Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2011 Avaldamismärge: Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine Vastu võetud 11.06.1996 nr 160 RT I 1996, 43, 844 jõustumine 26.06.1996 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 08.07.1999 - RT I 1999, 61, 621 - 26.07.1999 12.10.1999 - RT I 1999, 76, 715 - 01.12.1999 28.09.1999 - RT I 1999, 73, 695 - 01.01.2000 22.08.2000 - RT I 2000, 68, 435 - 01.09.2000 13.09.2000 - RT I 2000, 74, 460 - 23.09.2000 17.01.2001 - RT I 2001, 8, 38 - 21.01.2001 11.10.2001 - RT I 2001, 82, 495 - 20.10.2001 , osaliselt vastavalt §-le 3 26.03.2002 - RT I 2002, 31, 182 - 04.04.2002 25.09.2002 - RT I 2002, 79, 473 - 01.10.2002 05.08.2003 - RT I 2003, 57, 381 - 01.09.2003 19.12.2003 - RT I 2003, 87, 586 - 01.01.2004 28.09.2004 - RT I 2004, 70, 495 - 15.10.2004 , osaliselt 1.11.2004 31.01.2005 - RT I 2005, 9, 37 - 11.02.2005 22.12.2005 - RT I 2005, 71, 558 - 01.01.2006 30.11.2006 - RT I 2006, 54, 403 - 01.01.2007 30.03.2007 - RT I 2007, 28, 159 - 07.04.2007 07.12.2009 - RT I 2009, 59, 393 - 01.01.2010 «Vabariigi Valitsuse seaduse» paragrahvi 18 lõike 6 ja paragrahvi 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: [RT I 2004, 70, 495 - jõust. 15.10.2004] 1. Kinnitada «Vabariigi Valitsuse reglement» (juurde lisatud). 2.–3. [käesolevast tekstist välja jäetud] 4. 1. oktoobrist 2002. a kuni 1. veebruarini 2003. a korraldab Justiitsministeerium koostöös Riigikantseleiga etapiviisilise ülemineku eelnõude kooskõlastamise infosüsteemile. [RT I 2002, 79, 473 - jõust. 01.10.2002] Lisa Vabariigi Valitsuse 11.06.1996. a määrusele nr 160 Vabariigi Valitsuse reglement I. Vabariigi Valitsuse töö kavandamine 1. Vabariigi Valitsus kavandab oma tööd, lähtudes põhiseadusest, seadustest, Riigikogu otsustest, välislepingutest, Vabariigi Valitsuse otsustest ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning Vabariigi Valitsuse liikmete ettepanekutest. 2. Vabariigi Valitsuse töö kavandamiseks peaministri ja ministrite poolt esitatavate ettepanekute alusel koostab Riigikantselei Vabariigi Valitsuse tööplaani. [RT I 2005, 9, 37 – jõust 11.02.2005] 3. [Kehtetu – RT I 2005, 9, 37 – jõust 11.02.2005] 31. Seaduse eelnõu võetakse tööplaani siis, kui Justiitsministeerium on selle väljatöötamise kavatsuse heaks kiitnud. Kui eelnõu ei esitata Vabariigi Valitsuse tööplaani võtmiseks, tuleb eelnõu väljatöötamiskavatsus samuti kooskõlastada Justiitsministeeriumiga. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise nõue ei kehti järgmiste seaduseelnõude kohta: 1) välislepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist käsitleva seaduse eelnõu; [RT I 2006, 54, 403 – jõust. 1.01.2007] 2) iga-aastase riigieelarve seaduse eelnõu ja lisaeelarve seaduse eelnõu; 3) seaduse muutmise seaduse eelnõu, kui sellega ei kavandata põhimõtteliselt uue õigusinstituudi sisseviimist kehtivasse õigusesse. Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse heakskiitmiseks esitatakse Justiitsministeeriumile kavandatava seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse põhjendused, sisu kirjeldus ja eelnõu valmimise eeldatav tähtaeg. 4. [Kehtetu – RT 2001, 82, 495 – jõust. 20.10.2001] 5. Vabariigi Valitsus arutab peaministri ettepanekul tööplaani eelnõu enne selle perioodi algust, mille kohta tööplaan on koostatud. Vabariigi Valitsuse tööplaan kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. [RT 2001, 82, 495 – jõust. 20.10.2001] 6. - 7. [Kehtetud – RT 2001, 82, 495 – jõust. 20.10.2001] 8. [Kehtetu – RT I 2005, 9, 37 – jõust 11.02.2005] 9. Riigikantselei peab arvestust ministrite ja riigisekretäri ülesannete tähtaegse täitmise üle, mis tulenevad järgmistest õigusaktidest ning dokumentidest: 1) seadused; 2) Riigikogu otsused; 3) Vabariigi Valitsuse õigusaktid; 4) Vabariigi Valitsuse istungitel ja nõupidamistel tehtud otsused; 5) Euroopa Liidu õigusaktid; 6) peaministri või tema ülesandel riigisekretäri poolt ministritele antud ülesanded; 7) Vabariigi Valitsuse tööplaan; 8) ministrite ja riigisekretäri ettepanekud Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide osas. Riigisekretär teavitab peaministrit ja Vabariigi Valitsust ülesannete täitmisest. [RT I 2005, 9, 37 – jõust 11.02.2005] 10. Vabariigi Valitsuse korraline istung peetakse üks kord nädalas, neljapäeviti algusega kell 10.00. [RT 2003, 57, 381 – jõust. 1.09.2003] 11. Peaminister võib Vabariigi Valitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta. 12. Peaministri otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada Vabariigi Valitsuse erakorralisi istungeid peaministri poolt määratud ajal, kohas ja vormis. [RT I 2002, 79, 473 – jõust. 1.10.2002] 13. Vabariigi Valitsuse istungi aja ja koha kinnitab peaminister igakordselt oma korraldusega. II. Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks materjalide esitamine ja nõuded esitatavatele materjalidele 14. Ettepanekuid Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks teevad Vabariigi Valitsuse liikmed. Vabariigi Valitsuse istungile esitatavad materjalid valmistavad ette ministeeriumid. Peaministri poolt päevakorda esitatavate ja ministeeriumide valitsemisalasse mittekuuluvate päevakorrapunktide materjalid valmistab ette Riigikantselei. 15. Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2) muud Vabariigi Valitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja Vabariigi Valitsuse õigusakti kehtestamist; 3) informatsioonid. 151. Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitatakse üldjuhul protokolli märgitava otsuse eelnõu valitsuse seisukohaga Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu kohtumiste päevakorra sisulist arutelu vajavate asjade ja töögruppide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta ning muud asjaomase ministri poolt esitatavad dokumendid, mis ministri hinnangul vajavad valitsuse otsust. [RT I 2003, 57, 381 – jõust. 1.09.2003] 152. Välisminister esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda protokolli märgitava otsuse eelnõu valitsuse seisukohaga kohtueelsel menetlemisel Euroopa Komisjonis ning kohtumenetlusel Euroopa Kohtus, esimese astme kohtus või Euroopa Vabakaubandusühenduse Kohtus, samuti Euroopa Komisjoni poolt algatatud, Euroopa Liiduga ühinemislepingust tuleneva kohustuse rikkumise menetluse puhul Eesti esindamiseks valitsuse otsust vajavad materjalid. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 16. Valitsuskomisjonide poolt koostatud ettepanekud ja materjalid esitab Vabariigi Valitsusele komisjoni esimees või komisjoni töö eest vastutav minister. 17. Riigisekretäri ja Riigikantselei pädevuses olevates asjades esitab materjalid Vabariigi Valitsusele peaminister, kui seadusest või käesolevast reglemendist ei tulene teisiti. 18. Maavanemate poolt Vabariigi Valitsuse istungile edastatavate materjalide esitamise Vabariigi Valitsusele otsustab regionaalminister. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 19.Välislepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist käsitleva õigusakti eelnõu esitab Vabariigi Valitsusele välisminister. [RT I 2006, 54, 403 – jõust. 1.01.2007] 191.Karistusseaduste, kriminaalmenetluse koodeksi ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduste eelnõud esitab Vabariigi Valitsusele justiitsminister, tehes seda vajaduse korral koos eelnõu väljatöötamise ettepaneku ja kavandi esitanud ministriga. [RT I 2002, 79, 473 – jõust. 1.10.2002] 192. Eesti kandidaatide esitamiseks Euroopa Liidu institutsioonidesse, komiteedesse ja asutustesse esitatakse kandidaadid Vabariigi Valitsusele otsustamiseks õigeaegselt järgmiselt: 1) Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi esitab peaminister; 2) Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi, Euroopa Kohtu esimese astme kohtuniku kandidaadi ja kohtujuristide kandidaadid esitab välisminister kooskõlastatult justiitsministriga, kuulanud ära Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri ja riigisekretäri arvamuse; 3) Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi esitab rahandusminister, kuulanud ära riigikontrolöri arvamuse; 4) Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee seitsme liikme kandidaadid esitab sotsiaalminister kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga ja teiste asjaomaste ministritega, kuulanud ära asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ettepanekud; 5) Euroopa Liidu regioonide komitee seitsme liikme kandidaadid esitab regionaalminister; 6) Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja tehnikakomitee liikme kandidaadid esitab haridus- ja teadusminister kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga; 7) Euroopa Aatomienergiaühenduse tarneagentuuri nõuandva komitee liikme kandidaadi esitab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult välisministriga. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 20. Isikute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt Vabariigi Valitsusele edastatavate ettepanekute esitamise Vabariigi Valitsusele otsustab minister, kelle valitsemisalas asutused asuvad või kelle haldamisel nad on või kelle valitsemisala esitatavad ettepanekud puudutavad. 21. Kohalike omavalitsuste poolt Vabariigi Valitsusele tehtavate ettepanekute esitamise Vabariigi Valitsuse istungile otsustab regionaalminister või asjaomane minister kooskõlastatult regionaalministriga. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 211. Minister, kes ei juhi ministeeriumi, kaasatakse tema soovil asjaomase ministri poolt Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide ja ministri määruste ettevalmistamisse, samuti võib ta taotleda nende kooskõlastamist või Vabariigi Valitsusele esitatavatele materjalidele kaasallkirja andmist juhul, kui ettevalmistatavad eelnõud ja muud dokumendid on seotud talle peaministri korraldusega pandud ülesannete täitmisega. Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide kohta esitatud taotluste ärakirjad saadetakse Riigikantseleile. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 22. Kui seadusega Vabariigi Valitsuse võimkonda antud küsimus ei kuulu ühegi ministeeriumi valitsemisalasse või kuulub küsimus mitme ministeeriumi valitsemisalasse ja seadusega ei ole ette nähtud lahendavat ministeeriumi, otsustab küsimuse peaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, määrates vajaduse korral kas asjaomase või juhtiva ministri. Sellise küsimuse ettevalmistamiseks Vabariigi Valitsuse istungile võib peaminister määrata vastutava ministri. 23. Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud minister ja ettevalmistanud ministeeriumi kantsler, peaministri poolt esitatud materjalide puhul riigisekretär. 24. Kui Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua Vabariigi Valitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse Vabariigi Valitsuse otsustust või sisemist töökorraldust. 25. Enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist või ministri poolt allakirjutamist tuleb eelnõu kooskõlastada teiste ministeeriumidega, Riigikantseleiga ja ministritega, kes ei juhi ministeeriumi, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või peaministri korraldusega neile pandud ülesandeid. Samuti tuleb eelnõu kooskõlastada kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitudega, kui eelnõu puudutab kohalike omavalitsuste üldisi huve. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele ja isikutele. Ministeeriumi sisemist töökorraldust reguleerivaid ministri määruse eelnõusid ei pea kooskõlastamiseks esitama. Seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks tehakse eelnõu koos kõigi lisadega kättesaadavaks Justiitsministeeriumi hallatavas eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis (edaspidi e-õigus) ning infosüsteem saadab teate eelnõu kooskõlastamiseks esitamise kohta kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile, ministritele, kes ei juhi ministeeriumi, ja kohalike omavalitsuste üleriigilistele liitudele nende ametlikel e-posti aadressidel. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] Kooskõlastaja annab eelnõule ja selle seletuskirjale hinnangu eelkõige lähtudes oma ülesannetest ja pädevusest. Rahandusministeerium annab seaduseelnõudele, Vabariigi Valitsuse määruste eelnõudele ja teistele Vabariigi Valitsusele esitatavatele dokumentide eelnõudele hinnangu nende rakendamisega kaasnevate kulude ja tulude osas. Seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõud kooskõlastatakse Justiitsministeeriumiga alles pärast nende kooskõlastamist lõikudes 1 ja 2 nimetatud korras ning pärast nimetatud eelnõude viimistlemist saabunud arvamuste põhjal. Kooskõlastaja teeb kooskõlastuskirja kättesaadavaks e-õiguses. Kui see ei ole tehnilistel põhjustel võimalik või kui eelnõu ei ole esitatud kooskõlastamiseks e-õigusesse, võib kooskõlastuskirja eelnõu ettevalmistajale edastada elektrooniliselt ettevalmistaja poolt teatavaks tehtud elektronpostiaadressil või paberkandjal. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] Ministeeriumid, Riigikantselei, ministrid, kes ei juhi ministeeriumi, ning muud Vabariigi Valitsusele esitatavate e-õigusesse kaasatud isikud või asutused määravad kindlaks kooskõlastamise eest vastutava ja infosüsteemi töötlemisõigust omava isiku ja tema asendaja või asendajad. Kooskõlastaja määratud isikule annab infosüsteemile juurdepääsu õiguse Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumil on õigus andmekaitsenõuete rikkumise või selle kahtluse korral juurdepääsuõigust piirata või see õigus ära võtta. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 251. Ministeeriumid ja Riigikantselei avaldavad oma veebilehel viite e-õiguse asukohale Internetis. E-õigusesse kantud dokumendid on avalikud. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 252. Eelnõu või muud dokumendid, välja arvatud seaduse, Riigikogu otsuse ja määruse eelnõu, mille ministeerium või Riigikantselei edastab Vabariigi Valitsusele, võib vastavalt kas minister või riigisekretär "Avaliku teabe seaduse" (RT I 2000, 92, 597) alusel ja korras tunnistada asutusesiseseks teabeks, kuni Vabariigi Valitsuse otsuse vastuvõtmiseni või muuks seaduses ettenähtud tähtajaks. Ministeerium ja Riigikantselei on kohustatud mitte väljastama ega avaldama Vabariigi Valitsusele esitatud asutusesiseseks teabeks tunnistatud eelnõu ja sellele lisatud dokumente, kuni Vabariigi Valitsuse otsuse vastuvõtmiseni või muu juurdepääsupiirangu kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 253. Kooskõlastajad kiidavad õigusakti eelnõu heaks või jätavad selle motiveeritult heaks kiitmata üldjuhul kümne tööpäeva jooksul, Justiitsministeerium viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast eelnõu ja selle lisade kättesaadavaks tegemist ning e-õiguse sellekohase teate saamist. Vajadusel võib eelnõu ettevalmistajalt taotleda tähtaja pikendamist. Ministri määruse eelnõu kooskõlastamistähtaeg on viis tööpäeva. Erandina on Rahandusministeeriumil õigus pikendada Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide kooskõlastamiseks ettenähtud tähtaega viieteistkümne tööpäevani. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole e-õigusesse kantud kirja eelnõu heakskiitmise või eelnõuga põhjendatult mittenõustumise kohta ning ei ole taotletud tähtaja pikendamist või seda taotlust ei ole rahuldatud, loetakse eelnõu heakskiidetuks. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] Kui õigusakti eelnõu ettevalmistaja ei ole nõus eelnõuga mittenõustumise aluseks olevate põhjendustega, võib ta juhiste saamiseks pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 1.11.2004] 254. Enne materjalide Vabariigi Valitsusele üleandmist peab olema läbi viidud kooskõlastus- või teavitamismenetlus, kui see tuleneb Euroopa Liidu liikmelisusest. [RT I 2005, 9, 37 – jõust 11.02.2005] 26. Vabariigi Valitsusele esitatavad materjalid edastatakse Riigikantseleile vähemalt 7 kalendripäeva enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumise päeva. Materjalid, mis on vajalikud osalemiseks Euroopa Liidu otsustusprotsessis, edastatakse Riigikantseleile vähemalt 4 kalendripäeva enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumise päeva. Nimetatud tähtaegu arvestatakse materjalide Riigikantseleisse saabumise registreerimisele järgnevast päevast. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 27. Vabariigi Valitsuse erakorralise istungi materjalid antakse Riigikantseleile üle peaministri poolt määratud tähtajaks või esitatakse Vabariigi Valitsuse erakorralisel istungil, kui peaminister ei ole tähtaega määranud. 28. Kui Vabariigi Valitsusele esitatavad materjalid edastatakse Riigikantseleile punktis 26 sätestatud tähtajast hiljem ning eelnõu esitaja soovib õigusakti eelnõu kiiret arutamist Vabariigi Valitsuse istungil, tuleb seda materjalide esitamisel põhjendada. Samuti tuleb põhjendada, miks ei olnud võimalik materjale esitada tähtaegselt ning millised võivad olla tagajärjed, kui eelnõu ei arutata kiireloomulisena. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 29. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele Riigikantseleis üldjuhul enne Vabariigi Valitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisapunktidena pärast peaministri vastavat otsust. [RT 2001, 82, 495 – jõust. 20.10.2001] 30. Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitatavad materjalid koosnevad: 1) eelnõust; 2) seletuskirjast; 3) seletuskirja lisana vormistatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabelist, kui eelnõu vajas kooskõlastamist enne Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitamist; 4) vajaduse korral seletuskirja muudest lisadest; 5) kooskõlastuskirjadest; 6) muudest dokumentidest, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Materjalide edastamisel Riigikantselei hallatava eelnõude esitamise infosüsteemi (edaspidi e-esitamise infosüsteem) kaudu täidab ministeerium süsteemis vastava esitusvormi. Kui materjalide edastamine e-esitamise infosüsteemi kaudu ei ole tehnilistel põhjustel võimalik ja need edastatakse Riigikantselei poolt teatavaks tehtud elektronpostiaadressil või paberkandjal, siis lisatakse materjalidele esituskiri, milles märgitakse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungil arutamise soovitav aeg ning loetletakse esitatavad dokumendid. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 31. Vabariigi Valitsusele vastuvõtmiseks või arutamiseks esitatavate seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõud ning valitsuse määruste eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid tehakse enne nende Vabariigi Valitsusele esitamist kättesaadavaks e-õiguses. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 32. Ministri poolt Vabariigi Valitsusele esitatavad materjalid edastatakse Riigikantseleile digitaalselt allkirjastatuna. Ministril on õigus volitada ühte või mitut temale alluvat kõrgemat ametnikku allkirjastama valitsusele esitatavaid materjale, määrates vajaduse korral ametniku volituse ulatuse. Selliselt edastatud materjale käsitatakse ministri poolt esitatud materjalidena. Minister annab ametnikule volituse ministri käskkirjaga, mille ärakiri saadetakse riigisekretärile. Peaministri poolt Vabariigi Valitsusele esitatavad materjalid allkirjastab riigisekretär. Ministeerium edastab materjalid e-esitamise infosüsteemi kaudu. Kui eelnõude edastamine infosüsteemi kaudu ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, võib eelnõud edastada Riigikantselei poolt teatavaks tehtud elektronpostiaadressil või allkirjastatuna paberkandjal. Riigisekretär võib anda ministeeriumidele juhiseid materjalide edastamiseks. Riigikantselei korraldab Vabariigi Valitsusele esitatud materjalide menetlemise Riigikantselei hallatavas valitsuse istungite infosüsteemis (edaspidi VIIS). [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 33. [Kehtetu – RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 34. Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostajate nimesid; 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) - 7) [Kehtetud]; 8) selgitusi selle kohta, kellele on õigusakti eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks saadetud ja millised on kooskõlastamise tulemused; [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 9) välislepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist käsitleva õigusakti eelnõu puhul tuleb lisada esitaja kinnitus selle põhiseadusele vastavuse kohta ja arvamus Eesti seadustele vastavuse kohta ning selgitada, milliseid kohustusi toob lepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine Eesti Vabariigile. Kui leping, selle muudatus või lõpetamine ei ole Eesti seadustega kooskõlas, tuleb selgitada, milliseid seadusi ja millises mahus tuleb muuta või vastu võtta; [RT I 2006, 54, 403 – jõust. 1.01.2007] 10) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. Seaduse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri peavad vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud normitehnika eeskirjas esitatud nõuetele. Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajalike dokumentide esitamisel võib seletuskirja asendada vastav juhis, kui on täidetud käesolevas punktis seletuskirjale ettenähtud sisu- ja vorminõuded. [RT I 2003, 57, 381 – jõust. 1.09.2003] 35. [Kehtetu – RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 36. Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega, vastama seadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed, kusjuures Vabariigi Valitsuse korraldused peavad olema ühtlasi kooskõlas Vabariigi Valitsuse ja ministrite vastavat valdkonda reguleerivate määrustega. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 37. [Kehtetu – RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 38. Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide juurde lisatakse viide kooskõlastuskirjadele e-õiguses. Kui viidet ei ole võimalik lisada, edastatakse kooskõlastuskirjad Riigikantseleile e-esitamise infosüsteemi kaudu. Kui edastamine e-esitamise infosüsteemi kaudu ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, võib kooskõlastuskirjad edastada Riigikantselei poolt teatavaks tehtud elektronpostiaadressil või paberkandjal. Kooskõlastuskiri allkirjastatakse punktis 32 sätestatud korras. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 39. Riigikantselei ei registreeri Vabariigi Valitsuse istungile esitatud materjale ja teavitab sellest viivitamata esitajat, kui: 1) materjalid ei ole esitatud komplektselt; 2) materjalid ei ole allkirjastatud ettenähtud korras. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 40. Riigisekretär tagastab Vabariigi Valitsusele esitatud materjalid koos Riigikantselei selgitusega, kui materjalid: 1) ei ole kooskõlas põhiseadusega või muude seaduste ja õigusaktidega; 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 3) vajavad täiendavat kooskõlastamist. III. Vabariigi Valitsusele arutamiseks esitatud materjalide vormistamine Vabariigi Valitsuse istungile ja Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra koostamine ning kinnitamine 41. Kõigi tähtaegselt Vabariigi Valitsuse istungile arutamiseks esitatud õigusaktide eelnõude vastavust nõuetele kontrollitakse Riigikantseleis. Vajaduse korral viiakse need vastavusse normitehnika ja keelenõuetega ning üldjuhul enne Vabariigi Valitsuse istungit. 42. Kui esitatavas eelnõus esineb normitehnilisi, keelelisi või väiksemaid juriidilisi puudusi, vormistatakse Vabariigi Valitsuse istungile koos esitaja poolt koostatud õigusakti eelnõuga ka Riigikantseleis koostatud korrigeeritud eelnõu ning tehakse Vabariigi Valitsuse istungi materjalide tiitellehele vastav märge või lisatakse vastav Riigikantselei õiend, milles juhitakse tähelepanu eelnõus esinenud puudustele ja Riigikantselei poolt tehtud muudatustele. 43. Kui materjalid on esitatud komplektselt ning on juriidiliselt ja normitehniliselt korrektsed või nendes esineb puudusi, mida on võimalik parandada õigusakti eelnõu sisu muutmata, vormistab Riigikantselei materjalidele tiitellehe, kuhu märgitakse: 1) Vabariigi Valitsuse istungi kuupäev, mille päevakorda materjal esitatakse; 2) selle õigusakti eelnõu või muu dokumendi pealkiri, mille vastuvõtmist või arutamist soovitakse; 3) materjali ettevalmistaja; 4) materjali esitaja; 5) ettekandja, kaasettekandjad; 6) õigusakti eelnõu või muu dokumendi lühike sisukokkuvõte, Vabariigi Valitsuse õigusakti eelnõu vastuvõtmise aluseks olev seadusesäte, andmed selles asjas tehtud eelnevate otsuste kohta ja muud märkused; 7) loetelu kooskõlastuste kohta koos tulemustega; 8) ettepanek materjali istungi päevakorda võtmise kohta; 9) materjali Riigikantseleisse saabumise registreerimise aeg; 10) materjali Riigikantseleis ettevalmistanud ametniku ja juristi nimi ja kontaktandmed. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 44. Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud Vabariigi Valitsuse liikmete ettepanekute alusel koostab riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega peaministrile kinnitamiseks. Täiendava istungi päevakorra esitab riigisekretär peaministrile võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui päev enne istungi toimumist. Peaministri poolt erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib riigisekretär esitada peaministrile istungi toimumise päeval. [RT 2001, 82, 495 – jõust. 20.10.2001] 45. Peaministril on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda omal algatusel või ministri poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 46. Kui peaminister ei nõustu talle esitatud istungi päevakorra kavaga, teeb riigisekretär selles vastavad muudatused ning esitab muudetud päevakorra seejärel viivitamata peaministrile kinnitamiseks. Päevakorrast väljajäänud päevakorrapunkti materjalid tagastab riigisekretär ministrile ja teatab peaministri seisukoha või vormistab materjalid peaministri poolt määratud Vabariigi Valitsuse istungile, teatades sellest asjaomasele ministrile. 47. Pärast istungi päevakorra kinnitamist peaministri poolt teeb Riigikantselei Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra ja materjalid viivitamata kättesaadavaks VIISis. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 48. Vabariigi Valitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne Vabariigi Valitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 49. Vabariigi Valitsusele esitatud, riigisaladust või riigisaladusega võrdsustatud teavet sisaldavad dokumendid valmistatakse Vabariigi Valitsuse istungile arutamiseks ette ja tehakse asjaosalistele teatavaks kooskõlas riigisaladuse seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. 50. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele annab Vabariigi Valitsus Riigikogus algatatud seaduseelnõu kohta oma arvamuse. Selle ettevalmistamiseks edastab riigisekretär Riigikogus jooksval töönädalal algatatud seaduseelnõu asjaomasele ministrile sama nädala neljapäeval. Kui eelnõu puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala, määrab peaminister arvamust ettevalmistava ministri. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 51. Minister edastab oma kirjaliku arvamuse seaduseelnõu kohta Vabariigi Valitsusele hiljemalt seaduseelnõu saamisele järgneva nädala teisipäeval. Riigisekretär paneb seaduseelnõule arvamuse andmise Vabariigi Valitsuse ülejärgmise nädala (arvestades seaduseelnõu algatamisest Riigikogus) päevakorra kavasse. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 52. Vabariigi Valitsuse istungil määratakse minister, kes edastab Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud kirjaliku arvamuse Riigikogu juhtivkomisjonile (ärakiri Riigikantseleile) ühe nädala jooksul, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel arutamise etapil esitab Vabariigi Valitsuse arvamuse Riigikogu istungil. Vabariigi Valitsus võib arvamuse andmisest ka loobuda. Sellest teatab riigisekretär Riigikogu juhtivkomisjonile. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 53. Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võib peaminister riigisekretäri ettepanekul kinnitada ka seaduseelnõule kiireloomuliselt arvamuse andmise. Sellisel juhul esitab asjaomane minister kirjaliku arvamuse Vabariigi Valitsuse istungil. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] IV. Vabariigi Valitsuse istungi läbiviimine 54. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. 55. Vabariigi Valitsuse istungit juhatab peaminister. Peaministrit asendavad tema ajutisel eemalviibimisel istungilt peaministri asendajad või nende äraolekul vanim kohalolevatest ministritest. 56. Vabariigi Valitsuse istungist võtab peale Vabariigi Valitsuse liikmete sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. 57. Vabariigi Valitsuse istungitel võivad viibida peaministri kutsel: 1) maavanemad 2) Riigikantselei teenistujad teenistusülesannete täitmisel; 3) ministeeriumi kantsler või teda asendav isik; 4) Vabariigi Presidendi Kantselei esindaja; 5) kaasettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul); 6) üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja; 61) Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures; 7) teised isikud. Peaminister võib kutsutud isikutele sõna anda. [RT I 2003, 57, 381 – jõust. 1.09.2003] 58. Vajadusel tutvustab istungi juhataja Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda istungi alguses. 59. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib peaministri või asjaomase ministri ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 60. Ministrid on kohustatud viivitamatult teatama peaministrile ja riigisekretärile oma ootamatust eemalviibimisest Vabariigi Valitsuse istungist. 61. Kui asjaomasel ministril ei ole võimalik osa võtta Vabariigi Valitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ministrile, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane minister on, ei arutata. 62. Istungi juhataja võib mõne päevakorrapunkti arutamise kuulutada konfidentsiaalseks. Sel juhul võivad päevakorrapunkti arutamisest peale Vabariigi Valitsuse liikmete osa võtta vaid riigisekretär, õiguskantsler, riigikontrolör ja istungi juhataja poolt arutamisele lubatud isikud. 63. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud ministri ettekandega. Istungi juhataja võib ministri ettepanekul anda sõna kaasettekandjatele. Ettekandeks ja kaasettekanneteks antakse üldjuhul sõna kuni 7 minutit. 64. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse erinevalt reglemendi punktis 63 nimetatud ajast, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 65. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks kuni 3 minutiks vastavalt soovijate märguandele. Istungi juhataja võib anda sõna ka teistele Vabariigi Valitsuse istungile kutsutud isikutele. 