Teksti suurus:

Eesti Vabariigi alalise esinduse NATO juures põhimäärus

Väljaandja:Välisminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.12.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Eesti Vabariigi alalise esinduse NATO juures põhimäärus

Vastu võetud 17.01.2007 nr 2
RTL 2007, 8, 136
jõustumine 29.01.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.11.2009RTL 2009, 87, 126301.12.2009

Määrus kehtestatakse «Välissuhtlemisseaduse» § 5 ja «Välisministeeriumi põhimääruse» § 46 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Eesti Vabariigi alaline esindus NATO juures

 (1) Eesti Vabariigi alaline esindus NATO juures (edaspidi esindus) on Eesti diplomaatiline esindus, kes esindab Eestit Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) juures ning täidab oma pädevuse piires Eesti õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Esindus lähtub välissuhtlemisel ja oma töökorralduslike küsimuste lahendamisel lisaks Eesti õigusaktidele ka rahvusvahelise õiguse normidest, üldtunnustatud põhimõtetest ning rahvusvahelisest tavast ja praktikast.

 (2) Lisaks käesolevale põhimäärusele reguleerivad esinduse tegevust ja töökorraldust esinduse julgeolekukorralduse juhis ja vajaduse korral muud juhised, mille kinnitab esinduse juht kooskõlastatult asjaomaste struktuuriüksustega.

§ 2. Esinduse töökorraldus ja asukoht

 (1) Esindus on Välisministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, kes on aruandekohustuslik ministeeriumi kantsleri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust. Teenistuslikku järelevalvet esinduse teenistujate üle teostatakse õigusaktide ja ministeeriumi põhimääruse kohaselt.

 (2) Kõik esinduse teenistujad alluvad välispoliitilistes ja esinduse töökorralduslikes küsimustes esinduse juhile.

 (3) Esindusel on Eesti väikese riigivapi ja oma nimega pitsat.

 (4) Esindus asub Brüsselis Belgia Kuningriigis ja tema postiaadress on NATO HQ, Blvd. Leopold III, B-1110 Brussels, Belgium.

2. peatükk TEGEVUSVALDKOND 

§ 3. Esinduse põhiülesanne

 (1) Esinduse põhiülesanne on Eesti esindamine NATOs.

 (2) Eesti esindamisel esindus:
 1) tagab Vabariigi Valitsuse poliitika elluviimise NATOs;
 2) kaitseb Eesti Vabariigi huve ja õigusi NATOs ja selle liikmesriikide esindustes NATO tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes;
 3) teeb koostööd ministeeriumite ja muude ametiasutustega ning teiste NATO liikmes- ja partnerriikide esindajatega;
 4) osaleb NATO-alase poliitika väljatöötamisel;
 5) vahendab ministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kaitseväe Peastaabile ja teistele asjassepuutuvatele asutustele olulist poliitilist, kaitsealast, sõjalist ja muud nende valdkondadega seonduvat teavet;
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]
 6) korraldab ja abistab Eestist saabuvate ametlike delegatsioonide ja ametnike tööd NATO istungitel, ametlikel üritustel ja konverentsidel, samuti osaleb vajaduse korral NATO esindajate Eesti visiitide korraldamisel.

3. peatükk ESINDUSE KOOSSEIS JA STRUKTUUR NING STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED 

§ 4. Esinduse koosseis

 (1) Esinduse koosseisu moodustavad ministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Peastaabi ning vajaduse korral teiste lähetajaministeeriumite või nende valitsemisala asutuste teenistujad ning kaitseväelased.
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

 (2) Esinduse koosseisulised ja koosseisuvälised ametikohad kinnitab välisminister, arvestades asjaomaste ministeeriumite ettepanekuid.

 (3) Teisest ministeeriumist lähetatud teenistuja allub erialaküsimustes lähetajaministeeriumi kantslerile ja tema poolt või õigusaktides määratud ametnikule.

 (4) Teenistujate teenistus- või töökohustused ning alluvussuhted määratakse kindlaks käesoleva põhimääruse või ametijuhendiga.

§ 5. Esinduse struktuur

 (1) Esinduse struktuuri kuuluvad talitused ja divisjon.

 (2) Esinduses on:
 1) välispoliitika talitus;
 2) kaitsetalitus;
 3) sõjaline talitus NATO ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) juures.

 (3) Sõjaline talitus NATO ja EL juures on esinduse sõjaväeliselt korraldatud struktuuriüksus.

 (4) Talituse koosseisu kuuluvad teenistujad alluvad vahetult talituse direktorile, nende teenistusülesanded sätestatakse vajaduse korral ametijuhendis.
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

 (5) Esinduse divisjon on salastatud teabekandjate register.

