Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 17.12.2009 Avaldamismärge: RT I 2009, 61, 403 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Vastu võetud 09.12.2009 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 11. detsembri 2009. a otsusega nr 576 § 1. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2009, 36, 234) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Erialaametikohal teenival kaitseväelasel peab olema ametikohale vastav sõjaväeline väljaõpe ja erialane kutsekeskharidus või erialane kõrgharidus või keskharidus koos erialase kutsega.»; 2) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «piires» sõnadega «Kaitseliidu ülem,»; 3) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ohvitseride ametikohad on sõjaväelist kõrgharidust või erialast kõrgharidust ja sõjaväelist väljaõpet või kõrgharidust, erialast kutset ja sõjaväelist väljaõpet või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelistes õppeasutustes omandatud ja nimetatud liikmesriikide poolt ohvitseri auastmel aktsepteeritud haridust nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad.»; 4) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Vanemallohvitseride ametikohad on sõjaväelist kutsekeskharidust või keskharidust, erialast kutset ja sõjaväelist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad.»; 5) paragrahvi 31 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Auastme vanus on järgmine: Auaste Auastme vanus aastates kõrgema ohvitseri auaste ei kehtestata kolonel, mereväekapten ei kehtestata kolonelleitnant, kaptenleitnant 4 major, kaptenmajor 4 kapten, vanemleitnant 4 leitnant 3 nooremleitnant 3 lipnik 2–3 ülemveebel ei kehtestata staabiveebel ei kehtestata vanemveebel 8 veebel 6 nooremveebel 4 seersant ja sõdur ei kehtestata»; 7) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses: « § 881. Lipniku auastmes oleva reservohvitseri lepingulisse teenistusse võtmine (1) Lipniku auastmes oleva reservohvitseri võib kaitseväe juhataja võtta lepingulisse teenistusse. (2) Lipniku lepingulisse teenistusse võtmisel võib ta teenistuse ajaks määrata tema kvalifikatsioonile vastavale allohvitseri ametikohale, kuid mitte madalamale kui vanemseersandi ametikohale.»; 8) paragrahvi 89 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «ametikohalt» sõnadega «Kaitseliidu ülem»; 9) paragrahvi 126 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «esitab» sõnadega «Kaitseliidu ülem,»; 10) paragrahvi 163 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Ajateenijale ja kaadrikaitseväelasele tagatakse riigi kulul eriarstiabi, meditsiiniseadmed ja ravimid.»; 11) paragrahvi 163 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (41) Ajateenijale ja kaadrikaitseväelasele riigi kulul eriarstiabi, meditsiiniseadmete ja ravimite tagamise korra ja ulatuse kehtestab kaitseminister määrusega.»; 12) paragrahvi 163 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Isikule, kes on haigestunud või saanud vigastada tegevteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu ja tunnistatud kaitseväe arstliku komisjoni otsusega tegevteenistuseks mittekõlblikuks ning seetõttu teenistusest vabastatud, tagatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite arvelt teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid, mille eest tasumise kohustust ei ole üle võtnud Eesti Haigekassa. (7) Teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud ja tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistatud isikule tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite tagamise ulatuse ja korra kehtestab kaitseminister määrusega.»; 13) paragrahvi 164 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: « (8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil süüdioleva isiku suhtes regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Regressinõudeasjades esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik.»; 14) paragrahvi 168 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kaadrikaitseväelase töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Kaadrikaitseväelasele võib kohaldada tööaja summeeritud arvestust tööaja arvestusperioodina kuni neli kuud. (3) Kaadrikaitseväelasele kohaldatakse tööajana kaheksat tundi päevas viiepäevasel 40-tunnisel töönädalal. (4) Kaadrikaitseväelase töötundide arv (teenistusülesannete katkestamatu täitmine) päevas ei või üldjuhul ületada 13 tundi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud juhtudel. (5) Kaadrikaitseväelast on õigus rakendada teenistust korraldava ülema käsul teenistusse öisel ajal, riigipühadel ning puhkepäevadel, kui see tuleneb teenistusülesannete täitmise iseloomust. Kaadrikaitseväelastele ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud summeeritud tööaja arvestust, lõikes 3 sätestatud tööaega, lõikes 4 sätestatud tööaja piirangut ning töölepingu seaduse § 51 ja § 52 ei kohaldata: 1) erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal; 2) toimkonna ajal; 3) õppuse ajal; 4) lähetuse ajal; 5) osalemise ajal rahvusvahelises sõjalises operatsioonis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse tähenduses. (7) Kaadrikaitseväelasele hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–4 nimetatud juhtudel üle kokkulepitud tööaja tehtud töö kas vaba aja andmisega või rahas kaitseväe juhataja kehtestatud korras ja ulatuses. Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 5 nimetatud juhtudel tehtud töö tasustatakse käesoleva seaduse §-s 175 kehtestatud korras. (8) Kui kaadrikaitseväelane peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema kaitseväele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega ja nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis (edaspidi valveaeg), siis seda arvestatakse tema ametipalga määramisel. Selle eest kaadrikaitseväelasele lisatasu ei maksta ja seda vaba ajaga ei hüvitata. (9) Kui kaadrikaitseväelane peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema kaitseväele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema ametipalga määramisel (edaspidi erakorraline valveaeg), tuleb kaadrikaitseväelasele selle eest maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 ametipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast. (10) Valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata kaadrikaitseväelasele töölepingu seaduse § 48 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.»; 15) paragrahvi 170 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: « 11) Kaitseliidus teeniva kaitseväelase Kaitseliidu ülem;»; 16) paragrahvi 174 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «on» sõnadega «Kaitseliidu ülemal,»; 17) paragrahvi 183 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ja ajateenija»; 18) seadust täiendatakse §-ga 2278 järgmises sõnastuses: « § 2278. Auastme vanuse kohaldamine Käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud auastme vanust kohaldatakse pärast sätte jõustumist vastava auastme saanud kaitseväelase suhtes.» § 2. Kaitseväe distsiplinaarseaduse (RT I 1997, 95/96, 1575; 2008, 35, 213) § 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Kaitseliidu ülemal on käesoleva seaduse mõttes alluvate kaitseväelaste suhtes Kaitseväe Peastaabi ülemale ette nähtud distsiplinaarvõim, Kaitseliidu Peastaabi ülemal väeliigi ülemale ja Kaitseliidu maleva pealikul pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim.» § 3. Eesti NSV taluseaduse (ÜVT 1989, 39, 611; RT I 1994, 66, 1159) § 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigikogu esimees Ene ERGMA