KOHTUMENETLUSÕIGUSKohtukorraldus ja õigusabi

Teksti suurus:

Kohtuekspertiisiseadus

Kohtuekspertiisiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2010
Avaldamismärge:

Kohtuekspertiisiseadus

Vastu võetud 30.05.2001
RT I 2001, 53, 309
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
23.03.2005RT I 2005, 20, 12724.04.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
07.06.2007RT I 2007, 44, 31414.07.2007
18.06.2009RT I 2009, 35, 23201.07.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Kohtuekspertiisiseaduses sätestatakse kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse ja riiklikult tunnustatud eksperdi õiguslik seisund ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning haldusõiguserikkumise asja menetluses (edaspidi menetlusasi).

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375– 1.08.2002]

§ 2.  Kohtuekspertiis

  Kohtuekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus.

§ 3.  Eksperdiarvamus

  Eksperdiarvamus on tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus.

§ 4.  Ekspert

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses on ekspert isik, kes kohtuekspertiisi (edaspidi ekspertiis) tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi.

  (2) Eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

2. peatükk KOHTUEKSPERT JA EKSPERTIISIASUTUS 

1. jagu Kohtuekspert 

§ 5.  Kohtuekspert

  Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise.

§ 6.  Kohtueksperdile esitatavad nõuded

  (1) Kohtueksperdina võib töötada isik, kes:
  1) on teovõimeline;
  2) valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses;
  3) on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele;
  4) on töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal sellel ekspertiisialal vähemalt kaks aastat vahetult enne kohtueksperdina tööle asumist.

  (2) Kohtueksperdina ei või töötada isik:
  1) kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) keda on korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest karistatud halduskorras;
  3) kes on lähedases suguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed ja lapsed) töökohta vahetult kontrolliva töötaja või vahetu ülemusega;
  4) kes tervise tõttu ei saa kohtueksperdina töötada. Kahtluse korral teeb isiku terviseseisundi kindlaks arstlik komisjon.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt.

§ 7.  Kohtueksperdi vanne

  (1) Töölepingu sõlmimisel annab kohtuekspert tööandjale järgmise vande:
«Mina, (nimi), tõotan täita kohtueksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt kriminaalkoodeksi §-s 175 sätestatule.»

  (2) Kohtuekspert kirjutab vandele alla ja kuupäevastab selle. Vande allkirjastatud tekst lisatakse tööandja käes olevale töölepingu eksemplarile.

2. jagu Riiklik ekspertiisiasutus 

§ 8.  Riiklik ekspertiisiasutus

  (1) Riiklik ekspertiisiasutus (edaspidi ekspertiisiasutus) on riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise.

  (2) Ekspertiisiasutuse juhina võib töötada isik, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omandustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused ning puuduvad käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

  (3) Ekspertiisiasutuste nimekirja ja ekspertiisiasutuses töötavate ekspertide palgaastmed kinnitab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2005, 20, 127 - jõust. 24.04.2005]

§ 9.  Ekspertiisiasutuste pädevus

  (1) Ekspertiisiasutused teevad järgmisi ekspertiise :
  1) kohtuarstlikke ekspertiise;
  2) kohtubioloogiaekspertiise;
  3) kohtukeemiaekspertiise;
  4) kriminalistikaekspertiise;
  5) muid ekspertiisiasutuse põhimääruses ettenähtud ekspertiise.

  (2) Kohtuarstlike, kohtukeemia-, kohtubioloogiaekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister. Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister võib kehtestada kohtuarstlike, kohtukeemia- ja kohtubioloogiaekspertiisidele esitatavad nõuded.

  (3) Kriminalistikaekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister .

§ 91.  Ekspertiisiandmete ja -materjalide kogumine

  (1) Ekspertiiside ja uuringute tegemiseks ning nendega kaasnevate andmete töötlemiseks kogub ekspertiisiasutus ekspertiiside andmeid ja materjale.

  (2) Isikutelt seaduse alusel võetud sõrmejälgi ja DNA-proovide andmeid töödeldakse riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris eesmärgiga hõlbustada isikute tuvastamist ja süütegude avastamist.

