HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

Teksti suurus:

Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus (lühend - TDRS)

Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.12.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2010
Avaldamismärge:RT I 2009, 63, 408

Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.12.2009 otsus nr 582

Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus1

Vastu võetud 10.12.2009

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Seadus sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68) (edaspidi teenuste direktiiv) rakendamiseks vajalikud reeglid tagamaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) isikute asutamisvabadust ja teenuse osutamise vabadust Eestis.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti ja teise lepinguriigi teenuse osutajale mis tahes teenuste osutamisel.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata teenuse osutajale, kes ei ole asutatud või registreeritud lepinguriigis ning tegevusaladele ja valdkondadele, millele ei kohaldata teenuste direktiivi.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Mõisted

 (1) Teenuse osutaja käesoleva seaduse tähenduses on Eesti või teise lepinguriigi kodanik, Eesti elamisluba omav välismaalane või Eestis või teises lepinguriigis asutatud või registreeritud juriidiline isik. Välismaalast käsitatakse välismaalaste seaduse tähenduses.

 (2) Teenus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 57 nimetatud mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest.

 (3) Loamenetlus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune menetlus, mille alusel teenuse osutaja või teenuse kasutaja on kohustatud astuma samme, et saada pädevalt asutuselt teenuste osutamise valdkonnale juurdepääs või selles valdkonnas tegutsemist käsitlev või vaikimisi tehtud otsus (edaspidi tegutsemisõigus).

 (4) Tegutsemisõiguse kontrolliese käesoleva seaduse tähenduses on teenuse osutamisele kehtestatud nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu ja selles tegutsemise eelduseks.

 (5) Olulisest avalikust huvist tulenev põhjus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Kohtu praktikaga tunnustatud mõiste, mis hõlmab järgmisi valdkondi:
 1) avalik kord;
 2) avalik julgeolek;
 3) avalik ohutus;
 4) rahvatervis;
 5) sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine;
 6) tarbijate, teenuse kasutajate ja töötajate kaitse;
 7) kaubandustehingute ausus;
 8) pettusevastane võitlus;
 9) keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse;
 10) loomatervis;
 11) intellektuaalomand;
 12) rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine;
 13) sotsiaal- ja kultuuripoliitika.

§ 4. Ühtse kontaktpunkti põhimõte

 (1) Ühtse kontaktpunkti kaudu on:
 1) teenuse osutajal võimalus taotleda õigust teenust osutada ning esitada taotlusega seotud dokumente ja muud teavet;
 2) teenuse osutajal ja teenuse kasutajal võimalus saada asjakohast teavet.

 (2) Ühtse kontaktpunkti ülesannete täitmise tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (3) Ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud taotlus või muud dokumendid edastatakse kolme tööpäeva jooksul pädevale asutusele. Kõik ühtsele kontaktpunktile esitatud taotlused või muud dokumendid loetakse pädevale asutusele kättetoimetatuks kolmandal tööpäeval pärast nende esitamist.

§ 5. Õigus teabe saamisele

 (1) Ühtse kontaktpunkti veebilehe kaudu tehakse teenuse osutamise kohta kättesaadavaks järgmine teave:
 1) viited teenuse osutamist reguleerivatele õigusnormidele, sealhulgas teenuse osutamisele kehtestatud teatamiskohustused, registreeringukohustused ja muud loakohustused;
 2) isiku või asutuse kontaktandmed, kelle ülesanded on seotud teenuse osutaja nimetatud tegevusalaga;
 3) isiku või pädeva asutuse kontaktandmed, kellelt on teenuse osutajal või teenuse kasutajal võimalik saada praktilist abi teenuse osutaja nimetatud tegevusalal, sealhulgas Euroopa Liidu tarbijate nõustamiskeskuste võrgustiku kontaktpunktide kontaktandmed;
 4) teenuse osutaja ja tema tegevusega seotud riiklike registrite ja seaduse alusel asutatud teiste andmekogude (edaspidi register) kasutamise võimalused ja tingimused;
 5) viited õiguskaitsevahendeid sätestavatele õigusaktidele, mida kasutatakse teenuse osutaja ja pädeva asutuse või teenuse osutaja ja teenuse kasutaja vaheliste vaidluste korral;
 6) üldine teave teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsuks ja sellel tegutsemiseks kohaldatavate nõuete kohta, mis on seotud eelkõige tarbijakaitset käsitlevate nõuetega.

 (2) Teenuse osutajal ja teenuse kasutajal on õigus esitada pädevale asutusele taotlus selgituse saamiseks, kuidas teenuse osutamisele kehtestatud nõudeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse, ning saada vajaduse korral nõuandeid ja lihtsaid käitumisjuhiseid, kuidas teenuse osutamisele kehtestatud nõudeid täita.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud teabe andmiseks võtab pädev asutus vajaduse korral ühendust selle lepinguriigi pädeva asutusega, kelle nõuete kohta teavet on küsitud.

§ 6. Menetluspõhimõtted

 (1) Teenuse osutajal on õigus esitada teenuse osutamiseks taotlusi ja muid asjakohaseid dokumente järgmisel viisil:
 1) ühtse kontaktpunkti kaudu ainult elektrooniliselt;
 2) pädevale asutusele elektrooniliselt või kirjalikult.

 (2) Ühtse kontaktpunkti kaudu tagatakse teenuse osutajale võimalus esitada teenuse osutamiseks taotlusi ja muid asjakohaseid dokumente pädevale asutusele või kanda enda kohta käivad andmed ise asjakohastesse registritesse.

 (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on teenuse osutajal kohustus esitada elektrooniliselt taotlused ja muud asjakohased dokumendid digitaalallkirjastatult või muul teenuse osutaja tuvastamist võimaldaval turvalisel viisil.

 (4) Teenuse osutajalt ei või nõuda Eestis või teise lepinguriigi poolt elektrooniliselt või kirjalikult väljastatud dokumendi esitamist originaaleksemplarina, kinnitatud ärakirja või kinnitatud tõlkena, välja arvatud siis, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti või kui selline nõue on põhjendatud olulise avaliku huviga. Nimetatud piirang ei välista pädeva asutuse õigust nõuda teenuse osutajalt dokumente eesti keeles.

 (5) Pädev asutus ei või nõuda teenuse osutajalt andmeid, mis on kantud Eestis registrisse, välja arvatud teenuse osutajat identifitseerida võimaldavad andmed ja teenuse osutaja kontaktandmed.