 (6) Divisjoni koosseisu kuuluvad teenistujad alluvad vahetult välispoliitika talituse direktorile, nende ülesanded määratakse vajaduse korral ametijuhendis.
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

 (7) Esindusel on ühine dokumendiregister.

§ 6. Talituste ülesanded

 (1) Välispoliitika talitus:
 1) esindab oma pädevuse piires Eesti seisukohti NATOs, korraldab koostöös esinduse teiste struktuuriüksustega teenistujate osalemise NATO poliitilistes komiteedes jt tööorganites;
 2) korraldab Eesti välis- ja julgeolekupoliitiliste seisukohtade tutvustamise NATO tööorganites ja ametiisikutele ning liikmes- ja partnerriikide delegatsioonidele;
 3) koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksuste ja esinduse struktuuriüksustega valmistab ette Eesti seisukohad NATOs arutatavate küsimuste kohta;
 4) nõustab vajaduse korral oma pädevuse piires esinduse teisi struktuuriüksusi;
 5) osaleb vajaduse korral Eesti välis- ja julgeolekupoliitiliste seisukohtade väljatöötamises;
 6) korraldab oma pädevuse piires informatsiooni vahetust NATO ja ministeeriumi ning vajaduse korral NATO ja teiste ametiasutuste vahel;
 7) täidab teisi esinduse tegevusega seotud ülesandeid, kui see ei takista talituse ülesannete täitmist.

 (2) Kaitsetalitus:
 1) esindab Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala asutusi NATOs, korraldab kaitsetalituse teenistujate osalemise NATO komiteedes ja teistes tööorganites;
 2) korraldab Eesti kaitsepoliitiliste ning teiste riigikaitseküsimustega seotud seisukohtade tutvustamise NATO tööorganites ja ametiisikutele ning liikmes- ja partnerriikide esindajatele;
 3) osaleb Eesti kaitsepoliitiliste ja teiste riigikaitset käsitlevate seisukohtade väljatöötamises;
 4) valmistab oma pädevuse piires koos Kaitseministeeriumiga ette Eesti seisukohad NATOs arutatavate küsimuste kohta;
 5) korraldab oma pädevuse piires informatsiooni vahetust NATO ja Kaitseministeeriumi ning selle valitsemisala asutuste vahel;
 6) nõustab vajaduse korral oma pädevuse piires esinduse teisi talitusi;
 7) täidab teisi esinduse tegevusega seotud ülesandeid, kui see ei takista talituse ülesannete täitmist.

 (3) Sõjaline talitus NATO ja EL juures:
 1) esindab NATO ja EL tööorganites Kaitseväe Peastaapi ning Sõjalise Komitee vajaduste kohaselt Kaitseministeeriumilt saadud juhiste alusel Kaitseministeeriumi;
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]
 2) vahendab Eesti riigikaitse seisukohti puudutavat informatsiooni esitamiseks NATO Sõjalises Komitees, selle tööorganeis, NATO agentuurides ja nende tööorganites ning teistes asjassepuutuvates NATO struktuuriüksustes;
 3) kogub, analüüsib ja vahendab NATO ja EL peakorteri ja agentuuride teavet Eesti kaitsejõududele, Kaitseministeeriumile ja vajadusel teistele asjassepuutuvatele ametiasutustele;
 4) tutvustab NATO ja EL liikmesriikide sõjalistele esindustele, NATO rahvusvahelisele sõjalisele staabile (ingl k International Military Staff – IMS) ning vajaduse korral teistele NATO ja EL staapide struktuuriüksustele Eesti seisukohti riigikaitseküsimustes;
 5) teeb Kaitsejõududele, Kaitseministeeriumile ja teistele ametiasutustele ettepanekuid kaitseküsimustes Eesti seisukohtade väljatöötamiseks;
 6) korraldab infovahetust NATO ja EL ja kaitseväe vahel;
 7) osaleb NATO ja EL Sõjalise Komitee ning selle töögruppide töös;
 8) nõustab esindust sõjalistes küsimustes;
 9) täidab teisi esinduse tegevusega seotud ülesandeid, kui see ei takista talituse ülesannete täitmist.

§ 7. Divisjoni ülesanded

  Salastatud teabekandjate register:
 1) peab esinduses töödeldava Eesti ning välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabekandjate registreid ning vastutab registriandmete terviklikkuse, turvalisuse ja käideldavuse eest;
 2) korraldab esinduses salastatud teabekandjatega seotud asjaajamist, salastatud andmeedastust ja salastatud teabekandjate töötlemist;
 3) tagab salastatud teabekandjate õigeaegse edastamise adressaatidele;
 4) kontrollib esinduses salastatud teabekandjate märgistamise õigsust;
 5) osaleb salastatud teabekandjatega seotud asjaajamist puudutavate dokumentide ettevalmistamises;
 6) korraldab salastatud teabekandjate nõuetekohast edastamist;
 7) planeerib salastatud teabekandjatega seotud asjaajamiseks vajalike vahendite kulutusi esinduse eelarvesse ja korraldab vajalike vahendite hankimise;
 8) korraldab NATO UNCLASSIFIED tasemel teabekandjate asjaajamist.