  (3) Riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri põhimäärused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

3. peatükk RIIKLIKULT TUNNUSTATUD EKSPERT 

§ 10.  Riiklikult tunnustatud ekspert

  Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.

§ 11.  Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri

  (1) Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja (edaspidi nimekiri) koostamise eesmärk on tagada ülevaade asjatundjatest, keda saab kasutada ekspertiiside tegemisel.

  (2) Riiklikult tunnustatud eksperdid kantakse nimekirja teadusvaldkonniti ning nende kohta esitatakse järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) kontaktaadress ja sidevahendi number;
  3) nimekirja kandmise ja riikliku tunnustuse lõppemise aeg.Vajaduse korral kantakse nimekirja ka märkused eksperdi kitsama eriala kohta.

  (3) Nimekirja peab Justiitsministeerium.

  (4) Justiitsministeerium avaldab riiklikult tunnustatud ekspertide vajaduse kohta teateid üleriigilises päevalehes.

  (5) Nimekirja pidamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister .

§ 12.  Riiklikult tunnustatud eksperdi nimekirja kandmine

  (1) Nimekirja kantakse isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1æ3 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele ning:
  1) kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni;
  2) kellel on võimalik kasutada eksperdiuuringuteks vajalikke tehnikavahendeid;
  3) kellel on alaline sissetulek.

  (2) Nimekirja ei kanta isikut, kes töötab kohtueksperdina ekspertiisiasutuses.

  (3) Teenistus- või töösuhtes oleva isiku võib kanda nimekirja vaid siis, kui on kindlaks tehtud, et ta vabastatakse ekspertiisi tegemise ajaks teenistus- või tööülesannete täitmisest.

  (4) Isikud kantakse nimekirja teadusvaldkondades, milles tavatsetakse määrata ekspertiise.

§ 13.  Avaldus

  (1) Isik kantakse nimekirja tema kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Avaldus esitatakse Justiitsministeeriumile.

  (3) Avalduses tuleb märkida järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood;
  3) teadusvaldkond või -valdkonnad, milles riiklikku tunnustamist taotletakse;
  4) hariduskäik ja erialase teenistuskäigu kirjeldus;
  5) kontaktaadress ja sidevahendi number;
  6) isiku omakäeline kinnitus, et ta vastab käesoleva seaduse § 12 nõuetele.

  (4) Avaldusele lisatakse erialast haridust tõendav dokument, teave ekspertiisi tegemiseks vajalike tehnikavahendite kasutamise võimaluse ja alalise sissetuleku kohta, tööandja või teenistuja vahetu ülemuse kinnitus käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 nimetatud nõude järgimise kohta ning soovitus erialaselt kutseühingult või kaks soovitust erialal tunnustatud asjatundjatelt või andmed vastava asutuse või volitatud juriidilise isiku poolt tunnustamise (atesteerimine, litsentseerimine või muu vorm) kohta. Avaldusele võib erialase sobivuse kohta lisada ka muid andmeid.

§ 14.  Avalduse läbivaatamine

  Avalduse põhjal kontrollitakse isiku vastavust käesoleva seaduse § 12 nõuetele. Justiitsministeerium võib selle kohta koguda lisaandmeid järelepärimiste kaudu ja nõuda lisaandmeid ka avalduse esitajalt.

§ 15.  Nimekirja kandmise otsustamine
[RT I 2002, 61, 375– 1.08.2002]

  (1) Isiku nimekirja kandmise otsustab justiitsminister kahe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisest. Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud lisaandmete kogumisel võib Justiitsministeerium tähtaega pikendada kuni kolme kuuni.

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2002, 61, 375– 1.08.2002]

§ 16.  Nimekirja avalikustamine

  (1) Justiitsministeerium tagab nimekirja kättesaadavuse kohtutele ja Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Kohus võimaldab kohtu ruumides nimekirjaga tutvuda kõigil soovijatel.

§ 17.  Riiklikult tunnustatud eksperdi vanne

  (1) Enne nimekirja kandmist annab isik justiitsministrile järgmise vande:
«Mina, (nimi), tõotan täita riiklikult tunnustatud eksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt kriminaalkoodeksi §-s 175 sätestatule.»

  (2) Isik kirjutab vandetekstile alla ja kuupäevastab selle.

  (3) Käesoleva seaduse § 18 kohaselt riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise korral uut vannet ei anta. Kui isik nimekirjast kustutatakse, kaotab vanne kehtivuse.

§ 18.  Riikliku tunnustuse tähtaeg

  (1) Isik kantakse nimekirja kolmeks aastaks.

  (2) Riiklik tunnustus lõpeb nimekirja kandmisest alates kolmanda aasta 15. detsembril.

  (3) Riiklikult tunnustatud eksperdi kirjalikul taotlusel võib riikliku tunnustuse tähtaega korduvalt pikendada, kui on täidetud käesoleva seaduse § 12 nõuded. Riiklikult tunnustatud ekspert annab käesoleva seaduse § 12 nõuete täitmise kohta kirjaliku kinnituse.

  (4) Riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise taotlus tuleb esitada Justiitsministeeriumile hiljemalt kolm kuud enne riikliku tunnustuse tähtaja lõppemist.

  (5) Taotluses loetletakse menetlusasjad, milles isik on riiklikult tunnustatud eksperdina ekspertiise teinud, ning tema sagedase määramise korral viimase kalendriaasta menetlusasjad.

  (6) Riikliku tunnustuse pikendamise otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 14 ja § 15 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 19.  Riikliku tunnustuse lõppemine

  (1) Riiklik tunnustus lõpeb ja isik kustutatakse nimekirjast, kui:
  1) riiklikult tunnustatud ekspert esitab Justiitsministeeriumile kirjaliku avalduse enda nimekirjast kustutamise kohta;
  2) möödub tunnustuse tähtaeg ja tähtaja pikendamise taotlust ei ole esitatud või kui taotlust ei rahuldata;
  3) riiklikult tunnustatud ekspert sureb.

  (2) Riikliku tunnustuse lõppemine ei takista ekspertiisi tegemist pooleliolevas menetlusasjas.

§ 20.  Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamine
[RT I 2002, 61, 375– 1.08.2002]

  (1) Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamise otsustab justiitsminister ja isik kustutatakse nimekirjast, kui:
  1) ilmneb, et isiku nimetamise ajal ei olnud käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuded täidetud või kui need on hiljem ära langenud, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul;
  2) riiklikult tunnustatud ekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või kui ta mõjuva põhjuseta viivitab ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel ning menetleja teeb ettepaneku riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks.

  (2) –(3)
[Kehtetud – RT I 2002, 61, 375– 1.08.2002]

§ 21.  Teatamiskohustus

  Käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest on riiklikult tunnustatud ekspert kohustatud viivitamata kirjalikult teatama Justiitsministeeriumile.

4. peatükk EKSPERDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 22.  Eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alus

  Eksperdi õigused ja kohustused tekivad kohtueksperdil ekspertiisimäärusele märgitud ekspertiisikorralduse alusel ja muul isikul menetleja ekspertiisimääruse alusel.

§ 23.  Eksperdi õigused ja kohustused

  (1) Eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi tegemisel sätestatakse menetlusseadustes.

  (2) Lisaks menetlusseadustes sätestatule on ekspert kohustatud:
  1) ekspertiisi tegemisel juhendama ja kontrollima abipersonali tegevust;
  2) säilitama ekspertiisiandmed vastavalt käesoleva seaduse §-s 25 sätestatule.

§ 24.  Abipersonali kasutamine

  Eksperdil on õigus kasutada eksperdiuuringutes abipersonali. Ekspert juhendab eksperdiuuringute tegemisel abipersonali ja kontrollib nende tegevust.

§ 25.  Andmete säilitamise kohustus

  (1) Riiklikult tunnustatud ekspert peab tehtud ekspertiiside arvestust ja säilitab arvestusandmetena:
  1) ekspertiisi määranud menetleja nime;
  2) menetlusasja numbri;
  3) ekspertiisimääruse kuupäeva;
  4) ekspertiisi liigi;
  5) ekspertiisiobjekti või isiku andmed, kelle kohta ekspertiis on määratud;
  6) ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti koostamise kuupäeva.

  (2) Ekspert on kohustatud säilitama arvestusandmeid viis aastat.

  (3) Ekspertiisiasutuses säilitatakse arvestusandmeid ja ekspertiisiakti koopia või ekspertiisi tegemisest keeldumise akti koopia seadusega või seaduse alusel sätestatud korras.

5. peatükk EKSPERTIISI RAHASTAMINE 

§ 26.  Ekspertiisiasutuse kulud seoses ekspertiisi tegemisega menetlusasjas

  (1) Kohtueksperdi tehtud ekspertiisi maksumuse määrab kindlaks ekspertiisiasutus, arvestades ekspertiisile kulutatud aega ja vahendeid ning menetleja kutsel kohtueksperdi ilmumise kulusid. Selle kohta lisatakse õiend ekspertiisiaktile või ekspertiisi tegemisest keeldumise aktile.

  (2) Ekspertiisiasutuse kulude arvestamise ja hüvitamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus .

  (3) Ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakirja kinnitab justiitsministri ettepanekul Vabariigi Valitsus .

§ 27.  Riiklikult tunnustatud eksperdi ja eksperdiks määratud muu isiku kulud

  Riiklikult tunnustatud eksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 28.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 29.  Kohtueksperdi vande andmise erisused

  Ekspertiiside tegemiseks tööle võetud isik, kes vastab kohtueksperdile esitatavatele nõuetele, annab temaga töölepingu sõlminud isikule käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud vande seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul.

§ 30.  Ekspertiisiasutuse põhimääruse seadusega kooskõlla viimine

  Ekspertiisiasutuse põhimäärus viiakse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul.

§ 301.  Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamine

  (1) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevus lõpetatakse ning selle ülesanded, õigused, kohustused, riigivara ja asjaajamine antakse üle Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole alates 2008. aasta 1. jaanuarist. Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole ei anta üle politseiasutuste varustamist kriminalistikavahenditega ega nende kriminalistikategevuste ja fototeenuste korraldamist, mis jääb politseiasutuste ülesandeks. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamise ja sellega kaasnevad üleandmised korraldab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

  (2) Justiitsminister nimetab Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ümber asutusele uue põhimääruse kehtestamisega.

  (3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo või Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kaudu, esindab alates 2008. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki ümbernimetatud ja uue põhimääruse alusel tegutsev endine Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo, millel kuni õigusaktide muutmiseni on ka neis sätestatud seniste riiklike ekspertiisiasutuste pädevus.
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 14.07.2007]

§ 302.  Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ametnike vabastamine asutuse tegevuse lõpetamisel

  (1) Teade Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamisest ja ettepanek sõlmida pakutavatel tingimustel Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibürooga tööleping esitatakse ametnikule kirjalikult hiljemalt 2007. aasta 15. novembril.

  (2) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ametnikul, kes lahkub ametniku kohalt töölepingulisele kohale Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos, säilivad vastaval töökohal töötamise ajal järgmised avaliku teenistuse seaduse alusel omandatud õigused:
  1) säilitatakse senine palk, kui palk uuel töökohal on väiksem senisest palgast;
  2) teenistusest vabastamise ajaks vähemalt kolmeaastase teenistusstaažiga ametnikul on töölepingu alusel töötamise ajal õigus saada kolmanda ja iga järgmise teenistusaasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Kui asutuse kollektiivlepingus nähakse ette ametnikule lisapuhkuse andmine, ei liideta käesoleva paragrahvi alusel antavat lisapuhkust kollektiivlepingu alusel antavale lisapuhkusele;
  3) võimaldatakse õppelaenu kustutamist õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel;
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]
  4) kuni 2013. aasta 1. jaanuarini arvatakse töötamise aeg teenistusstaaži hulka avaliku teenistuse seaduse mõttes ning sellelt töökohalt pensionile minnes suurendatakse pensioni vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 57 lõikele 2.

  (3) Oma nõusolekust sõlmida tööleping teatab ametnik Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo juhile viimase määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate saamise päevast arvates. Kui ametnik ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma nõusolekust teatanud, loetakse ta mittenõustunuks.

  (4) Tähtaegselt töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud töötajale ei maksta tema teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust.
[RT I 2007, 44, 314 - jõust. 14.07.2007]

§ 31.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json