2. peatükk NÕUDED TEENUSE OSUTAMISELE 

1. jagu Tegutsemisõigus ja selle põhimõtted 

§ 7. Tegutsemisõiguse andmise tingimused

 (1) Tegutsemisõiguse kontrolliesemesse võivad kuuluda nõuded teenuse osutamisele, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
 1) need ei ole diskrimineerivad;
 2) need on põhjendatud olulise avaliku huviga;
 3) nende piirav toime on proportsionaalne nõude kehtestamise aluseks oleva eesmärgiga;
 4) nende vastavus peab olema faktilistele asjaoludele tuginedes tõendatav ja kontrollitav;
 5) nende sisu on piisavalt määratletud, eelkõige selge, ühemõtteline ja arusaadav.

 (2) Tegutsemisõigus kehtib kogu Eesti territooriumil. Olulisest avalikust huvist tulenevalt võib tegutsemisõiguse kehtivust piirata kindla territooriumi või tegevuskohaga. Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, kehtib kohaliku omavalitsuse antud tegutsemisõigus tema haldusterritooriumil.

 (3) Tegutsemisõigus annab selle tegevusulatuse raames õiguse alustada teenuse osutamist ja osutada teenust ka teenuse osutaja tütarettevõtjale ja filiaalile, välja arvatud siis, kui tütarettevõtja ja filiaali jaoks eraldi tegutsemisõiguse saamise nõue või tegutsemisõiguse piiramine kindla territooriumiga on põhjendatud olulise avaliku huviga.

 (4) Kui Eestis teenuse osutamist alustada soovival lepinguriigi teenuse osutajal on sellel tegevusalal tegutsemiseks lepinguriigis antud tegutsemisõigus, mis kontrollieseme poolest valdavas osas vastab Eestis nõutava tegutsemisõiguse kontrolliesemele, ei kehtestata tegutsemisõiguse andmisel nõudeid ega kontrollita nende täitmist, mis on oma eesmärgilt samaväärsed või põhiolemuselt võrreldavad nende nõuete ja kontrollidega, mida teenuse osutaja suhtes juba teises lepinguriigis kohaldatakse. Teenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud koostööpunkt abistavad pädevat asutust teenuse ja sellel tegevusalal tegutsemise kohta kehtestatud mis tahes nõuete täitmise tuvastamisel.

§ 8. Teenuse osutajate arvu piiramine

 (1) Seadusega sätestatud juhul võib teenuse osutajate arvu piirata ja jätta tegutsemisõigus andmata:
 1) tehniliste või looduslike ressursside piiratuse tõttu;
 2) tulenevalt olulisest avalikust huvist.

 (2) Tegutsemisõiguse andmiseks korraldab pädev asutus valikumenetluse, kus tagatakse võimalike kandidaatide võrdsed võimalused, valikumenetluse läbipaistvus, eelkõige piisav teave valikumenetluse alustamise, selle kestuse ja lõpetamise kohta.

 (3) Pädev asutus jätab tegutsemisõiguse andmata ega korralda valikumenetlust järgmistel juhtudel:
 1) tegutsemisõiguse andmiseks on juba korraldatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikumenetlus ning isik ei osutunud valituks;
 2) teenust osutatakse varem antud kehtiva tegutsemisõiguse alusel ja uut tegutsemisõigust ei anta nimetatud tegutsemisõiguse kehtivuse lõppemiseni ühelegi teisele isikule;
 3) teenuse osutajate arvu piiramise põhjus ei ole ära langenud.

§ 9. Tegutsemisõiguse kehtivusaeg

 (1) Tegutsemisõigus antakse selle kehtivust ajaliselt piiramata.

 (2) Tegutsemisõiguse kehtivusaja võib seadusega kehtestada, kui:
 1) see on põhjendatud olulise avaliku huviga;
 2) teenuse osutajate arv on tehniliste või looduslike ressursside vähesuse tõttu piiratud või
 3) tegutsemisõigust uuendatakse automaatselt või üksnes jätkuva nõuetele vastavuse korral.

 (3) Kui teenuse osutajate arv on tehniliste või looduslike ressursside vähesuse tõttu piiratud, annab pädev asutus tegutsemisõiguse piisava tähtajaga. Tegutsemisõiguse tähtaeg on piisav eelkõige siis, kui see on kindlaks määratud viisil, mis ei piira konkurentsi rohkem, kui on vajalik selleks, et võimaldada teenuse osutajal korvata investeeringuga seotud kulud ja teenida investeeritud kapitalilt põhjendatud tulu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegutsemisõiguse tähtaja lõppedes ei või tegutsemisõigus ega selle kehtivuse tähtaeg olla automaatselt pikendatav ning pädev asutus peab korraldama uue tegutsemisõiguse andmiseks käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud valikumenetluse. Pädev asutus ei või anda eeliseid teenuse osutajale, kes on varem seda teenust osutanud, ega temaga nimetatud teenuse osutamisel seotud isikule teiste isikute ees, kes soovivad taotlust esitada.

§ 10. Tegutsemisõiguse taotluse menetlemine

 (1) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib pädev asutus tegutsemisõiguse taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada vaid ühekordselt ja piiratud ajaks.

 (2) Kui tegutsemisõiguse taotlust ei vaadata läbi määratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegutsemisõigus selle tähtaja möödumisel teenuse osutajale vaikimisi antuks. Olulisest avalikust huvist tulenevalt, sealhulgas kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel nimetatud põhimõttest kõrvale kalduda.

 (3) Pädev asutus võtab tegutsemisõiguse taotluse vastu ning alustab selle läbivaatamiseks menetluse, mis koosneb taotluse esitajale vastamisest, tegutsemisõiguse kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastamisest ning tegutsemisõiguse andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemisest. Vastus tegutsemisõiguse taotluse esitajale peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 1) tegutsemisõiguse taotluse menetluse alustamise päev;
 2) taotluse läbivaatamiseks seadusega sätestatud tähtaeg;
 3) selgitus tegutsemisõiguse kehtivusaja kohta;
 4) viited tegutsemisõiguse kontrolliesemesse kuuluvatele nõuetele ning vaidluse korral kasutatavaid õiguskaitsevahendeid sisaldavatele õigusnormidele;
 5) selgitus tegutsemisõiguse vaikimisi andmise kohta.

 (4) Tegutsemisõigus antakse teenuse osutajale niipea, kui on tuvastatud tegutsemisõiguse kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmine.

