Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping
Vastu võetud 29.06.2009
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Artikkel 1. Lepingu subjekt
Lepingut kohaldatakse selle isiku suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.
Artikkel 2. Lepingu ese
1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsusüksuse kehtestatud tulumaksude suhtes, sõltumata nende kogumise viisist.
2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt võetavat maksu, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu.
3. Maksud, mille suhtes lepingut eelkõige kohaldatakse, on:
a)
Eestis: tulumaks;
b) Iisraelis:
i) tulumaks ja äriühingumaks
(sealhulgas vara võõrandamisest saadud kasu maks) ning
ii)
kinnisvara maksustamise seaduse alusel kehtestatud vara võõrandamisest
saadud kasu maks.
4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.
Artikkel 3. Põhimõisted
1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid
järgmises tähenduses:
a) Eesti tähendab Eesti
Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti
territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste
kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi
merepõhja ja maapõue ning seal leiduvate loodusvarade suhtes;
b)
Iisrael tähendab Iisraeli Riiki ja geograafilises mõttes selle
territooriumi, samuti territoriaalmerd ja välispiiriga külgnevat
mereala, sealhulgas merepõhja ja maapõue, kus Iisraeli Riigi valitsusel
on maksustamise õigused ja kus Iisraeli Riik kooskõlas rahvusvahelise
õiguse ja Iisraeli Riigi seadustega teostab oma suveräänseid või muid
õigusi ning jurisdiktsiooni;
c) isik hõlmab füüsilist
isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust;
d) äriühing
on juriidiline isik või muu iseseisev majandusüksus, mida maksustatakse
kui juriidilist isikut;
e) ettevõtja mõistet kohaldatakse
mis tahes äritegevuse suhtes;
f) lepinguosalise riigi
ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja
on kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi
residendist ettevõtja;
g) rahvusvaheline vedu on
lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul,
kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis;
h)
pädev ametiisik on:
i) Eestis rahandusminister või tema
volitatud esindaja;
ii) Iisraelis rahandusminister või tema volitatud
esindaja;
i) kodanik on:
i) lepinguosalise riigi
kodakondsusega füüsiline isik;
ii) juriidiline isik või muu
isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel;
j)
äritegevus hõlmab kutsetegevust ja ettevõtlust.
2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest, arvestades, et maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.
Artikkel 4. Resident
1. Selles lepingus tähendab mõiste lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle riigi seaduste alusel maksukohustuslane elu- või asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise koha või muu sellise kriteeriumi järgi; mõiste hõlmab ka riiki ja kohalikku omavalitsusüksust. Mõiste ei hõlma isikut, kes on selles riigis maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles riigis.
2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi
resident, määratakse tema õiguslik seisund järgmiselt:
a)
ta on selle riigi resident, kus tal on kodu;
b) kui tal on kodu
mõlemas riigis või tal ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle
riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud
sidemed (eluliste huvide keskus);
c) kui eluliste huvide
keskust ei ole võimalik kindlaks määrata, siis on ta selle riigi
resident, kus ta tavaliselt viibib;
d) kui isik viibib tavaliselt
mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta
selle riigi resident, mille kodanik ta on;
e) kui isik on mõlema
lepinguosalise riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi lepinguosalise
riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate
ametiisikute kokkuleppel.
3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, lahendavad lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud küsimuse kokkuleppe teel; see ei kehti füüsilise isiku kohta.
Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht
1. Selles lepingus tähendab mõiste püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.
2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
a) juhtkonna
asukohta;
b) filiaali;
c) kontorit;
d) tehast;
e) töökoda ja
f)
kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade
kaevandamise kohta.
3. Ehitusplatsi või ehitus- või seadmestamistöid käsitatakse püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui seal tegutsetakse või selliseid töid tehakse üle kaheteistkümne kuu.
4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks
ettevõtja äritegevuse kindlat kohta, kus:
a) ettevõtja
kasutab ehitist üksnes talle kuuluva kauba ladustamiseks, väljapanekuks
või kohaletoimetamiseks;
b) ettevõtja hoiab oma kaubavaru üksnes
ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;
c)
ettevõtja hoiab endale kuuluvat ja teisele ettevõtjale üksnes
töötlemiseks antavat kaupa;
d) ostetakse üksnes ettevõtjale
vajalikku kaupa või kogutakse talle vajalikku teavet;
e) tehakse
muid üksnes ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid;
f)
tehakse ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid mitmel
punktides a–e loetletud eesmärgil.
5. Kui isik tegutseb ettevõtja nimel ning on volitatud sõlmima ja tavaliselt sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtja nimel lepinguid, siis lõigetest 1 ja 2 olenemata on ettevõtjal selles riigis püsiv tegevuskoht nende tehingute kaudu, mis on teinud tema nimel tegutsev isik; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust selle lõike tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks; see lõige ei kehti lõikes 6 nimetatud isikute kohta.
6. Ettevõtjal ei ole teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta, kui tema äritegevus selles riigis toimub ainult maakleri, komisjonäri või muu sõltumatu vahendaja kaudu ja selle isiku tegevust võib käsitada tema tavapärase äritegevusena.
7. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist äriühingut või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.
Artikkel 6. Kinnisvaratulu
1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada selles teises riigis.
2. Mõiste kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvarana kinnisasja päraldist, optsiooni või muud sama laadi kinnisvaraga seotud õigust, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest. Kinnisvarana ei käsitata laeva, paati ega õhusõidukit.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulu suhtes.
4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka selle tulu suhtes, mida ettevõtja saab kinnisvarast.
Artikkel 7. Ärikasum
1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasum maksustatakse ainult selles riigis. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale.
2. Lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht ta on.
3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal.
4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit juhul, kui meetodi rakendamise tulemus on kooskõlas selle artikli põhimõtetega.
5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma tarbeks.
6. Eelmistes lõigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta.
7. Kui kasum hõlmab lepingu teistes artiklites käsitletud tulu, kohaldatakse sellele teisi asjakohaseid sätteid.
Artikkel 8. Mere- ja õhuvedu
1. Lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasum maksustatakse ainult selles riigis.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka kasumi suhtes, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.
Artikkel 9. Seotud ettevõtjad
1. Kui
a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb
teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat
või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või
b)
samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi
ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus
mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis
ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.
