Teksti suurus:

Sotsiaalministri 21. mai 2009. a määruse nr 43 "Meetme "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri" muutmine

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.12.2009
Avaldamismärge:RTL 2009, 94, 1384

Sotsiaalministri 21. mai 2009. a määruse nr 43 "Meetme "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri" muutmine

Vastu võetud 08.12.2009 nr 93

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.

Sotsiaalministri 21. mai 2009. a määrust nr 43 «Meetme «Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri» (RTL 2009, 44, 609) muudetakse järgmiselt:

1) tekstis asendatakse läbivalt sõnad «osalev isik» vastavas käändes sõnadega «partner» vastavas käändes;

2) paragrahvi 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

« 13) hoolduskoormusega isik – mittepalgaline hooldaja, vanuses 18–64 (k.a) kellel ei ole võimalik tööle asuda täis- või osalise tööajaga tema hooldusel oleva hooldusvajadusega isiku tõttu;
14) hooldust vajav isik – isik, kellel on tulenevalt terviseseisundist, sooritusvõimest ja elukeskkonnast tingitud järelevalve, juhendamise ja kõrvalabivajadus eneseteeninduses, hügieenitoimingutes, orienteerumises ja igapäevaelu toimingutes.»;

4) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

« 1) eakale või puudega inimesele või dementsele suunatud hooldusteenuste (päevane ja koduhooldusteenus) pakkumine, võimaldamaks senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist või isiku hiljuti tekkinud hoolduskoormuse tõttu tööturult väljalangemise ennetamist;»;

5) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) sügava puudega või dementsuse diagnoosiga inimesele suunatud ööpäevaringse hooldusteenuse pakkumine, võimaldamaks senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist või majanduslike toimetulekuprobleemidega isiku (kelle pere sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) tööturult väljalangemise ennetamist hiljuti tekkinud hoolduskoormuse tõttu;»;

6) paragrahvi 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 3) tööealisele inimesele, vanuses 15–64 (k.a) aastat, tugiisikuteenuse pakkumine;»;

7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) taotleja ja partner peavad olema tegutsenud meetme tegevusega seotud valdkonnas vähemalt kuus kuud.»;

8) paragrahvi 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 asendatakse number «30» numbriga «42»;

9) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.»;

10) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei arvestata muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse poolt osutatud puuduste likvideerimisele.»;

11) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 12 lõikes 2, struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 sätestatud nõuetele või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblike kogukuludega.»;

12) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt 15 punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti;
3) projekti teostatavus – maksimaalselt 19 punkti;
4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 25 punkti;
5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 17 punkti;
6) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 4 punkti.»;

13) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15–16 järgmises sõnastuses:

« 15) võimalus taotleda otsuses kinnitatud toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest;
16) projektile viimase tasutud kuludokumentide alusel tehtava väljamakse osakaal projektile antava toetuse kogusummast, kui projekt teenib tulu.»;

16) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks, kui selgub, et toetuse edasine andmine ei ole põhjendatud.»;

17) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10 lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid:
1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
2) tagama hankemenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.»;

18) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« (41) Paragrahv 5 punktides 1 ja 11 sätestatud hooldusteenuse kulu hüvitatakse kuni 12 kuud ning katkestatakse juhul kui hoolduskohustusega isik ei ole tööle asunud 6 kuu jooksul pärast kulu hüvitamise algust.

(42) Paragrahv 5 punktis 11 sätestatud hooldusteenuse kulu hüvitatakse kuni 4100 krooni ulatuses kalendrikuus.»;

19) paragrahvi 20 lõiget 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas projekti taotluse koostamine.»;

20) paragrahvi 20 lõiget 12 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) ehitamise (sh rekonstrueerimise) kulud.»;

21) paragrahvi 20 lõike 13 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ostetud asjad ja teenused, kui rohkem kui ühe pakkuja korral puuduvad võrreldavad pakkumused alates 50 000 kroonist (koos käibemaksuga).»;

22) paragrahvi 20 lõiget 13 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) ostetud asjad ja teenused maksumusega üle 100 000 krooni (koos käibemaksuga), kui pakkumused ei ole esitatud pakkuja poolt allkirjastatult;»;

23) määrust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Projektist saadav tulu

(1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(2) Projekti tulude osas tehakse tagasinõude otsus pärast projekti viimase väljamakse taotluse ja lõpparuande esitamist.

(3) Kui projekti tegevuse tulemusena tekib tulu, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, on toetuse saaja kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates tulu tekkimise päevast teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära juba tekkinud tulu ning võimaliku tekkiva tulu suuruse.»;

24) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.»;

25) paragrahvi 21 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

(5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele/ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.»;

26) paragrahvi 21 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:

« (10) Toetuse saaja võib rakendusüksuselt taotleda väljamakset struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 44 või 45 kohase ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.

(11) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse ainult tasutud kuludokumentide alusel ning see peab vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.»;

27) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

« (111) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega.»;

28) paragrahvi 21 lõiked 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt:

« (12) Kui pärast viimase väljamakse taotluse või ettemakse aruande esitamist moodustavad projekti tegelikest abikõlblikest kuludest § 20 lõikes 12 nimetatud kulud rohkem kui 10%, siis peetakse ületanud osa võimalusel viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse toetus tagasi.

(13) Projektis osaleva partneri poolt tasutud kulude hüvitamist taotleb toetuse saaja.»;

29) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse number «45» numbriga «50»;

31) lisa 1 vorm A asendatakse lisa 1 vormiga A;

32) lisa 1 vorm C asendatakse lisa 1 vormiga C;

33) lisa 1 vorm D asendatakse lisa 1 vormiga D;

34) lisa 1 vorm E asendatakse lisa 1 vormiga E;

35) lisa 1 vorm F asendatakse lisa 1 vormiga F;

36) lisa 2 asendatakse lisaga 2;

37) lisa 3 vorm A asendatakse lisa 3 vormiga A;

38) lisa 3 vorm B asendatakse lisa 3 vormiga B;

39) lisa 3 vorm D asendatakse lisa 3 vormiga D;

40) lisa 3 vorm E asendatakse lisa 3 vormiga E;

41) lisa 1 vorm B ja lisa 3 vorm C tunnistatakse kehtetuks.

Minister Hanno PEVKUR

Kantsler Marelle ERLENHEIM

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.

Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 9.12.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-06067.

Lisa 2

Lisa 1 vorm A

Lisa 1 vorm C

Lisa 1 vorm D

Lisa 1 vorm E

Lisa 1 vorm F

Lisa 3 vorm A

Lisa 3 vorm B

Lisa 3 vorm D

Lisa 3 vorm E

/otsingu_soovitused.json