Vabariigi Valitsusmäärustervikteksttaimteaduskordtaimekaitsesordiaretusavaldamineavaldatud2007-03-30+03:00RT I200728157128142972007-04-07+03:00862010-01-01+02:002014-06-30+03:00maarus_1_10.02.2010.xsd1325079322014-06-27Maret Mauer311993Ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede Eestisse toimetamise ja riigisiseselt edasitoimetamise ning sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise nõuded ja eriloa väljastamise kord12008-08-21+03:00RT I200839230130176552008-08-31+03:002009-01-15+02:00RT I2009747131234942009-02-01+02:002009-12-10+02:00RT I200963414132436652010-01-01+02:00
Määrus kehtestatakse «Taimekaitseseaduse» § 12 lõike 2 alusel.

]]>1Reguleerimisala1Määrusega kehtestatakse ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede (edaspidi ohtlik materjal) Eestisse toimetamise ja riigisiseselt edasitoimetamise ning sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise (edaspidi käitlemine) nõuded ja eriloa väljastamise kord.2Määruse nõudeid kohaldatakse ohtliku taimekahjustaja ja nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112) III lisas nimetatud taime, taimse saaduse ja muu objekti ning IV lisas kehtestatud nõuetele mittevastava taime, taimse saaduse ja muu objekti suhtes.3Ohtliku materjali käitlemiseks peab sordiaretajal, teadus- ja arendusasutusel ning Põllumajandusuuringute Keskusel «Taimekaitseseaduse» § 12 lõike 1 kohaselt olema Põllumajandusameti (edaspidi järelevalveasutus) eriluba.RT I200963414132436652010-01-01+02:004Määruse nõudeid ei kohaldata ohtliku taimekahjustaja eluvõimetu bioloogilise näidispreparaadi käitlemise suhtes.2Ohtliku materjali Eestisse toimetamise ja riigisiseselt edasitoimetamise nõuded1Ohtlik materjal peab olema pakendatud puhtasse purunemiskindlasse pakendisse, millest ohtliku materjali iseeneslik väljumine on välistatud. Pakendile peab olema märgitud eriloa number, pakendi sisu kirjeldus ning tekst «Käesolevat materjali toimetatakse edasi direktiivi 2008/61/EÜ alusel».RT I200839230130176552008-08-31+03:002Eestisse toimetatava ja riigisiseselt edasi toimetatava ohtliku materjaliga peab kaasas olema eriluba.3Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava ja riigisiseselt edasi toimetatava ohtliku materjali eriloal peab olema ohtliku materjali päritoluriigi pädeva asutuse kinnitus.4Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava ja riigisiseselt edasi toimetatava taimepassiga varustatava ohtliku taimekahjustaja peremeestaime juures peab olema taimepass, millel on tekst «Käesolevat materjali toimetatakse edasi direktiivi 2008/61/EÜ alusel». Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava ja riigisiseselt edasi toimetatava ohtliku taimekahjustaja peremeestaime juures peab olema fütosanitaarsertifikaat, mille lisadeklaratsioonil on tekst «Käesolevat materjali toimetatakse edasi direktiivi 2008/61/EÜ alusel».RT I200839230130176552008-08-31+03:005Ohtliku materjali saaja korraldab, et suletud purunemiskindlas pakendis ohtlik materjal toimetatakse eriloas märgitud käitlemiskohta otse ja viivitamata.3Ohtliku materjali suletud keskkonnas käitlemise nõuded1Ohtlikku materjali võib käidelda üksnes suletud keskkonnas käitlemise nõuete kohaselt nende nõuete täitmist võimaldavas käitlemiskohas. Selleks, et välistada ohtliku materjali levik suletud keskkonnast väljapoole, rakendatakse käitlemisel ohtliku materjali levikut välistavaid abinõusid.2Ohtliku materjali käitlemiskohas tuleb sordiaretajal, teadus- ja arendusasutusel ning Põllumajandusuuringute Keskusel:1eraldada ohtlik materjal teistest taimedest ja taimekahjustajatest ning muust ohtlikust materjalist, sealhulgas vajaduse korral hävitada taimestik käitlemiskohta vahetult ümbritseval alal;2määrata käitlemisnõuete täitmise eest vastutav isik;3kehtestada juurdepääsupiirang käitlemiskohta, selle ruumidesse ning käitlemiskohta ümbritsevale alale;4tähistada käitlemiskoht, selle ruumid ja käitlemiskohta ümbritsev ala asjakohaselt ning varustada need teabega käitlemisviisi ja käitlemise eest vastutava isiku kohta;5pidada arvestust ohtliku materjali käitlemise üle;6tagada käitlemisel tehtavate toimingute juhendmaterjalide olemasolu, kaasa arvatud juhend ohtliku materjali suletud keskkonnast väljapoole levimise korral rakendatavate toimingute kohta;7tagada käitlemiskohas ja selle ruumides asjakohase turva- ja alarmsüsteemi olemasolu ning toimimine;8rakendada käitlemiskoha ruumides ohtliku materjali leviku vältimise abinõusid;9järgida ohtlikust materjalist proovide võtmise ajal ning käitlemiskoha ruumides ohtliku materjali vedamise ajal ohutusnõudeid;10kahjutustada ohtliku materjali käitlemise jäätmed, muld ja heitvesi;11puhastada käitlemiskoht, töövahendid ja käitlemiskoha ruumid ning tagada töötajatele vajalikud hügieenitingimused ja desinfitseerimisvahendid;12rakendada abinõusid ohtliku materjali kahjutustamiseks, kasutades selleks sobivaid vahendeid;13kontrollida käitlemise lõpetamiseks ohtlikku materjali selleks sobivates tingimustes, kasutades vajaduse korral sobivat laboratoorset meetodit ning asjakohaseid vahendeid.3Arvestades ohtliku materjali bioloogiat ja epidemioloogiat, tuleb ohtliku materjali suletud keskkonnas käitlemise korral sordiaretajal, teadus- ja arendusasutusel ning Põllumajandusuuringute Keskusel:1säilitada ohtlikku materjali ruumis, mis on teistest ruumidest eraldatud topeltustega;2säilitada ohtlikku materjali alarõhuga ruumis;3säilitada ohtlikku materjali konteineris, mis on ohtliku materjali iseenesliku väljumise välistamiseks varustatud sobiva võrgusilma suurusega võrguga või veepiirde või muu kaitsepiirdega;4säilitada ohtlikku materjali teist liiki ohtlikust materjalist eraldi;5säilitada sordiaretuses kasutatavat ohtlikku materjali kohaste käsitsemisvahenditega varustatud aretuspuuris;6säilitada ohtlikku materjali tingimustes, mis välistavad ohtlike ja kohalike taimekahjustajate liikide ja tüvede vahelise ristumise;7vältida ohtliku materjali püsikultuuri tekkimise võimalust;8säilitada ohtlikku materjali tingimustes, milles ohtliku taimekahjustaja paljunemine on kontrolli all;9säilitada ohtlikku materjali viisil, mis välistab ohtliku taimekahjustaja levimise levistega;10teha vajalikud toimingud, et kontrollida, kas ohtlik materjal on puhas teistest ohtlikest taimekahjustajatest ja parasiitidest;11rakendada sobivaid abinõusid võimalike siirutajate hävitamiseks;12in vitro toimingute käigus käsitseda ohtlikku materjali steriilsetes tingimustes ning varustada laboratoorium aseptiliste toimingute tegemiseks vajalike vahenditega;13säilitada siirutajatega levivat ohtlikku materjali tingimustes, mis välistavad ohtliku materjali levimise;14käidelda ohtlikku materjali hooajalisi iseärasusi arvestades üksnes ajal, mil keskkonna saastumise oht on väikseim.4Sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös ohtliku materjali kasutamise nõudedSordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös ohtlikku materjali kasutades tuleb sordiaretajal, teadus- ja arendusasutusel ning Põllumajandusuuringute Keskusel tagada, et:1järgitakse ohtliku materjali suletud keskkonnas käitlemise nõudeid;2kasutatava ohtliku materjali kogus ei ole suurem kui vajalik ega suurem kui eriloal märgitud ohtliku materjali kogus;3ohtliku materjali käitlemisega tegeleb üksnes töötaja, kellel on ohtliku materjali käitlemise nõuetekohasuse tagamiseks piisav teaduslik ja erialane ettevalmistus;4käitlemistingimused on kooskõlas ohtliku materjali tüübi ja kasutada kavandatava kogusega, võttes arvesse ohtliku materjali bioloogiat, levimise viisi, mõju keskkonnale ja muid tegureid, mis on seotud asjaomasest ohtlikust materjalist põhjustatud ohuga;5võetakse arvesse ohtliku materjali käitlemise mõju keskkonnale.5Ohtliku materjali käitlemise eriloa taotlemine1Ohtliku materjali käitlemise eriloa saamiseks esitab sordiaretaja, teadus- ja arendusasutus või Põllumajandusuuringute Keskus vähemalt kaks kuud enne kavandatavat käitlemise algust järelevalveasutusele sellekohase taotluse. Taotlusele märgitakse ohtliku materjali ja selle kavandatava käitlemise kohta järgmised andmed:1teadus- ja arendusasutuste alamregistri registrinumber, kui taotleja on teadus- ja arendusasutus;2käitlemisnõuete täitmise eest vastutava isiku nimi;3ohtliku materjali teaduslik nimetus või nimetused;4ohtliku materjali tüüp, ohtliku taimekahjustaja puhul ka selle arengustaadium;5ohtliku materjali kogus;6ohtliku materjali päritoluriik ja -piirkond ning kaubasaatja nimi ja aadress;7käitlemise algus- ja lõpptähtaeg, käitlemise viis ja eesmärk, sealhulgas lühikokkuvõte sordiaretustööst, katsetest ja muust teadustööst, milles ohtlikku materjali kavatsetakse kasutada;8ohtliku materjali käitlemise koha ja käitlemise tingimuste kirjeldus ning käitlemiskoha asukoha aadress;9laboratoorsete analüüside tegemise vajaduse korral ka analüüside tegemise koha aadress ja analüüside tegemise tingimuste kirjeldus;10ohtliku materjali hävitamise või kahjutustamise meetod käitlemise lõpetamisel;11ohtliku materjali esmase ladustamise asukoht pärast ohtliku materjali üle järelevalve lõpetamist või peremeestaime puhul esmase istutamise koht pärast ohtliku materjali käitlemise lõpetamist.2Ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava ohtliku materjali käitlemise korral märgitakse taotlusele lisaks lõikes 1 loetletud andmetele ka:1selle piiripunkti nimetus, mille kaudu ohtlik materjal Eestisse toimetatakse;2ohtlikku materjali sisaldavate pakendite arv ja kirjeldus.3Taotlusele lisatakse:1ohtliku materjali käitlemise koha asendiplaan koos vee- ja kanalisatsioonivõrkude plaaniga;2käitlemisruumide plaan koos seadmete paigutuse, vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning ventilatsiooni sisevõrkude plaaniga;3ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava ohtliku materjali puhul selle päritolu tõendav asjakohane dokument.4Kui taotleja soovib käidelda «Looduskaitseseaduse» § 57 lõike 2 alusel kehtestatud nimekirjas nimetatud võõrliiki kuuluvat ohtlikku materjali, lisab ta taotlusele «Looduskaitseseaduse» § 57 lõike 5 alusel väljastatud loa.RT I200857317130954482009-01-01+02:006Taotluse menetlemine1Taotluse läbivaatamise käigus järelevalveametnik:1kontrollib taotluses esitatud andmeid;2kontrollib ohtliku materjali sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise eesmärgipärasust;3hindab ohtliku materjali levimise ohtu iga taotluses nimetatud tegevuse kohta, tuginedes rahvusvahelistele taimekahjustaja riskianalüüsi meetoditele;4hindab ohtliku materjali kontrollimatu leviku vältimiseks kavandatavaid abinõusid.2Järelevalveametnik võib kontrollida käitlemistingimuste, kavandatavate abinõude ning ohtliku materjali levimise ohu kohta esitatud andmeid käitlemiskohas kohapeal.7Eriloa väljastamine1Järelevalveasutus teeb otsuse eriloa andmise või sellest keeldumise kohta taotluse saamisest arvates 60 päeva jooksul.2Otsuses märgitakse:1eriloa saaja nimi, elu- või asukoha aadress ning sidevahendite numbrid, teadus- ja arendusasutuse puhul ka teadus- ja arendusasutuste alamregistri registrinumber;2ohtliku materjali käitlemise koha asukoht ja aadress;3käitlemise ohutuse nõuete täitmise eest vastutava isiku nimi;4ohtliku materjali päritoluriik ja -piirkond;5ohtliku materjali teaduslik nimetus või nimetused;6ohtliku materjali tüüp;7ohtliku materjali kogus, sealhulgas ohtliku taimekahjustaja puhul selle arengustaadium;8lubatud käitlemisviis;9eriloa kehtivusaeg.3Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele märgitakse otsuses ohtliku taimekahjustaja kontrollimatu leviku välistamise lisakohustus, kui see on järelevalveasutuse hinnangul vajalik ohtliku taimekahjustaja kontrollimatu leviku vältimiseks, ning ohtliku materjali ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral selle piiripunkti nimetus, mille kaudu ohtlik materjal Eestisse toimetatakse.4Otsuse ärakiri toimetatakse taotlejale kätte posti teel arvates otsuse tegemisest viie tööpäeva jooksul.5Eriloa kehtivusaega võib eriloa omaniku taotluse alusel pikendada. Eriloa kehtivuse pikendamist taotletakse ning taotlus vaadatakse läbi ja asjakohane otsus tehakse määruses eriloa väljastamiseks ettenähtud korra kohaselt.8Teavitamine ja arvestuse pidamine1Ohtliku materjali käitlemisel teevad sordiaretaja, teadus- ja arendusasutus ning Põllumajandusuuringute Keskus koostööd järelevalveasutusega, teavitades teda viivitamata ohtliku materjali leviku ohust või levikust või keskkonna saastumisest ohtliku materjaliga.2Sordiaretaja, teadus- ja arendusasutus ning Põllumajandusuuringute Keskus peavad ohtliku materjali käitlemise üle arvestust, kogudes ja säilitades sellekohaseid andmeid.3Iga aasta 1. augustiks esitavad sordiaretaja, teadus- ja arendusasutus ning Põllumajandusuuringute Keskus järelevalveasutusele andmed ohtliku materjali ja selle koguse kohta, mida kasutati käitlemisel andmete esitamise aastale eelnenud aasta 1. juulist kuni andmete esitamise aasta 30. juunini.9Ohtliku materjali käitlemise lõpetamine1Ohtliku materjali käitlemise lõpetamisel esitab käitleja ohtliku materjali suletud keskkonnast väljaviimiseks kirjaliku teate järelevalveasutusele.2Enne ohtliku materjali suletud keskkonnast väljaviimist tehakse olenevalt ohtliku materjali tüübist järgmised ohtliku materjali käitlemise lõpetamise toimingud:1ohtlik materjal hävitatakse või vabastatakse ohtlikust taimekahjustajast;2ohtlikust taimekahjustajast vabastatud taime kontrollitakse ning järelevalveametniku määratud nõuetekohases laboratooriumis tehakse vajalikud laboratoorsed analüüsid, et tuvastada taimel ohtliku taimekahjustaja puudumine;3ohtliku materjaliga vahetus kokkupuutes olnud taim, taimne saadus või muu objekt ning töövahend hävitatakse või steriliseeritakse või töödeldakse seda muul järelevalveametniku määratud viisil;4ohtliku materjali käitlemise või säilitamise ruum steriliseeritakse või puhastatakse järelevalveametniku määratud viisil.3Ohtliku materjali käitlemise lõpetamise toiminguid teha ning ohtlikku materjali suletud keskkonnast välja viia võib üksnes järelevalveametniku järelevalve all. Nimetatud toimingud tehakse eriloa omaniku kulul.10Ohtliku materjali käitlemise lõpetamise toimingud perekondadesse tsitrus (Citrus L.), kinkanipuu (Fortunella Swingle) ja pontsirus (Poncirus Raf.) kuuluvate liikide taimede puhul1Perekondadesse tsitrus (Citrus L.), kinkanipuu (Fortunella Swingle) ja pontsirus (Poncirus Raf.) kuuluvate liikide ja nende hübriidide taimi, välja arvatud vilju ja seemneid, säilitatakse enne nende üle järelevalve lõpetamist ohtliku materjali käitlemise kohas vegetatiivset kasvu soodustavates tingimustes, kontrollitakse visuaalselt ohtliku taimekahjustaja tekitatud kahjustuse avastamiseks ning laboratoorselt ohtliku taimekahjustaja esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks.2Lõikes 1 nimetatud taimi kontrollitakse laboratoorselt, kasutades vajaduse korral indikaatortaimi, nagu apelsinipuu (Citrus sinensis (L.) Osbeck), hapu laimipuu (C. aurantifolia Christm. Swing), näsaviljaline sidrunipuu (C. medica L.), harilik mandariinipuu (C. reticulata Blanco) ja perekonna seesam (Sesamum L.) taimed, järgmiste ohtlike taimekahjustajate esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks:1bakteri Xanthomonas campestris kõik perekonnale tsitrus (Citrus L.) patogeensed rassid;2leproos (Leprosis);3nõialuudsus (Witches’ broom (MLO));4Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli & Gikashvili;5räballehisuse viirus (Tatter leaf virus);6satsuma kääbuskasvulisuse viirus (Satsuma dwarf virus);7tsitruseliste kirjukloroos (Citrus variegated chlorosis);8tsitruseliste mosaiikviirus (Citrus mosaic virus);9tsitruseliste rohebakter (Citrus greening bacterium);10tsitruseliste rõngaslaiksuse viirus (Naturally spreading psorosis);11tsitruseliste soonpaha tekitaja (Citrus vein enation woody gall);12tsitruseliste spiroplasma (Spiroplasma citri Saglio et al.);13tsitruseliste tristeza-viiruse (Citrus tristeza virus) kõik rassid.3Lehemädaniku, lehepõletiku ja muu sarnaste haigustunnustega taimehaiguse avastamiseks siiratakse lõikes 1 nimetatud taime võrse tipp steriilses kultuuris kasvatatud seemiktaimele. Haiguse avastamise korral rakendatakse kohe ohtliku taimekahjustaja liigile kohaseid tõrjeabinõusid.11Ohtliku materjali käitlemise lõpetamise toimingud perekondadesse õunapuu (Malus Mill.), ploomipuu (Prunus L.), küdoonia (Cydonia Mill.), pirnipuu (Pyrus L.) ja maasikas (Fragaria L.) kuuluvate liikide taimede puhul1Perekondadesse õunapuu (Malus Mill.), ploomipuu (Prunus L.), küdoonia (Cydonia Mill.) ja pirnipuu (Pyrus L.) kuuluvate liikide ja nende hübriidide ning perekonna maasikas (Fragaria L.) istutamiseks ettenähtud taimi, välja arvatud seemneid, säilitatakse enne nende üle järelevalve lõpetamist ohtliku materjali käitlemise kohas vegetatiivset kasvu soodustavates tingimustes, kontrollitakse visuaalselt ohtliku