Teksti suurus:

Käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2010
Avaldamismärge:RT I 2009, 56, 376

Käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 11.11.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 24. novembri 2009. a otsusega nr 559

§ 1. Käibemaksuseaduses (RT I 2003, 82, 554; 2009, 46, 307) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 3 asendatakse sulgudes olev tekstiosa «§ 10 lõige 5» tekstiosaga «§ 10 lõiked 4 ja 5»;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Välisriigi maksukohustuslast ei käsitata tema Eestis oleva ettevõtlusega tegeleva püsiva tegevuskoha tõttu Eesti maksukohustuslasena, kui välisriigi isik ei osale maksustamisele kuuluvas tehingus või toimingus oma Eestis oleva püsiva tegevuskoha kaudu.»;

3) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;»;

4) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.»;

5) paragrahvi 3 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse käesoleva lõike punkti 5.»;

6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) kauba sundvõõrandamine tasu eest.»;

7) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Teenuse käibe tekkimise koht

(1) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

(2) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
1) osutatakse Eestis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;
2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine;
3) osutatakse Eestis reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu;
4) osutatakse Eestis restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 sätestatud juhtudel;
5) osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile;
6) transpordivahend antakse Eestis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse;
7) tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga või hinnatakse Eestis asuvat vallasasja ning käesolevas punktis nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
8) osutatakse Eestis kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Sätet ei kohaldata käesoleva lõike punktis 9 ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 sätestatud juhtudel;
9) osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
10) osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
11) vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.

(3) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti ka juhul, kui ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud, osutab Eesti füüsilisele isikule isiklikuks kasutamiseks elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust.

(4) Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui:
1) osutatakse välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;
2) osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine;
3) tehakse tööd välisriigis asuva vallasasjaga või hinnatakse välisriigis asuvat vallasasja ning käesolevas punktis nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
4) osutatakse väljaspool Eestit reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu;
5) osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist rahvusvahelisele reisile;
6) osutatakse kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
7) osutatakse väljaspool Eestit kaubaveoga seotud kõrvalteenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
8) vahendatakse tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik;
9) osutatakse käesoleva lõike punktides 1–8 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel teenust Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule.

(5) Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane osutab ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule järgmisi teenuseid:
1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
2) reklaamiteenus;
3) konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
4) finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
5) tööjõu kasutada andmine;
6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine;
7) elektroonilise side teenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
8) elektrooniliselt osutatav teenus;
9) maagaasi või elektrienergia võrguühendusele ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektrienergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
10) välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine;
11) tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

(6) Transpordivahend käesoleva paragrahvi tähenduses on sõiduk, lennuk, laev ja muu transpordivahend, mille nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodi (edaspidi KN kood) esimesed kaks numbrit on 86, 87, 88 või 89.

(7) Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse transpordivahend, välja arvatud laev, lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse antuks, kui nimetatud teenust osutatakse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 30 kalendripäeva. Laev loetakse lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse antuks, kui nimetatud teenust osutatakse ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 90 kalendripäeva.

(8) Kaubaveoga seotud kõrvalteenused on kauba laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veo raames, samuti kindlustamine, kaubaga seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine.»;

8) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine;»;

9) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule;»;

10) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine;»;

11) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule;»;

12) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Teenuse, mille puhul maksukohustus tekib teenuse saajal, regulaarsel osutamisel pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta, loetakse käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgmise kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuste eest tasutud ning teenuste osutamist ei ole lõpetatud.»;

13) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

« 12) aktsiisilattu paigutatud aktsiisikaup, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise.»;

14) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 13) käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa;»;

15) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) viivitamata maksuladustamisele suunatav kaup;»;

16) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) kaubasaadetis väärtusega kuni 344 krooni, mis saadetakse ühendusevälisest riigist Eestis asuvale saajale. Maksuvabastust ei kohaldata alkoholile, tubakatootele, parfüümile ja tualettveele.»;

