Teksti suurus:

Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:

Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine

Vastu võetud 08.11.1996 nr 276
RT I 1996, 79, 1404
jõustumine 19.11.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.12.1999RT I 1999, 98, 87301.01.2000˛
19.12.2003RT I 2003, 83, 56901.01.2004
16.02.2007RT I 2007, 17, 8502.03.2007
11.11.2009RT I 2009, 57, 38101.01.2010, «Riigivaraseaduses» asuvad volitusnormid määruse andmiseks on koos varem kehtinud «Riigivaraseadusega» muutunud kehtetuks

Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahvi 351 alusel ja riigivaraseaduse paragrahvi 19 rakendamiseks Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord» (juurde lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a määrusega nr 276



Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord

I. osa ÜLDSÄTTED 

1. Käesolev kord reguleerib maareformi seaduse paragrahvi 23 lõigetes 11 ja 5, paragrahvis 351 ning paragrahvi 40 lõikes 1, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvis 15, riigivaraseaduse paragrahvis 19 ning maareformi seaduse muutmise seaduse paragrahvides 19 ja 22 sätestatud riigimaa kasutada andmist hoonestusõiguse alusel.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 2. Käesoleva korra alusel seatakse riigimaale hoonestusõigus:

1) ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada;



2) ehitusloa alusel alustatud ehitise omaniku või maareformi seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava ehitusloa omaniku kasuks;



3) riigimaad rendi või tasuta kasutamise lepingu alusel kasutava isiku kasuks, kes ei soovi maad ostueesõigusega erastada või kellel puudub õigus maa ostueesõigusega erastamiseks;



4) hoonestamata riigimaale avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras.



5) maareformi seaduse paragrahvi 23 lõikes 11 ja paragrahvi 40 lõikes 1, Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 lõigetes 2 ja 21 ning maareformi seaduse muutmise seaduse paragrahvis 19 nimetatud ehitise omaniku kasuks, kes on kaotanud maa erastamise õiguse (edaspidi sundhoonestusõigus);


[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007]

6) maareformi seaduse paragrahvi 23 lõikes 5 ja maareformi seaduse muutmise seaduse paragrahvis 22 nimetatud ehitise omaniku kasuks, kes on kaotanud maa erastamise õiguse (edaspidi sundhoonestusõigus).


[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 3. Hoonestusõigust ei seata:

1) maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks;



2) kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut moodustamata;



3) õigusliku aluseta püstitatud ehitise omaniku kasuks;



4) ehitise ühele osale, nagu korrus.



4. Kui enne käesoleva korra jõustumist on algatatud riigimaa rendile või tasuta kasutusse andmine, mille eesmärgiks on ehitise püstitamine, või on sõlmitud riigimaa rendi või tasuta kasutamise leping ehitise püstitamiseks, seatakse sellele maale hoonestusõigus, kui seadustest ja käesolevast korrast ei tulene teisiti. Enne käesoleva korra jõustumist toimunud hoonestamata riigimaa rendile andmise konkursi tulemused võrdsustatakse hoonestusõiguse seadmise konkursi tulemustega juhul, kui maa anti rendile ehitise püstitamiseks.

5. Riigimaale hoonestusõiguse seadmise otsustab ja hoonestusõiguse tingimused määrab riigimaa valitseja, kes on ühtlasi hoonestusõiguse seadja. Sundhoonestusõiguse seadja on maa asukohajärgne maavanem.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 6. Hoonestamata riigimaale seatakse hoonestusõigus tähtajaga kuni 50 aastat. Hoonestusõiguse seadmise tähtajaga üle 50 aasta otsustab riigimaa valitseja taotlusel Vabariigi Valitsus. Riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1–5 ja 7–8 nimetatud riigivara valitsejad esitavad taotluse keskkonnaministrile, kes esitab materjalid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

Vabariigi Valitsuse otsus peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus, kui see on olemas;



2) hoonestusõiguse tähtaeg;



3) riigimaa valitseja nimi.



Ehitise omaniku kasuks seatava hoonestusõiguse tähtaeg määratakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 15 alusel.

7. Hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel. Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. Pakkumise viisi määrab hoonestusõiguse seadja. Riigimaa avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamise otsustab riigimaa valitseja taotlusel Vabariigi Valitsus. Riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1–5 ja 7–8 nimetatud riigivara valitsejad esitavad taotluse keskkonnaministrile, kes esitab materjalid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsuse otsus peab sisaldama vähemalt käesoleva korra punktis 6 sätestatut.

8. Hoonestusõiguse seadjal on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid hoonestusõiguse seadmisega seotud toimingute teostamiseks.

II. osa HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE EHITISE OMANIKU KASUKS 

9. Riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks esitatakse käesoleva korra juurde lisatud vormikohane avaldus maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus registreerib esitatud avaldused ning väljastab avalduse esitajale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. Tõendis peab olema näidatud avaldaja nimi, avalduse esitamise kuupäev, hoonestusõigusega koormatava maa asukoht ja avalduse registreerimisnumber. Maale hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduste kohta esitab kohalik omavalitsus maavanemale aruande eelnenud perioodil laekunud avalduste osas kaks korda aastas – 1. aprilliks ja 1. oktoobriks. Aruandes peavad sisalduma vähemalt käesoleva punkti kolmandas lauses loetletud andmed.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 10. Avaldusele lisatakse:

1) ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid või nende kinnitatud koopiad (ostu-müügileping jms.) või kehtestatud korras väljaantud ehitusluba;



2) senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt või piiriprotokoll koos piiride plaaniga).
[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 1.01.2004]



11. Kui taotletaval maal asuvad ehitised on mitme isiku kaasomandis, esitavad nad ühise hoonestusõiguse seadmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik kaasomanikud.

111. Käesoleva korra punkti 2 alapunktides 1, 2 ja 5 nimetatud ehitise omanikule, kes ei ole käesoleva korra punktis 9 nimetatud avaldust esitanud, teeb maa asukohajärgne kohalik omavalitsus ettepaneku hoonestusõiguse seadmise avalduse ja vajaduse korral käesoleva korra punktis 10 nimetatud dokumentide esitamiseks ning annab selleks ühekuulise tähtaja. Kui ehitise omanik avaldust nimetatud tähtajaks ei esita, kogub kohalik omavalitsus omal algatusel hoonestusõiguse seadmise seisukohalt tähtsust omavad dokumendid ja selgitab välja asjas tähtsust omavad asjaolud ja koostab hoonestusõiguse seadmise toimiku või koostab maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus koostatud toimiku materjalide põhjal hoonestusõiguse seadmise toimiku, kogudes sellesse vajadusel täiendavalt asjas tähtsust omavad dokumendid, ning teeb käesoleva korra punktis 12 nimetatud toimingud.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 112. Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 6 nimetatud ehitise omanikule, kes ei ole käesoleva korra punktis 9 nimetatud avaldust esitanud, teeb maa asukohajärgne maavanem ettepaneku hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamiseks maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja annab selleks ühekuulise tähtaja. Samaaegselt edastab maavanem maa ostueesõigusega erastamise toimikust hoonestusõiguse seadmise seisukohalt tähtsust omavate dokumentide koopiad kohalikule omavalitsusele. Kui ehitise omanik avaldust nimetatud tähtajaks ei esita, koostab kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamise menetluses koostatud toimiku materjalide põhjal hoonestusõiguse seadmise toimiku ning kogub sellesse vajaduse korral täiendavalt asjas tähtsust omavad dokumendid ning teostab käesoleva korra punktis 12 nimetatud toimingud.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 12. Hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduse alusel kohalik omavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamise päevast arvates:

1) avab hoonestusõiguse seadmise toimiku;



2) kontrollib taotleja õigust taotleda hoonestusõigust;



3) määrab kindlaks ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale;


[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007]

4) selgitab ehitise eeldatava püsimise aja;



5) kogub tema poolt vajalikuks peetavate asutuste kooskõlastused ja seisukohad.