2. jagu Nõuded teenuse osutamisele ja teenuse kasutaja õigused 

§ 11. Keelatud nõuded teenuse osutamisele

 (1) Teenuse osutamise alustamise eeltingimuseks ja teenuse osutamiseks ei ole lubatud kehtestada eelkõige järgmisi nõudeid:
 1) diskrimineerivad nõuded, mis põhinevad otseselt või kaudselt rahvusel või äriühingute puhul nende asukohal, eelkõige teenuse osutaja, tema töötajate, aktsionäride ja osanike või teenuse osutaja juht- või järelevalveorganite liikmete rahvusele või elukohale esitatavad nõuded;
 2) keeld olla asutatud enam kui ühes lepinguriigis, olla kantud enam kui ühe lepinguriigi registritesse või olla registreeritud enam kui ühe lepinguriigi erialaliidu liikmeks;
 3) vastastikkuse tingimused lepinguriigiga, mille territooriumil teenuse osutaja on juba asutatud, välja arvatud energeetikat käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud vastastikkuse tingimused;
 4) majandusliku põhjendatuse testi üksikjuhtumipõhine rakendamine, mille tõttu tegutsemisõiguse andmine sõltub majandusliku vajaduse või turul eksisteeriva nõudluse olemasolu tõestamisest, tegevuse potentsiaalsete või olemasolevate majanduslike mõjude hindamisest või hinnangust selle kohta, kas tegevus on kooskõlas pädeva asutuse seatud majandusliku arengu eesmärkidega. Keeld ei kehti nende nõuete puhul, millel ei ole majanduslikku eesmärki, kuid mis on põhjendatud olulise avaliku huviga;
 5) konkureeriva ettevõtja otsene või kaudne kaasamine tegutsemisõiguse andmisesse, sealhulgas nõuandvate organite koosseisus, või pädevate asutuste muude otsuste vastuvõtmisse, välja arvatud siis, kui pädeva asutusena tegutsevad erialaliidud või muud kutseorganisatsioonid. Nimetatud keeld ei puuduta erialaliitudega, nagu kaubanduskojad või tööturu osapooled, konsulteerimist küsimustes, mis ei ole seotud konkreetse tegutsemisõiguse saamisega, või konsulteerimist laiema üldsusega;
 6) kohustus esitada täielik või osaline finantsgarantii Eestis asutatud või registreeritud isiku poolt või sõlmida kindlustusleping Eesti kindlustusandjaga. Nimetatud keeld ei mõjuta võimalust nõuda kindlustust või finantstagatist kui sellist, samuti ei mõjuta see nõudeid, mis on seotud kollektiivses hüvitusfondis osalemisega;
 7) kohustus olla teatud perioodi jooksul eelnevalt Eestis registris registreeritud või kohustus olla varem Eestis tegutsenud vastaval tegevusalal.

 (2) Teenuse osutajalt ei või nõuda kutsealast vastutuskindlustust või garantiid, kui teenuse osutaja on lepinguriigis, kus ta on asutatud, kaetud samaväärse või põhiosas võrreldava garantiiga, mis puudutab nimetatud garantii eesmärki ning kaetust kindlustatud riski, kindlustussumma, garantii ülemmäära ja võimalike erandite osas. Kui kindlustus on samaväärne ainult osaliselt, võib olemasoleva kindlustusega hõlmamata aspektide katmiseks nõuda lisagarantiid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutsealase vastutuskindlustuse või muu garantii omamise kohustusega tegevusvaldkondades aktsepteerib pädev asutus piisava tõendina lepinguriigis asutatud krediidiasutuste ja kindlustusandjate kinnitust sellise kindlustuskaitse kohta.

§ 12. Tingimuslikud nõuded teenuse osutamisele

 (1) Teenuse osutamisele võib kehtestada alljärgnevaid nõudeid:
 1) kvantitatiivsed või territoriaalsed piirangud, eelkõige rahvaarvust või teenuse osutajate vahelisest minimaalsest vahemaast tulenevad nõuded;
 2) teenuse osutaja kohustus valida teatud õiguslik vorm;
 3) äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded;
 4) nõuded, millega juurdepääs teenuse osutamisele on teenuse olemuse tõttu reserveeritud teatud teenuse osutajatele, välja arvatud nõuded, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) hõlmatud sätteid või mis on sätestatud muus Euroopa Liidu õigusaktis;
 5) keeld omada sama riigi territooriumil rohkem kui ühte asutamis- või tegevuskohta;
 6) töötajate minimaalset arvu sätestavad nõuded;
 7) kehtestatud miinimum- või maksimumhinnad, mida teenuse osutaja peab järgima;
 8) teenuse osutaja kohustus osutada koos enda poolt osutatud teenusega ka teisi teenuseid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded võib kehtestada teenuse osutamisele vaid siis, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
 1) nõuded ei või olla otseselt ega kaudselt diskrimineerivad rahvuse alusel ega juriidilise isiku puhul tegevuskoha alusel (mittediskrimineerimine);
 2) nõuded peavad olema põhjendatud olulise avaliku huviga (vajadus);
 3) nõuded peavad olema sobivad ja vajalikud taotletava eesmärgi saavutamiseks ning neid ei ole võimalik asendada muude, vähem piiravate meetmetega, millega saavutatakse sama tulemus (proportsionaalsus).

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamist reguleerivate õigusaktide suhtes niivõrd, kuivõrd nimetatud lõigete kohaldamine ei takista õiguslikult või faktiliselt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele määratud konkreetsete ülesannete täitmist.

 (4) Ettevalmistamisel olevatele ja vastuvõetud õigusaktidele, millega kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid teenuse osutamisele, kohaldatakse tehnilise normi ja standardi seaduse §-s 8 sätestatud teavitamise kohustust.

§ 13. Teenuse osutamisega seotud tegevusala valimine

 (1) Teenuse osutajatele ei kehtestata nõudeid, mis kohustavad neid tegutsema konkreetses valdkonnas või mis piiravad erinevate tegevuste ühiselt või partnerluse korras elluviimist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid võib kohaldada järgmiste teenuse osutajate suhtes:
 1) teenuse osutajad reguleeritud kutsealadel, kui selliste nõuete kehtestamine on põhjendatud vajadusega tagada vastavus kutse-eetikat ja ametialast käitumist reguleerivatele eeskirjadele, mis on iga kutseala laadist tulenevalt erinevad, ning kui see on vajalik nende sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks;
 2) vastavushindamise (inspekteerimine, katsetamine, tehniline kontroll) ja akrediteerimise teenuste osutajad, kui selliste nõuete kehtestamine on põhjendatud vajadusega tagada teenuse osutajate sõltumatus ja erapooletus.

§ 14. Teenuse osutamisega seotud teabe avaldamise kohustus

 (1) Teenuse osutaja peab teenuse kasutajale tegema selgelt ja üheselt mõistetavalt ning enne lepingu sõlmimist või, kui kirjalikku lepingut ei sõlmita, enne teenuse osutamist kättesaadavaks järgmise teabe:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, registrikood ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood;
 2) teise lepinguriigi teenuse osutaja puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 sätestatule riik, elu- või asukoha aadress ja postiaadress, kui see erineb elu- või asukoha aadressist;
 3) teenuse osutaja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
 4) tegutsemisõigust nõudva tegevusala puhul tegutsemisõiguse andnud pädeva asutuse andmed;
 5) käibemaksukohustuslase puhul maksukohustuslasena registreerimise number;
 6) reguleeritud kutseala puhul iga erialaliit või sellesarnane asutus, milles teenuse osutaja on registreeritud, kutsenimetus ja lepinguriik, kus see kutsenimetus on antud;
 7) teenuse hind, kui hinna määrab eelnevalt kindlaks teenuse osutaja;
 8) teenuse peamised omadused;
 9) vastutuskindlustuse olemasolu nõude korral vastutuskindlustuse kindlustussumma ja -piirkond, rahaühik, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustusandja nimi ja kontaktandmed;
 10) teenuse osutaja kasutatavad üldtingimused ja -sätted sellise müügijärgse garantii kohta, mida ei ole ette nähtud seadusega, ning lepingu suhtes kohaldatava õiguse ning kohtualluvust puudutavate lepingusätete olemasolu ja kasutamise kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb teenuse osutajal teha hõlpsasti kättesaadavaks kas lepingu sõlmimise kohas, mis tahes teabedokumendis või teenuse osutaja antud elektroonilisel aadressil.

 (3) Teenuse osutaja peab teenuse kasutaja taotlusel esitama:
 1) teenuse hinna või kui teenuse täpset hinda ei saa teatada, hinna arvutamise metoodika, et isik saaks hinda kontrollida, või üksikasjaliku hinnaprognoosi koos arvutusmetoodikaga;
 2) reguleeritud kutsealade puhul viite asutamiskoha lepinguriigis kohaldatavale kutse-eeskirjale ja sellega tutvumise võimalusele;
 3) teabe oma tegevusalade ja partnerluse kohta, mis on asjaomase teenusega otseselt seotud, ning huvide konflikti vältimiseks võetud meetmete kohta;
 4) mis tahes tegevusjuhendid, mida ta peab järgima, ning aadressi, kus nendega saab elektroonilisel teel tutvuda, täpsustades nende keele;
 5) teabe vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluse kohta, täpsustades, kuidas on võimalik saada üksikasjalikku teavet kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi ja selle kasutamise tingimuste kohta.

§ 15. Teenuse kasutaja diskrimineerimise keeld

 (1) Teenuse osutaja ei või diskrimineerida teenuse kasutajaid, kes ostavad või soovivad osta tema poolt pakutavaid teenuseid, nende rahvuse või elukoha tõttu.

 (2) Diskrimineerivad ei või olla ka teenuse osutaja poolt avalikkusele kättesaadavaks tehtud teenusele juurdepääsu tingimused, mis on seotud teenuse kasutaja rahvuse või elukohaga, välja arvatud juhul, kui need on otseselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega.

§ 16. Keelatud piirangud teenuse kasutamisele

  Teenuse kasutajale ei või kehtestada nõudeid, mis piiravad temal teise lepinguriigi teenuse osutaja poolt osutatava teenuse kasutamist, eelkõige:
 1) kohustus hankida pädevalt asutuselt tegutsemisõigus või esitada pädevale asutusele deklaratsioon;
 2) rahalise toetuse andmise diskrimineerivad piirangud, mis on seotud asjaoluga, et teenuse osutaja on asutatud teises lepinguriigis või teenuse osutamise koht asub teises lepinguriigis.

3. peatükk TEENUSTE VABA LIIKUMINE 

§ 17. Teenuse osutamise vabadus

 (1) Teise lepinguriigi teenuse osutajal on õigus Eestis ajutiselt teenust osutada (edaspidi teenuse osutamise vabadus).

 (2) Teenuse osutamise vabadusele võib seadusega kehtestada piiranguid ning need ei või olla diskrimineerivad, peavad olema põhjendatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga, rahvatervise või keskkonnakaitsega ning piirangud peavad olema proportsionaalsed. Mõistete «avalik kord» ja «avalik julgeolek» sisu on määratletud Euroopa Kohtu praktikaga.

 (3) Teenuse osutamise vabadust ei kohaldata teenuste direktiivi artiklis 17 sätestatud juhtudele.

§ 18. Üksikjuhtumipõhised erandid

  Erandina teenuse osutamise vabadusest ja üksnes erakorralistel asjaoludel võib lepinguriigi teenuse osutaja suhtes rakendada teenuste ohutusega seotud meetmeid. Meetmete rakendamisel peab järgima käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud menetlust ning täidetud peavad olema kõik järgmised tingimused:
 1) õigusaktidega on kehtestatud tingimused, mis on aluseks meetme rakendamisele ja mis ei ole Euroopa Ühenduse tasandil teenuste ohutuse valdkonnas ühtlustatud;
 2) meetmed tagavad teenuse kasutajale kõrgemal tasemel kaitse võrreldes asutamiskoha lepinguriigi poolt tema siseriiklike sätete kohaselt rakendatava meetmega;
 3) asutamiskoha lepinguriik ei ole võtnud tarvitusele ühtegi meedet või on rakendanud meetmeid, mis on käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud meetmetega võrreldes ebapiisavad;
 4) meetmed on proportsionaalsed.

4. peatükk KOOSTÖÖ LEPINGURIIKIDEGA JÄRELEVALVE TEOSTAMISEL 

§ 19. Vastastikune abi lepinguriigis asutatud teenuse osutaja üle järelevalve teostamisel

 (1) Pädev asutus rakendab kõiki meetmeid lepinguriikide vaheliseks tõhusaks koostööks, et tagada teenuse osutajate ja nende osutatavate teenuste üle järelevalve.

 (2) Pädev asutus teostab oma pädevuse piires teenuse osutaja asutamiskoha lepinguriigi taotlusel järelevalvet Eestis teenust osutava teenuse osutaja üle, tuginedes teenuse osutaja asutamiskoha lepinguriigi põhjendatud taotlusele kontrollida asutamiskoha lepinguriigi nõuete täitmist (edaspidi järelevalve taotlus) ning teavitab nimetatud lepinguriiki järelevalve tulemustest ja rakendatud meetmetest. Pädev asutus otsustab, millised Eesti õiguse vastavale tegevusalale kohalduvad järelevalvemeetmed on igal üksikul juhul kõige asjakohasemad, et täita asutamiskoha lepinguriigi tingimusi.

 (3) Kui lepinguriigilt järelevalve taotluse saanud pädev asutus ei ole selles valdkonnas pädev vastama või järelevalvet teostama, edastab ta järelevalve taotluse võimalikult kiiresti selle valdkonna pädevale asutusele.

 (4) Pädev asutus võib ka omal algatusel oma pädevuse piires Eestis teenust osutava lepinguriigis asutatud teenuse osutaja üle järelevalvet teostada, eelkõige kontrollida teenuste direktiivi artiklite 16 ja 17 kohaste nõuete täitmist.

 (5) Teenuste direktiivi artikli 28 kohase koostööpunkti ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Koostööpunkt aitab lepinguriikide asutustel vajaduse korral määrata järelevalvet teostavat Eesti pädevat asutust ning edastab lepinguriikidelt saabunud järelevalve taotlused ja käesoleva seaduse § 23 lõike 1 kohased taotlused pädevale asutusele.

 (6) Pädev asutus võib esitada lepinguriigi pädevale asutusele või koostööpunktile taotluse järelevalve teostamiseks selles lepinguriigis asutatud teenuse osutaja üle, kui tal on kahtlus, et teenuse osutaja ei täida asutamiskoha lepinguriigi nõudeid ja õigusakte.

 (7) Pädev asutus vastab lepinguriikide ja Euroopa Komisjoni esitatud järelepärimistele elektrooniliste sidevahendite abil ja võimalikult lühikese aja jooksul. Järelepärimistele vastamisel või järelevalve teostamisel esinevate raskuste korral teavitab pädev asutus viivitamata teavet taotlenud lepinguriigi pädevat asutust.

 (8) Teiste lepinguriikide pädevatel asutustel on õigus teha päringuid Eesti andmekogudest samadel tingimustel nagu Eesti pädevatel asutustel.

§ 20. Vastastikune abi Eestis asutatud teenuse osutaja üle järelevalve teostamisel

 (1) Pädev asutus ei või keelduda Eestis asutatud teenuse osutajate üle järelevalve teostamisest ja vajalike järelevalvemeetmete rakendamisest Eestis põhjendusel, et teenust osutati või teenus põhjustas kahju teises lepinguriigis.

 (2) Pädev asutus võib esitada lepinguriigi pädevale asutusele või koostööpunktile põhjendatud taotluse järelevalve teostamiseks Eestis asutatud ja teises lepinguriigis teenust osutava teenuse osutaja üle, kui tal on kahtlus, et teenuse osutaja ei täida teenuse osutamisele kehtestatud nõudeid.

§ 21. Hoiatamiskohustus

  Kui pädev asutus on saanud teada teenuse osutamisega seotud faktilistest asjaoludest, mis võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või ohutusele või keskkonnale Eesti või teise lepinguriigi territooriumil, teavitab pädev asutus sellest võimalikult kiiresti kõiki lepinguriikide koostööpunkte ja Euroopa Komisjoni.

§ 22. Teave teenuse osutaja hea maine kohta

 (1) Pädev asutus esitab lepinguriigi pädeva asutuse taotlusel teabe teenuse osutaja suhtes rakendatud distsiplinaar- või haldusmeetme või teenuse osutaja kriminaal- või väärteokaristuse kohta ning pettusega seotud maksejõuetuse või pankrotiga seoses tehtud otsuse kohta, mis on otseselt seotud teenuse osutaja pädevuse või usaldusväärsusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud karistusest ja distsiplinaar- või haldusmeetmest teatatakse siis, kui on langetatud lõplik otsus. Muu lõikes 1 nimetatud täitmisele pööratud otsuse kohta teatab teavet esitav asutus, kas see on lõplik või edasi kaevatud ning viimasel juhul kuupäeva, millal on oodata otsust asjaomase kaebuse kohta.

 (3) Teavet esitav asutus viitab riigisiseste õigusaktide sätetele, mille alusel tehti teenuse osutaja suhtes süüdimõistev otsus või määrati karistus.

 (4) Teavet esitav asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teabe edastamisest ka teenuse osutajat.

 (5) Pädev asutus võib põhjendatud taotlusega küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet lepinguriigis asutatud teenuse osutaja kohta selle lepinguriigi pädevalt asutuselt või koostööpunktilt.

§ 23. Vastastikune abi üksikjuhtumipõhiste erandite korral

 (1) Kui pädev asutus kavatseb tarvitusele võtta meetmeid käesoleva seaduse § 18 kohaselt, esitab ta teenuse osutaja asutamiskoha lepinguriigi koostööpunktile taotluse, et nimetatud lepinguriik rakendaks teenuse osutaja suhtes vajalikke meetmeid, ning edastab lepinguriigi koostööpunktile kogu asjakohase teabe nimetatud teenuse osutaja, teenuse ja juhtumi asjaolude kohta.

 (2) Pärast asutamiskoha lepinguriigilt teatise saamist rakendatud või kavandatud meetmete kohta või põhjuste kohta, miks ei ole ühtegi meedet rakendatud, teavitab pädev asutus Euroopa Komisjoni ja asutamiskoha lepinguriiki oma kavatsusest rakendada meetmeid, märkides põhjused, miks ta arvab, et:
 1) asutamiskoha lepinguriigi rakendatud või kavandatud meetmed on ebapiisavad;
 2) tema kavandatavad meetmed on kooskõlas teenuste direktiivi artiklis 18 sätestatud tingimustega.

 (3) Meetmeid ei või rakendada enne 15 tööpäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavitamise kuupäevast arvates.

 (4) Kiireloomulistel juhtudel võib pädev asutus, kes kavatseb meedet rakendada, teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetest erandi. Sellisel juhul teavitatakse rakendatavast meetmest võimalikult kiiresti Euroopa Komisjoni ja asutamiskoha lepinguriiki, esitades põhjendused selle kohta, miks olukord nõuab kiireloomulist tegutsemist.

 (5) Kui pädev asutus saab lepinguriigilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rakendada Eestis asutatud teenuse osutaja suhtes meetmeid, kontrollib pädev asutus viivitamata, kas teenuse osutaja tegutseb kooskõlas teenuse osutamisele kehtestatud nõuetega, ja teeb kindlaks lepinguriigi taotluse aluseks olevad asjaolud. Pädev asutus teavitab taotluse esitanud lepinguriiki võimalikult kiiresti rakendatud või kavandatud meetmetest või vajaduse korral põhjustest, miks ta ei ole ühtegi meedet rakendanud.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 24. Avaliku teabe seaduse muutmine

  Avaliku teabe seadust (RT I 2000, 92, 597; 2009, 39, 262) täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

  « § 321. Eesti teabevärav

 (1) Eesti teabevärav on veebileht, mille kaudu on kättesaadav avalikkusele suunatud teabevaldajate tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutav teave ning mille kaudu võimaldatakse juurdepääs elektroonilistele üldkasutatavatele teenustele.

