Väljaandja: Justiitsminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2009, 94, 1382 Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord Vastu võetud 11.12.2009 nr 40 Määrus kehtestatakse «Relvaseaduse» § 101 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Käesolevas määruses sätestatakse riiklikus ekspertiisiasutuses arvele võetud ja arvele võetavate riigi omandis olevate relvade ja laskemoona soetamise, arvelevõtmise, hoidmise, ekspertiisideks ja uuringuteks kasutamise kord. § 2. Relvakogu mõiste Relvakogu on ekspertiiside ja uuringute tegemiseks vajalike riigi omandis olevate relvade korrastatud kogum. § 3. Relvakogu eesmärk Relvakogu on ette nähtud riiklikule ekspertiisiasutusele kasutamiseks ekspertiiside ja uuringute tegemisel järgmistel juhtudel: 1) esemete relvade hulka kuuluvuse, nende liigi ja mudeli tuvastamiseks; 2) laskmiseks kasutatud relvade ja nende mudeli tuvastamiseks sündmuskohtadelt leitud ning laipadest ja kannatanute kehast võetud kuulide, loomade kehast võetud kuulide, samuti relvast lastud või heidetud padrunite või padrunikestade päritolu alusel; 3) relva üksikute osade kasutamiseks eksperimentaallaskmisel ekspertiisiks esitatud relvadest, millel vastav osa puudub või ei ole töökorras; 4) padrunite laskekõlblikkuse kontrollimiseks; 5) relvade kontrollimisel tekkivate muude küsimuste lahendamiseks. § 4. Relvakogusse kuuluvad relvaliigid Koguda on lubatud kõiki, sealhulgas sõjaväerelvade hulka arvatud ja muid tsiviilkäibes keelatud tuli-, gaasi-, pneumo-, külm- ja heitrelvi. 2. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA SOETAMINE, ARVELEVÕTMINE JA KASUTAMINE § 5. Relvade ja laskemoona vastuvõtmine ja soetamine (1) Riiklik ekspertiisiasutus võib relvi ja laskemoona vastu võtta või soetada järgmistest allikatest: 1) ekspertiisiks esitatud ja kohtu poolt konfiskeeritud relvade ja laskemoona hulgast; 2) politseisasutusest; 3) Siseministeeriumist; 4) Kaitseministeeriumist; 5) Justiitsministeeriumist; 6) jaekaubandusvõrgust; 7) teistest ekspertiisiasutustest. (2) Justiitsministeerium väljastab riikliku ekspertiisiasutuse taotlusel ekspertiisideks või uuringuteks vajalike relvade ja laskemoona vastuvõtmise loa, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) relvade ja laskemoona nimetused ja kogus; 2) selle ekspertiisiasutuse nimetus, kellele relvi või laskemoona soetatakse; 3) selle isiku nimi või asutuse nimetus, kellelt relvi või laskemoona soetatakse; 4) vastutava isiku nimi; 5) soetamisloa kehtivus. (3) Relvade ja laskemoona vastuvõtmise loa allkirjastab Justiitsministeeriumi kantsler. (4) Justiitsministeerium väljastab riikliku ekspertiisiasutuse taotlusel ekspertiisiks või uuringuteks vajalike relvade ja laskemoona soetamisloa, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmeid. (5) Soetamisloa allkirjastavad justiitsminister ja Justiitsministeeriumi kantsler. Soetamisloal peab olema vapipitser. (6) Teistest ekspertiisiasutustest relvade ja laskemoona Eestisse sissevedu toimub riikliku ekspertiisiasutuse taotlusel. Selleks väljastab Justiitsministeerium sisseveoloa, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmeid. Justiitsministeeriumi poolt väljastatav relvade ja laskemoona sisseveoluba väljastatakse relvade ja laskemoona Eestisse sisseveoks enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel. (7) Relvade