13. Kogutud dokumentide alusel langetab kohalik omavalitsus hiljemalt kahe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse registreerimise päevast arvates otsuse, milles peab olema sätestatud:

1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus viidetega maareformi seaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ning käesoleva korra vastavatele sätetele;



2) hoonestusõigusega koormatava maatüki aadress, suurus ja katastritunnus, kui see on olemas;



3) katastriüksuse sihtotstarve (maakasutuse sihtotstarve);



4) hoonestusõiguse tähtaeg;



5) ehitiste loetelu;



6) maa maksustamishind;



7) taotlused servituutide või kasutuspiirangute seadmiseks koos viidetega sätetele, mille alusel servituudi või kasutuspiirangu seadmist taotletakse;



8) andmed isiku kohta, kelle kasuks hoonestusõigus seatakse (füüsilise isiku puhul – ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja postiaadress; juriidilise isiku puhul – nimetus, äriregistri kood, asukoht ja postiaadress);


[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007]

9) muud tingimused.



14. Kohalik omavalitsus teeb oma otsuse avalduse esitanud isikule või isikule, kelle kasuks seatakse sundhoonestusõigus, teatavaks allkirja vastu (tähitud kirjaga) ning saadab selle koos hoonestusõiguse seadmise toimikuga riigimaa valitsejale, kes:
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007]

1) viib vajaduse korral läbi maa erakorralise hindamise maa maksumuse (väärtuse) määramiseks;



2) kogub tema poolt vajalikuks peetavate isikute kooskõlastused ja seisukohad hoonestusõiguse seadmise tingimuste kohta. Isik, kelle poole hoonestusõiguse seadja pöördub, on kohustatud andma oma kooskõlastuse või seisukoha 15 päeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul kooskõlastust ega seisukohta ei esitata, loetakse hoonestusõiguse seadmine kooskõlastatuks tingimusteta;



3) määrab kindlaks hoonestusõiguse seadmise tingimused vastavalt käesoleva korra neljandale osale.



15. Juhul kui hoonestusõigusega koormatav maa ei ole jäetud riigi omandisse, edastab kohalik omavalitsus toimiku Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a. määrusega nr 226 kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korras» toodud maa riigi omandisse jätmise otsustajale, kes korraldab maa riigi omandisse jätmise ja riigi maakatastris registreerimise. Maa kinnistusraamatusse kandmise korraldab riigimaa valitseja. Sel juhul lisatakse toimikusse dokumendid, mis on vajalikud maa riigi omandisse jätmiseks vastavalt maa riigi omandisse jätmise korrale.

16. Hoonestusõiguse seadja fikseerib ühe kuu jooksul pärast maatüki kinnistusraamatusse kandmist oma otsusega hoonestusõiguse seadmise tingimused. Lisaks käesoleva korra punktis 13 märgitud andmetele sätestatakse hoonestusõiguse aastatasu suurus ja tasumise kord ning vajaduse korral hoonestusõiguse seadmise muud tingimused.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 17. Käesoleva korra punktis 16 nimetatud otsus tehakse hoonestusõiguse taotlejale või isikule, kelle kasuks seatakse sundhoonestusõigus, teatavaks allkirja vastu või tähitud kirjaga.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 18. Maa kinnistamise järel sõlmib hoonestusõiguse seadja oma otsuses sätestatud tingimustel hoonestajaga hoonestusõiguse seadmise lepingu 6 kuu jooksul taotlejale otsuse teatavaks tegemisest.Kui isik ei sõlmi nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingut, seatakse isiku kasuks sundhoonestusõigus.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 19. Kui maareformi seaduse ja sellest tulenevate õigusaktidega sätestatud korras on sõlmitud riigimaa rendi või tasuta kasutamise leping, mille tingimuseks on ehitise püstitamine, kantakse see maa kinnistusraamatusse rendileandja või kasutada andja avalduse alusel. Maatüki kinnistamise järel sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping. Kui riigimaa rentnik või tasuta kasutaja ei ole nõus sõlmima hoonestusõiguse lepingut, kohaldatakse käesoleva korra punkti 22 sätteid.