2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mis on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib teine riik kasumilt tasutavat maksusummat, kui see teine riik leiab, et korrigeerimine on õigustatud. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.
Artikkel 10. Dividend
1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.
2. Dividendi võib maksustada ka dividende maksva äriühingu
residendiriigis selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaja on
teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu
määr ületada:
a) 0 protsenti dividendi brutosummast,
kui dividendi saaja on äriühing, kelle otsene osalus dividendi maksva
äriühingu osa- või aktsiakapitalis on vähemalt 10 protsenti;
b)
5 protsenti dividendi brutosummast kõigil muudel juhtudel.
3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis selle
riigi residendist äriühingu makstud dividendi, kui dividendi on makstud:
a)
teise lepinguosalise riigi valitsusele, selle kohalikule
omavalitsusüksusele või keskpangale;
b) pensionifondile või
muule samalaadsele füüsilistele isikutele pensionikindlustust pakkuvale
asutusele, kui selline pensionifond või muu samalaadne asutus on
asutatud ja järelevalvet selle üle teostatakse teise lepinguosalise
riigi seaduste kohaselt.
4. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest (mis ei ole võlanõue) ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu dividendi või muud kasumijaotist seda maksva äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt.
5. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.
6. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega sellelt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskohaga.
Artikkel 11. Intress
1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.
2. Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada 5 protsenti intressi brutosummast.
3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis
selles riigis tekkivat intressi, kui intressi on makstud:
a) teise
lepinguosalise riigi valitsusele, selle kohalikule omavalitsusüksusele
või keskpangale nende antud laenult või krediidilt või muult võlanõudelt;
b)
täielikult teise lepinguosalise riigi omandis oleva väliskaubanduse
rahastamise või kindlustamise asutuse tagatud või kindlustatud laenult,
võlanõudelt või krediidilt;
c) pensionifondile või
muule samalaadsele füüsilistele isikutele pensionikindlustust pakkuvale
asutusele, kui selline pensionifond või muu samalaadne asutus on
asutatud ja järelevalvet selle üle teostatakse teise lepinguosalise
riigi seaduste kohaselt.
4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalises riigis tekkinud intressi saajaks on teise lepinguosalise riigi resident ja sellele residendile on makstud intressi esimesena nimetatud riigi residendi võlgnevuselt, mis on tekkinud kauba või tööstus-, kaubandus- või teadusseadme järelmaksuga müügilt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.
5. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on tagatud või tagamata ja kas see on seotud õigusega osaleda võlgniku kasumis või mitte, eelkõige tulu valitsuse väärtpaberitest või võlakohustustest ja nendega seotud maksetest. Mõiste intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. Hilinenud makse eest võetavat viivist intressina selle artikli tähenduses ei käsitata.
6. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.
7. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsivas tegevuskohas toimuva tegevusega ning kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.
8. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa selle summa, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summa suhtes. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.
Artikkel 12. Litsentsitasu
1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mille saaja on teise lepinguosalise riigi resident, maksustatakse ainult selles teises riigis.
2. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kinofilmi) või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani, salajase valemi või tehnoloogilise protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.
3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.
4. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas toimuva tegevusega ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.
5. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab asja kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summa suhtes. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.
Artikkel 13. Kasu vara võõrandamisest
1. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib kasu maksustada selles teises riigis.
2. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse või muud samalaadsed õigused, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib võõrandamisest saadud kasu maksustada selles teises riigis.
3. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses, või püsiva tegevuskoha võõrandamisest, võib kasu maksustada selles teises riigis.
4. Kui lepinguosalise riigi ettevõtja saab kasu rahvusvahelises veos kasutatava laeva või õhusõiduki või nende kasutamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustatakse kasu ainult selles riigis.
5. Lõigetes 1, 2, 3 ja 4 käsitlemata vara võõrandamisest saadav kasu maksustatakse ainult vara võõrandaja residendiriigis.
Artikkel 14. Palgatöö
1. Arvestades artikleid 15, 17 ja 18, maksustatakse lepinguosalise riigi residendi palk ja töösuhtest saadud muu tasu ainult selles riigis. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib nimetatud tasu maksustada selles teises riigis.
2. Lõikest 1 olenemata maksustatakse lepinguosalise riigi residendi
teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena
nimetatud riigis, kui:
a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises
riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva
kaheteistkümnekuulise perioodi vältel ja
b) tasu maksab
tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise
lepinguosalise riigi resident ja
c) tööandja ei maksa tasu teises
riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.
3. Eelmiste lõigetega ei ole vastuolus maksustada lepinguosalises riigis selle riigi ettevõtja rahvusvahelises veos kasutataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu.
Artikkel 15. Juhatuse liikme tasu
Juhatuse liikme töötasu ja muud seda laadi tasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada selles teises riigis.
Artikkel 16. Esineja ja sportlase tulu
1. Artiklitest 7 ja 14 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada selles teises riigis.
2. Artiklitega 7 ja 14 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase teenitud tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustatakse riigis, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja või sportlane saab tulu lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, mida täielikult või peamiselt rahastatakse lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsusüksuse või lepinguosalise riigi tunnustatud mittetulundusliku asutuse vahenditest. Sel juhul maksustatakse tulu selle lepingu artikli 7 või 14 kohaselt.
Artikkel 17. Pension
1. Lepinguosalise riigi residendi pension või varasema töötamise eest saadav muu seda laadi tasu maksustatakse ainult selles riigis, välja arvatud artikli 18 lõikes 2 nimetatud pension.
2. Lõikest 1 olenemata maksustatakse pension ja lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide alusel makstav muu väljamakse ainult selles riigis.
Artikkel 18. Avalik teenistus
1. a) Palk ja muu tasu, mida lepinguosaline riik või kohalik
omavalitsusüksus maksab isikule riigi või omavalitsusüksuse asutuses
töötamise eest, maksustatakse ainult selles riigis; sätet ei kohaldata
pensionile.
b) Selline palk ja muu tasu maksustatakse ainult teises
lepinguosalises riigis, kui isik on töötanud selles riigis ning ta on:
i)
selle riigi resident ja kodanik või
ii) selle riigi resident,
kuid tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.