17) paragrahvi 17 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Nõukogu määruses (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 1–37), välja arvatud artiklites 27, 28, 50, 52–59b, 63a ja 63b, nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel.»;

18) paragrahvi 19 lõike 3 viimases lauses asendatakse sõnad «ühendusevälise riigi maksukohustuslasel» sõnadega «ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul»;

19) paragrahvi 21 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa «§ 10 lõike 2 punktides 1–11 ja 14–16» tekstiosaga «§ 10 lõikes 5»;

20) paragrahvi 25 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Piiratud maksukohustuslane, kes registreeriti käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenuse saamisel, ei ole kohustatud maksma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, välja arvatud aktsiisikauba või uue transpordivahendi ühendusesiseselt soetamiselt, kui kalendriaasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ei ületa 160 000 krooni.»;

21) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud. Maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada käibedeklaratsiooni esitamist paberkandjal.»;

22) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse maksustamisperioodi kohta kaks käibedeklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta.»;

23) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 28. Ühendusesisese käibe aruanne

(1) Maksukohustuslane peab esitama ühendusesisese käibe aruande, kui:
1) tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus;
2) ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele teenust, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja mis kuulub maksustamisele teenuse saaja poolt teises liikmesriigis.

(2) Ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Ühendusesisese käibe aruanne esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud. Maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada aruande esitamist paberkandjal.

(3) Kui maksukohustuslane muudab eelmise perioodi kohta esitatud ühendusesisese käibe aruande andmeid, on ta kohustatud vastava perioodi kohta esitama maksuhaldurile ühendusesisese käibe muutmise aruande.

(4) Ühendusesisese käibe aruande vorm ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

(5) Maksukohustuslane, kes on teise liikmesriigi isikule võõrandanud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, peab lisama ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia.»;

24) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.»;

25) paragrahvi 29 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.»;

26) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingute ja toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.»;

27) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Teise liikmesriigi maksuhaldur tagastab maksukohustuslasele tema Eestis toimuva maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel teises liikmesriigis tasutud käibemaksu. Taotlus käibemaksu tagastamiseks tuleb esitada Eesti maksuhaldurile elektrooniliselt hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks.»;

28) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teise liikmesriigi maksukohustuslase taotluse alusel tagastatakse talle rahandusministri määrusega kehtestatud korras tema asukohariigis toimuva ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
2) tal on asukohariigis õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
3) Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
4) tagastatava käibemaksu summa on vähemalt 782 krooni kalendriaastas või vähemalt 6258 krooni juhul, kui taotlus esitatakse perioodi kohta, mis on lühem kui kalendriaasta, kuid hõlmab vähemalt kolme kuud;
5) taotlus on esitatud elektrooniliselt teise liikmesriigi maksukohustuslase asukohariigi maksuhalduri kaudu Eesti maksuhaldurile hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks.»;

29) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane, kellel on õigus oma asukohariigis sisendkäibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata osaliselt, esitab taotluse käibemaksu tagastamiseks tagastamisperioodi jooksul, siis osalise sisendkäibemaksu mahaarvamise proportsiooni muutumisel tuleb maksukohustuslasel esitada tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta jooksul käibemaksu tagastamise taotluse parandus.

(12) Maksuhaldur teatab teise liikmesriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise taotluse rahuldamisest või sellest keeldumisest nelja kuu jooksul või lisateabe, näiteks arve või impordidokumendi nõudmisel kuue kuu jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Täiendava lisateabe nõudmisel teatab maksuhaldur käibemaksu tagastamise taotluse kohta otsuse tegemisest taotluse saamise päevast arvates kaheksa kuu jooksul. Maksuhaldur edastab taotlejale dokumendid elektrooniliselt. Kui käibemaksu tagastamise taotlus rahuldatakse, tagastatakse käibemaks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul maksukohustuslasele taotluse rahuldamise otsusest teatamisest arvates.