66. Vabariigi Valitsuse istungi käigu salvestab Riigikantselei helikandjale. Riigisekretäri või tema poolt volitatud isiku loal võivad ametnikud oma ametiülesannete täitmiseks salvestustega tutvuda. Salvestused säilitatakse alatiselt. [RT I 2005, 9, 37 – jõust 11.02.2005] 67. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 68. Vabariigi Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. 69. Peaministri, samuti asjaomase ministri, justiits- või rahandusministri motiveeritud taotlusel lükatakse asja otsustamine edasi ja ettepanekuid hääletusele ei panda. 70. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele asjaomase ministri ettepanek. Kui ettepanekud on arusaamatud, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 71. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate Vabariigi Valitsuse liikmete häälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski Vabariigi Valitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. 72. Häälte poolekslangemise korral otsustab peaministri hääl. Hääletustulemused loeb kokku ja teeb teatavaks riigisekretär. Hääletustulemused kantakse Vabariigi Valitsuse istungi protokolli. 73. Vabariigi Valitsuse istungeid protokollib Riigikantselei. Vabariigi Valitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. V. Vabariigi Valitsuse otsuste vormistamine, allakirjutamine, väljastamine ja avalikustamine 74. Vabariigi Valitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab allakirjutamiseks eelnõu menetluse eest vastutav Riigikantselei osakond, järgides Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud vorminõudeid. 75. Kui valitsuse istungil on otsustatud teha õigusakti eelnõus enne selle allakirjutamist olulisi muudatusi, valmistab eelnõu allakirjutamiseks ette asjaomane ministeerium ja edastab selle seejärel 5 tööpäeva jooksul punktis 32 sätestatud korras Riigikantseleile lõplikuks vormistamiseks või teatab mitteesitamise põhjustest. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 76. Kui Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud või ministeeriumi poolt allakirjutamiseks esitatud õigusakti eelnõus on keelelisi või normitehnilisi puudusi, parandatakse need enne allakirjutamist õigusakti sisu muutmata Riigikantseleis kokkuleppel eelnõu esitajaga. 77. Vabariigi Valitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt riigisekretärile. Vabariigi Valitsuse määrus esitatakse seejärel allakirjutamiseks asjaomasele ministrile. Viimasena kirjutab Vabariigi Valitsuse õigusaktidele alla peaminister. Kui minister, kes ei juhi ministeeriumi, on kaasallkirjastanud Vabariigi Valitsusele esitatud määruse eelnõu, annab ta teise asjaomase ministrina määrusele kaasallkirja. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 78.Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatavad seaduseelnõud ja Riigikogu otsuste eelnõud vormistatakse nende Riigikogule edastamiseks lõplikult Riigikantseleis. Kui valitsuse istungil on otsustatud teha eelnõus enne selle Riigikogule esitamist olulisi muudatusi, siis vormistatakse eelnõu lõplikult asjaomases ministeeriumis ning edastatakse seejärel Riigikantseleile punktis 32 sätestatud korras. Riigikogule edastatava eelnõu ja seletuskirja allkirjastab riigisekretär. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõule vormistatakse Riigikantseleis Vabariigi Valitsuse esituskiri, millele kirjutab alla peaminister. [RT I 2005, 71, 558 – jõust. 1.01.2006] 79. Vabariigi Valitsuse istungi protokoll esitatakse kõigepealt allakirjutamiseks riigisekretärile, seejärel istungi juhatajale. Kui istungit juhatab mitu Vabariigi Valitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud Vabariigi Valitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. Vabariigi Valitsuse istungi protokollile kirjutatakse alla esimesel võimalusel. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 80. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele või seadustele, keeldub riigisekretär kaasallkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta Vabariigi Valitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub riigisekretär taotlusega peaministri poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks Vabariigi Valitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui Vabariigi Valitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab riigisekretär oma kaasallkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile kirjaliku seisukoha. Vabariigi Valitsuse õigusakt, millele on lisatud riigisekretäri kirjalik seisukoht, saadetakse viivitamatult õiguskantslerile. 81. Asjaomase ministri ja riigisekretäri kirjalikud seisukohad teistkordselt allakirjutamiseks esitatud õigusakti kohta lisatakse Vabariigi Valitsuse istungi protokollile. 82. Vabariigi Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri peaministri allkirja andmise päeval. 83. Kõik Vabariigi Valitsuse õigusaktid on avalikud ja avaldatakse seadusega ettenähtud korras. Üksnes Vabariigi Valitsuse korraldused, mis sisaldavad riigisaladust, ei kuulu avaldamisele. Vabariigi Valitsuse õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas 10 tööpäeva jooksul pärast nendele allakirjutamist. 84. Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja istungi protokollide allkirjastatud eksemplare (originaaleksemplare) Riigikantseleist ei väljastata. Riigikantseleist väljastatavad Vabariigi Valitsuse õigusaktid ja Vabariigi Valitsuse istungi protokollid ning selle väljavõtted tõestatakse Riigikantselei pitsatiga. [RT I 2009, 59, 393 – jõust. 1.01.2010] 85. Vabariigi Valitsuse istungi protokollid tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt ning sellest teavitatakse istungist osavõtjaid hiljemalt protokolli allakirjutamisele järgneval tööpäeval. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 86. Riigikantselei teavitab Vabariigi Valitsuse määrusest või korraldusest pärast selle allakirjutamist viivitamata õigusakti eelnõu ettevalmistanud ministeeriumi ja teisi riigiasutusi või ametiisikuid, kelle teavitamine on ette nähtud õigusaktiga või kellele tulenevad Vabariigi Valitsuse õigusaktist konkreetsed kohustused. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 87. Vabariigi Valitsuse õigusakte ja väljavõtteid Vabariigi Valitsuse istungi protokollidest väljastatakse isikutele ja asutustele õigusaktidega ettenähtud juhtudel või nende taotlusel, kui õigusakt puudutab nende isikute õigusi või kohustusi või asutuse ülesandeid. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 88. Vabariigi Valitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni Vabariigi Valitsuse liikmed, riigisekretär või nende poolt volitatud isikud ja Vabariigi Valitsuse pressiesindajad. VI. Valitsuskomisjonid 89. Valitsuskomisjon moodustatakse Vabariigi Valitsuse pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks. Valitsuskomisjoni moodustamiseks teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse liige. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 90. Vabariigi Valitsusele esitatavas korralduse eelnõus valitsuskomisjoni moodustamise kohta peavad olema märgitud: 1) komisjoni ülesanded; 2) Vabariigi Valitsuse poolt nimetatav komisjoni koosseis (sealhulgas komisjoni esimees); 3) komisjoni teenindav ministeerium (või Riigikantselei); 4) komisjoni järelduste, ettepanekute ja aruande Vabariigi Valitsusele esitamise kord ja tähtaeg; [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 5) komisjoni finantseerimise allikad; 6) asjatundjate komisjoni puhul komisjoni töö eest vastutav minister. Valitsuskomisjon võib oma sisemise töökorralduse sätestada komisjoni reglemendis. 91. Valitsuskomisjoni asjaajamine toimub vastavalt teenindavas ministeeriumis või Riigikantseleis kehtivale asjaajamiskorrale. 92. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 93. Valitsuskomisjoni dokumente säilitatakse komisjoni teenindavas valitsusasutuses. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 94. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] VII. Vabariigi Valitsuse ametist lahkumine ja uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumine 95. Vabariigi Presidendilt Vabariigi Valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaadi teenindamise tagab Riigikantselei. 96. Peaministrikandidaadile eraldatakse tööruum ning kaetakse tema kontoritehnika ja kommunikatsioonivahendite kasutamise ning riigisisese transpordi kulud. Peaministrikandidaadi asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu. 97. Alates päevast, mil peaministrikandidaat saab Riigikogult volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks, rakendab Siseministeerium meetmeid peaministrikandidaadi julgeoleku tagamiseks. 98. Vabariigi Valitsuse ametivande andmiseks valmistab riigisekretär ette vastavad dokumendid ja lepib Riigikogu Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantseleiga kokku ametivande andmise protseduuri asjus. Riigisekretär informeerib ametisse astuvat ja ametist lahkuvat Vabariigi Valitsust uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumise ajast ja protseduurist. Ametist lahkuva Vabariigi Valitsuse liikmed osalevad uue Vabariigi Valitsuse liikmete ametivande andmisel Riigikogus. 99. Vabariigi Valitsuse koosseisu muutumisel lepib riigisekretär üksikute ametisse astuvate ministrite ametivande andmise protseduuri asjus kokku Riigikogu Kantselei ja peaministriga. 100. Pärast vande andmist esitab riigisekretär 3 tööpäeva jooksul allkirjadega vandetekstid kinnitamiseks Vabariigi Presidendile. Vandetekste hoitakse Riigikantseleis. 101. Ametivande andmise järel informeerib riigisekretär ametisse astunud Vabariigi Valitsuse liikmeid Vabariigi Valitsuse töökorraldusest. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 102. Riigikantselei toimetab ametist lahkuva peaministri asjaajamist kümne tööpäeva jooksul pärast uue valitsuse ametisse astumist. Selleks ajaks eraldab Riigikantselei talle tööruumi ning katab tema kontoritehnika, kommunikatsioonivahendite ja ametiauto kasutamise kulud. 103. Ministeeriumi kantsler annab ametisse astuvale ministrile ülevaate ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ja nende saavutamisest, ministeeriumile antud ülesannetest ja nende täitmisest, ministeeriumi ja tema valitsemisala probleemidest, ministeeriumi eelarvevahendite kasutamisest ja seisust ning ministeeriumi töökorraldusest. Ametist lahkuva ministri, kes ei juhi ministeeriumi, ülesannete täitmise seisu kohta annab ametisse astuvale ministrile, kes jätkab ametist lahkuva ministri ülesannete täitmist, ülevaate ametist lahkuva ministri büroo juhataja. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 104. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 105. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 106. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 107. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 108. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 109. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 110. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 111. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 112. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 113. [Kehtetu – RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] VIII. Ministrite asendamine 114. Kui minister ei saa haiguse või muu takistuse tõttu oma ülesandeid täita, teatab ta oma äraoleku aja ja põhjuse riigisekretärile kirjalikult vähemalt 3 tööpäeva enne asendamise algust. Ootamatust äraolekust teatab minister riigisekretärile viivitamata. 115. Riigisekretär lepib ministri asendamise suhtes Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud ministrite asendamise skeemi kohaselt kokku ühega ministritest, alates skeemis esimesena nimetatud ministrist. 116. Asendamise suhtes kokkuleppele jõudmise korral esitab riigisekretär peaministrile allakirjutamiseks vastava peaministri korralduse eelnõu, millega pannakse asendatava ministri ülesanded asendavale ministrile, näidates ära asendamise aja. 117. Kui asendatav minister saab oma ülesannete täitmist jätkata enne peaministri korralduses märgitud asendamisaja lõppu, teatab ta sellest viivitamata asendavale ministrile ja riigisekretärile, kelle ülesandel valmistatakse Riigikantseleis ette peaministri vastava korralduse muutmise eelnõu. Asendatav minister jätkab oma ülesannete täitmist alates sellekohases peaministri korralduses sätestatud ajast. 