Kantavale tulekustutile ja tuletõrje voolikusüsteemile esitatavad nõuded
Vastu võetud 07.12.2009 nr 53
Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse» § 21 lõike 11 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded tuletõrje voolikusüsteemile ja kantava tulekustuti vajadusele ja valikule, paigutusele ning korrashoiule.
§ 2. Mõisted
(1) Kantav tulekustuti (edaspidi tulekustuti) käesoleva määruse tähenduses on tulekustuti, mille mass tööseisundis on alla 20 kg ning mida on võimalik kanda ja kasutada käes hoides.
(2) Objekt käesoleva määruse tähenduses on ehitis või transpordivahend.
2. peatükk
TULEKUSTUTI
§ 3. Tulekustutile esitatavad nõuded
(1) Tulekustuti peab vastama standardiseeriast EVS-EN 3 tulenevatele nõuetele.
(2) Välitingimustes või külmades oludes peab tulekustuti olema sobilik kasutamiseks temperatuuride –30 °C ja +60 °C vahel.
(3) Tulekustuti osadele, mis on surve all, kohaldatakse «Surveseadme ohutuse seaduses» surveseadmele esitatavaid nõudeid.
(4) Kui turule lastav või kasutusele võetav tulekustuti ei vasta käesolevas määruses või standardiseerias EVS-EN 3 sätestatud nõuetele, võib sellist tulekustutit turule lasta või kasutusele võtta üksnes «Tehnilise normi ja standardi seaduse» § 81 lõikes 1 sätestatud alusel.
(5) Tulekustuti pealdis on eesti keeles ning lisaks võib olla mõnes teises üldlevinud võõrkeeles. Tulekustuti pealdis paigutatakse selliselt, et see oleks selgelt loetav ka siis, kui tulekustuti asub kinnituskonksul, klambris või spetsiaalsel alusel.
(6) Tulekustutil, mille tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje «Ettevaatust! Pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks mitte kasutada».
(7) Tulekustutil, mille tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje «Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks». Kirje kõrvale kantakse täht «E».
§ 4. Tulekustuti nõuetele vastavuse tõendamine
Tulekustuti nõuetele vastavust tõendab tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes laseb tulekustuti turule. Nõuetele vastavuse tõendamisel lähtutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest.
3. peatükk
TULEKUSTUTI VALIK NING PAIGUTUS OBJEKTIL
§ 5. Tulekustuti vajadus ja valik
(1) Tulekustuti valikul arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet, keskkonna tingimusi ning objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine sobivust.
(2) Tulekustutid liigitatakse tulekahjuklassidesse kustutatava põlevaine
järgi järgmiselt:
1) A-klass – tahkete ja põlemisel
hõõguvate ainete kustutamiseks;
2) B-klass – põlevvedelike
ja põlemisel sulavate ainete kustutamiseks;
3) C-klass –
põlevgaaside kustutamiseks;
4) D-klassi – metallide
kustutamiseks;
5) F-klass – toiduõlide ja -rasvade kustutamiseks.
(3) Tulekustutite minimaalselt vajalik hulk on:
1) majutus-, õppe-,
ravi- ja hooldeasutuses; spordi-, büroo- ja kogunemishoones; tootmis- ja
laohoones ning -ruumis – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga
tulekustuti iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt kaks
kustutit igale korrusele;
2) garaažis – üks vähemalt 6 kg
tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 300 m2 kohta,
kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Ühe korteriga elamu juures
olevas garaažis ei ole teise tulekustuti olemasolu nõutav.
3)
põlevvedeliku müügikohas ning muus kergesti süttiva materjali hoiukohas,
tootmis- ja laohoones ning -ruumis, kus peale tuleohu on veel
plahvatusoht – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti
iga 50 m2 kohta, kuid vähemalt üks kustuti igasse ruumi;
4)
ööpäevaringselt valvatavas lahtises parklas – üks vähemalt 6 kg
tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 50 autokoha kohta;
5)
statsionaarses tanklas – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga
tulekustuti iga tankuri kohta;
6) kioskis või muus samalaadses
müügikohas või teenuse osutamiseks ettenähtud ehitises – üks vähemalt
6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti ehitise kohta;
7)
bussis (koos juhiga üle 17 istekoha), trollibussis, trammis ja
liikurkombainis – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti
või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures
üks neist peab asuma juhi läheduses. Liigendatud sõiduki puhul peab üks
kustuti olema igas liigendatud osas;
8) bussis (koos juhiga mitte üle
17 istekoha), veoautos, traktoris ja muus liikurmasinas – üks vähemalt
2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti;
9) sõiduautos – üks
vähemalt 1 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.
(4) Loomakasvatushoones määratakse tulekustutite hulk, arvestades kasutatava sööda ja allapanu omadusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 kehtestatud nõuetele.
(5) Tulekustutite vajadus nende objektide osas, mis ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 3, määratakse lähtudes samalaadsele objektile kehtestatud tulekustutite minimaalselt vajalikust hulgast.
(6) Tulekustutite hulka ruumis, mis on kaitstud automaatse tulekustutusseadmega, võib 50% võrra vähendada.
(7) Tulekustutite hulka ehitises, kus on tuletõrje voolikusüsteem, võib 25% võrra vähendada.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel võib tulekustutite hulka kokku maksimaalselt vähendada 50% võrra.
§ 6. Tulekustuti paigutus
(1) Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus on objektil viibivatel isikutel võimalik puhkenud tulekahju korral tulekustuti kergesti kätte saada või kus selle kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem.
(2) Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend.
(3) Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse objektil üldjuhul eraldi.
(4) Tulekustuti paigaldamisel ehitise seinale arvestatakse järgmiste
nõuetega:
1) tulekustuti ei tohi takistada uste täielikku
avamist;
2) tulekustuti põhi ei või olla põrandast või maapinnast
kõrgemal kui 1,5 m;
3) ruumi sisenemisel peab olema
tulekustuti nähtav või leitav märgistuse järgi;
4)
paigaldatud tulekustuti ei tohi takistada evakuatsiooniteel inimeste
liikumist ja evakueerumist;
5) tulekustuti peab asuma küttekehast
ohutul kaugusel.
(5) Tuleohutusmärk peab vastama vastava standardi nõuetele.
§ 7. Tulekustuti paigutus välis- või muudes eritingimustes
(1) Väljaspool ehitist asuv tulekustuti paigaldatakse varikatte alla või ilmastikukindlasse kergesti avatavasse kappi.
(2) Kergesti avatava kapi või varjatult paigaldatud tulekustuti asukoha juurde paigutatakse vastav tuleohutusmärk.
(3) Rõhu all olev tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstud kohta.
4. peatükk
TULEKUSTUTI KORRASHOID
§ 8. Tulekustuti korrashoiu tagamine
(1) Objekti omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega, mille tulemused fikseeritakse.
(2) Tulekustuti kontrollimisel ja hooldamisel tuleb juhinduda standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest või tootjapoolsetest juhistest.
§ 9. Tulekustuti vaatlus
(1) Omanik vaatab üks kord kvartalis üle tulekustutite seisukorra
veendumaks, et tulekustuti:
1) asetseb selleks ettenähtud kohas;
2)
ei ole millegagi varjatud ja kasutamisjuhisega pealdis on loetav;
3)
ei ole märgatavalt kahjustatud;
4) rõhunäituri (kui see on
olemas) osuti asub rohelises tsoonis;
5) plommid, tõkised (edaspidi plomm)
on vigastamata.
(2) Vaatlusel ilmnenud tulekustuti rikke korral peab tulekustuti omanik korraldama tulekustuti kontrolli ja vajadusel ka hoolduse.
§ 10. Tulekustuti kontroll
(1) Tulekustutit kontrollitakse tootja poolt ette nähtud sagedusega või kui vaatluse tulemused seda nõuavad.
(2) Kui tootja ei ole tulekustuti kontrolli sagedust ette näinud, siis
kontrollitakse tulekustutit:
1) üks kord aastas, kui kustutit
hoitakse kohas, kus talle mõjuvad niiskus, vibratsioon ja
temperatuurikõikumised;
2) üks kord kahe aasta jooksul, kui
kustutit hoitakse kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas.
(3) Rõhu all oleva tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid:
1)
pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
2)
päästiku, ventiili ja plommi visuaalne kontrollimine;
3)
rõhunäituri toimimise kontrollimine või rõhu mõõtmine;
4)
süsihappegaaskustuti puhul tulekustuti kontrollkaalumine;
5)
pulberkustuti puhul tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
6)
vooliku kontrollimine;
7) kere väline vaatlus;
8) tulekustuti
vastavuse kontrollimine käesoleva määruse § 3 nõuetele;
9)
tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.
(4) Survepadruniga tulekustuti kontrollimine sisaldab järgmisi
toiminguid:
1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise
uuendamine;
2) survepadruni kaalumine ja survepadruni varustamine
kustutisisese kontrollilipikuga;
3) kustutusaine omaduste
kontrollimine;
4) ventiili puhastamine;
5) tihendite kontrollimine
ja vajadusel vahetamine;
6) vooliku kontrollimine;
7) kere väline
vaatlus;
8) tulekustuti vastavuse kontrollimine käesoleva määruse § 3
nõuetele;
9) tulekustuti varustamine plommi ja kontrollilipikuga.
§ 11. Tulekustuti hooldus
(1) Tulekustutit hooldatakse iga kasutamiskorra järel ja vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui tootja poolt ette nähtud.
(2) Kui tootja ei ole tulekustuti hoolduse sagedust ette näinud, siis hooldatakse vesi- ja vahtkustuteid iga viie aasta järel, teisi tulekustuteid iga kümne aasta järel.
(3) Hooldusel kasutatavad detailid ja survegaas ei tohi vähendada tulekustuti ohutust ja tootja poolt ettenähtud tulekustutusvõimet. Tulekustutusaine omadused peavad vastama kustuti pealdisel toodule.
(4) Hooldus sisaldab lisaks kontrollimisel teostatavale vähemalt
järgmisi toiminguid:
1) tulekustuti tühjendamine;
2)
tulekustuti kere sisemine vaatlus;
3) tulekustuti kõikide detailide
terviklikkuse ja kulumuse kontrollimine ning vajadusel nende vahetamine;
4)
tulekustutusaine vahetamine või taastamine vastavalt tootja juhendile;
5)
iga 10 aasta järel tulekustuti kere ja survepadruni survekatse
tulekustuti tootja poolt ettenähtud katserõhul, ilma kaitseklapita
tulekustutitel tuleb survekatse teha ka ventiilile;
6) tulekustuti
tõusutoru või survepadruni varustamine kustutisisese hoolduslipikuga;
7)
tulekustuti laadimine (kustutusainega täitmine ja vajadusel
survestamine);
8) tulekustuti varustamine plommi, hooldus- ja
kontrollilipikuga.
§ 12. Tulekustuti kontrolli- ja hoolduslipik
(1) Kontrollitud tulekustuti varustatakse kontrollilipikuga, millel on
järgmised andmed:
1) järgmise kontrollimise tähtaeg (aasta ja
kuu);
2) tulekustutit kontrollinud ettevõtja nimi ja aadress ning
majandustegevuse registri number;
3) tulekustutit kontrollinud isiku
ees- ja perekonnanimi;
4) kuupäev (aasta ja kuu), millal seda
tulekustutit kontrolliti, sealhulgas ka eelmise kontrolli kuupäev.