(13) Kui käibemaks tagastatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele pärast käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud tähtaja möödumist, tasub maksuhaldur isikule intressi maksukorralduse seaduse §-s 117 sätestatud määras.»;

30) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ühendusevälise riigi maksukohustuslase kirjaliku taotluse alusel tagastatakse talle rahandusministri määrusega kehtestatud korras tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasja importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
2) tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 5000 krooni;
3) Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
4) ühendusevälise riigi maksukohustuslase asukohariigis on Eesti residendil käibemaksu tagasisaamise õigus.»;

31) paragrahvi 35 lõiked 3 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 37 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa «§ 16 lõikes 1 või 2» tekstiosaga «§ 16 lõikes 1, 2 või 21»;

33) paragrahvi 38 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (51) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud isik, kes ei ole maksukohustuslane, esitab andmed kauba kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korra kohaselt, arvestades vajalike erisustega.»;

34) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Elektrooniliselt osutatava teenuse puhul on võimalik rakendada käibemaksustamise erikorda (edaspidi erikord) tingimusel, et teenust osutab ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena, liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.»;

35) paragrahvi 43 lõigetes 2–11 asendatakse sõnad «ühenduseväline maksukohustuslane» sõnadega «ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik» vastavas käändes;

36) paragrahvi 44 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Füüsilisest isikust ettevõtja võib käsitada oma käibe, välja arvatud kauba ühendusesisese käibe ja teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatava teenuse käibe, mille tekkimise koht ei ole Eesti, tekkimise või teenuse saamise ajana päeva, kui tehti käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming.»;

37) paragrahvi 441 lõigetes 5 ja 11 asendatakse sõnad «maksukorralduse seaduse §-s 152, 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-des 386–390 sätestatud kuriteo» sõnadega «maksukorralduse seaduse §-s 154 või 156 sätestatud väärteo eest või kui ta on toime pannud karistusseadustiku §-s 3891 või 3892 sätestatud kuriteo»;

38) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 442 järgmises sõnastuses:

« § 442. Tagatised

Maksuhalduril on õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi käitlejalt, tubakatoote käitlejalt ja kütuse käitlejalt tagatist maksukorralduse seaduses kehtestatud korras.»;

39) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

« (16) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini käsitatakse kauba ekspordina kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks, kui isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 600 krooni ja on täidetud käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud tingimused.»;

40) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1 Nõukogu kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11–19), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);

nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);

nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga 2009/69/EÜ (ELT L 175, 4.07.2009, lk 12–13);

nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12);

nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.02.2008, lk 23–28).»

§ 2. Käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (RT I 2008, 58, 324) § 1 punktis 40 tehakse käibemaksuseaduse §-s 26 järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib maksuhaldur ühe maksukohustuslasena (edaspidi käibemaksugrupp) emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Samuti registreeritakse majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub samale isikule rohkem kui 50 protsenti või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Käibemaksugrupile antakse ühine maksukohustuslasena registreerimise number.»;

4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Maksuhaldur registreerib käibemaksugrupi kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga. Käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 3 alusel registrist kustutatud käibemaksugrupi võib maksuhaldur uuesti registreerida käibemaksugrupina selle kustutamisele järgneva päeva seisuga, kui registreeritavast käibemaksugrupist jäetakse välja üksnes äriregistrist kustutatud äriühingud ja äriühingud, mille pankrot on välja kuulutatud.»;

5) lõiget 8 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) käibemaksugrupi koosseisu kuuluvale äriühingule kuulutatakse välja pankrot või ta kustutatakse äriregistrist – pankroti väljakuulutamise või äriregistrist kustutamise kuupäeva seisuga.»;

6) lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (13) Käibemaksugruppi kuuluva maksukohustuslase ja tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist käsitatakse ettevõtlusena.»;

7) lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (14) Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.»

§ 3. Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 2009, 24, 146) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega.»;

2) paragrahvi 54 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Välisriigis elavale või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil või seadusega sätestatud juhtudel elektrooniliselt.»

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8–11 ja 24 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA