Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusavalik kordpolitsei

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusavalik kordpolitseikontrollpiirikontroll

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusisiklik relv

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusõigusdistsiplinaarmenetlus

12 ÕIGUS1221 õiguskohtumenetluskriminaalkohtumenetlusjälitustegevus

12 ÕIGUS1231 rahvusvaheline õigusrahvusvaheline avalik õigusisikute vaba liikumineSchengeni lepingSchengeni infosüsteem

12 ÕIGUS1231 rahvusvaheline õigusrahvusvaheline eraõiguskodakondsus

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2811 migratsioonmigratsioonmigratsioonipoliitikamigratsioonikontroll

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusandmebaas

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusisikuandmed

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4406 tööhõivetöösuhte lõpetamine

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4416 töökorraldus ja töötingimusedtöökorraldustööaeg

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4416 töökorraldus ja töötingimusedtöötingimusedtööohutuskaitsevahendid

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4421 personalihaldus ja töötajate tasustaminepalgapoliitikapalkade kinnitaminepalgaastmestik

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4421 personalihaldus ja töötajate tasustaminetöö tasustamine

HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Politsei ja piirivalve seadus (lühend - PPVS)

Sisukord

Politsei ja piirivalve seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2010
Avaldamismärge:

Politsei ja piirivalve seadus

Vastu võetud 06.05.2009
RT I 2009, 26, 159
jõustumine 01.01.2010, osaliselt 1.01.2012. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused.

 (2) Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merereostuse avastamine ja likvideerimine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (4) Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.

 (5) Politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse käesolevat seadust. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtub politsei eriseaduses sätestatust. Kui eriseaduses ei ole sätestatud meetme kohaldamise korda, lähtutakse meetme kohaldamisel käesolevas seaduses sätestatud korrast. Eriseaduses reguleerimata juhul lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust.

 (6) Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 2. [Kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. peatükk POLITSEI ÜLESANDED JA KORRALDUS 

§ 3. Politsei ülesanded
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (1) Politsei ülesanneteks on:
 1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita;
 2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras;
 3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine;
 4) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel;
 5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;
 6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine;
 7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras;
 8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine;
 9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Siseminister määrab vajaduse korral käskkirjaga kaitsealused isikud, nende kaitse teostamise viisid ja ajalise kestuse.

 (4) Politsei poolt valvatavate objektide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . Vabariigi Valitsuse määratud valvatavate objektide valve teostamise viisid määrab siseminister käskkirjaga.
28.11.2013 14:10
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "Valitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 4. Politsei- ja Piirivalveamet

 (1) Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus.

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor.

 (4) Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on politseile pandud ülesannete täitmine. Seadusega, määrusega, siseministri käskkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga võib Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise pädevuse määrata Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse, sealhulgas prefektuuri territoriaalse või funktsionaalse struktuuriüksuse või arestimaja täpsusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna ja teabeturbe büroo struktuur ja teenistujate koosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 5. Prefektuur

 (1) Prefektuur on Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus.

 (2) Prefektuuri juhib prefekt.

 (3) Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood.

§ 6. Ametikohtade kehtestamine

  Politseiasutuse ameti- ja abiteenistuskohtade üldarvu ning selle jagunemise politseiametnike ja avaliku teenistuse üldliigi ameti- ja abiteenistuskohtadeks, sealhulgas kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna ametikohtadeks, kinnitab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 61. Ametnike ametisse nimetamise erisus

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, peadirektori asetäitja ja struktuuriüksuse juhi ametikohale ametisse nimetamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 40–43 sätestatud ametisse nimetamise tingimusi, menetlust ja pädevust ka juhul, kui vastav ametikoht ei ole politseiametniku ametikoht.

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti ametikohal, millel töötamine on avaliku teenistuse üldliik, töötav kõrgem ametnik peab vastama ametniku kutsesobivusnõuetele.

 (3) Kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, sealhulgas haridusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7. Politseiametnike ettevalmistus

  Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi sisekaitseline rakenduskõrgkool).

21. peatükk POLITSEI JÄRELEVALVE 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jagu Üldsätted 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 71. Politsei järelevalve

 (1) Politsei järelevalve (edaspidi järelevalve) on politsei tegevus ohu ennetamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatud järelevalve meetme ja erimeetme kohaldamise õigus on politseiametnikul.

 (3) Kui eriseadus sätestab käesolevas seaduses sätestatud meetme ja erimeetme kohaldamiseks pädeva haldusorganina politseiasutuse, siis on vastava meetme ja erimeetme kohaldamise pädevus lisaks politseiametnikule ka politseiasutuse ametnikul, kes ei ole politseiametnik, kui eriseadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 72. Avalik kord

 (1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus.

 (2) Eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma pädeva asutuse sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 73. Oht avalikule korrale ja korrarikkumine

 (1) Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine.

 (2) Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.

 (3) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele või suure keskkonnakahju tekkimise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.

 (4) Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.

 (5) Ohu ennetamine on teabe kogumine, vahetamine ja analüüs ning toimingute kavandamine ja elluviimine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 74. Avaliku korra eest vastutav isik

 (1) Avaliku korra eest vastutav isik on oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuv isik.

 (2) Kui oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuv isik on alla 14-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik, siis on selle isikuga solidaarselt avaliku korra eest vastutav isik ka tema eestkostja või muu seaduslik esindaja.

 (3) Kui oma käitumisega ohu tekitanud või korda rikkuva isiku käitumise eest on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 kohaselt vastutav teine isik, siis on see isik ohu tekitanud või korda rikkuva isikuga solidaarselt kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

 (4) Kui avalikku korda ohustab või rikub loom või asi, siis on selle omanik või mahajäetud looma või asja korral selle viimane omanik kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

 (5) Isik, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on omanikuga solidaarselt kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise.

 (6) Isik, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on üksi kohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise, kui ta on saanud tegeliku võimu looma või asja üle vastu omaniku tahet või ilma omaniku tahteta. Sama kehtib ka siis, kui ta on esitanud koos omanikuga ühisavalduse tegeliku võimu omandamise kohta pädevale asutusele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 75. Õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamise põhimõte

  Isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine järelevalvemenetluses toimub ainult seaduse alusel. Isikut tuleb järelevalvemenetluses kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 76. Politsei selgitamiskohustus

 (1) Politsei annab isiku soovil selgitusi tema poolt isiku suhtes meetme kohaldamise põhjuse, meetme olemuse ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

 (2) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

 (3) Politseil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 77. Koostöö muude isikute ja asutustega

 (1) Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks.

 (2) Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 78. Rahvusvaheline koostöö

 (1) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib kaasata järelevalve teostamisele Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi pädeva asutuse. Teise riigi pädeva asutuse ametniku osalemise politsei tegevuses otsustab siseminister, kui välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

 (2) Teise riigi pädeva asutuse ametnik võib Eesti territooriumil kohaldada käesoleva seaduse §-des 716, 718, 725, 733, 734 ja 736 sätestatud meetmeid, kui välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 79. Järelevalve meetme kohaldamise adressaat

 (1) Kui seadus ei näe ette teisiti, siis võib käesolevas peatükis sätestatud järelevalve meedet kohaldada ainult avaliku korra eest vastutava isiku suhtes või isiku suhtes, kelle puhul on alust arvata, et ta on avaliku korra eest vastutav isik.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 712, 715, 716, 720, 731 ja § 734 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud järelevalve meetmeid võib kohaldada ka isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 710. Järelevalve meetme kohaldamine politsei poolt ohu väljaselgitamiseks siseministri loa alusel

 (1) Politsei võib siseministri eelneva loa alusel kohaldada ohu korral või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks, käesoleva seaduse §-des 718, 719, 723, 732, 734, 736 ja 739 nimetatud järelevalve erimeetmeid.

 (2) Isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava ohu väljaselgitamiseks või kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kinnipidamiseks või tema põgenemise takistamiseks, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või temalt on seaduse alusel võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteoga või kuriteoga, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse, võib politsei käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes kohaldada siseministri eelneval loal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele käesoleva seaduse §-des 735 ja 737 nimetatud järelevalve erimeetmeid.

 (3) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud erimeetme kohaldamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes otsustada politseiasutuse juht ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud loata. Kohaldatud erimeetmest on politseiasutuse juht kohustatud viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul meetme kohaldamise otsustamisest arvates teavitama siseministrit, kes otsustab erimeetme lõpetamise või erimeetme jätkamiseks loa andmise.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud luba vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
 1) erimeetmed, mille kohaldamine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute suhtes lubatud;
 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes erimeetmete kohaldamiseks lubatud tähtaeg, mis ei tohi üldjuhul ületada 48 tundi;
 3) maa-ala, millel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes erimeetmete kohaldamine lubatud.

 (5) Edasilükkamatul juhul võib siseminister käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud loa anda suuliselt, kuid see tuleb vormistada kirjalikult 24 tunni jooksul.

 (6) Politsei- ja Piirivalveamet avaldab viivitamata pärast siseministri loas märgitud tähtaja saabumist, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, oma kodulehel andmed käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel järelevalve erimeetmete kohaldamise aluse, aja, maa-ala, järelevalve erimeetme kohaldamisele allutatud isikute arvu ja erimeetmete kohaldamise tulemuse kohta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 711. Järelevalve meetme kohaldamise dokumenteerimine ja aruandlus

 (1) Järelevalve meetme kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri.

 (2) Kui järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse asendustäitmist, protokollitakse asendustäitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (3) Kui järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse vahetut sundi, märgitakse meetme kohaldamise protokollis lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud andmetele kohaldatud vahetu sunni vahend, sunnivahendit kohaldanud ametiisik ja isik, loom või asi, kelle või mille suhtes on vahetut sundi kohaldatud. Vahetu sunni kohaldamisel rahvahulga vastu märgitakse isikute nimed, kelle suhtes on vahetut sundi kohaldatud, kui see on võimalik. Võimaluse korral rahvahulga suhtes vahetu sunni kasutamine videosalvestatakse ning salvestis säilitatakse samadel alustel meetme kohaldamise protokolliga.

 (4) Kui järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse relva või erivahendit, on meetme protokollimine kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Järelevalve üldmeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 712. Teavitamine

 (1) Politseil on oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused).

 (2) Isikuandmete avalikustamine on lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või korrarikkumisest teavitamiseks.

 (3) Kui politsei teavitab avalikkust või isikut ohust ning oht ei osutu põhjendatuks, on politsei kohustatud avaldama samas vormis ja mahus teate ohu puudumise kohta, kui seda nõuab isik, kelle õigusi teavitamisega kahjustati või kui selleks on kaalukas avalik huvi.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 713. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine

 (1) Ohu või korrarikkumise korral on politseil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

 (2) Kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, võib selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras. Seaduses sätestamata juhul on sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär 150 000 krooni.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ei ole võimalik või ei anna tulemusi ning ettekirjutuse täitmist on võimalik saavutada vahetu sunniga, võib ettekirjutuse täitmiseks seaduses sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi.

 (4) Kui asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 12 lõigetes 1–3 või käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 või § 31 lõikes 4 sätestatud eeldused on täidetud, võib ohu tõrjuda või korrarikkumise kõrvaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud korras ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust andmata, hoiatust ja täitekorraldust tegemata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 714. Ohu tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine

 (1) Kui avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või kui isik ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada, võib politsei ise kohaldada meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse korral ametiabi või kaasates muid isikuid.

 (2) Politsei võib kohustada ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikku eset politsei kasutusse andma isiku, kes ei ole avaliku korra eest vastutav ning kelle kohustus ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ei tulene muust seadusest või halduslepingust, kui ta on võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või kui tema valduses on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik ese ja kui:
 1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;
 2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või vastutaval isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;
 3) politsei ei saa ise või vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada;
 4) kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale ega ole vastuolus kaasatava isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on muud isikut kui avaliku korra eest vastutavat isikut lubatud kaasata ainult nii kaua, kui see on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vältimatult vajalik.

 (4) Politsei teavitab võimaluse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamisest viivitamata avaliku korra eest vastutavat isikut.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

3. jagu Järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Isikuandmete töötlemisega seonduvad järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 715. Hädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemine

 (1) Politsei salvestab riigisisesele hädaabinumbrile «110» edastatud informatsiooni korrarikkumise ja muu sündmuse kohta.