ja laskemoona sisseveoloa allkirjastavad justiitsminister ja Justiitsministeeriumi kantsler. Relvade ja laskemoona sisseveoloal peab olema vapipitser. § 6. Relvade ja laskemoona arvelevõtmine ja arvelt mahavõtmine (1) Riiklik ekspertiisiasutus peab arvestust riiklikus ekspertiisiasutuses ekspertiiside ja uuringute tegemiseks kasutatavate relvade ja laskemoona üle, tagades riigi omandis olevate arvelevõetud relvade ja laskemoona säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ning välistab nende sattumise kolmandate isikute kätte. (2) Relvakogusse kuuluvate relvade, samuti relvakokku mittekuuluva laskemoona arvelevõtmise ja arvelt mahavõtmise, hoidmise ja kasutamise eest vastutab riikliku ekspertiisiasutuse juhi poolt määratud relvakogu hoidja. Relvakogu hoidja peab tundma relvade ja laskemoona ohutu käitlemise nõudeid, samuti peab relvakogu hoidja omama erialaseid teadmisi relvade ja laskemoona valdkonnas. (3) Riigi omandis olevate, riikliku ekspertiisiasutuse poolt ekspertiiside ja uuringute tegemiseks kasutatavate relvade arvelevõtmiseks koostab riiklik ekspertiisiasutus relvade arvelevõtmise vormi. Vormile kantakse järgmised andmed: 1) relva arvelevõtmise kuupäev; 2) järjekorra number; 3) relva nimetus; 4) kui relval on kaliiber, siis tuleb vormile märkida kaliiber; 5) relva number; 6) organisatsioon, kellelt relv soetati või vastu võeti. (4) Riikliku ekspertiisiasutuse poolt ekspertiiside ja uuringute tegemiseks kasutatava laskemoona arvelevõtmise ja arvelt mahavõtmiseks koostab riiklik ekspertiisiasutus laskemoona arvelevõtmise ja arvelt mahavõtmise vormi. Vormile kantakse järgmised andmed: 1) laskemoona arvelevõtmise või arvelt mahavõtmise kuupäev; 2) järjekorra number; 3) laskemoona nimetus; 4) laskemoona kogus; 5) organisatsioon, kellelt laskemoon soetati või vastu võeti; 6) kui laskemoon võetakse arvelt maha, siis laskemoona arvelt mahavõtmise põhjus. § 7. Riikliku ekspertiisiasutuse relvade ja laskemoona kasutamise ohutusnõuded (1) Riikliku ekspertiisiasutuse relvakogu relvade, samuti laskemoona ekspertiiside ja uuringute tegemiseks kasutamine tuleb riiklikus ekspertiisiasutuses korraldada selliselt, et on välistatud või muudetud minimaalseks võimalik oht relvade ja laskemoona ekspertiisi tegemiseks kasutava personali elule ja tervisele. Ühtlasi peavad ohutusnõuded tagama riikliku ekspertiisiasutuse poolt kasutatava vara säilimise. (2) Riikliku ekspertiisiasutuse relvakogu relvade, samuti laskemoona kasutamise täpsemad ohutusnõuded kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga. 3. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA HOIDMINE § 8. Relvakogu hoidmine Relvakogu hoitakse riikliku ekspertiisiasutuse relvahoidlas. § 9. Relvahoidla seinad (1) Relvahoidla seinad on valmistatud raudbetoonist või silikaattellistest. Seina paksus peab olema vähemalt 40 cm. (2) Kui lõikes 1 sätestatud tingimusi ei ole võimalik täita, tuleb seinad katta seestpoolt võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150×150 mm. Võresein peab olema kindlalt seina külge kinnitatud. § 10. Relvahoidla põrand, lagi ja uksed (1) Relvahoidla põrand ja lagi on valmistatud raudbetoonist. (2) Relvahoidlal on topeltuksed. Neist välimine on vähemalt 6 mm paksusest terasest, sisemine võreuks vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150×150 