20. Kui riigimaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse sundhoonestusõigus, esitab hoonestusõiguse seadja pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist notariaalselt tõestatud avalduse ehitise teenindamiseks vajaliku maa kinnistusraamatusse kandmiseks.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 21. Ehitise teenindamiseks vajaliku riigimaa kinnistusraamatusse kandmisest teatab hoonestusõiguse seadja ehitise omanikule ühe kuu jooksul kinnistusraamatusse kande tegemise päevast arvates.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 22. Kui ehitise omanik ei ole ühe aasta jooksul riigimaa kinnistusraamatusse kandmisest arvates esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, seab hoonestusõiguse seadja hoonestusõiguse lisaks käesoleva korra punktis 16 sätestatule järgmistel tingimustel:

1) hoonestusõiguse tähtaeg määratakse vastavalt eeldatavale ehitise püsimise ajale;



2) hoonestajal on lubatud koormata hoonestusõigust asjaõigusega ainult hoonestusõiguse seadja eelneval kirjalikul nõusolekul.



3) hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks.


[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 23. Hoonestusõiguse seadja esitab käesoleva korra punkti 22 alusel hoonestusõigusega koormatava maa asukohajärgsele kinnistusosakonnale nõuetekohase hoonestusõiguse kinnistamise avalduse ja oma otsuse.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007]

III. osa HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE HOONESTAMATA RIIGIMAALE 

Hoonestusõiguse seadmise ja avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine

24. Hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmise võivad algatada kohalik omavalitsus, füüsilised või juriidilised isikud või riik. Hoonestusõiguse seadmise algatamiseks esitavad füüsilised ja juriidilised isikud ning kohalik omavalitsus riigimaa valitsejale käesoleva korra juurde lisatud vormi kohase avalduse. Kui riigimaa valitsejat ei ole määratud, siis esitatakse avaldus Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korras» märgitud maa riigi omandisse jätmise otsustajale.

25. Juhul kui hoonestusõigusega koormatav maa ei ole eelnevalt jäetud riigi omandisse, samuti juhul, kui hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmise algatajaks on riik, korraldatakse hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korra» kohaselt maa riigi omandisse jätmine riigi maareservina ning riigi maakatastris registreerimine. Maa kinnistamise ja hoonestusõiguse seadmise korraldab riigimaa valitseja.

26. Riigimaale hoonestusõiguse seadja:

1) määrab käesoleva korra punktide 60 ja 61 alusel hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse;



2) määrab kindlaks riigimaale hoonestusõiguse seadmise tingimused. Nimetatud tingimuste määratlemiseks esitatud pöördumistele on isikud, kelle poole pöördutakse, kohustatud vastama 15 päeva jooksul. Nimetatud tähtaja jooksul pöördumisele vastamata jätmise korral loetakse maale hoonestusõiguse seadmine kooskõlastatuks ilma märkusteta.



27. Ettevalmistustööde järel kinnitab hoonestusõiguse seadja oma otsusega hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused. Otsuses peab olema sätestatud:

1) riigimaale hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus koos viitega riigivaraseaduse vastavale sättele;



2) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus;



3) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus;



4) muud hoonestusõiguse seadmise tingimused tulenevalt käesoleva korra punkti 26 alapunktist 2;



5) pakkumise viis (avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine);



6) osavõtutasu ning tagatisraha suurus ja tasumise kord;



7) nõutavad tagatised (eelläbirääkimistega pakkumise korral);



8) pakkumiste hindamise kriteeriumid (eelläbirääkimistega pakkumise korral);



9) avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija nimi.



28. Hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise viib läbi hoonestusõiguse seadja ise või tema poolt määratud isik või asutus (edaspidi pakkumise korraldaja) kooskõlas käesoleva korra ja maale hoonestusõiguse seadmist reguleerivate muude õigusaktidega.

29. Teate hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise kohta avaldab hoonestusõiguse seadja või pakkumise korraldaja vähemalt üks kuu enne pakkumiste esitamise tähtaega maa asukohajärgse maavanema määratud kohalikus lehes. Teade maale konkursi korras hoonestusõiguse seadmise kohta avaldatakse ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Teates näidatakse ära:

1) pakkumise korraldaja;



2) pakkumise viis;



3) maa asukoht, suurus ja katastritunnus;



4) maa sihtotstarve;



5) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus;



6) hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg;



7) osavõtutasu ning tagatisraha suurus, nende tasumise kord;



8) avalduste esitamise koht, aeg (kuupäev, kellaaeg) ja viis;



9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht;



10) vajaduse korral muud tingimused.