2. a) Pension, mida lepinguosaline riik või selle kohalik
omavalitsusüksus maksab või mida nende loodud fondidest makstakse
isikule töötamise eest selle riigi või omavalitsusüksuse asutuses,
maksustatakse ainult selles riigis.
b) Selline pension maksustatakse
ainult teises lepinguosalises riigis, kui pensioni saaja on teise riigi
resident ja kodanik.
3. Lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsusüksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palga ja muu tasu ning pensioni suhtes kohaldatakse artikleid 14, 15, 16 ja 17.
Artikkel 19. Üliõpilase tulu
Lepinguosaline ei maksusta tema riigis üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha riiki asuvast allikast.
Artikkel 20. Õppejõu, õpetaja ja teadlase tulu
1. Tasu, mille õppejõud, õpetaja või teadlane on saanud lepinguosalise riigi ülikoolis, kolledžis, koolis või muus riigi tunnustatud haridusasutuses õpetamise või uurimistöö tegemise eest, maksustatakse ainult teises lepinguosalises riigis juhul, kui isik viibis lepinguosalises riigis õpetamise või uurimistöö tegemise eesmärgil ja kui ta oli vahetult enne seda teise lepinguosalise riigi resident. Lõiget kohaldatakse kahe aasta jooksul alates tema esimesest sel eesmärgil toimunud külastusest.
2. Seda artiklit ei kohaldata juhul, kui uurimistööd on tehtud peamiselt era-, mitte avalikes huvides.
Artikkel 21. Muu tulu
1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse olenemata tulu tekkimise kohast ainult selles riigis.
2. Lõiget 1 ei kohaldata selle tulu suhtes, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes ning kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga; lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulu suhtes. Eelmises lauses nimetatud juhtudel kohaldatakse artiklit 7.
Artikkel 22. Topeltmaksustamise vältimine
1. Eesti residendi puhul välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:
a)
kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud
Iisraelis, vabastab Eesti selle tulu maksust, arvestades punkti b;
b)
kui Eesti resident saab tulu, mida
i) artikli 10 lõike 2 punkti b või
ii)
artikli 11 lõike 2
kohaselt võib maksustada Iisraelis, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Iisraelis tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa maksu seda osa, mis on arvutatud enne mahaarvamist Iisraelist saadud tulult.
2. Iisraeli residendi puhul välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:
a)
kui Iisraeli resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on
maksustatud Eestis, lubab Iisrael selle residendi tulust maha arvata
summa, mis võrdub Eestis tasutud tulumaksuga (arvestades välismaistele
maksudele krediidi andmist käsitlevaid Iisraeli seadusi, mis ei mõjuta
selles lõikes toodud üldpõhimõtet).
Mahaarvatav
summa ei ületa Eesti tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne
maksusumma mahaarvamist Eestis maksustatavalt tulult.
b) kui Iisraeli
residendist äriühing saab dividendi Eesti residendist äriühingult, kelle
osa- või aktsiakapitalist kuulub talle otse või kaudselt vähemalt
25 protsenti, sisaldab Eestis tasutud maks lisaks dividendilt tasutud
maksule ka dividendi maksmise aluseks olevalt tulult tasutud maksu.
3. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt selles riigis maksust vabastatud, võib see riik sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.
Artikkel 23. Võrdne kohtlemine
1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel.
2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuv püsiv tegevuskoht maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsev ettevõtja.
3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi ettevõtjale makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendi puhul; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 8 ega artikli 12 lõikes 5 nimetatud juhtudel.
4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama riigi samalaadse ettevõtjaga.
5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.
Artikkel 24. Vastastikuse kokkuleppe menetlus
1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide seadustest sõltumata esitada kaebuse oma residendiriigi pädevale ametiisikule; kui tema kaebuse suhtes tuleb kohaldada artikli 23 lõiget 1, esitab ta asja menetlemiseks selle lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule, mille kodanik ta on. Kaebus esitatakse menetlemiseks kolme aasta jooksul alates päevast, millal saadi teada lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.
2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe tuleb saavutada kahe aasta jooksul arvates teise riigi pädeva ametiisiku küsimuse ametlikust tõstatamisest ja saavutatud kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide õiguses ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.
3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega konsulteerida ka lepingus käsitlemata juhtudel.
4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult, sealhulgas pädevatest ametiisikutest või nende esindajatest moodustatud ühiskomisjoni kaudu.
Artikkel 25. Teabevahetus
1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu järgimiseks ja lepinguosaliste riikide õigusaktide täitmiseks teavet lepingus nimetatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artikkel 1 teabevahetust ei piira. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma seaduste alusel saadud teavet; teave antakse üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes esimeses lauses nimetatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab. Teavet kasutatakse ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses.
2. Lõiget 1 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
a)
rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide
seaduste ja halduspraktikaga;
b) anda teavet, mis ei ole
lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses
kättesaadav;
c) anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust
või tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille
avaldamine on vastuolus avaliku korraga (ordre public).
Artikkel 26. Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja
Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.
Artikkel 27. Lepingu jõustumine
1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta.
2. Leping jõustub lõikes 1 nimetatud hilisema teate kättesaamise
kuupäeval ja seda kohaldatakse mõlemas lepinguosalises riigis:
a)
lepingu jõustumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist saadud tulult
kinnipeetava maksu suhtes;
b) lepingu jõustumisele järgneva
kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal saadud
tulult tasutava muu maksu suhtes.
Artikkel 28. Lepingu lõpetamine
Leping on jõus, kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Lepinguosaline
riik võib lõpetada lepingu, teatades sellest diplomaatiliste kanalite
kaudu vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu, kuid mitte enne, kui
lepingu jõustumisest on möödunud viis aastat. Sel juhul ei kohaldata
lepingut:
a) teate edastamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist
saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes;
b) teate edastamisele
järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem algaval
maksustamisperioodil saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.
Koostatud 29. juunil 2009. aastal Tallinnas kahes eksemplaris eesti, heebrea ja inglise keeles; tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.
| Eesti Vabariigi valitsuse nimel | Iisraeli Riigi valitsuse nimel |
| Urmas PAET | Avi GRANOT |
PROTOKOLL
Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu allakirjutamisel on pooled kokku leppinud järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa.
1. Artikli 4 lõike 3 suhtes
a) Kui isik on mõlema lepinguosalise riigi resident ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad küsimust lahendada vastastikuse kokkuleppe teel, võetakse arvesse isiku kõrgeima juhtimisorgani asukoht ja isiku asutamise koht ning muud asjaomased tegurid; see ei kehti füüsilise isiku kohta.
b) Lõiget 3 kohaldatakse, kuni Eesti õiguses ei ole kõrgeima
juhtimisorgani asukoht residentsuse määramise kriteerium. Sellise
kriteeriumi kehtestamisel teavitab Eesti pädev ametiisik kohe Iisraeli
pädevat ametiisikut ja lõike 3 asemel kohaldatakse alljärgnevaid sätteid
lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kindlaks määratud
varaseimast võimalikust kuupäevast alates:
„3. Kui isik on
lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis on ta selle
riigi resident, kus asub isiku kõrgeim juhtimisorgan; see ei kehti
füüsilise isiku kohta.»
2. Artikli 15 suhtes
Artiklit 15 ei kohaldata tasu suhtes, mida juhatuse või selles artiklis viidatud muu organi liige saab ülesannete täitmise eest, mis ei kuulu juhatuse või muu sellise organi liikme ülesannete hulka.
3. Maksudest hoidumise või vältimise tõkestamine
See leping ei takista lepinguosalisel riigil oma õiguse kohaldamist maksudest hoidumise või vältimise tõkestamiseks.
Koostatud 29. juunil 2009. aastal Tallinnas kahes eksemplaris eesti, heebrea ja inglise keeles; tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.
| Eesti Vabariigi valitsuse nimel | Iisraeli Riigi valitsuse nimel |
| Urmas PAET | Avi GRANOT |
CONVENTION BETWEEN THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE STATE OF ISRAEL FOR THE AVOIDANCE OF DOUBLE TAXATION AND THE PREVENTION OF FISCAL EVASION WITH RESPECT TO TAXES ON INCOME
Article 1. Persons covered
This Convention shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting States.
Article 2. Taxes covered
1. This Convention shall apply to taxes on income imposed on behalf of a Contracting State or its local authorities, irrespective of the manner in which they are levied.
2. There shall be regarded as taxes on income all taxes imposed on total income or on elements of income including taxes on gains from the alienation of movable or immovable property.
3. The existing taxes to which the Convention shall apply are in
particular:
a) in Estonia: the income tax;
b) in Israel:
(i)
the income tax and company tax (including tax on capital gains); and
(ii)
the tax imposed on gains from the alienation of property according to
the Real Estate Taxation Law.
4. The Convention shall apply also to any identical or substantially similar taxes that are imposed after the date of signature of the Convention in addition to, or in place of, the existing taxes. The competent authorities of the Contracting States shall notify each other of any significant changes that have been made in their respective taxation laws.
Article 3. General definitions
1. For the purposes of this Convention, unless the context otherwise
requires:
a) the term “Estonia” means the Republic of Estonia and,
when used in the geographical sense, means the territory of Estonia and
any other area adjacent to the territorial waters of Estonia within
which, under the laws of Estonia and in accordance with international
law, the rights of Estonia may be exercised with respect to the sea bed
and its sub-soil and their natural resources;
b) the term “Israel”
means the State of Israel and when used in a geographical sense
comprises the territory in which the Government of the State of Israel
has taxation rights, including its territorial sea, as well as those
maritime areas adjacent to the outer limit of the territorial sea,
including seabed and subsoil thereof over which the State of Israel, in
accordance with international law and the laws of the State of Israel,
exercises its sovereign or other rights and jurisdiction.
c) the term
“person” includes an individual, a company and any other body of persons;
d)
the term “company” means any body corporate or any entity that is
treated as a body corporate for tax purposes;
e) the term
“enterprise” applies to the carrying on of any business;
f)
the terms “enterprise of a Contracting State” and “enterprise of the
other Contracting State” mean respectively an enterprise carried on by a
resident of a Contracting State and an enterprise carried on by a
resident of the other Contracting State;
g) the term “international
traffic” means any transport by a ship or aircraft operated by an
enterprise of a Contracting State, except when the ship or aircraft is
operated solely between places in the other Contracting State;
h) the
term “competent authority” means:
(i) in Estonia: The
Minister of Finance or his authorized representative;
(ii) in Israel:
The Minister of Finance or his authorized representative;
i) the term
“national” means:
(i) any individual possessing the
citizenship of a Contracting State;
(ii) any legal person,
partnership or association deriving its status as such from the laws in
force in a Contracting State;
j) the term “business” includes the
performance of professional services and of other activities of an
independent character.
2. As regards the application of the Convention at any time by a Contracting State, any term not defined therein shall, unless the context otherwise requires, have the meaning that it has at that time under the law of that State for the purposes of the taxes to which the Convention applies, any meaning under the applicable tax laws of that State prevailing over a meaning given to the term under other laws of that State.
Article 4. Resident
1. For the purposes of this Convention, the term “resident of a Contracting State” means any person who, under the laws of that State, is liable to tax therein by reason of his domicile, residence, place of management, place of incorporation or any other criterion of a similar nature, and also includes that State and any local authority thereof. This term, however, does not include any person who is liable to tax in that State in respect only of income from sources in that State.
2. Where by reason of the provisions of paragraph 1 an individual is a
resident of both Contracting States, then his status shall be determined
as follows:
a) he shall be deemed to be a resident only of the State
in which he has a permanent home available to him;
b) if he has a
permanent home available to him in both States, or if he has not a
permanent home available to him in either State, he shall be deemed to
be a resident only of the State with which his personal and economic
relations are closer (centre of vital interests);
c) if the State in
which he has his centre of vital interests cannot be determined, he
shall be deemed to be a resident only of the State in which he has an
habitual abode;
d) if he has an habitual abode in both States or in
neither of them, he shall be deemed to be a resident only of the State
of which he is a national;
e) if he is a national of both States or
of neither of them, the competent authorities of the Contracting States
shall settle the question by mutual agreement.
3. Where by reason of the provisions of paragraph 1, a person other than an individual is a resident of both Contracting States, the competent authorities of the Contracting States shall settle the question by mutual agreement.
Article 5. Permanent establishment
1. For the purposes of this Convention, the term “permanent establishment” means a fixed place of business through which the business of an enterprise is wholly or partly carried on.
