| |
18. On koostatud või koostamisel hoone tehnilise seisukorra hinnang ning ehitus- või renoveerimisplaan (hinnang, plaan või selle visioon) | |
Jah Ei Selgitused | |
19. Riskianalüüsi olemasolu planeeritava objekti edukust ja projekti ajagraafikut mõjutada võivate tegurite kohta (omandi-, kinnisvara-, muinsuskaitse- jm riskitegurid – võimalusel lisada) | |
Jah Ei Selgitused | |
20. Kas projekti on võimalik varem või hiljem alustada ning kui „jah”, siis millises ajavahemikus? | |
Jah Ei Ajavahemik: | |
21. Asutuse senine tegevus ja tulemusnäitajad, mida peate oluliseks välja tuua (kuni 4000 tähemärki) | |
|
B osa: T&A infrastruktuuri arendamist taotlevad teadus- ja
arendusasutused
1. Projekti nimi: | |
| |
2.1 Projekti eeldatav alguskuupäev: |
2.2 Projekti eeldatav lõppkuupäev: |
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, linna nimi): | |
| |
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest (kuni 2000 tähemärki): | |
| |
5. Kooskõla Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiaga aastateks 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti”(kuni 2000 tähemärki): | |
sh seos strateegias välja toodud eelisarendatavate valdkondadega sh projektiga seotud olemasolevate teadus- arendusprojektide loetelu ja selgitused sh mõju majandusele vajaliku tehnoloogiaalase inimressursi kasvatamisega
| |
6. Kooskõla teiste arengukavadega (institutsiooni arengukava, omavalitsuse või maavalitsuse arengukava, valdkondlik(ud) arengukava(d); märkida ära ka rakenduskavade olemasolu) (kuni 2000 tähemärki): | |
| |
7. Kooskõla meetme eesmärgi ja alaeesmärkidega (kirjeldus kuidas aitab kaasa nende saavutamisele, sh arvandmed, viited uuringute või analüüside tulemustele) (kuni 6000 tähemärki): | |
a. mõju TA&I konkurentsivõime kasvule eelisarendatavates valdkondades | |
| |
b. mõju T&A rahvusvahelistumisele | |
sh välisteadlaste kaasatus sh teadustulemuste rakendumine välismaal | |
c. tulemuste kasutatavuse ulatus, sh turuväljundile orienteeritus ja rakendatavus või kasutajate arvukus | |
| |
8. Mõju ja kasusaajad (otsesed, kaudsed, kui palju, mis osas) (kuni 2000 tähemärki): | |
sh projektiga loodavate või renoveeritavate töökohtade arv, sh teadlaste töökohtade arv ja osakaal ning kõikide teadlaste absoluutarv kokku sh selgitused, mil määral on projekti mõju seotud teadus- ja arendustegevusega ning millises mahus õppetegevusega kõrghariduse kahel esimesel astmel (projektiga kavandatud õppekohtade arv)
| |
9. Objekti hetkeolukorra kirjeldus (kuni 3000 tähemärki): | |
|
10. Projektiga kavandatavad tegevused ja väljund (kuni 5000 tähemärki): |
sh uusehitise puhul objekti maht ja funktsionaalsed omadused sh renoveerimisprojekti puhul tehtavad põhilised tööd ja seeläbi saavutatavad funktsionaalsed omadused sh soetuste (tehnika, seadmed, inventar), mööbli ja kontoritehnika arvestuslik maht projekti eelarves
|
11. Infrastruktuuri täielikuks kasutuselevõtuks vajalikud investeeringud ja ekspluatatsioonikulud (kuni 2000 tähemärki) |
– käesoleva taotlusega loodava või parendatava objekti täielikuks kasutuselevõtuks vajalike täiendavate ühekordsete (sh. inventar ja seadmed) kogumaht, eeldatavad finantsallikad ja ajakava – objekti kasutuselevõtuga seotud iga-aastaste püsikulude maht ning nende katmiseks ette nähtavad allikad.