 (2) Salvestise andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Salvestise ja salvestise andmete väljastamine on lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras.

 (3) Salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast, kuid mitte kauem kui üks aasta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 716. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

 (1) Politsei võib isikut küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid.

 (2) Küsitlemine protokollitakse, kui küsitletav isik seda taotleb või kui seda peab vajalikuks politsei. Kui politsei peab seda vajalikuks, võib küsitletav isik anda seletusi omakäeliselt.

 (3) Politsei võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid.

 (4) Dokumentide nõudmine ja vastuvõtmine politsei poolt protokollitakse või fikseeritakse politsei üldise asjaajamiskorra kohaselt. Kui dokumentide nõudmine ja nendega tutvumine toimub kohapeal, protokollitakse meede selle kohaldamisele allutatud isiku taotlusel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 717. Kutse ja sundtoomine

 (1) Politsei võib kutsuda isiku ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on andmeid, mis on vajalikud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

 (2) Kutsele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 17 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeldus, peab kutse sisaldama hoiatust, et isiku ilmumata jäämise korral võib tema suhtes kohaldada sundtoomist.

 (3) Kui kutse kätte saanud kutsutud isik ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta, võib tema suhtes kohaldada sunniraha.

 (4) Isiku suhtes võib kohaldada sundtoomist, kui on alust arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

 (5) Isikule, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist, antakse viivitamata võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedasele ja esindajale. Alaealise sundtoomise korral teavitab politsei sellest viivitamata vanemat või muud seaduslikku esindajat või kohalikku omavalitsust.

 (6) Riikliku järelevalve meedet, milleks isik sundtuuakse, kohaldatakse viivitamata. Kui isiku sundtoomine vahetult enne meetme kohaldamist ei ole võimalik, võib isikut kinni pidada, kuid mitte kauem kui 12 tundi.

 (7) Sundtoomisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 718. Isikusamasuse tuvastamine

 (1) Politsei võib isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja vanuse, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse või süüteomenetluse tagamiseks.

 (2) Politseil on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik ja nõuda temalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist ning saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta ja biomeetrilisi andmeid.

 (3) Politsei võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma.

 (4) Politsei võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust.

 (5) Isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (6) Politseil on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui isikusamasuse tuvastamine ei ole kohapeal võimalik ning see on vältimatult vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse või süüteomenetluse tagamiseks.

 (7) Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, on politsei kohustatud isikusamasuse tuvastamise järel toimetama isiku tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu- või ööbimiskohta, kui tema elu- või ööbimiskoht on samas asustusüksuses või linnaosas.

 (8) Kui isikusamasuse tuvastamiseks toimetatakse ametiruumi alla 14-aastane isik, on politsei kohustatud sellest viivitamata teavitama vanemat või muud seaduslikku esindajat või kohalikku omavalitsust.

 (9) Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku isikusamasuse kohese tuvastamise võimatuse korral on politseil õigus isikusamasuse hilisema tuvastamise eesmärgil kasutada identifitseerimist võimaldavaid vahendeid koos salvestamisega viisil, mis ei solva inimväärikust.

 (10) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikustada massilisest korratusest osavõtnud isiku isikuandmed, kui see on vajalik isikutuvastamise eesmärgil ning muul isikut vähem koormaval viisil ei olnud võimalik isikusamasust tuvastada.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 719. Isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega

 (1) Politsei võib tuvastada isikusamasuse erilise tuvastusmeetmega, kui see on vältimatult vajalik ohu tõrjumiseks, kui isikusamasuse tuvastamine käesoleva seaduse § 718 alusel ei ole võimalik või kui see on ebaproportsionaalselt raske.

 (2) Eriline tuvastusmeede on:
 1) sõrme- ja peopesajälje võtmine;
 2) isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine;
 3) DNA-proovi võtmine;
 4) muu välise kehalise tunnuse kindlakstegemine, sealhulgas mõõtmine;
 5) hambumuse ja hammastiku kindlakstegemine;
 6) hääleproovi salvestamine;
 7) käekirjaproovi võtmine;
 8) silmaiirisekujutise kindlakstegemine;
 9) jalatsijälje võtmine ja selle võrdlemine politseil olemasolevate andmetega.

 (3) Politsei võib erilise tuvastusmeetme kohaldamiseks vajaliku võrdlusmaterjali välja nõuda isikult, kelle puhul on alust arvata, et ta seda valdab.

 (4) Erilise tuvastusmeetme kohaldamiseks on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (5) Erilise tuvastusmeetme kohaldamise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 720. Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega

 (1) Politsei võib ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku.

 (2) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte rohkem kui üks aasta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Politsei on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil eelnevalt teavitama.

 (4) Jälgimisseadmestiku kasutamisest avalikkuse teavitamise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 721. Isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt

 (1) Politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

 (2) Isikut tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemisest viivitamata teavitada, kui isiku asukoht on teada.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jaotis Joobeseisundi kahtlusega isiku suhtes kohaldatavad järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 722. Joobeseisund

 (1) Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

 (2) Alkohol käesoleva seaduse tähenduses on piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine.

 (3) Narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses.

 (4) Joobeseisundi liigid on:
 1) alkoholijoove;
 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

 (5) Alkoholijoovet eeldatakse, kui kontrollitava isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 milligrammi või rohkem või ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 milligrammi või rohkem.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 723. Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine

  Politsei võib kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada:
 1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine;
 2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele;
 3) alaealise, kellel esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 724. Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal

 (1) Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

 (2) Enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
 4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;
 5) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule.

 (3) Enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
 2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest;
 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
 4) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule.

 (4) Kui politseiametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral.

 (5) Isikul esinevaid alkoholijoobe tunnuseid kirjeldab politseiametnik juhul, kui see on vajalik joobeseisundi tuvastamiseks.

 (6) Kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.

 (7) Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega .

 (8) Isikul esineda võivate alkoholijoobele viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi kehtestab sotsiaalminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 725. Isiku toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde

 (1) Kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik, võib isiku toimetada politsei ametiruumi alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga.

 (2) Isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui:
 1) isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga;
 2) isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri;
 3) isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivse tulemuse korral;
 4) see on otstarbekas ja isik on sellega nõus.

 (3) Vanema või muu seadusliku esindaja järelevalveta joobeseisundi kahtlusega või joobeseisundis alaealise võib vajaduse korral toimetada tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste olemasolust. Kui alaealisele on vajalik osutada vältimatut abi, kutsub politsei välja kiirabiteenuse osutaja.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 726. Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, ja riiklik ekspertiisiasutus on kohustatud politsei nõudmisel võtma vereproovi.

 (2) Vereproovi võtmise tagamiseks on politseil õigus kasutada vereproovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (3) Kui vereproov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab politsei võetud vereproovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga.

 (4) Politsei tutvustab vereproovi uuringu tulemusi isikule esimesel võimalusel.

 (5) Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (6) Politseiasutus võib sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga vereproovi võtmiseks, säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette vastutus ning tasu suurus ja maksmise kord.

 (7) Vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 727. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine

 (1) Politseiametnik võib narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral toimetada isiku joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.

 (2) Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise kahtluse korral peab politsei kirjeldama isikul esinevaid joobele viitavaid tunnuseid.

 (3) Politsei võib kontrollida isiku narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisaldumist isiku organismis indikaatorvahendi abil.

 (4) Isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
 4) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule.

 (5) Politsei nõudmisel on:
 1) arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit ja andma hinnangu isikul joobeseisundi tunnuste olemasolu või puudumise kohta;
 2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi.

 (6) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks on politseil õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (7) Kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab politseiasutus võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks.

 (8) Isiku poolt politseile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab politsei indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud uuringu tegemiseks.

 (9) Politsei võib sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamiseks ja asjakohase hinnangu andmiseks ning bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks, säilitamiseks ja edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette tervishoiuteenuse osutaja kohustused ning tasu suurus ja maksmise kord.

 (10) Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed ning sellekohase protokolli vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega .

 (11) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise, samuti uuringu tulemusest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (12) Isikul esineda võivate narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi kehtestab sotsiaalminister määrusega .

 (13) Bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 728. Lubatud alkoholipiirmäära ületamise tuvastamine

  Liiklusseaduse § 20 lõikes 4 sätestatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise tuvastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 723–726.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 729. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine

 (1) Politseiametnik võib joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema arestimajja või arestikambrisse või kohaliku omavalitsuse kainestusmajja, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks.

 (2) Politseiametnik võib joobeseisundis alaealise isiku toimetada kainenema arestimajja või arestikambrisse või kohaliku omavalitsuse kainestusmajja, kui teda ei ole võimalik kinnipidamiskohajärgse prefektuuri piires üle anda täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib kainenema toimetada isiku, kellel avalduvad ilmsed joobetunnused ning:
 1) isik on keeldunud joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga või selle tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga või ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri kasutamise protseduuri või
 2) isikult on võetud bioloogilise vedeliku proov joobe tuvastamiseks ja joobeseisundi tuvastamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga ei ole kohe võimalik.

 (4) Isiku kainenemisele toimetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel kirjeldab politseiametnik isikul esinevaid joobele viitavaid tunnuseid käesoleva seaduse § 724 lõike 8 ja § 727 lõike 12 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruses sätestatu kohaselt.

 (5) Kui isikule on vaja osutada vältimatut abi, kutsub politsei välja kiirabiteenuse osutaja.

 (6) Kainenema toimetatud isiku suhtes teostatakse turvakontroll ja asjade läbivaatus. Kainenema toimetatud isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teist isikut.

 (7) Kainenema toimetamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (8) Isiku kainenema toimetamise kohta koostatakse protokoll, mille vorminõuded kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 730. Kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused

 (1) Kainenema toimetatud isikut hoitakse eraldi muul alusel kinnipeetud isikutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites.

 (2) Kainenema toimetatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemisel kutsutakse kohale tervishoiutöötaja.

 (3) Kainenema toimetatud isikut peetakse kinni kuni kainenemiseni, kuid mitte üle 24 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse tervishoiutöötaja tema terviseseisundit kindlaks tegema.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

3. jaotis Muud järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 731. Viibimiskeeld

 (1) Politsei võib ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel:
 1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
 2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks;
 3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;
 4) kaitstava isiku ohutuse tagamiseks;
 5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks.

 (2) Politsei on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui viibimiskeeld kehtestatakse konkreetse isiku suhtes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.

 (4) Viibimiskeeldu võib kohaldada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni.

 (5) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud alustel kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi.

 (6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või prefekt võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi.

 (7) Enam kui 12 tunniks kehtestatud viibimiskeeldu kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel siseminister.

 (8) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 732. Sõiduki peatamine

 (1) Politseiametnik võib anda sõidukijuhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras märguande sõiduki või muu liiklusvahendi peatamiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks, korrarikkumise kõrvaldamiseks või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks.

 (2) Sõidukit peatav politseiametnik peab kandma vormiriietust.

 (3) Kui sõiduki peatamine toimub sõidukist, peab sõiduk olema värvitud alarmsõidukitele kehtiva korra kohaselt. Erandina võib sõiduki peatada tsiviilvärvides sõidukist valgusseadme abil, kasutades vajaduse korral valjuhääldit, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Sõidukist peatamise korral ei pea politseiametnik kandma vormiriietust, kui politseiametniku vormiriietuse kandmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

 (4) Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit, relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korras.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 733. Isiku kinnipidamine

 (1) Politsei võib isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:
 1) vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;
 2) isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;
 3) kohtu poolt kehtestatud lähenemiskeelu tagamiseks;

 (2) Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus, teha teatavaks tema õigused ning anda võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele. Kui kinnipeetud isik viibib seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama, teavitab politsei viivitamata tema lähedast, kui see on võimalik. Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, teatab politsei isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale, kui see on võimalik. Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest esindajale.

 (3) Kinnipeetud isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
 1) õigus teada kinnipidamise põhjust;
 2) õigus mitte olla kinni peetud üle 48 tunni ilma kohtu loata;
 3) õigus teatada kinnipidamisest oma lähedasele ja esindajale;
 4) õigus olla ära kuulatud;
 5) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule;
 6) õigus tutvuda kinnipidamise protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse.

 (4) Massilise korratuse käigus on protokollimine kohustuslik, kui kinnipidamine kestab enam kui kolm tundi, samuti juhul, kui seda nõuab kinnipeetud isik.

 (5) Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku kinnipidamisel väljaspool arestimaja tagatakse isikule inimväärsed tingimused ning võimaluse korral tagatakse ajutise kinnipidamisruumi videojälgitavus koos salvestamisega.

 (6) Isikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise kohaldamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi. Isiku kinnipidamisel arestimajas kohaldatakse vangistusseaduse 4. ja 7. peatükis sätestatut.

 (7) Kinnipidamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (8) Isiku kinnipidamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 734. Turvakontroll

 (1) Politsei võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil kindlustamaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid:
 1) sisenemisel avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
 2) kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises või seadmes või selle vahetus läheduses;
 3) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
 4) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse;
 5) kui see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks või
 6) isiku kinnipidamisel.

 (2) Turvakontrolli teostab kompimise teel politseiametnik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teostada politseiametnik, kes ei ole isikuga samast soost.

 (3) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 735. Isiku läbivaatus

 (1) Politsei võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
 1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;
 2) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või
 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

 (2) Isiku läbivaatust teostab politseiametnik, kes on isikuga samast soost, samasoolise ametiisiku puudumisel arst. Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata politseiametnik, kes ei ole isikuga samast soost.

 (3) Läbivaatuse teostamiseks, mis eeldab meditsiinilist protseduuri, toimetatakse isik tervishoiuteenuse osutaja juurde. Meditsiinilist protseduuri eeldavat läbivaatust võib teostada ainult arst.

 (4) Politsei võib sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga halduslepingu, milles nähakse ette isiku läbivaatuse teostamise koht ja teostamise viis ning vastutus, tasu suurus ja maksmise kord.

 (5) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 736. Vallasasja läbivaatus

 (1) Politsei võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt, tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
 1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile;
 2) seda kannab kaasas isik, keda võib seaduse alusel läbi vaadata;
 3) on alust arvata, et vallasasjas viibib isik, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või keda võib seaduse alusel läbi vaadata või kes on abitus seisundis;
 4) on alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida;
 5) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks isiku suhtes, kes viibib elutähtsas energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemis, liikluskorralduse ehitises, seadmes või selle vahetus läheduses või
 6) seda kannab kaasas isik, kes siseneb politsei poolt valvatavasse hoonesse või territooriumile.

 (2) Asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui omanik või valdaja ei viibi asja läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui käesoleva lõike esimeses ja teises lauses nimetatud isikud ei viibi asja läbivaatuse juures, teostab politsei asja läbivaatuse kohaliku omavalitsuse ametiisiku juuresolekul.

 (3) Politsei võib teostada asja läbivaatuse ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

 (4) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada vallasasja läbivaatusest. Kui vallasasja läbivaatuse tagajärjel jääb valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni vallasasja valve.

 (5) Asja läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 737. Valdusesse sisenemine

 (1) Politsei võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

 (2) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik.

 (3) Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal.

 (4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

 (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.

 (6) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 738. Valduse läbivaatus

 (1) Politsei võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
 1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;
 2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või
 3) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks.

 (2) Isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbivaatus on lubatud ainult läbivaadatava kinnisasja või ehitise asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu, võib politsei valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on politsei kohustatud loa taotlema esimesel võimalusel. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras. Kui kohus keeldub loa andmisest, on politsei kohustatud viivitamata lõpetama valduse läbivaatuse.

 (3) Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni on isiku eluruumi läbivaatus lubatud ainult juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

 (4) Piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui valdaja ei viibi läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui käesoleva lõike esimeses ja teises lauses nimetatud isikud ei viibi valduse läbivaatuse juures, vaatab politsei valduse läbi kohaliku omavalitsuse ametiisiku juuresolekul.

 (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valduse läbivaatusest. Kui valduse läbivaatuse tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.

 (6) Valduse läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 739. Vallasasja hoiulevõtmine

 (1) Politseil on õigus võtta vallasasi hoiule:
 1) vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;
 2) asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on ohus avalik huvi;
 3) kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdaval isikul puudub;
 4) kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks, või
 5) kui turvakontrolli käigus on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut.

 (2) Politsei poolt hoiulevõetud asja hoiab politseiasutus. Kui politseil ei ole asja omadustest tulenevalt võimalik või otstarbekas asja hoida, võib politsei anda asja hoiule muule isikule, kellel on täidetud selleks vajalikud tingimused. Politsei või muu isik, kellele asi on hoiule antud, peab hoidma asja selle säilimist tagaval viisil.

 (3) Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab politsei viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse politseiasutus, kes hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab politsei omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata.

 (4) Hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale tagastatakse asi viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist.

 (5) Vallasasja hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 740. Hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine

 (1) Politseiasutuse korralduse alusel müüb hoiulevõetud asja kohtutäitur avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus vallasasjade müügiks sätestatud korras, kui:
 1) tegemist on kiiresti rikneva või muul viisil kiiresti väärtust kaotava asjaga;
 2) asja hoidmine ja korrashoid on ebaproportsionaalselt kulukas või raske;
 3) asja ei ole võimalik hoida viisil, mis tagaks asjast lähtuvate ohtude tõrjumise;
 4) asja ei ole võimalik tagastada selleks õigustatud isikule ühe aasta jooksul hoiulevõtmise päevast arvates, ilma et see tooks samal ajal kaasa uue vajaduse asja hoiulevõtmiseks politseiasutuse poolt, või
 5) selleks õigustatud isik ei ole asja politseiasutuselt pärast asja hoiulevõtmise aluse äralangemist vastu võtnud talle kirjalikult teatavaks tehtud tähtpäevaks, kui teade sisaldas hoiatust, et vastuvõtmata jätmise korral asi müüakse.

 (2) Asja hindab kohtutäitur, lähtudes asja harilikust väärtusest. Kui kohtutäituril ei ole võimalik hinda määrata, laseb kohtutäitur hindamise korraldada eksperdil.

 (3) Asja müügist saadud tulemist arvatakse maha asja hoidmise kulud ja täitekulud ning ülejäänud summa makstakse välja asja endisele omanikule. Asja hoidmise kuludeks loetakse nii politseiasutuse kui ka kohtutäituri kantud kulud. Kui omanik ei võta summat vastu ühe aasta jooksul asja müümisest arvates, kantakse see riigituludesse.

 (4) Kui asja müümine avalikul enampakkumisel ei ole võimalik või kui enampakkumise korraldamise kulud ületavad asja väärtuse, võib kohtutäitur asja müüa avaliku enampakkumiseta täitemenetluse seadustikus vallasasjade müügiks sätestatud korras.

 (5) Kui võib eeldada, et asja ei ole võimalik müüa avalikul enampakkumisel ega muul viisil või kui kohtutäituril ei õnnestu vara müüa, korraldab politseiasutus asja hävitamise või pöörab selle riigi omandisse.

 (6) Enne asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist teavitab politseiasutus sellest tuvastatud omanikku või seaduslikku valdajat.

 (7) Pärast asja müümist, hävitamist või riigi omandisse pööramist on politseiasutus kohustatud viivitamata väljastama tuvastatud omanikule või seaduslikule valdajale selle kohta kirjaliku teatise.

 (8) Kohtutäituri tasu müügi korraldamise eest sätestatakse kohtutäituri seaduses.

 (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 741. Kinnipeetud isiku saatmine

 (1) Kinnipeetud isiku saatmine on kahtlustatavana kinnipeetud isiku, vahistatu, sundtoodud isiku, väljasaadetava, arestialuse või süüdimõistetu saatmine arestimajas ja väljaspool arestimaja relvastatud saatemeeskonna valve all.

 (2) Kinnipeetud isiku suhtes teostatakse enne saatmist ja saatmise lõppedes turvakontroll või isiku läbivaatus.

 (3) Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

4. jaotis Piiriülese jälitamisega seonduvad järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 742. Piiriülene jälitamine

 (1) Politseiametnikul, kes jälitab oma riigi territooriumil nõukogu 2002. aasta 13. juuni raamotsuses Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1–20) määratletud kuriteo toimepanemiselt tabatud isikut või selle kuriteo toimepanemisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ilma eelnevalt taotletud loata, kui:
 1) asja kiireloomulisuse tõttu ei ole olnud võimalik enne teise liikmesriigi territooriumile sisenemist sellest pädevaid ametivõime teavitada või
 2) teise liikmesriigi pädevad ametivõimud ei jõudnud sündmuskohale õigel ajal, et jälitamine üle võtta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui jälitatav on vahistuses viibimise või vangistuse kandmise ajal kinnipidamiskohast põgenenud.

 (3) Piiriülene jälitamine võib toimuda üksnes üle maismaapiiride.

 (4) Välisriik, kus piiriülest jälitamist hakatakse toimetama, on asukohariik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 743. Piiriülesest jälitamisest teavitamise kord

 (1) Politseiametnik võtab viivitamata, kuid mitte hiljem kui riigipiiri ületamisel, ühendust selle asukohariigi pädeva asutusega, kelle territooriumil piiriülest jälitamist toimetama hakatakse.

 (2) Riigipiiri ületamisest teavitamisel on jälitav politseiametnik kohustatud asukohariiki teavitama järgmistest asjaoludest:
 1) riigipiiri oletatav ületamise aeg ja koht;
 2) politseiametniku teenistusrelva liik ja mudel;
 3) sidepidamisvahendid.

 (3) Eestis on pädevaks asutuseks piiriülesest jälitamisest teavitamisel Politsei- ja Piirivalveamet.

 (4) Välisriigi politseiametniku Eesti territooriumil piiriülese jälitamisega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 744. Piiriülese jälitamise toimetamine

 (1) Jälitatava isiku peavad kinni asukohariigi politseiametnikud. Juhul kui asukohariigi pädevad asutused ei nõua jälitamise lõpetamist, kuid ei jõua piisavalt kiiresti jälitamist üle võtta, peab jälitav politseiametnik isiku kinni ning annab üle asukohariigi politseiametnikule isikusamasuse tuvastamiseks või vahistamiseks.

 (2) Piiriülesel jälitamisel politseiametnik:
 1) peab järgima asukohariigi seadusi ja pädeva asutuse juhiseid ning korraldusi;
 2) peab olema äratuntav politseivormiriietuse järgi või kasutama politseisõidukit;
 3) peab esitama ametiülesannete täitmise tõendamiseks ametitõendi;
 4) võib kanda teenistusrelva ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
 5) võib ohutuse tagamiseks teostada kinnipeetud isiku ja tema asjade läbivaatust ning temaga kaasas olnud asjad ära võtta;
 6) võib kinnipeetud isiku suhtes tema toimetamisel asukohariigi politseiasutusse kasutada käeraudu;
 7) ei või siseneda eravaldusse või muusse kohta, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks;
 8) peab jälitamise lõpetamisel ilmuma asukohariigi kohalikku politseiasutusse ja teavitama tehtud toimingutest;
 9) peab jääma asukohariigi pädeva asutuse käsutusse kuni jälitamisega seonduvad asjaolud on piisavalt selged;
 10) peab asukohariigi pädeva asutuse taotlusel abistama jälitamise järgsel kriminaalmenetluse läbiviimisel, sealhulgas kohtumenetluses.

 (3) Piiriülene jälitamine lõpetatakse
 1) eesmärgi saavutamisel;
 2) kui on möödunud üks tund asukohariigi riigipiiri ületamisest;
 3) asukohariigi nõudmisel.

 (4) Kui kinnipeetud isik ei ole asukohariigi kodanik, vabastatakse ta hiljemalt kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest, kui asukohariigi pädevad asutused ei ole saanud taotlust isiku vahistamiseks väljaandmise või loovutamise eesmärgil. Kinnipidamise aja hulka ei arvestata ajavahemikku kell 00.00 kuni 09.00.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 745. Piiriülest jälitamist toimetav välisriigi politseiametnik

  Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

5. jaotis Schengeni konventsioonist tulenev isikuandmete töötlemine 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 746. Isikuandmete töötlemine

 (1) Politseil on välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid.

 (2) Kui välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha:
 1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
 2) andmete töötlemise eesmärk;
 3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

 (3) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses sätestatut.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 747. Isikuandmete varjatud töötlemine

 (1) Politseil on õigus välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks töödelda isikuandmeid varjatult, see tähendab varjates andmesubjekti eest isikuandmete töötlemise eesmärki.

 (2) Varjatult võib töödelda järgmisi andmeid:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi;
 2) isiku reisi marsruut ja sihtkoht;
 3) isikuga koos olevad isikud või sõidukis asujad;
 4) isiku kasutatava sõiduki andmed;
 5) isikul kaasas olnud esemed.

 (3) Isikul ei ole õigust saada teavet varjatud töötlemise fakti ega varjatud töötlemise käigus tema kohta kogutud isikuandmete kohta.

 (4) Isikuandmete varjatud kogumise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

3. peatükk POLITSEI ANDMEKOGUD 

1. jagu Politsei andmekogu 

§ 8. Politsei andmekogu

 (1) Siseministeerium asutab andmekogu korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks.

 (2) Andmekogu ametlik nimetus on «infosüsteem POLIS» (edaspidi politsei andmekogu).

§ 9. Politsei andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

 (1) Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Politsei andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 10. Politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed

 (1) Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
 1) ühiste infoobjektide andmestik;
 2) süüteomenetluse andmestik;
 3) politsei ennetava tegevuse andmestik;
 4) politsei reageeriva tegevuse andmestik;
 5) politsei arestimajade tegevuse andmestik;
 6) tagaotsimise andmestik;
 7) jälitusmenetluse andmestik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Politsei andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

 (3) [Kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 11. Politsei andmekogusse andmete esitamine

 (1) Politsei andmekogusse esitab andmeid politseiasutus.

 (2) Politsei andmekogusse esitavad andmeid § 8 lõikes 1 sätestatud eesmärgil andmekogu põhimääruses määratud muud asutused kehtestatud ulatuses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 12. Politsei andmekogusse kande tegemine

 (1) Andmed kantakse politsei andmekogusse selle kasutamiseks loodud tarkvara abil.

 (2) Politsei andmekogusse andmete kandmiseks õigustatud ametnikud määrab andmeid esitav asutus.

 (3) Andmed kantakse politsei andmekogusse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, arvates andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest.

 (4) Politsei andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, isikutelt saabunud teadete või politseitegevusega saadud info alusel.

§ 13. Politsei andmekogu pidamise põhimäärus

 (1) Politsei andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega .

 (2) Politsei andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
 51) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
 7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
 8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
 9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

2. jagu Piirikontrolli andmekogu 

§ 14. Piirikontrolli andmekogu

 (1) Siseministeerium asutab andmekogu, mille eesmärk on piirikontrolli läbivate isikute ja sõidukite üle arvestuse pidamine ja kontrolli teostamine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Andmekogu ametlik nimetus on «piirikontrolli infosüsteem PKIS» (edaspidi piirikontrolli andmekogu).

§ 15. Piirikontrolli andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

 (1) Piirikontrolli andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Piirikontrolli andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 16. Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad

 (1) Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad on:
 1) isiku piiriületus;
 2) maismaasõiduki piiriületus;
 3) veesõiduki piiriületus;
 4) õhusõiduki piiriületus.

 (2) Piirikontrolli andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

 (3) [Kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 17. Piirikontrolli andmekogusse andmete esitamine

  Piirikontrolli andmekogusse esitab andmeid politseiasutus.

§ 18. Piirikontrolli andmekogusse kande tegemine

 (1) Piirikontrolli andmekogusse kantakse andmed vastavalt toimunud piiriületustele.

 (2) Andmed kantakse piirikontrolli andmekogusse isiku või sõiduki piirikontrolli käigus.

§ 19. Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus

 (1) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega .

 (2) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
 51) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
 7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
 8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
 9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

3. jagu Schengeni infosüsteemi riiklik register 

§ 20. Schengeni infosüsteemi riiklik register

 (1) Siseministeerium asutab andmekogu, mis on 1990. aasta 19. juulil allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 1985. aasta 14. juuni Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (edaspidi Schengeni konventsioon), artiklis 92 nimetatud Schengeni infosüsteemi siseriiklik osa.

 (2) Andmekogu ametlik nimetus on «Schengeni infosüsteemi riiklik register» (edaspidi register).

§ 21. Registri vastutav ja volitatud töötleja

 (1) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Registri volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 22. Registrisse kantavad andmed

 (1) Registrisse kantakse andmed:
 1) Schengeni konventsiooni artikli 95 alusel loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku kohta;
 2) Schengeni konventsiooni artikli 96 alusel välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld;
 3) Schengeni konventsiooni artikli 97 alusel isiku kohta, kes on kadunud või keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika;
 4) Schengeni konventsiooni artikli 98 alusel tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetud isiku kohta;
 5) Schengeni konventsiooni artikli 99 alusel isiku ja sõiduki kohta varjatud või erikontrolli teostamiseks;
 6) Schengeni konventsiooni artikli 100 alusel arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks.

 (2) [Kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 23. Registrisse andmete esitamine

 (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, kohus kohtumenetluses olevate asjade ning Justiitsministeerium jõustunud kohtuotsuste puhul.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid esitab politseiasutus.

 (3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus ja kohus kohtumenetluses olevates asjades.

 (4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet ning kohus kohtumenetluses olevate asjade puhul.

 (5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur ning Maksu- ja Tolliamet.

 (6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Välisministeerium ning Maanteeamet.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 24. Registrisse kande tegemine

 (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed kannab vastutav töötleja registrisse 24 tunni jooksul alusdokumentide saabumisest arvates.

 (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–4 ja 6 nimetatud andmed esitatakse registri vastutavale töötlejale 24 tunni jooksul andmete registrisse kandmise aluse tekkimisest arvates.

§ 25. Registri pidamise põhimäärus

 (1) Schengeni infosüsteemi riikliku registri pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega .

 (2) Registri pidamise põhimääruses sätestatakse:
 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
 51) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
 7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
 8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
 9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

4. peatükk VAHETU SUND 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 26. Vahetu sund

  Vahetu sund käesoleva seaduse tähenduses on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 27. Erivahendid

  Politsei erivahendid on:
 1) käerauad;
 2) jalarauad;
 3) sidumisvahendid;
 4) rahustussärk või -tool;
 5) teenistusloom;
 6) tehniline tõke;
 7) sõiduki sundpeatamise vahend;
 8) veekahur;
 9) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid;
 10) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
 11) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis;
 12) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 28. Teenistusrelvad

  Politsei teenistusrelvad on:
 1) tulirelv;
 2) gaasirelv;
 3) pneumorelv;
 4) külmrelv;
 5) elektrišokirelv.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 29. Politsei enesekaitsevahendid

 (1) Politsei enesekaitsevahendid on vahetu sunni kohaldamisel politseiametniku või teenistuslooma füüsilise ohutuse tagamiseks kasutatavad esemed.

 (2) Politsei enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 30. Vahetu sunni kohaldamise lubatavus

 (1) Vahetu sunni kohaldamise õigus on politseiametnikul.

 (2) Politseiametnik võib kohaldada vahetut sundi juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

 (3) Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt võimalik. Relva kasutamine ilma eelneva kohustava haldusaktita on lubatud ainult juhul, kui haldusakti andmine pole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.

 (4) Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 31. Vahetu sunni eest hoiatamine

 (1) Enne vahetu sunni kohaldamist on politseiametnik kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada.

 (2) Kui hoiatus on tehtud kirjalikult, kordab politseiametnik hoiatust suuliselt enne vahetu sunni kohaldamist.

 (3) Rahvahulga vastu vahetu sunni kohaldamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et soovijatel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Rahvahulga vastu vahetut sundi kohaldades ei pea isikuid hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.

 (4) Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt võimalik. Relva kasutamine ilma eelneva hoiatuseta on lubatud ainult vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisest hoiatamise eest rahvahulga vastu ei või loobuda.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 32. Käeraudade, jalaraudade või sidumisvahendi kasutamine

 (1) Politsei võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui isikult on seaduse alusel võetud vabadus ning on alust arvata, et ta võib:
 1) rünnata teist isikut, osutada politseiametnikule või abipolitseinikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet;
 2) põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada või
 3) ennast vigastada või enese tappa.

 (2) Jalaraudu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kasutada kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes, kellelt on võetud vabadus seoses:
 1) esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega;
 2) kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse, või
 3) muu kuriteo toimepanemisega, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav.

 (3) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib politseiametnik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta kestvat füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 321. Veekahuri kasutamine

 (1) Politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks veekahurit rahvahulga vastu, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik ning arvestusega, et veekahuri kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

 (2) Veekahuri kasutamise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 322. Elektrišokirelva kasutamine

 (1) Politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

 (2) Politseiametnik võib kasutada isiku suhtes elektrišokirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
 1) tõrjuda vahetu oht elule või tervisele või kehalisele puutumatusele;
 2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva esimese astme kuriteo toimepanemist;
 3) pidada kinni esimese astme kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või
 4) pidada kinni isik või takistada tema põgenemist, kui temalt võib kohtulahendi alusel võtta vabaduse või temalt on kohtulahendi alusel võetud vabadus.

 (3) Politseiametnik võib kasutada elektrišokirelva looma suhtes ainult looma ründamisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu sunnivahendiga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 323. Tulirelva kasutamine

 (1) Politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

 (2) Politseiametnik võib kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
 1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse või
 3) pidada kinni kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või temalt on seaduse alusel võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse.

 (3) Politseiametnik võib kasutada tulirelva looma suhtes ainult looma ründamisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu sunnivahendiga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 324. Abi andmine vigastatud isikule

  Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on politsei kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

5. peatükk POLITSEITEENISTUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 33. Politseiteenistus

 (1) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal.

 (2) Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 34. Politseiametnik

 (1) Politseiametnik on politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik.

 (2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnik ning politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik loetakse käesoleva seaduse mõttes politseiametnikuks, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse alusel.

§ 35. Politseiametniku ametikoht ja ametikoha teenistusaste

 (1) Politseiametniku ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud ametikoht, millele on kinnitatud teenistusaste ja kutsekvalifikatsiooni tase ning määratud palgaaste (edaspidi ametikoht).

 (2) Ametikohad on:
13.02.2012 09:22
Parandatud täheviga sõnas „ametikoht“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.
 1) juhi ametikohad;
 2) spetsialisti ametikohad, mis jagunevad juhtivspetsialisti, vanemspetsialisti ja nooremspetsialisti ametikohtadeks.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Ametikohale kinnitatud teenistusaste määrab:
 1) ametikoha liigi käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkti 1 mõistes;
 2) ametikoha taseme käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkti 2 mõistes;
 3) teenistusastme, mida võib sellele ametikohale nimetatud politseiametnikule anda või milleni võib tema teenistusastet ülendada käesoleva seaduse §-de 49 ja 50 mõistes.

§ 36. Teenistusaste

 (1) Politseiametniku teenistusaste on politseiametnikule Eesti Vabariigi nimel antav nimetus.

 (2) Teenistusastmele kehtestatakse nõutav teenistusaeg (edaspidi teenistusastme vanus).

§ 37. Kadett

  Kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega päevases õppevormis keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane.

§ 371. Vormiriietus ja ametitõend

 (1) Politseiametnikule ja kadetile antakse vormiriietus ja ametitõend.

 (2) Politseiametniku vormiriietuse võib anda järgmistele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata politseiasutuse teenistujatele:
 1) arestimaja teenistujad;
 2) klienditeenindajad;
 3) hoone läbipääsurežiimi tagavad teenistujad;
 4) migratsioonijärelevalveametnikud;
 5) orkestri liikmed.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud teenistujate vormiriietusel kantavad eraldusmärgid sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud määrusega.