2. The term “permanent establishment” includes especially:
a)
a place of management;
b) a branch;
c) an office;
d) a factory;
e)
a workshop, and
f) a mine, an oil or gas well, a quarry or any other
place of extraction of natural resources.
3. A building site or construction or installation project constitutes a permanent establishment only if it lasts more than twelve months.
4. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, the term
“permanent establishment” shall be deemed not to include:
a)
the use of facilities solely for the purpose of storage, display or
delivery of goods or merchandise belonging to the enterprise;
b) the
maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the
enterprise solely for the purpose of storage, display or delivery;
c)
the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the
enterprise solely for the purpose of processing by another enterprise;
d)
the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of
purchasing goods or merchandise or of collecting information, for the
enterprise;
e) the maintenance of a fixed place of business solely
for the purpose of carrying on, for the enterprise, any other activity
of a preparatory or auxiliary character;
f) the maintenance of a
fixed place of business solely for any combination of activities
mentioned in sub-paragraphs a) to e), provided that the overall activity
of the fixed place of business resulting from this combination is of a
preparatory or auxiliary character.
5. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2, where a person – other than an agent of an independent status to whom paragraph 6 applies – is acting on behalf of an enterprise and has, and habitually exercises, in a Contracting State an authority to conclude contracts in the name of the enterprise, that enterprise shall be deemed to have a permanent establishment in that State in respect of any activities which that person undertakes for the enterprise, unless the activities of such person are limited to those mentioned in paragraph 4 which, if exercised through a fixed place of business, would not make this fixed place of business a permanent establishment under the provisions of that paragraph.
6. An enterprise shall not be deemed to have a permanent establishment in a Contracting State merely because it carries on business in that State through a broker, general commission agent or any other agent of an independent status, provided that such persons are acting in the ordinary course of their business.
7. The fact that a company which is a resident of a Contracting State controls or is controlled by a company which is a resident of the other Contracting State, or which carries on business in that other State (whether through a permanent establishment or otherwise), shall not of itself constitute either company a permanent establishment of the other.
Article 6. Income from immovable property
1. Income derived by a resident of a Contracting State from immovable property (including income from agriculture or forestry) situated in the other Contracting State may be taxed in that other State.
2. The term “immovable property” shall have the meaning, which it has under the law of the Contracting State in which the property in question is situated. The term shall in any case include property accessory to immovable property, options or similar rights in respect of immovable property, livestock and equipment used in agriculture and forestry, rights to which the provisions of general law respecting landed property apply, usufruct of immovable property and rights to variable or fixed payments as consideration for the working of, or the right to work, mineral deposits, sources and other natural resources. Ships, boats and aircraft shall not be regarded as immovable property.
3. The provisions of paragraph 1 shall apply to income derived from the direct use, letting, or use in any other form of immovable property.
4. The provisions of paragraphs 1 and 3 shall also apply to the income from immovable property of an enterprise.
Article 7. Business profits
1. The profits of an enterprise of a Contracting State shall be taxable only in that State unless the enterprise carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein. If the enterprise carries on business as aforesaid, the profits of the enterprise may be taxed in the other State but only so much of them as is attributable to that permanent establishment.
2. Subject to the provisions of paragraph 3, where an enterprise of a Contracting State carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein, there shall in each Contracting State be attributed to that permanent establishment the profits which it might be expected to make if it were a distinct and separate enterprise engaged in the same or similar activities under the same or similar conditions and dealing wholly independently with the enterprise of which it is a permanent establishment.
3. In determining the profits of a permanent establishment, there shall be allowed as deductions expenses which are incurred for the purposes of the permanent establishment, including executive and general administrative expenses so incurred, whether in the State in which the permanent establishment is situated or elsewhere.
4. Insofar as it has been customary in a Contracting State to determine the profits to be attributed to a permanent establishment on the basis of an apportionment of the total profits of the enterprise to its various parts, nothing in paragraph 2 shall preclude that Contracting State from determining the profits to be taxed by such an apportionment as may be customary; the method of apportionment adopted shall, however, be such that the result shall be in accordance with the principles contained in this Article.
5. No profits shall be attributed to a permanent establishment by reason of the mere purchase by that permanent establishment of goods or merchandise for the enterprise.
6. For the purposes of the preceding paragraphs, the profits to be attributed to the permanent establishment shall be determined by the same method year by year unless there is good and sufficient reason to the contrary.
7. Where profits include items of income which are dealt with separately in other Articles of this Convention, then the provisions of those Articles shall not be affected by the provisions of this Article.
Article 8. Shipping and air transport
1. Profits of an enterprise of a Contracting State from the operation of ships or aircraft in international traffic shall be taxable only in that State.
2. The provisions of paragraph 1 shall also apply to profits from the participation in a pool, a joint business or an international operating agency.
Article 9. Associated enterprises
1. Where
a) an enterprise of a Contracting State participates
directly or indirectly in the management, control or capital of an
enterprise of the other Contracting State, or
b) the same persons
participate directly or indirectly in the management, control or capital
of an enterprise of a Contracting State and an enterprise of the other
Contracting State,
and in either case conditions are made or imposed between the two enterprises in their commercial or financial relations which differ from those which would be made between independent enterprises, then any profits which would, but for those conditions, have accrued to one of the enterprises, but, by reason of those conditions, have not so accrued, may be included in the profits of that enterprise and taxed accordingly.
2. Where a Contracting State includes in the profits of an enterprise of that State – and taxes accordingly – profits on which an enterprise of the other Contracting State has been charged to tax in that other State and the profits so included are profits which would have accrued to the enterprise of the first-mentioned State if the conditions made between the two enterprises had been those which would have been made between independent enterprises, then that other State shall make an appropriate adjustment to the amount of the tax charged therein on those profits if that other State considers the adjustment justified. In determining such adjustment, due regard shall be had to the other provisions of this Convention and the competent authorities of the Contracting States shall, if necessary, consult each other.
Article 10. Dividends
1. Dividends paid by a company which is a resident of a Contracting State to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.
2. However, such dividends may also be taxed in the Contracting State of
which the company paying the dividends is a resident and according to
the laws of that State, but if the beneficial owner of the dividends is
a resident of the other Contracting State the tax so charged shall not
exceed:
a) 0 per cent of the gross amount of the dividends if the
beneficial owner is a company (other than a partnership) which holds
directly at least 10 per cent of the capital of the company paying the
dividends;
b) 5 per cent of the gross amount of the dividends in all
other cases.
3. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article,
dividends paid by a company which is a resident of a Contracting State
shall be exempt from tax in that State if it is paid:
a) to the
Government of the other Contracting State or a local authority or the
Central Bank thereof;
b) to a pension fund or other similar
institution providing pension schemes in which individuals may
participate in order to secure retirement benefits, where such pension
fund or other similar institution is established and controlled in
accordance with the laws of the other Contracting State.
4. The term “dividends” as used in this Article means income from shares not being debt-claims, participating in profits, as well as income from other rights which is subjected to the same taxation treatment as income from shares by the laws of the State of which the company making the distribution is a resident.
5. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if the beneficial owner of the dividends, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State of which the company paying the dividends is a resident through a permanent establishment situated therein and the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with such permanent establishment. In such case the provisions of Article 7 shall apply.
6. Where a company which is a resident of a Contracting State derives profits or income from the other Contracting State, that other State may not impose any tax on the dividends paid by the company, except insofar as such dividends are paid to a resident of that other State or insofar as the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with a permanent establishment situated in that other State, nor subject the company’s undistributed profits to a tax on the company’s undistributed profits, even if the dividends paid or the undistributed profits consist wholly or partly of profits or income arising in such other State.
Article 11. Interest
1. Interest arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.
2. However, such interest may also be taxed in the Contracting State in which it arises and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the interest is a resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed 5 per cent of the gross amount of the interest.
3. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article,
interest arising in a Contracting State shall be exempt from tax in that
State if it is paid:
a) to the Government of the other Contracting
State or a local authority or the Central Bank thereof in relation to
any loan, debt-claim or credit provided by any such bodies;
b) in
respect of a loan, debt-claim or credit guaranteed or insured by an
institution for financing or insurance of international trade, which is
wholly owned by the other Contracting State;
c) to a pension fund or
other similar institution providing pension schemes in which individuals
may participate in order to secure retirement benefits, where such
pension fund or other similar institution is established and controlled
in accordance with the laws of the other Contracting State.
4. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if interest arising in a Contracting State is paid to a resident of the other Contracting State who is the beneficial owner of the interest and such interest is paid with respect to indebtedness arising on the sale on credit, by that resident, of any merchandise or industrial, commercial or scientific equipment to a resident of the first-mentioned State. In such case the provisions of Article 7 of this Convention shall apply.
5. The term “interest” as used in this Article means income from debt-claims of every kind, whether or not secured by mortgage and whether or not carrying a right to participate in the debtor’s profits, and in particular, income from government securities and income from bonds or debentures, including premiums and prizes attaching to such securities, bonds or debentures. The term “interest” shall not include any income, which is treated as a dividend under the provisions of Article 10. Penalty charges for late payment shall not be regarded as interest for the purpose of this Article.
6. The provisions of paragraphs 1, 2 and 3 shall not apply if the beneficial owner of the interest, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the interest arises through a permanent establishment situated therein and the debt-claim in respect of which the interest is paid is effectively connected with such permanent establishment. In such case the provisions of Article 7 shall apply.
7. Interest shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that State. Where, however, the person paying the interest, whether he is a resident of a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment in connection with which the indebtedness on which the interest is paid was incurred, and such interest is borne by such permanent establishment, then such interest shall be deemed to arise in the State in which the permanent establishment is situated.
8. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the interest, having regard to the debt-claim for which it is paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Convention.
Article 12. Royalties
1. Royalties arising in a Contracting State and beneficially owned by a resident of the other Contracting State shall be taxable only in that other State.
2. The term “royalties” as used in this Article means payments of any kind received as a consideration for the use of, or the right to use, any copyright of literary, artistic or scientific work including cinematograph films, any patent, trade mark, design or model, plan, secret formula or process, or for information concerning industrial, commercial or scientific experience.
3. The provisions of paragraph 1 shall not apply if the beneficial owner of the royalties, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the royalties arise through a permanent establishment situated therein and the right or property in respect of which the royalties are paid is effectively connected with such permanent establishment. In such case the provisions of Article 7 shall apply.
4. Royalties shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that State. Where, however, the person paying the royalties, whether he is a resident of a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment in connection with which the liability to pay the royalties was incurred, and such royalties are borne by such permanent establishment, then such royalties shall be deemed to arise in the State in which the permanent establishment is situated.
5. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the royalties, having regard to the use, right or information for which they are paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Convention.
Article 13. Capital gains
1. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of immovable property referred to in Article 6 and situated in the other Contracting State may be taxed in that other State.
2. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of shares or comparable interests deriving more than 50 per cent of their value directly or indirectly from immovable property situated in the other Contracting State may be taxed in that other State.
3. Gains from the alienation of movable property forming part of the business property of a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State, including such gains from the alienation of such a permanent establishment, may be taxed in that other State.
4. Gains derived by an enterprise of a Contracting State operating ships or aircraft in international traffic from the alienation of ships or aircraft operated in international traffic or movable property pertaining to the operation of such ships or aircraft shall be taxable only in that State.
5. Gains from the alienation of any property other than that referred to in paragraphs 1, 2, 3 and 4 shall be taxable only in the Contracting State of which the alienator is a resident.
Article 14. Income from employment
1. Subject to the provisions of Articles 15, 17 and 18, salaries, wages and other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment shall be taxable only in that State unless the employment is exercised in the other Contracting State. If the employment is so exercised, such remuneration as is derived therefrom may be taxed in that other State.
2. Notwithstanding the provisions of paragraph 1, remuneration derived
by a resident of a Contracting State in respect of an employment
exercised in the other Contracting State shall be taxable only in the
first-mentioned State if:
a) the recipient is present in the other
State for a period or periods not exceeding in the aggregate 183 days in
any twelve month period commencing or ending in the fiscal year
concerned, and
b) the remuneration is paid by, or on behalf of, an
employer who is not a resident of the other State, and
c) the
remuneration is not borne by a permanent establishment which the
employer has in the other State.
3. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, remuneration derived in respect of an employment exercised aboard a ship or aircraft operated in international traffic by an enterprise of a Contracting State, may be taxed in that State.