118. Riigikantselei teeb peaministri korralduse ministri asendamise kohta teatavaks Riigikogu juhatusele, Vabariigi Presidendile, õiguskantslerile, asendavale ja asendatavale ministrile ning ministeeriumidele. 119. Minister annab oma ülesanded peaministri korraldusega ettenähtud ajavahemikuks üle teda asendavale ministrile. 120. Minister, kes täidab mõne teise ministri ülesandeid, peab hoiduma otsustest ja avaldustest, mis toovad kaasa põhjalikke muutusi vastava ministeeriumi struktuuris ja tema eelarvevahendites ning juhtkonna ja personali koosseisus või muudavad olulisel määral ministeeriumi ülesandeid, kohustusi ja õigusi. Selliste otsuste tegemine tuleb edasilükkamatu vajaduse korral kooskõlastada Vabariigi Valitsusega. 121. Ametliku välisvisiidi ajal esindab minister oma ministeeriumi. Riiki või Vabariigi Valitsust esindab minister seadusega ettenähtud või valitsuse poolt määratud volituste piires. Välisvisiidil viibivat ministrit asendav minister täidab tema ülesandeid üksnes siseriiklikult. 122. Riigisekretär esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsuse istungil ülevaate ministrite asendamisest ja ministrite ootamatust eemalviibimisest Vabariigi Valitsuse istungist. IX. Vabariigi Valitsuse esindamine kohtuvaidlustes 123. Vabariigi Valitsuse vastu algatatud kohtuasjades esindab Vabariigi Valitsust peaminister või tema volitatud asjaomane minister või riigisekretär, kui Vabariigi Valitsuse vaidlusaluse akti on ette valmistanud Riigikantselei. Peaminister võib asjaomase ministri või riigisekretäri ettepanekul volitada lepingulist esindajat esindama Vabariigi Valitsust kohtus. 124. Vabariigi Valitsuse poolt kohtuasjade algatamise otsustab Vabariigi Valitsus peaministri või ministri ettepanekul. 125. Vabariigi Valitsusele saabunud kohtukutsed edastab Riigikantselei Vabariigi Valitsuse esindajale kohtus. Riigikantselei informeerib Justiitsministeeriumi Vabariigi Valitsuse kohtuasjadest „Vabariigi Valitsuse seaduse“ paragrahvi 44 1 lõike 9 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. X. Teenistusliku järelevalve teostamine Vabariigi Valitsuse poolt 126. Vabariigi Valitsuse poolt ministri või maavanema õigusakti või toimingu suhtes läbiviidava teenistusliku järelevalve algatab peaminister omal algatusel või riigisekretäri ettepanekul, maavanemate osas regionaalministri ettepanekul, tehes teenistusliku järelevalve materjalide ettevalmistamise ülesandeks riigisekretärile või ministrile. Maavanemate osas teeb teenistusliku järelevalve läbiviimisel Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 95 lõigete 1–3 kohaselt otsuse regionaalminister või esitab ettepaneku Vabariigi Valitsusele. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 127. Riigikantselei suhtes teenistusliku järelevalve algatab peaminister ministri või omal algatusel, kuulates vajadusel ära või tehes materjalide ettevalmistamise ülesandeks justiits- või rahandusministrile. 128. Kui selgub, et ministri või maavanema õigusaktid või nende poolt teostatud toimingud on vastuolus põhiseaduse või muude seadustega või Vabariigi Valitsuse määruste või korraldustega või ei ole otstarbekohased, edastab riigisekretär kogutud materjalid koos asjaomase ministri arvamusega peaministrile Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda kinnitamiseks. [RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 129. [Kehtetu – RT I 2004, 70, 495 – jõust 15.10.2004] 130. Vabariigi Valitsus teeb teenistusliku järelevalve teostamisel seaduses ettenähtud korras ühe järgmistest otsustest: 1) teeb ministrile, riigisekretärile või maavanemale ettekirjutuse akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks ka tähtaja; 2) peatab toimingu sooritamise või õigusakti kehtivuse; 3) tunnistab õigusakti kehtetuks. 131. Kui Vabariigi Valitsus leiab, et vaieldav õigusakt või toiming on kooskõlas ja vastavuses põhiseaduse ja seadustega ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega ning otstarbekohane, tunnistab ta õigusakti või toimingu õiguspäraseks ja otstarbekohaseks. XI. Vabariigi Valitsusele või tema liikmetele esitatud Riigikogu liikmete arupärimistele ja kirjalikele küsimustele ning muudele avaldustele, märgukirjadele ja pöördumistele vastamine 132. Vabariigi Valitsusele või tema liikmele esitatud arupärimised registreeritakse ning nende üle peetakse arvestust Riigikantseleis. Riigikogu liikmete arupärimistele vastatakse 20 istungipäeva jooksul arupärimise esitamise päevast arvates. 133. Peaministri vastuse ettevalmistamisel kogub asjassepuutuvad dokumendid ja selgitused valitsusasutustelt ja ametnikelt riigisekretär. 134. Riigisekretäri järelepärimise korral on valitsusasutused kohustatud vastavad materjalid ja selgitused edastama Riigikantseleile 7 tööpäeva jooksul, kui ei ole antud teist tähtaega. 135. Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsuse liikmetele esitatud arupärimised ja kirjalikud küsimused edastab Riigikantselei viivitamata asjaomastele ministritele. [RT I 2007, 28, 159 – jõust. 7.04.2007] 136. Arupärimise saanud Vabariigi Valitsuse liikmed informeerivad oma valmisolekust vastata ja eeldatavast vastamise päevast Riigikogu juhatust ja Riigikantseleid arupärimise kättesaamisele järgneva töönädala jooksul. 137. Ärakirjad Vabariigi Valitsuse liikmete kirjalikest vastustest Riigikogu liikmetele saadetakse teadmiseks Riigikantseleile. 138. Riigikogu komisjonide poolt valitsusasutustele esitatud järelepärimised vaadatakse läbi ja neile vastatakse 14 tööpäeva jooksul järelepärimise saamise päevast arvates. Vastus peab kandma vastavalt kas asjaomase ministri, riigisekretäri või maavanema allkirja. 139. Vabariigi Valitsusele ja peaministrile esitatavad märgukirjad, selgitus- ja muud taotlused registreeritakse Riigikantseleis. Nendele vastamise korraldab Riigikantselei või edastab need vastamiseks vastavalt pädevusele. [RT I 2005, 9, 37 – jõust 11.02.2005] 140. [Kehtetu – RT I 2005, 9, 37 – jõust 11.02.2005]