Tervishoiukorraldus hädaolukorras
Vastu võetud 10.07.2002 nr 222
RT I 2002, 62, 380
jõustumine 15.08.2004
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
10.12.2009 nr 189 (RT I 2009, 63, 415) 1.01.2010
17.12.2009 nr 214 (RT I 2009, 65, 448) 1.01.2010
Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse» § 59 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse
§ 52 lõike 1 punktidega 2 ja 7.
[RT I 2009, 65, 448 - jõust. 1.01.2010]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab:
1) Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri,
Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate pädevuse ja ülesanded
tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel ning tervishoiualaseks
hädaolukorraks valmisoleku korraldamisel;
[RT I 2009, 63, 415 – jõust. 1.01.2010]
2) riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru (edaspidi julgeolekuvaru)
uuendamise, hoidmise ja kasutamise korra ning riigireservi ravimite ja
meditsiinivahendite julgeolekuvaru uuendamisest laekuva tulu kasutamise
korra;
3) tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite
tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) moodustamise tähtajad, kogused
ja korra.
2. peatükk
VABARIIGI VALITSUSE JA SOTSIAALMINISTRI PÄDEVUS JA
ÜLESANDED
§ 2. Tervishoiualase hädaolukorra lahendamine
(1) Tervishoiualase hädaolukorra, mille võib põhjustada mingi sündmus
või sündmuste ahel, mis ohustab inimeste elu ja tervist ning on
põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku
haigestumise, vigastuse või mürgistuse, lahendamine toimub Vabariigi
Valitsuse, sotsiaalministri, Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate
üheaegse kooskõlastatud tegevuse kaudu, rakendades käesoleva määrusega
ja «Hädaolukorraks valmisoleku seadusega» ettenähtud meetmeid. Vajaduse
korral tehakse tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks koostööd
teiste valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate asutuste ja
kohalike omavalitsustega.
[RT I 2009,
63, 415 – jõust. 1.01.2010]
(2) Tervishoiualase hädaolukorra lahendamist juhib sotsiaalminister ja
korraldab Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskond koos
Terviseametiga, tehes vajaduse korral koostööd teiste valitsusasutuste,
valitsusasutuste hallatavate asutuste ja kohalike omavalitsustega.
[RT
I 2009, 63, 415 – jõust. 1.01.2010]
(3) Tervishoiualases hädaolukorras nimetab sotsiaalminister hädaolukorra meditsiinijuhi, kes allub Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskonna juhile ja koordineerib tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise kestel.
(4) Tervishoiualases hädaolukorras on tervishoiuteenuse osutajad kohustatud täitma sotsiaalministri ja hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusi.
(5) Nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks võib
Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul välja kuulutada
eriolukorra «Hädaolukorra seaduses» ettenähtud tingimustel ja korras.
[RT
I 2009, 65, 448 - jõust. 1.01.2010]
3. peatükk
TERVISEAMETI JA TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJATE
PÄDEVUS NING ÜLESANDED
[RT
I 2009, 63, 415 – jõust. 1.01.2010]
§ 3. Terviseameti pädevus ja ülesanded
[RT
I 2009, 63, 415 – jõust. 1.01.2010]
(1) Terviseamet korraldab valmisolekut tervishoiualaseks hädaolukorraks.
[RT
I 2009, 63, 415 – jõust. 1.01.2010]
(2) Terviseamet:
[RT I 2009, 63, 415
– jõust. 1.01.2010]
1) teeb Sotsiaalministeeriumile ettepanekud tervishoiualase
riskianalüüsi ning üleriigilise tervishoiualase kriisireguleerimisplaani
koostamise kohta;
2) määrab kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate
kriisireguleerimisalased ülesanded;
3) korraldab ja kontrollib
haiglate kriisireguleerimisplaanide koostamist ja valmidust nende
täitmiseks;
4) planeerib koostöös Siseministeeriumiga
kiirabibrigaadi pidajatele ja haiglatele tervishoiualase hädaolukorra
lahendamiseks vajalike ressursside koguseid ja kasutamist;
5)
kinnitab kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate ravimite ja
meditsiinivahendite tegevusvaru koosseisu ja kogused (edaspidi tegevusvaru
loetelu);
6) korraldab tervishoiualase hädaolukorra lahendamist
koos Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskonnaga piirkondlike
haiglate kaudu ning vajadusel koostöös Kaitseministeeriumi, kaitseväe
meditsiiniteenistuse, Päästeameti, päästeteenistuste ja häirekeskustega;
7)
koordineerib koos Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumiga tervishoiualaste hädaolukordade lahendamiseks
vajalikku väljaõpet riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel selleks eraldatud vahendite piires;
8)
koordineerib kooskõlastatult Päästeameti ning Politsei- ja
Piirivalveametiga haiglate, kiirabibrigaadi pidajate, politsei- ja
päästeasutuste, sealhulgas häirekeskuste vahelist koostööd
tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel.