[RT I 1999, 98, 873 - jõust. 01.01.2000] 30. Kõigil isikutel on õigus esitada vastuväiteid pakkumise läbiviimise kohta 15 päeva jooksul hoonestusõiguse seadmise pakkumise teate ilmumisest arvates.

31. Pakkumise korraldaja vaatab vastuväited läbi ja teatab vastuväite esitajale oma otsuse kirjalikult viie päeva jooksul vastuväite saamise päevast arvates.

32. Pakkumise ärajäämise korral avaldatakse vastav teade samades ajalehtedes, kus avaldati teade pakkumise kohta. Vajaduse korral avaldatakse nimetatud teade ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
[RT I 1999, 98, 873 - jõust. 01.01.2000] 33. Enampakkumisel võivad osaleda isikud, kes:

1) on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha;



2) on kirjalikus avalduses nõustunud enampakkumise tingimustega.



34. Pakkumisel osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse pakkumise kohta avaldatud teates märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud:

1) taotleja nimi ja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), juriidilise isiku nimi, asukoht ja registreerimisnumber või registrikood;



2) taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve;



3) kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korral pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus (sõnadega).



35. Esitatud avaldusele lisab taotleja maksekorralduse koopia osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta.

36. Hoonestusõiguse seadmise pakkumisel osalemiseks tasutakse osavõtutasu 5% hoonestusõiguse aastatasu algsummast, kuid mitte üle 5000 krooni ja mitte alla 1000 krooni, samuti tagatisraha 50% hoonestusõiguse aastatasu algsummast. Osavõtutasu summadest kaetakse pakkumiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud.

Hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimine

37. Avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimiseks moodustab hoonestusõiguse seadja või tema poolt volitatud isik vähemalt kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. Komisjoni kuulub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja.

38. Kui pakkumisel soovib osaleda ainult üks isik, loetakse ta pakkumise võitjaks, kui tema pakkumine vastab hoonestusõiguse seadja poolt määratud ja käesoleva korraga kehtestatud tingimustele ja maale seatakse hoonestusõigus avaliku enampakkumise korral hoonestusõiguse aastatasu algsuurusega ning kirjaliku või eelläbirääkimistega pakkumise korral avalduses pakutud hoonestusõiguse aastatasu suurusega.

39. Otsuse pakkumise tulemuste kinnitamise või võitja määramise kohta teeb hoonestusõiguse seadja mitte varem kui viis päeva ja mitte hiljem kui viisteist päeva pärast enampakkumise toimumist või võitja määramise ettepaneku tegemist komisjoni poolt.

40. Pakkumise läbiviimise kohta võib pakkumise korraldajale esitada kirjaliku protesti kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist, kirjaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist või eelläbirääkimistega pakkumise lõppemist. Protesti võivad esitada komisjoni liikmed, pakkumisel osalejad, samuti teised käesoleva korra punktides 33-36 ettenähtud tingimustele vastavad isikud. Pakkumise korraldaja registreerib saadud protesti, vaatab selle läbi ja esitab koos oma arvamusega kolme päeva jooksul registreerimise päevast arvates hoonestusõiguse seadjale, kes viie päeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

41. Pakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud pakkumise korda või hoonestusõiguse seadja on võtnud käesoleva korra punkti 40 kohaselt vastu otsuse protesti rahuldamise kohta.

42. Pakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui ei laekunud ühtegi pakkumise tingimustele vastavat avaldust. Teistkordse pakkumise korraldamisel võib hoonestusõiguse seadja muuta pakkumise tingimusi.

43. osa võtutasu ei tagastata. Isikutele, kes on esitanud avalduse ja osalesid pakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, tagastatakse tagatisraha 10 päeva jooksul pärast pakkumise tulemuste kinnitamist. Pakkumise võitjal arvestatakse tasutud tagatisraha hoonestusõiguse tasu katteks. Pakkumise tulemuse kinnitamata jätmise korral tagastatakse tagatisraha kõigile pakkumises osalenutele. 