 (4) Politsei- ja Piirivalveameti juht otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohad, millele nimetatud teenistujatele antakse politseiametniku vormiriietus.

 (5) Politseiametnik peab esitama isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, ametitõendi. Politsei vormiriietust kandev politseiametnik peab esitama ametitõendi isikule ainult tema nõudmisel.

 (6) Politseiametnik võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

 (7) Politseiametnikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

 (8) Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kehtestab siseminister määrusega . Politsei- ja Piirivalveameti juht ning Kaitsepolitseiameti juht otsustab ametikohad, millele nimetatud politseiametnikule vormiriietust ei anta.

 (9) Ametitõendi kirjelduse ja vormi kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Teenistusse võtmine 

§ 38. Teenistusse võtmise üldnõuded

  Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele.

§ 39. Politseiametniku kutsesobivusnõuded

 (1) Politseiametnik peab vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele.

 (2) Politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 40. Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse

  Teenistusse ei võeta isikut:
 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 2) kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
 4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
 5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused;
 7) kes on piiratud teovõimega;
 8) kelle terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 71 alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.

§ 41. Politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll

  Politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik peab läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 42. Andmete kogumine isiku teenistusse võtmise otsustamiseks

 (1) Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab politseiasutusele isikuankeedi. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmete kohta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Politseiteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Kaitsepolitseiameti peadirektoril, Sisekaitseakadeemia rektoril või selle politseiasutuse juhil, kuhu isik teenistusse kandideerib, või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks:
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
 2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
 3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isik on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid politseiasutus.

§ 43. Politseiametniku ametisse nimetamine

 (1) Politseiametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

 (3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on töötanud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse kohaliku täidesaatva võimu volitusi omava asutuse juhina, Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina, riigi peaprokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse.

 (5) Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, struktuuriüksuse juhina või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametisse siseminister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti peadirektor.

 (7) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja prefekti nimetab ametisse siseminister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse siseminister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.

 (8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või kohaliku täitevvõimu volitusi omava asutuse juhina või Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või vähemalt kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (9) Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja talituse juhi nimetab ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

 (10) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetaja nimetab ametikohale vastavale ametikohale nimetamise õigust omav ametnik.

 (11) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi, nimetab ametisse Sisekaitseakadeemia rektor sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ettepanekul.

 (12) Politseiametniku võib ametisse nimetada avaliku konkursita.

§ 44. Teenistustähtaeg

 (1) Politseiametnik nimetatakse ametisse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (2) Määratud ajaks nimetatakse ametisse:
 1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor – viieks aastaks;
 2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht – viieks aastaks.

 (3) Määratud ajaks võib ametisse nimetada:
 1) politseiametniku, kellel on muu kõrgharidus või kutseharidus, kuid kellel ei ole erialast koolitust – erialase koolituse läbimiseks ettenähtud ajaks;
 2) politseiametniku, kellel ei ole erialast haridust ega muud kõrg- või kutseharidust, spetsialisti ametikohale – erialase kõrg- või kutsehariduse omandamise ajaks;
 3) koosseisuvälise politseiametniku – ülesande täitmise ajaks ja kadeti – ülesande täitmise või õppepraktika ajaks.

 (4) Teenistustähtaega arvestatakse kuudes ja aastates.

§ 45. Politseiametniku vanne

 (1) Esimest korda politseiteenistusse astuv isik annab järgmise ametivande:

  «Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

 (2) Ametivande võtab vastu siseminister või tema volitusel politseiasutuse juht või Kaitsepolitseiameti peadirektor.

 (3) Ametivanne antakse pidulikult riigilipu juures.

 (4) Ametivannet andev politseiametnik loeb ette ametivande ja kirjutab alla ametivande tekstile.

 (5) Allkirjastatud ametivannet säilitatakse koos teenistuslehega.

 (6) Kadett annab ametivande enne esimest õppepraktikat.

§ 46. Politseiametniku teenistusleht

 (1) Politseiametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) isikukood;
 3) sünniaeg ja -koht;
 4) [kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 5) haridus ja eriala;
 6) kutsekvalifikatsioon;
 7) ametivande andmise kuupäev ja koht;
 8) politseiteenistuse staaž;
 9) [kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 10) teenistusastme andmine ja muutmine;
 11) teenistuskäik, sealhulgas ametikohalt vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
 12) [kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 13) ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta;
 14) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine.
 15) –17)
[kehtetud – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Politseiametniku teenistuslehe pidamise korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 47. Ametisse nimetamise vormistamine

 (1) Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirjaga.

 (2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi;
 2) asutuse nimetus, kuhu isik teenistusse võetakse;
 3) ametisse nimetatava isiku või ametikoha teenistusaste;
 4) ametikoha nimetus;
 5) ametisse astumiseks määratud kuupäev;
 6) määratud ajaks ametisse nimetamisel – teenistustähtaeg;
 7) katseaja kohaldamisel – katseaja kestus;
 8) ametipalk ja lisatasud;
 9) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametisse nimetamise kuupäeva seisuga.

3. jagu Teenistusastmed 

§ 48. Teenistusastmete põhigrupid

  Teenistusastmed jagunevad spetsialisti ja juhi teenistusastmeteks.

§ 49. Spetsialisti teenistusastmed

 (1) Spetsialisti teenistusastmed on ülenevas järjestuses:
 1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
 2) konstaabel, assistent, inspektor, vanemmadrus;
 3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
 4) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
 5) komissar, ülemveebel;
 6) vanemkomissar;
 7) politseileitnant;
 8) politseikapten.

 (2) Vanemmadruse, veebli, vanemveebli ja ülemveebli teenistusaste antakse vaid laevadel spetsialisti ametikohale nimetatud politseiametnikule.

 (3) Nooremassistendi, assistendi, vanemassistendi ja ülemassistendi teenistusaste antakse vaid Kaitsepolitseiametis spetsialisti ametikohale nimetatud politseiametnikule.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 50. Juhi teenistusastmed

  Juhi teenistusastmed on ülenevas järjestuses:
 1) politseimajor;
 2) politseikolonelleitnant;
 3) politseikolonel;
 4) politseikindralinspektor;
 5) politseikindral.

§ 51. Teenistusastme andmine

 (1) Teenistusastme andmine on politseiteenistusse võtmisel käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras politseiametnikule juhi või spetsialisti teenistusastme andmine.

 (2) Teenistusaste antakse politseiametnikule tähtaega määramata.

 (3) Teenistusaste antakse pärast käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 sätestatud vajalikule tasemele vastava hariduse omandamist ja erialase täiendusõppe läbimist järgmiselt:
 1) juhtivspetsialisti ametikohale nimetamisel – vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor või veebel;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 2) vanemspetsialisti ametikohale nimetamisel – konstaabel, assistent, inspektor või vanemmadrus;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 3) nooremspetsialisti ametikohale nimetamisel – nooremkonstaabel, nooremassistent või nooreminspektor.

 (4) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavuse korral võib erandkorras politseiametnikule esimese teenistusastmena anda:
 1) juhi ametikohale nimetamisel – politseikapteni teenistusastme;
 2) politseikoloneli ja sellest kõrgema taseme ametikohale nimetamisel – politseimajori teenistusastme.

§ 52. Teenistusastme muutmine

  Teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine.

§ 53. Teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise õigust omavad isikud

 (1) Teenistusastmeid annavad ja muudavad:
 1) komissari, vanemkomissari, politseileitnandi, politseikapteni, politseimajori, politseikolonelleitnandi, politseikoloneli, politseikindralinspektori ja politseikindrali teenistusastmeid – siseminister;
 2) ülejäänud teenistusastmeid – Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor.

 (2) Esmase teenistusastme annab erialase kutsehariduse omandanud politseiametnikule Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiametis Kaitsepolitseiameti peadirektor.

§ 54. Teenistusastme ülendamine

 (1) Teenistusastme ülendamine on käesoleva seaduse alusel politseiametnikule senisest teenistusastmest ülenevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.

 (2) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada, kui:
 1) ta on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse või muu kutsehariduse ja läbinud erialase täiendusõppe ning omandanud ülendamiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni taseme;
 2) ametikohale kinnitatud teenistusaste võimaldab ülendamist ja
 3) ta on välja teeninud käesoleva seaduse §-s 55 ettenähtud teenistusastme vanuse.

 (3) Erandina võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused täitnud politseiametniku teenistusastet otsese juhi motiveeritud taotluse alusel ülendada poole teenistusastme vanuse täitumisel.

 (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja teenistusastet võib ülendada, sõltumata eelmise teenistusastme vanusest.

 (5) Teenistusastet ei ülendata politseiametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

§ 55. Teenistusastme vanus

 (1) Teenistusastme vanus on järgmine:
 1) juhid – neli aastat;
 2) spetsialistid – kolm aastat.

 (2) Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise käskkirja kuupäevast.

 (3) Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega, millal politseiametnik ei olnud politseiteenistuses või tema teenistusaste oli alandatud käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (4) Teenistusastme vanuse hulka arvestatakse aeg, millal politseiametnik teenis ametikohal käesoleva seaduse § 66 alusel.

§ 56. Teenistusastme alandamine

 (1) Teenistusastme alandamine on käesoleva seaduse alusel politseiametnikule senisest teenistusastmest alanevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.

 (2) Teenistusastet võib alandada:
 1) juhil – alanevas järjestuses järgmise juhi teenistusastmeni;
 2) spetsialistil – alanevas järjestuses järgmise spetsialisti teenistusastmeni.

 (3) Teenistusastet võib alandada distsiplinaarkaristusena käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Teenistusaste taastub teenistusastme alandamisest ühe aasta möödumisel.

4. jagu Ametikohale nimetamine ja üleviimine 

§ 57. Ametikohtade liigitus

 (1) Ametikohad liigitatakse:
 1) ametikohale kinnitatud teenistusastme põhigrupi järgi – juhi ja spetsialisti ametikohtadeks;
 2) ametikohale kinnitatud teenistusastmete järjestuse järgi – kõrgema taseme, sama taseme ja madalama taseme ametikohtadeks.

 (2) Ametikohtadele kinnitatud kutsekvalifikatsiooni tasemed ning politseiametniku nendele vastavuse hindamise korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 58. Juhi ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed

 (1) Juhi ametikohad ja nendele kinnitatud kõrgeimad teenistusastmed on:
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikoht – politseikindrali teenistusaste;
 2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoht – politseikindralinspektori teenistusaste;
 3) prefekti, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi, ameti büroo juhi ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoht – politseikoloneli teenistusaste;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 4) ameti büroo juhi, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi ja prefektuuri büroo juhi ametikoht – politseikolonelleitnandi teenistusaste;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 5) prefektuuri büroo juhi, prefektuuri jaoskonna juhi, kordoni juhi ja piiripunkti juhi, ameti struktuuriüksuse juhi ja prefektuuri struktuuriüksuse juhi ametikoht – politseimajori teenistusaste.

 (2) Juhi ametikohale saab nimetada politseiametniku, kellel on erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe.

§ 59. Spetsialisti ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed

 (1) Spetsialisti ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed on:
 1) juhtivspetsialisti ametikoht – politseikapteni, politseileitnandi või vanemkomissari teenistusaste;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 2) vanemspetsialisti ametikoht – komissari, ülemveebli, ülemkonstaabli, ülemassistendi, üleminspektori, vanemveebli, vanemkonstaabli, vanemassistendi, vaneminspektori või veebli teenistusaste;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 3) nooremspetsialisti ametikoht – konstaabli, assistendi, inspektori, vanemmadruse, nooremkonstaabli, nooremassistendi või nooreminspektori teenistusaste.

 (2) Spetsialisti ametikohale saab nimetada politseiametniku, kellel on erialane kutseharidus või kõrgharidus või muu kutseharidus või kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe.

§ 60. Juhi asetäitja ametikoht

  Juhi asetäitja ametikohale vastav teenistusaste on sama kui juhi ametikohale vastav teenistusaste või sellest ühe teenistusastme võrra madalam.