mm. Välisuksel on kaks turvalukku ja uks avaneb ainult väljapoole. Võreuksel on turvalukk seestpoolt sulgemise võimalusega. § 11. Relvahoidla aknad (1) Relvahoidla akendel on seina sisse kinnituvad metallvõred, mille ava suurus ei ületa 100×100 mm. Võred on valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, varraste ristumiskohad peavad olema kokku keevitatud. Esimese korruse aknad on väljapoole avanevate ja seestpoolt suletavate metallist või metalliga kaetud luukidega. Samad nõuded kehtivad ka seina sees olevate ventilatsiooni- ja muude avade kohta. (2) Kõik relvahoidla aknad (avad) on varustatud seestpoolt suletavate katetega, et välistada relvi ja laskemoona kahjustavate esemete või ainete sattumine hoidlasse. (3) Relvahoidla uste ja akende kanderaamid on metallist, paksusega mitte alla 4 mm ja kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae külge. § 12. Relvahoidla elektriseadmed (1) Relvahoidla elektriseadmed peavad olema plahvatusohutu teostusega. (2) Relvahoidlas on valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada ilma relvahoidla ust avamata. § 13. Turvalisuse ja tuleohutuse tagamine relvahoidlas (1) Relvahoidlal on eraldi tuletõkkesektsioon. (2) Relvahoidla peab olema varustatud: 1) elektroonilise valvesignalisatsiooniga, kusjuures pidevalt töötavad andurid peavad olema paigaldatud nii, et aknad, uksed, seinad, lagi ja põrand oleks elektroonilise valve all; 2) elektroonilise valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvahoidlasse kui ka relvahoidla turvalisust tagavasse asutusse; 3) esmaste tulekustutusvahenditega; 4) tõhustatud piksekaitsesüsteemiga; 5) automaatse tulekahjusignalisatsiooniga. (3) Õhuniiskus relvahoidlas ei tohi ületada 50 protsenti. (4) Relvahoidlat on keelatud rajada garaaži või selle põranda alla, kui seal hoitakse sõidukeid. § 14. Muud relvahoidlas hoitavad objektid Relvahoidlas on lisaks tulirelvadele ja laskemoonale lubatud hoida: 1) padrunikomponente (püssirohi ja sütikud); 2) paragrahvis 4 loetletud relvi. 4. peatükk LÕPPSÄTTED § 15. Relvakogust relvade väljaarvamine Relvakogust relvade väljaarvamine toimub ekspertiisiasutuse juhi ettepanekul, mille kinnitab Justiitsministeerium. § 16. Relvakogust väljaarvatud relvad ja laskemoon (1) Relvakogust väljaarvatud relvad ja ekspertiisiasutusele mittevajalik laskemoon antakse üle politseiasutusele. (2) Kaitseministeeriumist saadud relvakogust väljaarvatud relvad ja mittevajalik laskemoon tagastatakse Kaitseministeeriumile. (3) Justiitsministeerium väljastab riikliku ekspertiisiasutuse taotlusel ekspertiisideks või uuringuteks mittevajalike relvade ja laskemoona üleandmise loa, mis sisaldab § 5 lõikes 2 sätestatud andmeid. Relvade ja laskemoona üleandmise loa allkirjastab Justiitsministeeriumi kantsler. § 17. Järelevalve relvade ja laskemoona hoidmise ja kasutamise üle Järelevalvet relvade ja laskemoona hoidmise ja kasutamise üle teostab riikliku ekspertiisiasutuse juhi poolt määratud isik. § 18. Järelevalve Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud korra rakendamise ja täitmise üle teostab Justiitsministeerium. § 19. Jõustumine (1) Määrus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. (2) Määruse § 9, § 10 lõige 2, § 13 lõike 2 punkt 4 ja lõige 3 jõustuvad 2010. aasta 1. oktoobril.Minister Rein LANG Kantsler Margus SARAPUU