44. Avalik enampakkumine on suuline või kirjalik. Suuline enampakkumine viiakse läbi käesoleva korra punktide 45–52 kohaselt ja kirjalik enampakkumine punktide 53-56 kohaselt.

45. Enne enampakkumise algust osalejad registreeritakse ja neile antakse registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni. Enampakkumisel osalejad annavad allkirja, millega nad tõendavad, et on teadlikud konkursi tingimustest.

46. Enampakkumise alguses tutvustab käesoleva korra punkti 37 kohaselt moodustatud komisjoni esimees komisjoni koosseisu ja pakkumise korraldaja poolt määratud avaliku enampakkumise läbiviijat. Kui enampakkumise läbiviija osas on osalejatel taandusi, otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise võimaluse. Enampakkumise läbiviija taandamise korral ja kõigi osalejate nõusolekul võib üks komisjoni liikmetest täita enampakkumise läbiviija kohuseid.

47. Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviija tutvustab osalejatele enampakkumise läbiviimise korda ja teatab osalejad ning nende registreerimisnumbrid.

48. Pakkumise sammu otsustab komisjon ja selle teeb enampakkumise läbiviija teatavaks enne enampakkumise algust. Minimaalne pakkumise samm sõltub hoonestusõiguse tasu algsuurusest ning on järgmine:

Tasu algsuurus

Pakkumise samm

kuni 5000 krooni aastas

100 krooni

5000 kuni 20 000 krooni aastas

500 krooni

üle 20 000 krooni aastas

1000 krooni



Komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või sellel osaleja.

49. Enampakkumine algab alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögiga. Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel.

50. Enampakkumise läbiviijal on õigus:

1) teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel;



2) nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel;



3) peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist;



4) jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta.



51. Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast suurima pakutud hoonestusõiguse aastatasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige suurema pakkumise teinud osaleja.

52. Enampakkumise protokollimise käesoleva korra juurde lisatud vormi kohaselt tagab pakkumise korraldaja. Komisjoni liikmed ja enampakkumise läbiviija kirjutavad protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu. Protokollile lisatakse pakkumiste leht. Pakkumiste lehele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui pakkumisel osales ainult üks isik.

53. Kirjalikul avalikul enampakkumisel esitatakse pakkumised kinnistes ümbrikutes märkega «Pakkumine» vahetult pakkumise korraldajale või saadetakse need talle posti teel. Ümbrikule peab olema kirjutatud, missuguse katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse. Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise tingimustele. Pakkumise korraldaja peab suletud ümbriku saamise registreerima.

54. Pakkumised peavad vastama käesoleva korra punktide 33-36 nõuetele ja sisaldama täiendavalt järgmisi andmeid:

1) pakkumise suurus (hoonestusõiguse aastatasu) sõnadega;



2) pakkumise esitaja allkiri, juriidilisel isikul pitser ja pakkumise esitaja volitusi tõendav dokument.



55. Ümbrikud avab käesoleva korra punkti 37 kohaselt moodustatud komisjon üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik soovijad. Pakkumine, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Võrdsete suuremate pakkumiste korral antakse need pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Võrdseteks loetakse pakkumised, mis erinevad vähem kui 5%. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõige suurem pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse enampakkumise võitjaks suurima pakkumise tegija. Kui teise ringi pakkumised erinevad vähem kui 5%, selgitatakse võitja läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste protokollimise tagab pakkumise korraldaja.

56. Pakkumised protokollitakse. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise tulemustest teatab pakkumise korraldaja viivitamata kirjalikult kõigile osavõtjatele.

57. Eelläbirääkimistega pakkumisel tehakse pakkumised kirjalikult. Pakkumised esitatakse käesoleva korra punktides 34 ja 53 sätestatud korras.