[RT I 2009, 65, 448 - jõust. 1.01.2010]
§ 4. Piirkondliku haigla pädevus ja ülesanded
(1) Piirkondlik haigla korraldab tervishoiualase hädaolukorra
lahendamist oma vastutuspiirkonnas käesoleva määruse sätete ja
Terviseameti korralduste kohaselt. Piirkondliku haigla juht allub
tervishoiualases hädaolukorras hädaolukorra meditsiinijuhile.
[RT
I 2009, 63, 415 – jõust. 1.01.2010]
(2) Piirkondlike haiglate vastutuspiirkonnad tervishoiualase
hädaolukorra lahendamisel on:
1) Sihtasutusel Põhja-Eesti
Regionaalhaigla – Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa,
Saaremaa ja Hiiumaa;
2) Sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum –
Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa,
Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa.
(3) Piirkondlik haigla:
1) teeb riskianalüüsi võimalike
tervishoiualaste hädaolukordade väljaselgitamiseks oma
vastutuspiirkonnas ning koostab kriisireguleerimisplaani kooskõlastatult
Terviseameti, maavalitsuste ja Kaitseministeeriumiga;
[RT
I 2009, 63, 415 – jõust. 1.01.2010]
2) tagab oma vastutuspiirkonnas pideva valmisoleku tervishoiualase
hädaolukorra lahendamiseks;
3) koordineerib oma
vastutuspiirkonnas kriisireguleerimisplaanide koostamist ja valmidust
nende täitmiseks;
4) omab tervishoiualases hädaolukorras
ülevaadet oma vastutuspiirkonna haiglate hõivatusest ja teavitab sellest
häirekeskusi;
5) hoiab ja uuendab riigireservi ravimite ja
meditsiinivahendite julgeolekuvaru selleks eraldatud riigieelarveliste
vahendite piires;
6) moodustab, hoiab ja uuendab tervishoiuteenuse
osutaja ravimite ja meditsiinivahendite 2 kuu tegevusvaru;
7)
korraldab koostöös Päästeametiga oma vastutuspiirkonna
tervishoiutöötajatele tervishoiualaste hädaolukordade lahendamiseks
vajalikku väljaõpet riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel selleks eraldatud vahendite piires.
§ 5. Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla pädevus ning ülesanded
(1) Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla korraldavad tervishoiualase hädaolukorra lahendamist vastavalt piirkondlikult haiglalt saadud korraldustele.
(2) Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla:
1) koostavad
kriisireguleerimisplaanid lähtudes piirkondliku haigla riskianalüüsist
ja kriisireguleerimisplaanist;
2) tagavad pideva valmisoleku
tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks;
3) piirkondliku
haigla nõudel teavitavad piirkondlikku haiglat kokkulepitud korras ja
ajavahemike järel haigla hõivatusest;
4) moodustavad,
hoiavad ja uuendavad ravimite ja meditsiinivahendite 2 kuu tegevusvaru.
§ 6. Kiirabibrigaadi pidaja pädevus ja ülesanded
(1) Kiirabibrigaadi pidaja korraldab tervishoiualase hädaolukorra lahendamist vastavalt piirkondlikult haiglalt saadud korraldustele.
(2) Kiirabibrigaadi pidaja:
1) töötab välja tegevusplaani
tervishoiualases hädaolukorras tegutsemiseks, lähtudes piirkondliku
haigla riskianalüüsist ja kriisireguleerimisplaanist;
2)
tagab pideva valmisoleku tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks;
3)
kasutab hädaolukorra lahendamiseks kõiki tema käsutuses olevaid
vahendeid;
4) korraldab kiirabitöötajatele tervishoiualase
hädaolukorra lahendamiseks vajalikku väljaõpet riigieelarvest
«Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel
selleks eraldatud vahendite piires;
5) moodustab, hoiab ja uuendab 5
päeva ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru.