 (2) Eesti teabevärava haldamise ja arendamise tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (3) Eesti teabevärava haldaja tagab koostöös teabevaldajatega teabe kasutajakeskselt korrastatud esitluse teabeväravas.

 (4) Teabevaldaja tagab ennast puudutava teabe aktuaalsuse ja ülevaatlikkuse Eesti teabeväravas ning teabe edastamise.

 (5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada Eesti teabevärava haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja korra.»

§ 25. Ehitusseaduse muutmine

  Ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 2009, 37, 251) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 41 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (12) Mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis ehitusalal õiguspäraselt tegutseval ja seal asutatud ettevõtjal või lepingu osalisriigi kodanikul on õigus ajutiselt Eestis ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, energiaauditeid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise, väljastada energiamärgiseid ning tegeleda ehitusjuhtimisega, järgimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid. Selline isik teavitab Eestis vastava tegevuse alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib tegutsedes Eestis kehtivaid nõudeid.»;
 2) paragrahvi 42 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Elektriohutusseaduse muutmine

  Elektriohutusseaduses (RT I 2007, 12, 64; 2009, 3, 13) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Lihtsa elektritöö puhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 ja käesoleva seaduse §-des 19–21 sätestatut.»;
 2) paragrahvi 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (6) Ajutiselt võib Eestis elektritööd majandustegevusena teha ka mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis elektritöid õiguspäraselt tegev ja seal asutatud ettevõtja või liikmesriigi kodanik. Sellise isiku suhtes ei kohaldata majandustegevuse registri registreeringu ja käesoleva seaduse nõuetele vastava elektritöö juhi olemasolu nõuet. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis elektritööle kehtestatud nõudeid.»;
 3) paragrahvi 18 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Ajutiselt võib Eestis elektripaigaldise tehnilist kontrolli majandustegevusena teostada ka mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis elektripaigaldise tehnilist kontrolli õiguspäraselt teostav ja seal asutatud ettevõtja või liikmesriigi kodanik. Sellise isiku suhtes ei kohaldata majandustegevuse registri registreeringu nõuet. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis elektripaigaldise tehnilisele kontrollile kehtestatud nõudeid.»;
 5) paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
 6) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud andmed, §-s 40 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.»

§ 27. Kaevandamisseaduse muutmine

  Kaevandamisseaduses (RT I 2003, 20, 118; 2008, 30, 191) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 10 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töid mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt tegev ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib neid töid ajutiselt teha ka Eestis. Sellise isiku suhtes ei kohaldata lõikes 1 sätestatud nõuet. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis kehtestatud nõudeid.»;
 2) paragrahvi 20 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktides 2–4 ja 6 ning lõikes 3 nimetatud andmed, §-s 28 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.»

§ 28. Küttegaasi ohutuse seaduse muutmine

  Küttegaasi ohutuse seaduses (RT I 2002, 49, 311; 2009, 57, 381) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 14 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt gaasipaigaldise ehitamisega tegelev ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt gaasipaigaldist ehitada, järgimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid. Selline isik teavitab Eestis gaasipaigaldise ehitamise alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis gaasipaigaldise ehitamisele kehtestatud nõudeid.»;
 3) paragrahvi 15 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt gaasitöid tegev ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt teha gaasitöid, järgimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid. Selline isik teavitab Eestis gaasitööde alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis gaasitöödele kehtestatud nõudeid.»;
 5) paragrahvi 17 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
 6) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Tehnilise kontrolli teostamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.»;
 7) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt tehnilist kontrolli teostav ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt teostada tehnilist kontrolli, olemata registreeritud käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud registris. Selline isik teavitab Eestis tehnilise kontrolli alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tehnilise kontrolli teostamisel tehnilisele kontrollile kehtestatud nõudeid.»;
 8) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemusega töötajaid, kes tunnevad gaasiseadme ning gaasipaigaldise ja selle tehnilise kontrolli kohta käivaid õigusakte, standardeid ja eeskirju ning kellel on piisavad teadmised ja kogemused tehnilise kontrolli teostamiseks. Tehnilist kontrolli teostava töötaja nõuetele vastavus tõendatakse käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud korras;»;
 9) paragrahvi 18 lõike 2 punktid 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
 10) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja hindab gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja, gaasitöid juhtiva isiku ja käesoleva seaduse §-s 161 nimetatud juhul gaasipaigaldise püsiliiteid tegeva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja nõuetele vastavust ning tõendab seda pädevustunnistuse andmisega.»;
 11) paragrahvi 201 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kui isik, kes soovib töötada gaasipaigaldise kasutamise järelevaatajana, gaasitöid juhtiva isikuna või käesoleva seaduse §-s 161 nimetatud juhul gaasipaigaldise püsiliiteid tegeva isikuna või tehnilist kontrolli teostava töötajana, on omandanud pädevuse välisriigis, ei kohaldata tema suhtes § 20 nõudeid.»;
 12) paragrahvi 22 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;
 13) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed, §-s 31 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.»;
 14) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja, gaasitöid juhtiv isik või käesoleva seaduse §-s 161 nimetatud juhul gaasipaigaldise püsiliiteid tegev isik või tehnilist kontrolli teostav töötaja ei ole järginud tema tegevuse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja on sellega põhjustanud ohu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, võib ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik sõltuvalt rikkumise raskusest ja lisaks muude käesolevast seadusest tulenevate sanktsioonide rakendamisele peatada oma otsusega selle isiku pädevustunnistuse kehtivuse kuni aastaks. Pädevustunnistuse kehtivuse taastamiseks tuleb sooritada uus pädevuseksam.»;
 15) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 nimetatud juhul gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja, gaasitöid juhtiva isiku või §-s 161 nimetatud juhul gaasipaigaldise püsiliiteid tegeva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse peatamise kohta;».