§ 61. Kadeti õiguslik seisund

 (1) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse kadett politseiasutuses ametisse tähtajaliselt vabale politseiametniku ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel nimetatakse kadett koosseisuväliseks politseiametnikuks käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 40, 43, 44, 50–52, 55, 59–65 ja 67–77 ning käesoleva seaduse §-d 70–72, 74–78, 83–89 ja 99–107.

 (2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse §-de 71, 72, 74–78, 83–89 ja 99–107 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele.

 (3) Kadetile makstakse stipendiumi. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 62. Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimine

 (1) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele võib politseiametniku tema nõusolekuta üle viia muule politseiametniku ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust, järgmiselt:
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 1) sama taseme või kõrgema taseme ametikohale sama politseiasutuse või prefektuuri struktuuriüksuses;
 2) kõrgema taseme ametikohale teises politseiasutuses või prefektuuris, kui üleviimine on seotud politseiametniku ametikohal ülendamisega või politseiasutuse või prefektuuri ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise või teenistujate koosseisu koondamisega;
 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul ühe teenistusastme võrra madalamale ametikohale, kui uue ametikoha teenistusaste ei ole madalam üleviidava politseiametniku teenistusastmest.

 (11) Kaitsepolitseiameti politseiametniku võib tema nõusolekuta üle viia sama taseme ametikohale või ühe teenistusastme võrra madalamale ametikohale, kui uue ametikoha teenistusaste ei ole madalam üleviidava politseiametniku teenistusastmest ja kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on politseiametniku sellele ametikohale nimetamise õigus. Kuni 2011. aasta 31. detsembrini on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril õigus viia ühest politseiasutusest teise üle kõiki politseiasutuse juhi poolt ametikohale nimetatud politseiametnikke.

 (3) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu.

 (4) Politseiametniku võib üle viia kõrgema taseme ametikohale, kui tal on kõrgema taseme ametikohale vastav haridus ja kutsekvalifikatsiooni tase.

 (5) Üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast.

§ 63. Politseiametniku üleviimine kõrgema taseme ametikohale

 (1) Politseiametniku võib tema kirjalikul nõusolekul üle viia või nimetada kõrgema taseme ametikohale käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud korras, kui tal on kõrgema taseme ametikohale vastav haridus ja kutsekvalifikatsiooni tase.

 (2) Kõrgema taseme ametikohale ei nimetata politseiametnikku:
 1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
 2) distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

§ 64. Politseiametniku üleviimine madalama taseme ametikohale

  Politseiametniku võib üle viia või nimetada ühe teenistusastme võrra madalama taseme ametikohale:
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 1) tema omal soovil;
 2) kutsekvalifikatsiooni tasemele mittevastavusel.

§ 65. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametniku ametikohale üleviidud politseiametniku tagatised

 (1) Politseiametnikule, kes on nimetatud sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale kuni viieks õppeaastaks, laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised käesoleva seaduse §-de 70–72, 74–78 ja 99–107 kohaselt kogu tema vastaval ametikohal töötamise ajaks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse politseiametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale.

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale täiskoormusega õppesse õppima suunatud politseiametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal politseiametniku palk.

§ 66. Politseiametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

 (1) Politseiametniku politseiteenistussuhte võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt riigiteenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.

 (2) Politseiametniku nimetab teises valitsusasutuses või määrab rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks selles asutuses või organisatsioonis vastavat õigust omav isik. Politseiametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel vabastatakse politseiametnik teenistusest teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ning politseiametnik jätkab teenistust ametikohal, kus ta töötas enne teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale nimetamist või määramist või nimetatakse ta teisele sama taseme ametikohale.

 (4) Politseiametnikule, kelle politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, makstakse tema soovil ametipalka, mis on võrdne tema viimase politseiametniku ametikoha ametipalgaga.

 (5) Politseiametniku töötamine variisikuna või politseiagendina ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna või politseiagendina täidetavad ülesanded loetakse teenistusülesanneteks.

 (6) Teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Riigikantseleis või Siseministeeriumis vastavale ametikohale nimetamist.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatis kehtib selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatis laieneb politseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud või Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 67. Puuduva politseiametniku ülesannete täitmine

 (1) Politseiasutuse juht või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib kuni kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui kaheks järjestikuseks tähtajaks panna puuduva kõrgema taseme politseiametniku ametikoha ülesanded teisele politseiametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest.

 (2) Politseiametnikule võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel panna puuduva politseiametniku ülesandeid enam kui kaheks kuuks kalendriaastas ainult tema kirjalikul nõusolekul.

 (3) Politseiametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel asendab puuduvat politseiametnikku, makstakse puuduva politseiametniku ametikoha astmepalka ja teenistusastmetasu, millele asendajal on õigus. Kui puuduva politseiametniku astmepalk on asendaja astmepalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

5. jagu Teenistusalased piirangud ja koolituskulude hüvitamine 

§ 68. Teenistusalased piirangud

  Lisaks korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja tegevuspiirangutele ei tohi politseiametnik olla erakonna liige.

§ 69. Koolituskulude hüvitamine

 (1) Politseiametnik, kadett ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
 1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või erialase täiendusõppe;
 2) vabastati politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 3) vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
 4) vabastati omal algatusel politseiteenistusest;
 5) arvati sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala nimekirjast välja õppetööst mõjuva põhjuseta mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
 6) ei astu pärast sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetamist või erialase täiendusõppe läbimist politseiteenistusse.

 (2) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes:
 1) pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat;
 2) pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 mainitud erialase täiendusõppe läbimist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui üks aasta;
 3) on politseiteenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetusega või vajadusega hooldada püsivalt töövõimetut või puudega perekonnaliiget;
 4) on nimetatud või määratud muule ametikohale ja tema politseiteenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse § 66 alusel;
 5) ei ole nimetatud politseiametniku ametikohale seoses vaba politseiametniku ametikoha puudumisega politseiasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Kaitsepolitseiametis või käesoleva seaduse §-s 66 toodud asutuses ja organisatsioonis.

 (3) Koolituskulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab siseminister määrusega .

 (4) Politseiametnikule, kadetile ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isikule ei laiene rakenduskõrgkooli seaduse § 273.

6. jagu Palk, lisatasud, toetused ja hüvitised 

§ 70. Politseiametniku palk

 (1) Politseiametniku palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.

 (2) Politseiametniku ametipalgaks nimetatakse astmepalka koos teenistusastmetasuga.

 (3) Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav palgamäär.

Ametikoht

Palgaaste

1) politseipeadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor

     17

2) politseipeadirektori asetäitja, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja

     16

3) prefekti, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi, ameti büroo juhi ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoht

  15–16

4) ameti büroo ja struktuuriüksuse juhi, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi ja prefektuuri büroo, jaoskonna, kordoni piiripunkti ning struktuuriüksuse juhi ametikoht

  11–15

5) juhtivspetsialist

    9–14

6) vanemspetsialist

    5–9

7) nooremspetsialist

    1–5


[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Politseiametnikule makstakse teenistusastmetasu vastavalt politseiametniku teenistusastmele.

 (5) Politseiametnikule ei maksta lisatasu teenistusaastate eest avaliku teenistuse seaduse § 37 alusel.

 (6) Vabariigi Valitsus kehtestab igaks järgnevaks kalendriaastaks määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse.

 (7) Politseiametniku palga määrab politseiasutuse juht, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor käskkirjaga.

 (8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ja prefekti palga määrab siseminister.

§ 71. Politseiametniku tervisekontroll ja arstiabi

 (1) Politseiametniku tervisekontrolli eesmärkideks on teenistusest tingitud tervisehäirete avastamine, terviseriskide vähendamine ja vältimine ning politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine.

 (2) Politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest.

 (3) Politseiametniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste.

 (4) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 72. Sõidukulude kompenseerimine

 (1) Politseiametnikule hüvitab politseiasutus sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi, kui taotleja elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga ühistransporditeenust ning politsei ei korralda vastavat transporti.

 (2) Politseiametnikule sõidukulude kompenseerimise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 73. Hüvitis politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale

 (1) Politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, hüvitatakse politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud sõidukulud ning vara veo kulud ja kolimiskulud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 74. Varalise kahju hüvitamine

 (1) Politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.

 (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 75. Hüvitis politseiametniku hukkumise ja töövõimetuse korral seoses teenistusülesannete täitmisega

 (1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

 (2) Kui politseiametnik hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, korraldab riik tema matuse ning kannab riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud.

 (3) Kui politseiametnik tunnistatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
 1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist – kuni tema ühe aasta palga ulatuses;
 2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa politseiteenistusest vabastamise – kuni tema kahe aasta palga ulatuses;
 3) töövõime täieliku kaotuse korral – kuni tema seitsme aasta palga ulatuses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest.

 (5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

 (6) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

 (7) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.

 (8) Kui isikule seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid tema püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel on suurenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

 (9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.

 (10) Politseiametnikule, kes seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega on õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saanud kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, maksab riik ühekordset hüvitist tema ühe kuu palga ulatuses.

 (11) Politseiametniku ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.

 (12) Kui politseiametnik on saanud viga või haigestunud seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.

 (13) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

 (14) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (15) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui politseiametnik on asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisel õnnetusjuhtumiga seoses või tema suhtes vägivalla kasutamisel vigastuse saamisel:
 1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumiga või politseiametniku suhtes vägivalla kasutamisega või seoses teenistusega politseis;
 2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
 3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

 (16) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki siseminister või tema volitatud isik.

7. jagu Politseiametniku töö- ja puhkeaeg 

§ 76. Politseiametniku tööaeg

 (1) Politseiametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Politseiametnikule soodsamad töö- ja puhkeajaga seotud tingimused võib kokku leppida kollektiivlepingus.

 (2) Laeval võib politseiametniku töövahetuste vahelise puhkeaja mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul jagada kaheks osaks, millest ühe pikkus peab olema vähemalt kuus tundi, tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust.

 (3) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.

 (4) Politseiametniku tööaeg ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta.

 (5) Politseiametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 ettenähtud juhtudel.

 (6) Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostatakse teenistusgraafik kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tehakse see politseiametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (7) Summeeritud tööaja arvestuse korral on politseiametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.

§ 77. Politseiametniku ületunnitöö

 (1) Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd, ka puhkepäevadel ja riigipühal, järgmistel juhtudel:
 1) riigi julgeoleku tagamiseks;
 2) riigikaitse vajadusel;
 3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks;
 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;
 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada;
 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

 (2) Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi, välja arvatud juhtudel, kui politseiametnik kaasati riigi julgeoleku tagamisse. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas, mis ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel.

§ 78. Valveaeg

 (1) Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema teenistusülesannete täitmiseks kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima laeval käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal.

 (2) Politseiametniku valveaja kestus on kuni 150 tundi kuus, laeval teenival politseiametnikul ning õhusõiduki meeskonnaliikmel ja lennutehnilisel koosseisul kuni 200 tundi kuus.

 (3) Valveaega ei arvata tööaja hulka.

 (4) Valveaja eest makstakse politseiametnikule lisatasu, mis on vähemalt 10 protsenti politseiametniku tunnipalga määrast.

 (5) Valveajal tööülesannete täitmisele asumise tasustamine ja valveaja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus.

§ 79. Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad politseiametnikku tööle rakendada väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda ja teenistusülesandeid käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

 (2) Politseiametniku ühepäevast töölerakendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alusel ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha.

§ 80. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamine

 (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ja kadette.

 (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei loeta teenistuslähetuseks.

§ 81. Politseiametniku puhkus

 (1) Politseiametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

 (2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse politseiametnikule käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.

 (3) Vähemalt kolmeaastase politseiteenistuse staaži korral antakse politseiametnikule kolmanda ja iga sellele järgneva aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui kümme kalendripäeva.

 (4) Politseiametnikule politseiteenistuse staaži eest antavat puhkust ei pea liitma põhipuhkusega.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud lisapuhkuse andmisel ei anta lisapuhkust avaliku teenistuse seaduse § 45 alusel.

§ 82. Politseiametniku puhkuse katkestamine

 (1) Politseiametniku puhkuse võib katkestada ilma tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel.