(2) Hooldatud tulekustuti varustatakse hoolduslipikuga, millel on
järgmised andmed:
1) järgmise hooldamise tähtaeg (aasta ja kuu);
2)
tulekustutit hooldanud ettevõtja nimi ja aadress ning majandustegevuse
registri number;
3) tulekustutit hooldanud isiku ees- ja
perekonnanimi;
4) kuupäev (aasta ja kuu), millal seda tulekustutit
hooldati, sealhulgas ka eelmise hoolduse kuupäev;
5) tähis
surveproovi teostamise kohta.
(3) Kontrolli- ja hoolduslipikud peavad olema niiskus-, pleekimis- ja kulumiskindlad ning need tuleb kanda tulekustuti kerele nii, et nad ei kataks tulekustuti pealdist. Kustutisisesed kontrolli- ja hoolduslipikud peavad olema vastupidavad tulekustutusaine mõjule.
§ 13. Andmete säilitamine
Isik, kes kontrollib ja hooldab tulekustutit, säilitab andmeid kontrolli ja hoolduse toimingute kohta vähemalt viis aastat pärast kontrolli või hoolduse teostamist.
5. peatükk
TULETÕRJE VOOLIKUSÜSTEEM
§ 14. Nõuded tuletõrje voolikusüsteemile
(1) Nõuded tuletõrje voolikusüsteemi (edaspidi voolikusüsteem) vajadusele on reguleeritud «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.
(2) Tuletõrje voolikusüsteem peab olema kasutuskõlblik selle koheseks kasutamiseks.
(3) Paigaldatavad voolikusüsteemid peavad vastama standardiseeria EVS-EN 671 nõuetele.
(4) Voolikusüsteem peab olema varustatud järgmise teabega:
1)
tarnija ja ehitaja nimi või kaubamärk või mõlemad;
2)
vastava standardi number;
3) valmistamise aasta;
4) maksimaalne
töörõhk;
5) vooliku pikkus ja läbimõõt;
6)
joatoru suudme läbimõõt.
(5) Voolikusüsteemi kapp peab olema tähistatud vastava standardiga ettenähtud tuleohutusmärgiga.
(6) Voolikusüsteemi kapis peab olema voolikusüsteemi kasutusjuhend.
§ 15. Voolikusüsteemide korrashoiu tagamine
Voolikusüsteemi korrashoiu tagamine on objekti omaniku kohustus. Voolikusüsteemi korrashoid tagatakse nende regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega, mille tulemused fikseeritakse.
§ 16. Voolikusüsteemi vaatlus
(1) Omanik vaatab üks kord kvartalis üle voolikusüsteemi seisukorra.
(2) Vaatlus sisaldab toiminguid veendumaks, et voolikusüsteem oleks kasutamisvalmis, nähtav, omaks kasutusjuhendit, sellele juurdepääs ei oleks takistatud ning sellel ei oleks nähtavaid defekte, korrosiooni ja lekkeid. Vaatlusel ilmnenud puuduste korral tuleb rakendada abinõusid puuduste kõrvaldamiseks.
§ 17. Voolikusüsteemi kontroll, hooldus ja andmete säilitamine
(1) Voolikusüsteemi kontrollimisel ja hooldamisel juhindutakse standardiseeria EVS-EN 671 nõuetest.
(2) Voolikusüsteemi ja selle veeandmisvõime tõhusust kontrollitakse, kui vaatluse tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.
(3) Isik, kes kontrollib ja hooldab voolikusüsteemi, säilitab andmeid kontrolli ja hoolduse toimingute kohta vähemalt viis aastat pärast kontrolli ja hoolduse teostamist.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 30. juuni 1998. a määrus nr 19 «Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus» (RTL 1998, 220/221, 875; 2003, 91, 1362) tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Marko POMERANTS |
| Kantsler Märt KRAFT |
Facebook
X.com