§ 29. Lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmine

  Lifti ja köistee ohutuse seaduses (RT I 2002, 50, 312; 2009, 57, 381) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 16 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:« (61) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt tõsteseadmetöid tegev ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt teha tõsteseadmetöid, järgimata käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõudeid. Selline isik teavitab Eestis tõsteseadmetööde alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tõsteseadmetöödele kehtestatud nõudeid.»;
 3) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Tehnilise kontrolli teostamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.»;
 5) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt tõsteseadme tehnilist kontrolli teostav ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt teha tõsteseadme tehnilist kontrolli, olemata registreeritud käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud registris. Selline isik teavitab Eestis tehnilise kontrolli alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tehnilist kontrolli tehes tehnilisele kontrollile kehtestatud nõudeid.»;
 6) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemusega töötajaid, kes tunnevad tõsteseadme ja selle tehnilise kontrolli kohta käivaid õigusakte, standardeid ja eeskirju ning kellel on piisavad teadmised ja kogemused tõsteseadme tehnilise kontrolli teostamiseks. Tehnilist kontrolli teostava töötaja nõuetele vastavus tõendatakse käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud korras;»;
 7) paragrahvi 19 lõike 2 punktid 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
 8) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja hindab kasutamise järelevaataja ja tõsteseadmetöid juhtiva isiku ning tehnilist kontrolli teostava töötaja nõuetele vastavust ning tõendab seda pädevustunnistuse andmisega.»;
 9) paragrahvi 201 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kui isik, kes soovib töötada kasutamise järelevaatajana, tõsteseadmetöid juhtiva isikuna või tehnilist kontrolli teostava töötajana, on omandanud pädevuse välisriigis, ei kohaldata tema suhtes käesoleva seaduse § 20 nõudeid.»;
 10) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Isik, kes soovib tegutseda lifti paigaldajana, tõsteseadmetööde tegijana, isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana või tehnilise kontrolli teostajana (edaspidi ettevõtja), esitab majandustegevuse registri (edaspidi register) registripidajale registreerimistaotluse.»;
 11) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) tegevusala (lifti paigaldamine, tõsteseadmetööde tegemine, isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine või tehnilise kontrolli teostamine), millel soovitakse tegutseda;»;
 12) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana või tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise soovi korral vastutuskindlustuse suurus ja kehtivusaeg ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi, registrikood ja kontaktandmed;»;
 13) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
 14) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed, §-s 31 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.»;
 15) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kasutamise järelevaataja, tõsteseadmetöid juhtiv isik või tehnilist kontrolli teostav töötaja ei ole järginud tema tegevuse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja on sellega põhjustanud ohu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, võib ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik sõltuvalt rikkumise raskusest ja lisaks muude käesolevast seadusest tulenevate sanktsioonide rakendamisele peatada oma otsusega kasutamise järelevaataja, tõsteseadmetöid juhtiva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse kehtivuse kuni aastaks. Pädevustunnistuse kehtivuse taastamiseks tuleb sooritada uus pädevuseksam.»;
 16) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 nimetatud juhul kasutamise järelevaataja, tõsteseadmetöid juhtiva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse peatamise kohta;».

§ 30. Maapõueseaduse muutmine

  Maapõueseaduses (RT I 2004, 84, 572; 2009, 28, 170) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut võib käesoleva seaduse kohase uurimistöö loa või uuringuloa alusel teha kaevandamisseaduses sätestatud korras registreeritud isik või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis neid töid õiguspäraselt tegev ja seal asutatud isik või lepinguriigi kodanik.»;
 2) paragrahvi 13 lõige 4 ja § 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Masina ohutuse seaduse muutmine

  Masina ohutuse seaduses (RT I 2009, 3, 13; 57, 381) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 17 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt masinatöid tegev ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt teha masinatöid, järgimata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid. Selline ettevõtja teavitab Eestis masinatööde alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis masinatöödele kehtestatud nõudeid.»;
 3) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Tehnilise kontrolli teostamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.»;
 5) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt masina tehnilist kontrolli teostav ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt teostada masina tehnilist kontrolli, olemata registreeritud käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud registris. Selline isik teavitab Eestis tehnilise kontrolli alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tehnilist kontrolli teostades tehnilisele kontrollile kehtestatud nõudeid.»;
 6) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid, kes tunnevad masina ja selle tehnilise kontrolli kohta käivaid õigusakte, standardeid ja eeskirju ning kellel on piisavad teadmised ja kogemused masina tehnilise kontrolli teostamiseks. Tehnilist kontrolli teostava töötaja nõuetele vastavus tõendatakse käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud korras;»;
 7) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 5) tagama tehnilise kontrolli teenuse osutamise ühtse hinnakirja alusel kogu Eesti territooriumil, kusjuures tehnilise kontrolli teenuse hind ei tohi oleneda kontrollitava masina asukohast;»;
 8) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Personali sertifitseerimine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus personali sertifitseerimisasutus hindab masina kasutamise järelevaataja ja masinatöid juhtiva isiku ning masina tehnilist kontrolli teostava töötaja nõuetele vastavust ning tõendab seda pädevustunnistuse andmisega.»;
 9) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (5) Masina kasutamise järelevaataja, masinatöid juhtiva isiku ning masina tehnilist kontrolli teostava töötaja sertifitseerimise ja järelkontrolli korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;
 10) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kui isik, kes soovib töötada masina kasutamise järelevaatajana, käitajana, masinatöid juhtiva isikuna või masina tehnilist kontrolli teostava töötajana, on omandanud pädevuse välisriigis, ei kohaldata tema suhtes käesoleva seaduse § 22 nõudeid.»;
 11) paragrahvi 25 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Isik, kellel käesoleva seaduse alusel tekib kohustus end majandustegevuse registris registreerida (edaspidi ettevõtja), esitab järgmiste andmetega registreerimistaotluse:»;
 12) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) tegevusala, millel soovitakse tegutseda (masinatööde tegemine, personali sertifitseerimine või tehnilise kontrolli teostamine);»;
 13) paragrahvi 25 lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« 4) personali sertifitseerimisasutusena või tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise soovi korral vastutuskindlustuse suurus ja kehtivusaeg ning kindlustust tõendava dokumendi andnud kindlustusandja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
 5) personali sertifitseerimisasutusena või tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise soovi korral andmed akrediteerituse kohta, akrediteeringut tõendava dokumendi number ja väljaandja nimi;»;
 14) paragrahvi 25 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
 15) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud andmed ning §-s 34 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.»;
 16) paragrahvi 32 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (5) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et masina kasutamise järelevaataja, masinatöid juhtiv isik või tehnilist kontrolli teostav töötaja ei ole järginud tema tegevuse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja on sellega põhjustanud ohu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, võib ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik sõltuvalt rikkumise raskusest ja lisaks muude käesolevast seadusest tulenevate meetmete rakendamisele peatada oma otsusega masina kasutamise järelevaataja, masinatöid juhtiva isiku või masina tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse kehtivuse kuni üheks aastaks. Pädevustunnistuse kehtivuse taastamiseks tuleb teha uus pädevuseksam.»;
 17) paragrahvi 34 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) käesoleva seaduse § 32 lõikes 5 nimetatud juhul masina kasutamise järelevaataja, masinatöid juhtiva isiku või masina tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse peatamise kohta;».