 (2) Puhkuse katkestab politseiametniku puhkusele lubanud asutuse juht. Puhkuse katkestamise otsus tehakse politseiametnikule teatavaks allkirja vastu. Puhkuse katkestamise otsus jõustub selle teatavaks tegemisest arvates.

 (3) Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa antakse samal kalendriaastal või kokkuleppel juhiga liidetakse järgmise kalendriaasta puhkusega või antakse järgmise kalendriaasta kestel mõnel muul ajal.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

8. jagu Distsiplinaarvõim 

§ 83. Distsiplinaarvõim

 (1) Distsiplinaarvõim on ametisse nimetamise õigusega juhile seadusega antud pädevus kohaldada oma alluvate suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.

 (2) Juhil ei ole õigust piirata temale alluva juhi distsiplinaarvõimu.

 (3) Politseiametnikule määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused kantakse teenistuslehele.

§ 84. Ergutused

 (1) Politseiametnikule kohaldatakse kauaaegse laitmatu teenistuse, teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest järgmisi ergutusi:
 1) tänukirja andmine;
 2) rahalise preemia andmine;
 3) hinnalise kingituse andmine;
 4) nimelise relva andmine;
 5) autasustamine politsei teenetemärgiga.

 (2) Politsei teenetemärkide liigid, kirjelduse ja andmise korra kehtestab siseminister määrusega .

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka politseiasutuse ja Kaitsepolitseiameti teenistujatele, kes ei ole politseiametnikud.

 (4) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute suhtes, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 85. Ergutuse kohaldamise õigus

 (1) Politseiametnikule ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

 (2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile politseiametnikele ning käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikutele.

 (3) Kaitsepolitseiameti peadirektoril ja politseiasutuse juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele politseiametnikele ning käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikutele.

 (4) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 4 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on vaid siseministril.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus sätestatakse käesoleva seaduse § 84 lõike 2 alusel antava siseministri määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 86. Politseiametniku distsiplinaarsüütegu

  Politseiametniku distsiplinaarsüütegu on:
 1) seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine;
 2) teenistuskohustuste täitmisel või väljaspool seda süüliselt toimepandud vääritu tegu, millega diskrediteeritakse politseid;
 3) süüline varalise kahju tekitamine ametiasutusele või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine.

§ 87. Politseiametniku distsiplinaarvastutus

 (1) Politseiametnik kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele.

 (2) Politseiametnikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristuse.

 (3) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

§ 88. Distsiplinaarkaristused

  Politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv kuni tema kümnekordse päevapalga ulatuses;
 3) ametipalga vähendamine 10–50 protsenti kuni kolmeks kuuks;
 4) teenistusastme alandamine ühe teenistusastme võrra üheks aastaks;
 5) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 89. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

 (1) Politseiametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

 (2) Käesoleva seaduse § 88 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud isikul.

 (3) Siseministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus kõigile politseiametnikele.

§ 90. Distsiplinaarmenetluse eesmärk

 (1) Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine.

 (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on esimene dokument, milles süüteo tunnustega tegu kirjeldatakse.

 (3) Politseiametnikele distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadele kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatut.

§ 91. Distsiplinaarmenetluse algatamine

 (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui:
 1) on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et on toime pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu;
 2) on juhtunud õnnetus või haigestumine, mille tagajärjel võib tekkida õigus käesoleva seadusega kehtestatud korras hüvitise väljamaksmiseks.

 (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus alluvate politseiametnike suhtes on:
 1) siseministril;
 2) politseiasutuse juhil;
 3) sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhil.

 (3) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Kaitsepolitseiameti politseiametnike suhtes on Kaitsepolitseiameti peadirektoril või tema määratud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjal.

§ 92. Distsiplinaarmenetlus

 (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.

 (2) Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus nõuda distsiplinaarsüüteo kohta seletusi ja koguda tõendeid. Seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.

 (3) Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
 1) distsiplinaarsüüteo toimepannud politseiametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning teenistusaste;
 2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
 3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
 4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga rikkus.

 (4) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte allkirjastab distsiplinaarmenetluse läbiviija, see esitatakse viivitamata distsiplinaarmenetluse algatanud juhile ja seda tutvustatakse politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi.

9. jagu Politseiteenistusest vabastamine 

§ 93. Politseiteenistusest vabastamise üldine kord

  Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-des 94–97 sätestatud korras.

§ 94. Politseiteenistusest vabastamine koondamise tõttu

 (1) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

 (2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul.

 (3) Laitmatu teenistuskäigu ja võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse politseiametnikku, kes on olnud kauem politseiteenistuses või kellel on ülalpeetavaid.

 (4) Politseiametnike ametikohtade arvu vähendamise, samuti politseiasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli ümberkorraldamise korral on politseiametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus teha ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise politseiametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava politseiametniku kutsekvalifikatsiooni tase ja teenistusalased näitajad on koondatava politseiametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad.

§ 95. Määratud tähtajaks ametisse nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

  Käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel määratud ajaks ametisse nimetatud ametnik vabastatakse ametikohalt teenistustähtaja möödumise tõttu ning käesoleva seaduse §-s 43 toodud ametniku poolt:
 1) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele ametikohale;
 2) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul muule ametikohale;
 3) vabastatakse politseiteenistusest.

§ 96. Politseiteenistusest vabastamine seoses piirvanusega

 (1) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni järgmise piirvanuseni:
 1) spetsialistina kuni 55-aastaseks saamiseni;
 2) juhina kuni 60-aastaseks saamiseni.

 (2) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

 (3) Politsei- ja Piivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni. Sel juhul vabastatakse politseiametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 97. Politseiteenistusest vabastamisel makstav hüvitis

 (1) Politseiteenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või politseiametniku koondamise tõttu makstakse politseiametnikule hüvitist vastavalt tema politseiteenistuse staažile järgmiselt:
 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
 2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk;
 3) viis kuni kümme aastat – viie kuu ametipalk;
 4) üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk.

 (2) Kui koondamise või ametiasutuse likvideerimise tõttu politseiteenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse politseiasutuses või Kaitsepolitseiametis enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti nimetatakse ametisse politseiasutuses või Kaitsepolitseiametis politseiametniku ametikohale.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Politseiametnikule, kellel on õigus saada politseiteenistusest vabastamisel hüvitist sama aja eest mitmel õiguslikul alusel, makstakse välja üks, temale soodsaim hüvitise liik.

§ 98. Teenistusest vabastamise vormistamine

 (1) Teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirjaga.

 (2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) asutuse nimetus;
 2) vabastatava ees- ja perekonnanimi;
 3) teenistusaste;
 4) ametikoha nimetus, millelt ametnik vabastatakse;
 5) teenistusest vabastamise kuupäev;
 6) vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
 7) politseiametnikule makstava hüvitise suurus, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
 8) väljateenitud politseiteenistuse staaž.

 (3) Teenistusest vabastamise käskkiri vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse teenistusest vabastatud politseiametnikule.

 (4) Distsiplinaarsüüteo eest vabastamisel kantakse vabastamise käskkirja ka töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lõikes 2 loetletud andmed.

10. jagu Politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustus 

§ 99. Pensioni liigid

 (1) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni liigid on:
 1) väljateenitud aastate pension;
 2) töövõimetuspension;
 3) toitjakaotuspension.

 (2) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustuses kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (3) Politseiametnikule, kellel on samal ajal õigus mitmele käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riikliku pensioni liik.

 (4) Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel.

§ 100. Pensioni suuruse arvutamise alus

 (1) Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks (edaspidi pensioni arvutamiseametipalk) on:
 1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaim palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest ja
 2) teenistusastmetasu, mis on määratud pensioni määramise hetkel oleva teenistusastme alusel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt valitud ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne käesoleva seaduse jõustumist, arvutatakse pension vastavalt politseiteenistuse seaduse või piirivalveteenistuse seaduse viimase kehtinud redaktsiooni alusel, sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 101. Väljateenitud aastate pension

 (1) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.

 (2) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

 (3) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.

 (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori väljateenitud aastate pensioni suurus, sõltumata tema üldisest politseiteenistuse staažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile ei teki õigust isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud:
 1) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
 2) distsiplinaarsüüteo eest.

 (6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

 (7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

 (8) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

§ 102. Töövõimetuspension

 (1) Politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega või kuriteo tõkestamisega, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.

 (2) Isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.

 (3) Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.

 (4) Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 80 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni arvutamise ametipalgast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata.

 (5) Kui politseiametnikul on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav politseiteenistuse staaž, määratakse tema soovil talle politseiametniku töövõimetuspension väljateenitud aastate pensioni suuruses.

 (6) Kui politseiametniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle senise pensioni maksmist eluaeg.

§ 103. Politseiametniku toitjakaotuspension

 (1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel, tekib tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel õigus toitjakaotuspensionile. Politseiametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile, sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.

 (2) Toitjakaotuspensionile õigust omavad perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud on:
 1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 2) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
 3) lahutatud abikaasa, kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;
 4) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas.

 (3) Võõraslapsel, -vennal või -õel ning kasulapsel, kes ei saa elatist oma vanematelt, samuti võõrasvanemal on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt toitja oma lapse, venna, õe või vanemaga.

 (4) Käesoleva seaduse alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tunnistanud politseiametnikust toitja surnuks.

 (5) Lese või lahutatud abikaasa uuesti abiellumise korral lõpetatakse temale abikaasa surma või surnuks kuulutamise korral määratud toitjakaotuspensioni maksmine uuesti abiellumise kuule järgnevast kuust.

 (6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35 protsenti, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55 protsenti, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75 protsenti politseiametniku pensioni arvutamise ametipalgast.

§ 104. Pensioni määramine

 (1) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast, milleks on:
 1) väljateenitud aastate pensioni taotlemisel – seaduses sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või politseiteenistusest vabastamise päev;
 2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse astme määramise või politseiteenistusest vabastamise päev;
 3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – politseiametniku surma päev.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevast määratakse pension siis, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud pensionide määramiseks on avaldus esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud pensioni määramiseks on avaldus esitatud 12 kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest.

 (3) Kui avaldus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, määratakse pension avalduse esitamise päevast.

§ 105. Pensioni määramise tähtaeg

 (1) Väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.

 (2) Töövõimetuspension määratakse ajaks, millal politseiametnik on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks.

 (3) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, millal isik vastab käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud tingimustele.

§ 106. Pensioni ümberarvutamine

 (1) Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber, välja arvatud § 100 lõikes 2, § 114 lõigetes 7 ja 8 ning § 117 lõigetes 7 ja 8 nimetatud pension.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Politseiametniku pensioni makstakse muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud pensioni arvutamise aluseks oleva palgamäära, teenistusastmetasu või püsiva töövõimetuse protsendi muutumise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

 (3) Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul oma elukohajärgset pensioniametit teavitama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (4) Pensioni suuruse arvutamise aluseks olnud palgamäära või teenistusastmetasu muutusest teavitab pensioni saava isiku viimase teenistuskoha politseiasutus kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit ilma isikult sellekohast avaldust nõudmata.

§ 107. Pensioni maksmine

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud pensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

 (2) Väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata saadava sissetuleku suurusest.

 (3) Väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.

 (4) Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud isikutele nende töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Alaealisele makstakse toitjakaotuspensioni, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

§ 108. Politseiteenistuse staaži arvestamise alused

 (1) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse:
 1) teenistuse aeg politseiametniku ametikohal;
 2) teenistuse aeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes või järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
 3) teenistuse aeg, mis oli korraldatud politseiteenistuse seaduse §-de 181 ja 52 alusel;
 4) teenistuse aeg, mis oli korraldatud piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel;
 5) teenistuse aeg käesoleva seaduse § 66 alusel ametikohal valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
 6) õppimise aeg sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei, kohtueelse uurimise või piirivalve erialal, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
 7) tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.

 (2) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud isikule, kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka piirivalveteenistuse seaduse § 42 alusel arvestatud piirivalveteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud isikule, kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka politseiteenistuse seaduse § 212 lõigete 1–4 alusel arvestatud politseiteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga.