|
12. Kirjeldage uusi tegevussuundi, mida on projekti tulemusena võimalik asutuses arendada(kuni 2000 tähemärki) |
|
13. Kirjeldage, kuidas paraneb projekti rakendamise tulemusena teadustöö kvaliteet (kuni 2000 tähemärki) |
|
14. Valmisolek elluviimiseks (kuni 3000 tähemärki): |
sh projekti teostamiseks vajalikud analüüsid sh kirjeldus projekti administreerimissuutlikkusest (projektijuht, personal, seadmed)
|
15. Jätkusuutlikkus (kirjeldada projektijärgset tegevust, rahastamiskava, arenguplaane): (kuni 3000 tähemärki) |
|
16. Taotleja omandisuhe projektiga seotud maa ja ehitisega: |
Valdaja Omanik Volitatud asutus
Omandab tulevikus Selgitus: |
17. Investeerimisprojekti järgsete objekti iga-aastaste haldamiskulude hinnang ja nende katmine (allikad, summad) (kuni 2000 tähemärki): |
|
18. On koostatud või koostamisel hoone tehnilise seisukorra hinnang ning ehitus- või renoveerimisplaan (hinnang, plaan või selle visioon) |
Jah Ei Selgitused
|
19. Riskianalüüsi olemasolu planeeritava objekti edukust ja projekti ajagraafikut mõjutada võivate tegurite kohta (omandi-, kinnisvara-, muinsuskaitse- jm riskitegurid – võimalusel lisada) |
Jah Ei Selgitused
|
20. Kas projekti on võimalik varem või hiljem alustada ning kui „jah”, siis millises ajavahemikus? |
Jah Ei Ajavahemik:
|
21. Asutuse senine tegevus ja tulemusnäitajad, mida peate oluliseks välja tuua (kuni 4000 tähemärki) |
|
III. Projekti eelarve
Projekti finantseerimine |
Summa (EEK, käibemaksuta) |
Käibemaks (EEK) |
% projekti kogumaksumusest |
Kogumaksumus (koos mitteabikõlblike kuludega) |
|
|
Ei näidata
|
Taotletav toetus |
|
|
|
Taotleja omafinantseering |
|
|
|
Abikõlblik kaasfinantseering kokku |
|
|
|
Kaasfinantseerija 1 |
|
|
|
Kaasfinantseerija 2 |
|
|
|
Muu mitteabikõlblik kaasfinantseering |
|
|
Ei näidata
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Kui „jah”, siis näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud. | |||
Jah Ei Selgitused | |||
Toetust andva organisatsiooni nimi |
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta/ esitamise aeg juhul kui otsust pole tehtud |
Toetuse summa/ taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud |
Toetatud/ esitatud projekti nimi |
Toetust saanud projektid: | |||
|
|
|
|
|
|
|
|
Esitatud projektid, mille osas on otsus tegemata: | |||
|
|
|
|
|
|
|
|
IV. Taotleja poolt esitatud lisatingimused rakendusasutusele
Kas projekti elluviimisega seonduvalt on investeerimisettepaneku esitajal lisatingimusi? |
Ei
|
Jah Selgitus |
V. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida, milline)
|
VI. Kohustuslikud lisadokumendid
Kõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse arengukava (mitme investeerimisettepaneku puhul ainult esimeseks järjestatud investeerimisettepaneku juurde). Olemasolul objektiga seotud struktuuriüksuse arengukava.
Kõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse investeeringute kogumahtu, projektide vahelisi seoseid, tegevuskava ja teisi olulisi aspekte selgitava seletuskirja (mitme investeerimisettepaneku puhul ainult esimeseks järjestatud investeerimisettepaneku juurde).
VI. Investeerimisettepaneku kinnitamine
Allkirjaga kinnitan alljärgnevat:
Taotleja on majanduslikult jätkusuutlik. |
Kinnitan |
Taotleja omab vahendeid abikõlbmatute ja projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks. |
Kinnitan Selgitus |
Riigiasutusena taotlen täiendavaid vahendeid riigieelarvest Selgitus |
Taotleja omab toetuse omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid. |
Kinnitan Selgitus |
Riigiasutusena taotlen täiendavaid vahendeid riigieelarvest Selgitus |
Taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summad kokku lepitud tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas. |
Kinnitan |
Taotleja on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja taotleja asukoha kohalike maksude ja sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused. |
Kinnitan |
Taotleja on objekti omanik, riigiasutuse puhul volitatud asutus või omandab kinnisasja tulevikus. |
Kinnitan Selgitus |
KINNITUS | |||
Kinnitan, et kõik käesolevas investeerimisettepanekus toodud andmed on õiged/usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. | |||
Nimi: |
Ametikoht: |
Allkiri: |
Kuupäev |
|
|
|
|