4. peatükk JUHTIMINE NING STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIDE NIMETAMINE JA NENDE ÜLESANDED 

§ 8. Esinduse juhtimine

 (1) Esindust juhib erakorraline ja täievoliline suursaadik, Eesti Vabariigi alaline esindaja NATO juures (Ambassador, Permanent Representative to NATO) (edaspidi esinduse juht), kes esindab Eestit NATOs ning vastutab esinduse ülesannete korrektse täitmise eest.

 (2) Esinduse juht ei vastuta lähetajaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamise ja ülesannete täitmise eest.

 (3) Esinduse juhi äraolekul asendab teda esinduse asejuht (Deputy Permanent Representative). Asejuhi äraolekul juhib esindust esinduse juhi määratud diplomaat. Esinduse juhi asendamine vormistatakse kirjalikult.

 (4) Esinduse juht allub vahetult ministeeriumi kantslerile. Ministeeriumi asekantslerid ja osakondade peadirektorid annavad esinduse juhile juhiseid oma pädevuse piires.

 (5) Esinduse juhile alluvad vahetult:
 1) talituste direktorid;
 2) [Kehtetu – RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]
 3) esinduse teenistujad, kes ei ole struktuuriüksuste koosseisus.

§ 9. Esinduse juhi ülesanded

 (1) Esinduse juht:
 1) juhib ja korraldab esinduse tööd ning vastutab esindusele pandud ülesannete õiguspärase, laitmatu, õigeaegse, täpse ning majanduslikult säästliku täitmise eest;
 2) annab välja esinduse töökorraldust reguleerivaid käskkirju;
 3) jagab oma pädevuse piires esinduse teenistujatele ülesandeid, juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende teenistuskohustuste täitmist;
 4) teeb koostööd Kaitseministeeriumi, Kaitseväe Peastaabi ning teiste Eesti ametiasutustega, et tagada Põhja-Atlandi Nõukogus Eesti seisukohtade koordineeritud esitamine;
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]
 5) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ning kasutamise kohta esinduse ülesannetest lähtudes, otsustab eelarvevahendite kasutamise üle, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise järele ning kooskõlastab ministeeriumi eelarves esindusele ettenähtud summat ületava kulu kantsleriga;
 6) annab ministeeriumi kantslerile aru esinduse töö kohta;
 7) vastutab välispoliitika talituse tegevust käsitlevate aruannete ning muu vajaliku teabe korrektse esitamise eest;
 8) teeb kantslerile ettepanekuid esinduse koosseisu ja struktuuri ning alluvate ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohta;
 9) kooskõlastab esinduse sisekorraeeskirjad ning teised esinduse töökorraldust reguleerivad õigusaktid;
 10) allkirjastab või viseerib esinduses koostatud dokumendid õigusaktide, käesoleva põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt;
 11) vastutab asukohariigist palgatud töötajatega sõlmitud töölepingute õigeaegse, korrektse ja õiguspärase sõlmimise ja lõpetamise eest ning töölevõtmise dokumentide õiguspärase ja õigeaegse esitamise eest;
 12) esitab esinduse teenistujate puhkuste ajakava;
 13) tagab NATO peakorterisse tehtavatel visiitidel Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, valitsusliikmete ja kaitseväe juhataja protokollilise teenindamise;
 14) täidab esinduse juhi ametikohaga seotud muid organisatsioonilisi ja protokollilisi ülesandeid;
 15) täidab muid õigusaktidega talle pandud ning ministri ja kantsleri antud ülesandeid ning järgib asekantslerite ja peadirektorite antud juhiseid.

 (2) Esinduse juhi teenistusülesanded ning ametikoha nõuded sätestatakse vajaduse korral ametijuhendis.
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

§ 10. Talituse direktori nimetamine

 (1) Välispoliitika talituse direktori nimetab ametisse ministeeriumi kantsler.

 (2) Kaitsetalituse direktori (kaitsenõunik – Defence Counsellor) nimetab ametisse ministeeriumi kantsler Kaitseministeeriumi kantsleri ettepanekul.

 (3) Sõjalise talituse direktori NATO ja EL juures (sõjaline esindaja – Military Representative – MILREP) nimetab ametisse ministeeriumi kantsler Kaitseministeeriumi kantsleri ettepanekul kaitseväe juhataja algatusel.