§ 7. Teiste tervishoiuteenuse osutajate pädevus ja ülesanded
(1) Taastusravi- ja hooldushaiglad osalevad tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel sotsiaalministri või hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusel vastavalt nende käsutuses olevatele ressurssidele.
(2) Paragrahvides 4 kuni 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tervishoiuteenuse osutajad osalevad hädaolukorra lahendamisel sotsiaalministri või hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusel vastavalt oma kutse- või erialasele pädevusele.
4. peatükk
RIIGIRESERVI RAVIMITE JA MEDITSIINIVAHENDITE
JULGEOLEKUVARU HOIDMINE, UUENDAMINE JA KASUTUSELE VÕTMINE
§ 8. Riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru hoidmine ja uuendamine
(1) Julgeolekuvaru hoidmine peab tagama ravimite ja meditsiinivahendite tarbimisomaduste püsimise.
(2) Julgeolekuvaru hoidmiseks ja uuendamiseks sõlmib Sotsiaalministeerium lepingud Vabariigi Valitsuse poolt julgeolekuvaru hoidjateks kinnitatud piirkondlike haiglatega ning teavitab sellest Siseministeeriumi.
(3) Julgeolekuvaru uuendamiseks asendatakse ravimid ja meditsiinivahendid uute samaväärsete ravimite ja meditsiinivahenditega, milleks on ühesuguse nomenklatuuri, sortimendi ja kvaliteediga või samasuguste tarbimisomadustega ravimid ja meditsiinivahendid.
(4) Julgeolekuvaru uuendamisel ravimite ja meditsiinivahendite müügist laekunud rahaliste vahendite ning uute soetamiseks vajalike rahaliste vahendite vahe kaetakse riigieelarvest. Juhul kui julgeolekuvaru hoidmise ja uuendamise käigus tekib tulu, kantakse see riigieelarvesse.
(5) Sotsiaalminister esitab kooskõlastatult Siseministeeriumiga Vabariigi Valitsusele ettepaneku julgeolekuvaru koosseisu ja koguste muutmise ning riigieelarvest rahastamise kohta.
§ 9. Riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru kasutusele võtmine tervishoiualases hädaolukorras
Tervishoiualases hädaolukorras määrab sotsiaalminister julgeolekuvaru kasutusele võtmise aja ja julgeolekuvaru kasutusele võtmise õigust omavad tervishoiuteenuse osutajad.
5. peatükk
TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA RAVIMITE JA
MEDITSIINIVAHENDITE TEGEVUSVARU
§ 10. Tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru
(1) Käesoleva määruse tähenduses on tegevusvaru kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate käsutuses olev ravimite ja meditsiinivahendite kogum, mis tagab valmisoleku tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud moodustama, hoidma ja
uuendama tegevusvaru järgmistes kogustes:
1) haigla tegevusvaru
peab vastama haigla ravimite ja meditsiinivahendite 2 kuu kulule
tavaolukorras;
2) kiirabibrigaadi pidaja tegevusvaru peab vastama
kiirabibrigaadi pidaja ravimite ja meditsiinivahendite 5 päeva kulule
tavaolukorras.
(3) Tegevusvaru moodustamist ja hädaolukorras ärakasutatud tegevusvaru uuendamist rahastatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel hädaolukorraks valmisoleku kuludeks eraldatud vahenditest.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 11. Tegevusvaru koosseisu ja koguste loetelu
(1) Tervishoiuameti peadirektor kinnitab kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga tegevusvaru loetelu hiljemalt 31. detsembriks 2002. a.
(2) Tervishoiuameti peadirektor võib kooskõlastatult
Sotsiaalministeeriumiga tegevusvaru loetelu muuta ja täiendada üks kord
aastas. Tegevusvaru loetelu muutmise ja täiendamise ettepanekud esitavad
Terviseameti peadirektorile tervishoiuteenuse osutajad.
[RT
I 2009, 63, 415 – jõust. 1.01.2010]
§ 12. Tegevusvaru moodustamise tähtajad ja kord
(1) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2003. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 2 nädala ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(2) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2004. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla ühe kuu ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(3) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2005. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 6 nädala ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(4) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2006. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 2 kuu ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(5) Kiirabibrigaadi pidaja peab 31. detsembriks 2003. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning kiirabibrigaadi pidaja 3 päeva ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(6) Kiirabibrigaadi pidaja peab 31. detsembriks 2004. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning kiirabibrigaadi pidaja 5 päeva ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.