Article 15. Directors’ fees
Directors’ fees and other similar payments derived by a resident of a Contracting State in his capacity as a member of the board of directors or any other similar organ of a company which is a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.
Article 16. Artistes and sportsmen
1. Notwithstanding the provisions of Articles 7 and 14, income derived by a resident of a Contracting State as an entertainer, such as a theatre, motion picture, radio or television artiste, or a musician, or as a sportsman, from his personal activities as such exercised in the other Contracting State, may be taxed in that other State.
2. Where income in respect of personal activities exercised by an entertainer or a sportsman in his capacity as such accrues not to the entertainer or sportsman himself but to another person, that income may, notwithstanding the provisions of Articles 7 and 14, be taxed in the Contracting State in which the activities of the entertainer or sportsman are exercised.
3. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article shall not apply to income derived from activities exercised in a Contracting State by an artiste or a sportsman, if the visit to that State is wholly or mainly supported by public funds of one or both of the Contracting States or local authorities thereof or by an institution which is recognized by one of the Contracting States as a non-for-profit institution. In such a case, the income shall be taxable in accordance with the provisions of Article 7 or Article 14 of this Convention, as the case may be.
Article 17. Pensions
1. Subject to the provisions of paragraph 2 of Article 18 of this Convention, pensions and other similar remuneration paid to a resident of a Contracting State in consideration of past employment shall be taxable only in that State.
2. Notwithstanding the provisions of paragraph 1 of this Article, pensions and other payments made under the social security legislation of a Contracting State shall be taxable only in that State.
Article 18. Government service
1. a) Salaries, wages and other similar remuneration, other than a
pension, paid by a Contracting State or a local authority thereof to an
individual in respect of services rendered to that State or authority
shall be taxable only in that State.
b) However, such salaries, wages
and other similar remuneration shall be taxable only in the other
Contracting State if the services are rendered in that State and the
individual is a resident of that State who:
(i) is a national of that
State; or
(ii) did not become a resident of that State solely for the
purpose of rendering the services.
2. a) Any pension paid by, or out of funds created by, a Contracting
State or a local authority thereof to an individual in respect of
services rendered to that State or authority shall be taxable only in
that State.
b) However, such pension shall be taxable only in the
other Contracting State if the individual is a resident and a national
of that State.
3. The provisions of Articles 14, 15, 16, and 17 shall apply to salaries, wages and other similar remuneration, and to pensions, in respect of services rendered in connection with a business carried on by a Contracting State or a local authority thereof.
Article 19. Students
Payments which a student, an apprentice or a trainee who is or was immediately before visiting a Contracting State a resident of the other Contracting State and who is present in the first-mentioned State solely for the purpose of his education or training receives for the purpose of his maintenance, education or training shall not be taxed in that State, provided that such payments arise from sources outside that State.
Article 20. Professors, Teachers and Researchers
1. A professor, teacher or scientific researcher who visits one of the Contracting States for the purpose of teaching or engaging in a research at a university, college, school or other educational institution recognized by that State, and who immediately before that visit was a resident of the other Contracting State, shall be taxable only in that other State on any remuneration for such teaching or research. However, this paragraph shall apply only for a period not exceeding two years from the date the individual first visits the first-mentioned State for such purpose.
2. The provisions of this Article shall not apply to income from research if such research is not undertaken in the public interest, but primarily for private benefit of a person.
Article 21. Other income
1. Items of income of a resident of a Contracting State, wherever arising, not dealt with in the foregoing Articles of this Convention, shall be taxable only in that State.
2. The provisions of paragraph 1 shall not apply to income, other than income from immovable property as defined in paragraph 2 of Article 6, if the recipient of such income, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein and the right or property in respect of which the income is paid is effectively connected with such permanent establishment. In such case the provisions of Article 7 shall apply.
Article 22. Elimination of double taxation
1. In the case of a resident of Estonia double taxation shall be avoided
as follows:
a) Where a resident of Estonia derives income which, in
accordance with the provisions of this Convention, has been taxed in
Israel, Estonia shall, subject to the provisions of sub-paragraph b)
exempt such income from tax.
b) Where a resident of Estonia derives
income which in accordance with the provisions of:
(i) sub-paragraph
b) of paragraph 2 of Article 10; or
(ii) paragraph 2 of Article 11
may
be taxed in Israel, Estonia shall allow as a deduction from the tax on
the income of that resident an amount equal to the tax paid in Israel.
Such deduction shall not, however, exceed the part of the tax, as
computed before the deduction is given, which is attributable to such
items of income derived from Israel.
2. In the case of Israel, double taxation shall be eliminated as follows:
a)
Where a resident of Israel derives income which, in accordance with the
provisions of this Convention, has been taxed in Estonia, Israel shall
(subject to the laws of Israel regarding the allowance of a credit of
foreign taxes, which shall not affect the general principle contained in
this paragraph) allow as a deduction from the tax on the income of that
resident, an amount equal to the income tax paid in Estonia.
Such
deduction in either case shall not, however, exceed that part of the
income tax as computed before the deduction is given, which is
attributable, as the case may be, to the income which may be taxed in
Estonia.
b) Where such income is a dividend paid by a company which
is a resident of Estonia to a company which is a resident of Israel and
which owns not less than 25 per cent of the share capital of the company
paying the dividend, the credit shall take into account tax paid by that
company in respect of its income out of which the dividends were
distributed.
3. Where in accordance with any provision of this Convention income derived by a resident of a Contracting State is exempt from tax in that State, such State may nevertheless, in calculating the amount of tax on the remaining income of such resident, take into account the exempted income.
Article 23. Non-discrimination
1. Nationals of a Contracting State shall not be subjected in the other Contracting State to any taxation or any requirement connected therewith, which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which nationals of that other State in the same circumstances, in particular with respect to residence, are or may be subjected.
2. The taxation on a permanent establishment, which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State, shall not be less favorably levied in that other State than the taxation levied on enterprises of that other State carrying on the same activities.
3. Except where the provisions of paragraph 1 of Article 9, paragraph 8 of Article 11, or paragraph 5 of Article 12, apply, interest, royalties and other disbursements paid by an enterprise of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall, for the purpose of determining the taxable profits of such enterprise, be deductible under the same conditions as if they had been paid to a resident of the first-mentioned State.