58. Ümbrikud avab käesoleva korra punkti 37 kohaselt moodustatud komisjon üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik pakkumise teinud isikud. Pakkumine, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Komisjoni otsuse alusel kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Läbirääkimisi nõuetekohase pakkumise teinud osaleja või osalejatega peab komisjon. Läbirääkimiste lõppemisest peab komisjon kõiki pakkumises osalejaid kirjalikult informeerima.

59. Otsuse võitja kohta teeb komisjon. Nimetatud otsuse kinnitab hoonestusõiguse seadja. Eelläbirääkimistega pakkumistel ei pea parima pakkumisena käsitama suurima tasu pakkumist, kui muud tingimused koos võimaldavad käsitada teise osaleja poolt tehtud pakkumist paremana.

IV. osa HOONESTUSÕIGUSE LEPINGU TINGIMUSED 

60. Hoonestusõiguse aastatasu määrab hoonestusõiguse seadja, lähtudes maa maksustamishinnast, või viib vajaduse korral maa maksumuse (väärtuse) määramiseks läbi maa erakorralise hindamise.

61. Hoonestusõiguse aastatasu suurus sõltub katastriüksuse sihtotstarbest (maakasutuse sihtotstarbest) järgmiselt:
 – ärimaa, 5% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest;
 – tootmismaa, 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest;
 – transpordimaa, 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest;
 – katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest.

62. Hoonestamata maale hoonestusõiguse seadmisel määratakse hoonestusõiguse aastatasu algsuurus vastavalt käesoleva korra punktides 60 ja 61 sätestatule. Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib hoonestusõiguse seadja pakkumise võitjaga pakkumise tulemuste kinnitamisel määratud hoonestusõiguse aastatasu suuruses.

63. Kui hoonestusõiguse lepingu sõlmimise aluseks on rendileping, mille tingimuseks on ehitise püstitamine, määratakse hoonestusõiguse tasu vastavalt käesoleva korra punktis 61 sätestatud määradele, võttes aluseks hoonestusõiguse tasu määramise ajal kehtiva maa maksustamishinna.

64. Kui pakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, on pakkumise korraldajal õigus tühistada läbiviidud pakkumise tulemused ja korraldada pakkumine uuesti. Pakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei tagastata. Tagastamata jääv tagatisraha kantakse vastavalt käesoleva korra punktile 65 riigieelarvesse.

65. Hoonestusõiguse tasu laekub hoonestusõiguse seadjale, kes kannab selle riigieelarvesse vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 16 lõikele 4 rahandusministri poolt kehtestatud korras.

66. Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus.

67. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks.

68. Hoonestusõiguse tasu makstakse Eesti Vabariigis käibivates maksevahendites. Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

69. Hoonestusõiguse seadmisel riigimaale on hoonestusõiguse seadjal õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge.

70. Maa parendamine hoonestaja poolt, mille tulemusena tõuseb maa maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse seadjale hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise aluseks.

71. Riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ei vastuta hoonestusõiguse seadja ehitusloa saamise ja maa puuduste eest.

72. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks või valmis ehitama poolelioleva ehitise. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse lõpetamist ja kinnistusregistri kande kustutamist.

73. Hoonestusõiguse leping peab sisaldama poolte kokkuleppe hoonestusõiguse koormamise kohta reaalkoormatisega maaomaniku kasuks, samuti reaalkoormatise suuruse muutmise ning sellekohaste kannete kinnistusraamatusse tegemise kohta.

74. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel tehtud kulude hüvitamiseks tasub hoonestaja enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist kohalikule omavalitsusele 350 krooni ja hoonestusõiguse seadjale 1% hoonestusõigusega koormatava maa maksustamishinnast. Hoonestusõiguse seadja võib ülalnimetatud 1%-list hüvitist kasutada teiste maatükkide hoonestusõigusega koormamise kulude katteks, ülejäänud summad kantakse vastavalt käesoleva korra punktile 65 riigieelarvesse. Hoonestusõiguse seadmisel käesoleva korra punktis 22 sätestatud korras liidetakse käesolevas punktis sätestatud kulud esimesele hoonestusõiguse tasu osamaksele.