 (4) Talituse direktori täpsed teenistusülesanded ning ametikoha nõuded sätestatakse vajaduse korral ametijuhendis.
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

§ 11. Välispoliitika talituse direktor

 (1) Välispoliitika talituse direktor on esinduse asejuhiks.

 (2) Esinduse asejuht oma pädevuse piires:
 1) täidab esinduse juhi ülesandeid viimase äraolekul;
 2) juhib ja koordineerib välispoliitika talituse ja divisjoni tööd ning vastutab nende ülesannete korrektse täitmise eest;
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]
 3) annab juhiseid sisuliste küsimuste lahendamise kohta, lähtudes oma tegevusvaldkonnast;
 4) tagab oma tegevusvaldkonna ülesannete täitmise.

 (3) Esinduse asejuhile alluvad vahetult välispoliitika talituse ja divisjoni koosseisu kuuluvad teenistujad.
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

 (4) Esinduse asejuhi äraolekul asendab teda ametijuhendis määratud teenistuja.

§ 12. Kaitsetalituse direktor

 (1) Esinduse kaitsetalituse direktor on kaitsenõunik.

 (2) Kaitsenõunik juhib ja korraldab esinduse kaitsetalituse tööd ning vastutab talitusele pandud ülesannete täitmise eest.

 (3) Kaitsenõunik allub välispoliitilistes ja esinduse töökorraldust puudutavates küsimustes esinduse juhile. Erialaseid ülesandeid annab kaitsenõunikule kaitseminister, Kaitseministeeriumi kantsler, Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler või nende määratud isikud.

 (4) Kaitsenõunik vastutab kaitsetalituse rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest.

§ 13. Sõjalise talituse direktor NATO ja EL juures

 (1) Esinduse sõjalise talituse direktor NATO ja EL juures on Eesti sõjaline esindaja. Ta on kaitseväe juhataja esindaja NATO ja EL Sõjalises Komitees ning esinduse juhi sõjaline nõuandja.

 (2) Sõjalise talituse direktoril NATO ja EL juures on asetäitjad NATO ja EL tegevusvaldkonnas.

 (3) Sõjalise talituse direktori NATO ja EL juures äraolekul asendab teda ametijuhendis määratud kaitseväelane.

 (4) Sõjaline esindaja on kõrgem ohvitser.

 (5) Sõjaline esindaja allub erialaküsimustes vahetult kaitseväe juhatajale koos sellest tuleneva käsuõigusega. Esinduse juhil on õigus anda sõjalisele esindajale juhiseid välispoliitilistes ja esinduse üldist töökorraldust puudutavates küsimustes.

 (6) Sõjaline esindaja allub kaitseväe juhatajale, juhindub oma töös käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest, samuti kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema käskudest ja korraldustest.
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

§ 14. [Kehtetu – RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

5. peatükk SÜMBOOLIKA 

§ 15. Esinduse sümboolika

 (1) Esindusel on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp ning ülemises ääres kiri «Eesti Vabariigi alaline esindus NATO juures» ja alumises ääres kiri «Brüssel».
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

 (2) Esinduse kirjaplangil ja nimekaartidel kasutatakse väikest riigivappi.

 (3) Esinduse juhi vastuvõttude kutsetel ja tema nimekaardil kasutatakse suurt riigivappi.

 (4) Sõjalise talituse direktori NATO ja EL juures vastuvõttude kutsetel ja tema nimekaardil kasutatakse Kaitseväe Peastaabi sümboleid.
[RTL 2009, 87, 1263 - jõust. 01.12.2009]

 (5) Esindus kasutab Eesti riigilippu Eesti lipu seaduse kohaselt. Esinduse peasissekäigu asukoha tähistamiseks kasutatakse suurt riigivappi.

6. peatükk EELARVE 

§ 16. Esinduse eelarve

 (1) Esindusel on oma eelarve, mis on ministeeriumi eelarve osa.

 (2) Esinduse juht ei vastuta kaitsetalituse ja sõjalise talituse NATO ja EL juures rahaliste vahendite ning nende sihipärase kasutamise eest.

 (3) Koosseisuväliste teenistujate eelarveliste kulude hüvitamine sätestatakse lähetajaministeeriumi ja Välisministeeriumi vahelise kirjaliku kokkuleppega välisteenistuse seaduse § 32 lõike 5 kohaselt. Eelarveliste kulude hüvitamise aluseks on töökoha maksumus, mis määratakse ministeeriumi kantsleri käskkirjaga üks kuu enne eelarveaasta algust. Need kulud, mille jaotust nimetatud kokkulepe ei hõlma või mis ei tulene välisteenistuse seadusest, kannab lähetajaministeerium või tema valitsemisala asutus.

§ 17. Määruse jõustumine

  Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

/otsingu_soovitused.json