 (5) Käesoleva seaduse alusel politseiametnikuna ametisse nimetatud isikul, kes oli vabastatud piirivalveteenistusest või politseiteenistusest enne 2010. aasta 1. jaanuari, arvatakse tema piirivalveteenistuse seaduse § 42 alusel või politseiteenistuse seaduse § 212 lõigete 1–4 alusel arvestatud staaž politseiteenistuse staaži hulka. Staaž arvutatakse viimasest teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga.

 (6) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistuse aeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.

 (7) Politseiteenistuse staaži arvestatakse aastates ja kuudes. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž jäetakse arvestamata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

6. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 109. Politseiametniku vande andmine

  Politseiametniku vannet ei anna isikud, kes enne käesoleva seaduse alusel ametisse nimetamist on andnud politseiteenistuses või piirivalveteenistuses olles ametivande.

§ 110. Politseiametnike ametikohtade loomine

 (1) Nende politseiametnike ametikohad, mille nimetus ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 58–60 kehtestatud ametikohtade nimetustega ja neile kinnitatud teenistusastmetega, määratakse kindlaks politseiasutuse ja Kaitsepolitseiameti struktuuris ja teenistujate koosseisus §-des 58–60 kehtestatu alusel.

 (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ametikohad, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha, ja nendele kinnitatud teenistusastmed kehtestab siseminister .

§ 111. [Kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Piirivalveteenistuse seaduse alusel teenivate piirivalveametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse 

30.11.2011 13:27
Parandatud täheviga sõnas „piirivalve“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

§ 112. Piirivalveauastmete vastavusse viimine teenistusastmetega

 (1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametniku piirivalveauaste arvatakse teenistusastmeks järgmiselt:

Piirivalveauaste

Teenistusaste

Laevadel ametikohale nimetatud
politseiametniku teenistusaste

1) piirivalvereamees

nooremkonstaabel

 

2) piirivalvekapral, vanemmadrus

nooremkonstaabel

 

3) piirivalvenooremseersant

konstaabel

vanemmadrus

4) piirivalveseersant

konstaabel

vanemmadrus

5) piirivalvevanemseersant

vanemkonstaabel

veebel

6) piirivalvenooremveebel

vanemkonstaabel

veebel

7) piirivalveveebel

vanemkonstaabel

veebel

8) piirivalvevanemveebel

ülemkonstaabel

vanemveebel

9) piirivalvestaabiveebel, ülemveebel

ülemkonstaabel

ülemveebel

10) piirivalvelipnik

komissar

 

11) piirivalvenooremleitnant

politseileitnant

 

12) piirivalveleitnant

politseileitnant

 

13) piirivalvekapten

politseikapten

 

14) piirivalvemajor

politseimajor

 

15) piirivalvekolonelleitnant

politseikolonelleitnant

 

16) piirivalvekolonel

politseikolonel

 

17) piirivalvebrigaadikindral

politseikindralinspektor

 

18) piirivalvekindralmajor

politseikindral

 

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel piirivalveauastmete vastavusse viimise teenistusastmetega korraldab siseminister .

 (3) Kuni 2015. aasta 1. septembrini kasutatakse piirivalveametniku kutsekvalifikatsiooni omavate politseiametnike teenistusastmete eesliitena «piirivalve» ja eesliitega teenistusastmete puhul eesliite «politsei» asemel eesliidet «piirivalve».

§ 113. Haridus- ja kvalifikatsiooninõuete rakendamine

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele laienevad käesolevas seaduses politseiametniku haridustasemele ja kvalifikatsioonile esitatavad nõuded alates 2015. aasta 1. septembrist.

 (2) Kutsehariduse nõue ei laiene enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele, kellel on keskharidus ning kes omavad ametikohal nõutavat kutsekvalifikatsiooni või omandavad selle 2015. aasta 1. septembriks.

 (3) Politseiametnik, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtpäevaks omandanud vastavat haridust ja kvalifikatsiooni, viiakse üle tema haridusele ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale või selle puudumisel vabastatakse politseiteenistusest.

§ 114. Käesoleva seaduse §-de 100, 101 ja 106 rakendamine piirivalveteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
 3) kellel on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

 (2) Ametnikul, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt, kui tal on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud, ja ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati.

 (3) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
 3) kellel oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

 (4) Ametnikul, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, kui tal oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud ning ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suurus on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast, kui tema pensionistaaži arvutuse aluseks on vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

 (6) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.

 (7) Piirivalveametniku pension, mis on määratud piirivalveteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel. Piirivalveteenistuse seaduse alusel määratud piirivalveametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.

 (8) Isikule, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud piirivalveteenistuse seaduse alusel õigus piirivalveametniku pensionile, kuid kellele pension on veel määramata, määratakse piirivalveametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud piirivalveteenistuse seaduse alusel.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 115. Teenistusastme vanuse arvestamine

  Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametnikul arvestatakse teenistusastme vanust alates viimase sõjaväelise auastme või piirivalveauastme andmise käskkirja kuupäevast.

3. jagu Politseiteenistuse seaduse alusel teenivate politseiametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse 

30.11.2011 13:27
Parandatud täheviga sõnas „piirivalve“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

§ 116. Politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimine teenistusastmetega

 (1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:

Politseiteenistuse seaduses sätestatud politseiametniku ametinimetus

Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusaste

1)

nooremkonstaabel

nooremkonstaabel

2)

konstaabel

konstaabel

3)

politseiinspektor

inspektor

4)

vanemkonstaabel

vanemkonstaabel

5)

politseivaneminspektor

vaneminspektor

6)

juhtivkonstaabel

ülemkonstaabel

7)

politseijuhtivinspektor

üleminspektor

8)

komissar

komissar, vanemkomissar, politseileitnant

9)

vanemkomissar

vanemkomissar, politseileitnant, politseikapten

10)

ülemkomissar

politseileitnant, politseikapten, politseimajor

11)

politseinõunik

politseikapten, politseimajor

12)

politseidirektor

politseimajor, politseikolonelleitnant

13)

politseiprefekt, keskkriminaalpolitsei direktor, julgestuspolitsei direktor, politseipeadirektori asetäitja, Politseikolledži direktor

politseimajor, politseikolonelleitnant, politseikolonel

14)

politseipeadirektor

politseikolonel


10.04.2012 15:50
Veaparandus - Parandatud ametinimetuste numeratsioon. Alus: “Riigi Teataja seadus“ § 10 lg 4.

 (2) Käesoleva seaduse alusel Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse Kaitsepolitseiameti politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:

Politseiteenistuse seaduses sätestatud
Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametinimetus

Käesolevas seaduses sätestatud
Kaitsepolitsei politseiametniku teenistusaste

1)

nooremassistent

nooremassistent

2)

assistent

assistent

3)

vanemassistent

vanemassistent

4)

juhtivassistent

ülemassistent

5)

komissar

komissar, vanemkomissar, politseileitnant

6)

politseinõunik

politseileitnant, politseikapten

7)

ülemkomissar

politseileitnant, politseikapten, politseimajor

8)

politseiasedirektor

politseileitnant, politseikapten, politseimajor

9)

politseidirektor

politseimajor, politseikolonelleitnant, politseikolonel

10)

kaitsepolitsei peadirektori asetäitja

politseikolonelleitnant, politseikolonel

11)

kaitsepolitsei peadirektor

politseikolonel


[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 1161. Kutsekvalifikatsiooninõuete rakendamine

  Käesoleva seaduse § 57 lõiget 2 ning sellest tulenevaid politseiametniku kutsekvalifikatsiooni nõudeid rakendatakse alates 2015. aasta 1. septembrist, välja arvatud 6. peatüki 2. jaos sätestatut, mida rakendatakse alates seaduse jõustumisest.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 117. Käesoleva seaduse §-de 100, 101, 102, 106 ja 107 rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes

 (1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;
 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
 3) kellel on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž.

 (2) Ametnikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž ja ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati või tema politseiteenistussuhe peatati.

 (3) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
 1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;
 2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna;
 3) kes vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu ja
 4) kes on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja kellel on vähemalt 25-aastane üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on 12 aastat ja kuus kuud.

 (4) Ametnikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt, kui:
 1) ta vabastatakse teenistusest vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu;
 2) ta on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja tal on vähemalt 25-aastane üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on 12 aastat ja kuus kuud ja
 3) ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati või tema politseiteenistussuhe peatati.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

 (6) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

 (7) Politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel. Politseiteenistuse seaduse alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.

 (8) Isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.

 (10) Käesoleva seaduse § 107 lõike 3 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata nende kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses olevate isikute suhtes, kes on politseiteenistuse seaduse alusel omandanud õiguse politseiametniku pensionile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 118. Teenistusastme vanuse arvestamine

  Politseiametnike ametikohtade vastavusse viimisel teenistusastmetega käesoleva seaduse § 116 alusel arvestatakse politseiametniku teenistusastme vanust alates tema viimasele ametikohale vastava ametiastmega ametikohale nimetamise varaseimast kuupäevast.

4. jagu Üleminekusätted. Muudatused teistes seadustes. Seaduse jõustumine 

§ 119. Üleminekusätted käesoleva seaduse § 5 lõike 1 rakendamisel

 (1) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on prefektuur Politsei- ja Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus. Prefektuur on kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni politseiasutus.

 (2) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses politsei juhtimine ja arendamine ning politseile pandud ülesannete täitmine põhimääruses sätestatud ulatuses
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril täidab prefektuur oma tööpiirkonnas neid politseile pandud ülesandeid, mis ei kuulu Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse.

 (31) Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeid võib täita prefektuur kui politseiasutus seadusega, määrusega, siseministri käskkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud juhtudel ja korras kuni 2012. aasta 1. jaanuarini. Prefektuuril on ülesannete täitmisel Politsei- ja Piirivalveameti õigused ja kohustused.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (32) Vabariigi Valitsus võib anda määruse, siseminister võib anda määruse ja käskkirja ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib anda käskkirja seadusest tulenevate Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise pädevuse andmiseks prefektuurile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (4) [Kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (5) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril kogub käesoleva seaduse § 42 lõikes 5 nimetatud andmeid isiku elukoha järgne politseiasutus.

 (6) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril nimetab prefektuuri büroo juhi ja prefektuuri jaoskonna juhi ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Prefektuuri teised juhid ja spetsialistid nimetab ametisse prefekt.

§ 1191. Käesoleva seaduse § 81 rakendamine

  Politseiametnikule, kellele käesoleva seaduse alusel antavate lisapuhkuse päevade arv osutub väiksemaks avaliku teenistuse seaduse alusel antavate lisapuhkuse päevade arvust, antakse lisapuhkust avaliku teenistuse seaduse alusel ning temale ei kohaldata käesoleva seaduse § 81.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 1192. Ametisse nimetamise erisused

 (1) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud politseiteenistusest politseiasutuses politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 alusel seoses nimetamisega ametniku ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

 (2) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud politseiteenistusest Kaitsepolitseiametis politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 alusel või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel seoses nimetamisega ametniku ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul Kaitsepolitseiametis ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

 (3) Piirivalveametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

 (4) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse § 18 alusel üle viidud või nimetatud Politseikolledži politseiametniku ametikohale, nimetatakse tähtaja lõppemisel tema nõusolekul vastavalt politseiasutuses või Kaitsepolitseiametis ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millel ta oli enne Politseikolledži politseiametniku ametikohale üleviimist või nimetamist, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

 (5) Piirivalveametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuse seaduse § 34 alusel üle viidud või nimetatud piirivalve õppeasutuse piirivalveametniku ametikohale, nimetatakse tähtaja lõppemisel tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millel ta oli enne piirivalve õppeasutuse piirivalveametniku ametikohale üleviimist või nimetamist, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 1193. Teenistustähtaja pikendamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse § 181 või § 52 alusel, piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel või julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel tähtaegselt teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ametisse nimetatud ametniku teenistustähtaega võib pärast esialgse teenistustähtaja lõppemist pikendada korraga kuni kolme aasta võrra.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 120. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 121. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse rakenduskord sätestatakse rakendamise seaduses.

 (3) Käesoleva seaduse § 120 jõustub 2009. aasta 1. juulil.

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõige 1 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.