75. Hoonestusõiguse seadmise lepingule kirjutab riigi nimel alla hoonestusõiguse seadja või tema poolt volitatud isik kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Hoonestusõiguse leping sõlmitakse notariaalses vormis ning hoonestaja esitab kinnistusosakonnale hoonestusõiguse kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Lepingu notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama ka asjaõiguslepingu sätteid.
[RT I 2007, 17, 85 - jõust. 02.03.2007] 76. Enne hoonestusõiguse kandmist kinnistusraamatusse korraldab hoonestusõiguse seadja riigi kinnistu ja seda koormava hoonestusõiguse kandmise riigivara registrisse.

77. Hoonestusõiguse seadja on kohustatud 10 päeva jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingu jõustumisest arvates teatama sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 19 lõikele 6.
[RT I 1999, 98, 873 - jõust. 01.01.2000]

78. [Kehtetu – RT I 2007, 17, 85 – jõust. 2.03.2007]



79. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad riigimaale püstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadjalt hüvitust ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses. Hoonestusõiguse seadjal on õigus esitada ehitiste äravedamise nõue ainult juhul, kui kooskõlas kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud maa majandusliku otstarbe muutmine või uus hoonestamine.

Lisa 1
«Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra»
juurde



Hoonestusõiguse seadmise avaldus

Taotleja

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

või juriidilise isiku nimi,

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

registreerimisnumber või registrikood, asukoha aadress,

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

arveldusarve number või

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

muud rekvisiidid, läbirääkimisi pidama volitatud isiku nimi)

Käesolevaga taotlen hoonestusõigust järgmisele maatükile:
 – taotletava maa asukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(maakond, vald, küla, linn - aadress)

– maatüki ligikaudne suurus on . . . . . . . . . . . . . . . . . .m2 (ha);
 – hoonestusõiguse seadmist taotlen mulle omandiõiguse alusel kuuluvate hoonete teenindamiseks vajalikule maale

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(loetleda olemasolevad hooned ja rajatised)

– hoonestusõiguse seadmist taotlen hoonestamata maale järgmiste hoonete ja rajatiste püstitamiseks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(loetleda ehitatavad hooned ja rajatised)
 – hoonete püsimise (ekspluateerimise) eeldatav tähtaeg on . . . . . . . ( . . . . . . . . .) aastat.

(sõnadega)

Käesolevat avaldust esitades kinnitan ühtlasi, et olen tuttav hoonestusõiguse seadmist reguleerivate õigusaktidega. Kohustun katma kõik kinnistu moodustamise ja registreerimisega ning hoonestusõiguse lepingu ettevalmistamisega seotud kulud enne hoonestusõiguse lepingu allakirjutamist.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(avalduse esitamise kuupäev) (taotleja või volitatud isiku allkiri)

Lisa: Taotletava maa asukoha skeem mõõtkavas 1:10 000 (linnas 1:2000 või 1:500)

Lisa 2
«Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra» juurde



Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise

protokoll nr. . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

pakkumise läbiviimise koht)

«. . . » . . . . . . . . . . . . . . . . 199. . .

(läbiviimise aeg)

Pakkumise läbiviimise komisjon:

esimees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(ees- ja perekonnanimi) (ametinimetus)

liikmed: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Küsimusi pakkumise läbiviimise korra kohta ja taandusi komisjoni koosseisu
osas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(esitati / ei esitatud)

Pakkumise objekt:
1. Asukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Pindala . . . . . . . m2 (ha)

3. Katastritunnus . . . .

4. Maakasutuse sihtotstarve . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Maa hoonestusõiguse aastatasu . . . . . . . . . . . . .

algsuurus . . . . . . . . . . . krooni.

Pakkumisel osalejad:

1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(nimi, aadress, telefon, taotluse esitamise kuupäev)

2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(jne.)

Pakkumisel selgunud maa hoonestusõiguse aastatasu lõppsuurus . . . . . krooni

( . . . . . . . . . . . . . . . . ).

(summa sõnadega)

Pakkumise võitja

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Komisjoni esimees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . / /

Komisjoni liikmed: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . / /

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . / /

Pakkumise läbiviija . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . / /

(suulise enampakkumise korral) (allkirjad)

Protokolli lisa: Pakkumiste leht . . . . lehel.