4. Enterprises of a Contracting State, the capital of which is wholly or partly owned or controlled, directly or indirectly, by one or more residents of the other Contracting State, shall not be subjected in the first-mentioned State to any taxation or any requirement connected therewith which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which other similar enterprises of the first-mentioned State are or may be subjected.
5. This Article shall not be construed as obliging a Contracting State to grant to residents of the other Contracting State any personal allowances, relieves and reductions for taxation purposes on account of civil status or family responsibilities which it grants to its own residents.
Article 24. Mutual agreement procedure
1. Where a person considers that the actions of one or both of the Contracting States result or will result for him in taxation not in accordance with the provisions of this Convention, he may, irrespective of the remedies provided by the domestic law of those States, present his case to the competent authority of the Contracting State of which he is a resident or, if his case comes under paragraph 1 of Article 23, to that of the Contracting State of which he is a national. The case must be presented within three years from the first notification of the action resulting in taxation not in accordance with the provisions of the Convention.
2. The competent authority shall endeavor, if the objection appears to it to be justified and if it is not itself able to arrive at a satisfactory solution, to resolve the case by mutual agreement with the competent authority of the other Contracting State, with a view to the avoidance of taxation, which is not in accordance with the Convention. An agreement shall be reached within a period of two years after the question was formally raised by the other competent authority and the agreement shall be implemented notwithstanding any time limits in the domestic law of the Contracting States.
3. The competent authorities of the Contracting States shall endeavor to resolve by mutual agreement any difficulties or doubts arising as to the interpretation or application of the Convention. They may also consult together for the elimination of double taxation in cases not provided for in the Convention.
4. The competent authorities of the Contracting States may communicate with each other directly, including through a joint commission consisting of themselves or their representatives, for the purpose of reaching an agreement in the sense of the preceding paragraphs.
Article 25. Exchange of information
1. The competent authorities of the Contracting States shall exchange such information as is necessary for carrying out the provisions of this Convention or of the domestic laws of the Contracting States concerning taxes covered by this Convention, insofar as the taxation there under is not contrary to the Convention. The exchange of information is not restricted by Article 1. Any information received by a Contracting State shall be treated as secret in the same manner as information obtained under the domestic laws of that State and shall be disclosed only to persons or authorities (including courts and administrative bodies) concerned with the assessment or collection of, the enforcement or prosecution in respect of, or the determination of appeals in relation to the taxes referred to in the first sentence. Such persons or authorities shall use the information only for such purposes. They may disclose the information in public court proceedings or in judicial decisions.
2. In no case shall the provisions of paragraph 1 be construed so as to
impose on a Contracting State the obligation:
a) to carry out
administrative measures at variance with the laws and administrative
practice of that or of the other Contracting State;
b) to supply
information which is not obtainable under the laws or in the normal
course of the administration of that or of the other Contracting State;
c)
to supply information which would disclose any trade, business,
industrial, commercial or professional secret or trade process, or
information, the disclosure of which would be contrary to public policy (ordre
public).
Article 26. Members of diplomatic missions and consular posts
Nothing in this Convention shall affect the fiscal privileges of members of diplomatic missions or consular posts under the general rules of international law or under the provisions of special agreements.
Article 27. Entry into force
1. The Contracting States shall notify each other in writing, through diplomatic channels, that the legal procedures required by their law for the entry into force of this Convention have been completed.
2. The Convention shall enter into force on the date of the receipt of
the later of the notifications referred to in paragraph 1 and its
provisions shall have effect in both Contracting States
a) in respect
of taxes withheld at source, on income derived on or after the first day
of January in the calendar year following the year in which the
Convention enters into force;
b) in respect of other taxes on income,
for taxes chargeable for any fiscal year beginning on or after the first
day of January in the calendar year following the year in which the
Convention enters into force.
Article 28. Termination
This Convention shall remain in force until terminated by a Contracting
State. Either Contracting State may, after the expiration of a period of
five years from the date of its entry into force, terminate the
Convention, through diplomatic channels, by giving notice of termination
at least six months before the end of any calendar year. In such event,
the Convention shall cease to have effect:
a) in respect of taxes
withheld at source, on income derived on or after the first day of
January in the calendar year following the year in which the notice is
given;
b) in respect of other taxes on income, for taxes chargeable
for any taxation year beginning on or after the first day of January in
the calendar year following the year in which the notice is given.
Done in duplicate in Tallinn this 29 day of June 2009, in the Estonian, Hebrew and English languages, all three texts being equally authentic. In the case of divergence between any of the texts, the English text shall prevail.
| For the Government of the Republic of Estonia | For the Government of the State of Israel |
| Urmas PAET | Avi GRANOT |
PROTOCOL
At the signing of the Convention between the Republic of Estonia and the State of Israel for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income, the undersigned have agreed that the following provisions shall form an integral part of the Convention:
1. Ad Article 4 paragraph 3
a) Where a person other than an individual is a resident of both Contracting States and the competent authorities are trying to settle the question by mutual agreement, they shall have regard to such factors as the place of effective management, the place where it was incorporated or otherwise constituted and any other relevant factors.
b) It is understood that the provisions of paragraph 3 are applicable as
long as the place of effective management criterion for the
determination of residence is not used under the domestic legislation of
Estonia. In the case of implementation of such criterion, the competent
authority of Estonia shall inform the competent authority of Israel as
soon as such criterion is implemented, and the following provisions
shall be applicable, instead of the provisions of paragraph 3, from the
earliest possible date as determined by the competent authorities of
both Contracting States:
“3. Where by reason of the provisions of
paragraph 1, a person other than an individual is a resident of both
Contracting States, then it shall be deemed to be a resident of the
State in which its place of effective management is situated.”
2. Ad Article 15
It is understood that Article 15 shall not apply to any remuneration paid to a member of any board or organ referred to in this Article in connection with his performance of any function other than his function as a member of such body or organ.
3. Prevention of tax evasion or tax avoidance
This Convention shall not prevent a Contracting State from applying its domestic law on the prevention of tax evasion or tax avoidance.
Done in duplicate in Tallinn this 29 day of June 2009, in the Estonian, Hebrew and English languages, all three texts being equally authentic. In the case of divergence between any of the texts, the English text shall prevail.
| For the Government of the Republic of Estonia | For the Government of the State of Israel |
| Urmas PAET | Avi GRANOT |
Facebook
Twitter