§ 32. Muinsuskaitseseaduse muutmine

  Muinsuskaitseseaduses (RT I 2002, 27, 153; 2008, 51, 287) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 37 lõiked 2 ja 21 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui loa taotlejaks on ettevõtja, lisatakse avaldusele:
 1) registrikood ja vastava registri nimi;
 2) töö juhtimise leping, mis on sõlmitud tegevusluba omava vastutava spetsialistiga;
 3) sooritatud tööde loetelu ja aruanded.

 (21) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes taotleb mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või remontimiseks tegevusluba, mille saamine ei eelda käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kõrgharidust, peab tegevusloa saamiseks olema eelloetletud tööde alal vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud. Nimetatud praktilise kogemuseta tegevusloa taotlejal peab olema tunnistus soovitud tegevusalale vastava eriala tööalase täienduskoolituse läbimise kohta. Antud juhul ei ole nõutav lõikes 2 nimetatud andmete esitamine.»;
 2) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Vastutav spetsialist peab tegevusloa saamiseks omama vastavalt töö liigile ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, restaureerimis- või tehnikaalast kõrgharidust ja olema käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 loetletud tegevusaladel vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud. Nimetatud praktilise kogemuseta kõrgharidusega spetsialistil peab olema tunnistus soovitud tegevusalale vastava eriala tööalase täienduskoolituse läbimise kohta.»

§ 33. Relvaseaduse muutmine

  Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; RT III 2009, 15, 109) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Vastutavaks isikuks või tema asendajaks võib olla vähemalt 21-aastane Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kelle suhtes ei esine käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 4 loetletud asjaolusid.»;
 2) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba on nõutav ka isikult, kes omab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba.»;
 3) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Tegevusluba võib taotleda:
 1) teovõimeline Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik;
 2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud juriidiline isik.»;
 4) paragrahvi 67 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Tegevusloa taotlemise avaldusele lisatakse:
 1) taotleja asutamisdokumentide, samuti põhikirja või põhimääruse ärakirjad;
 2) tegevusluba taotleva äriühingu osanike ja aktsionäride, kellel on üle 5% aktsia- või osakapitalist, nimekiri ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
 3) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, elukoht, kontakttelefoni number), samuti õiend vastava eksami sooritamise kohta;
 4) relvade ja laskemoona käitlemisega seotud töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
 5) õiend relvahoidla nõuetele vastavuse kohta, milles on märgitud selle aadress, kontakttelefoni number ning vahendid, millega tagatakse valve ja kaitse, või tegevusloa kehtivusajaks relvahoidla rentimise lepingu koopia.»;
 5) paragrahvi 68 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Tegevusluba ei loeta vaikimisi antuks.»

§ 34. Surveseadme ohutuse seaduse muutmine

  Surveseadme ohutuse seaduses (RT I 2002, 49, 309; 2009, 57, 381) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 23 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;
 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt surveseadmetöid tegev ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt teha surveseadmetöid, olemata registreeritud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud registris. Selline ettevõtja teavitab Eestis surveseadmetööde alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis surveseadmetöödele kehtestatud nõudeid.»;
 3) paragrahvi 27 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Tehnilise kontrolli teostamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.»;
 5) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:« (11) Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt surveseadme tehnilist kontrolli teostav ja seal asutatud isik või lepingu osalisriigi kodanik võib Eestis ajutiselt teostada surveseadme tehnilist kontrolli, olemata registreeritud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud registris. Selline isik teavitab Eestis tehnilise kontrolli alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tehnilist kontrolli teostades tehnilisele kontrollile kehtestatud nõudeid.»;
 6) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemusega töötajaid, kes tunnevad surveseadme ja selle tehnilise kontrolli kohta käivaid õigusakte, standardeid ja eeskirju ning kellel on piisavad teadmised ja kogemused surveseadme tehnilise kontrolli teostamiseks. Tehnilist kontrolli teostava töötaja nõuetele vastavus tõendatakse käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud korras;»;
 7) paragrahvi 29 lõike 1 punktid 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
 8) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja hindab surveseadme kasutamise järelevaataja ja surveseadmetöid juhtiva isiku ning surveseadme tehnilist kontrolli teostava töötaja nõuetele vastavust ning tõendab seda pädevustunnistuse andmisega.»;
 9) paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kui isik, kes soovib töötada surveseadme kasutamise järelevaatajana, surveseadmetöid juhtiva isikuna või surveseadme tehnilist kontrolli teostava töötajana, on omandanud pädevuse välisriigis, ei kohaldata tema suhtes käesoleva seaduse § 30 nõudeid.»;
 10) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Isik, kes soovib tegutseda surveseadmetööde tegijana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana või tehnilise kontrolli teostajana (edaspidi ettevõtja), esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri (edaspidi register) registripidajale.»;
 11) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) tegevusala (surveseadmetööde tegemine või isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine või tehnilise kontrolli teostamine), millel soovitakse tegutseda;»;
 12) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana või tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise soovi korral vastutuskindlustuse suurus ja kehtivusaeg ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;»;
 13) paragrahvi 32 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;
 14) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud andmed, §-s 41 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.»;
 15) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et surveseadme kasutamise järelevaataja, surveseadmetöid juhtiv isik või tehnilist kontrolli teostav töötaja ei ole järginud tema tegevuse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja on sellega põhjustanud ohu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, võib ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik sõltuvalt rikkumise raskusest ja lisaks muude käesolevast seadusest tulenevate sanktsioonide rakendamisele peatada oma otsusega surveseadme kasutamise järelevaataja või surveseadmetöid juhtiva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse kehtivuse kuni aastaks. Pädevustunnistuse kehtivuse taastamiseks tuleb sooritada uus pädevuseksam.»;
 16) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 nimetatud juhul surveseadme kasutamise järelevaataja või surveseadmetöid juhtiva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse peatamise kohta;».

§ 35. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 28. detsembril.

 (2) Käesoleva seaduse § 28 punktid 6–11, 14 ja 15, § 29 punktid 4–12, 15 ja 16, § 31 punktid 4–10, 12, 13, 16 ja 17, § 34 punktid 3–12, 15 ja 16 jõustuvad 2010. aasta 1. oktoobril.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68).

Riigikogu esimees Ene ERGMA