taimekahjustaja tekitatud kahjustuse avastamiseks ning laboratoorselt ohtliku taimekahjustaja esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks.2Perekonna õunapuu (Malus Mill.) istutamiseks ettenähtud taimi kontrollitakse laboratoorselt, kui taimede päritoluriigis esineb järgmisi ohtlikke taimekahjustajaid:1kirsipuu karelehisuse viirus (Ameerika) (Cherry rasp leaf virus (American));2õunapuu võrsumistõve mükoplasma (Apple proliferation mycoplasm).3Perekonna õunapuu (Malus Mill.) istutamiseks ettenähtud taimi kontrollitakse laboratoorselt järgmiste ohtlike taimekahjustajate esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks:1tomati rõngaslaiksuse viirus (Tomato ringspot virus);2tubaka rõngaslaiksuse viirus (Tobacco ringspot virus);3viljapuu-bakterpõletik (Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al.).4Perekonna ploomipuu (Prunus L.) istutamiseks ettenähtud taimi kontrollitakse laboratoorselt olenevalt perekonda ploomipuu kuuluvast liigist, kui taimede päritoluriigis esineb järgmisi ohtlikke taimekahjustajaid:1aprikoosi klorootilise keerdlehisuse viirus (Apricot chlorotic leafroll mycoplasm);2kirsipuu karelehisuse viirus (Ameerika) (Cherry rasp leaf virus (American));3Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al.) Young et al.5Perekonna ploomipuu (Prunus L.) istutamiseks ettenähtud taimi kontrollitakse laboratoorselt järgmiste ohtlike taimekahjustajate esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks:1kirsi väikeseviljalisuse patogeen (mitte-Euroopa rassid) (Little cherry pathogen (non-European isolates));2ploomi joonelisuse viirus (Ameerika) (Plum line pattern virus (American));3ploomirõuged (Plum pox virus);4tomati rõngaslaiksuse viirus (Tomato ringspot virus);5valeriketsia (Peach phony rickettsia);6virsiku kollane mükoplasma (Peach yellows mycoplasm);7virsiku mosaiikviirus (Ameerika) (Peach mosaic virus (American));8virsiku rosettmosaiikviirus (Peach rosette mosaic virus);9virsiku rosett-mükoplasma (Peach rosette mycoplasm);10virsiku X-mükoplasma (Peach X-disease mycoplasm);11Xanthomonas campestris pv. pruni (Smith) Dye.6Perekondade küdoonia (Cydonia Mill.) ja pirnipuu (Pyrus L.) istutamiseks ettenähtud taimi kontrollitakse laboratoorselt järgmiste ohtlike taimekahjustajate esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks:1pirnipuu kängumistõve mükoplasma (Pear decline mycoplasm);2viljapuu-bakterpõletik (Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al.).7Perekonna maasikas (Fragaria L.) istutamiseks ettenähtud taimi kontrollitakse laboratoorselt, kasutades vajaduse korral indikaatortaimi, nagu metsmaasikas (Fragaria vesca L.), virgiinia maasikas (F. virginiana) ja perekonna hanemalts (Chenopodium spp.) taimed, järgmiste ohtlike taimekahjustajate esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks:1maasika-antraknoos (Colletotrichum acutatum Simmonds);2maasika-bakterpõletik (Xanthomonas fragariae Kennedy et King);3maasika-fütoftoroos (Phytophtora fragariae Hickman var. fragariae Wilcox et Duncan);4maasika kimarlehisuse viirus (Strawberry crinkle virus);5maasika latentne C-viirus (Strawberry latent ‘C’ virus);6maasika latentne rõngaslaiksuse viirus (Strawberry latent ringspot virus);7maasika mosaiikviirus (Arabis mosaic virus);8maasika nõialuudsuse mükoplasma (Strawberry witches’ broom mycoplasm);9maasika nõrga kollaservalisuse viirus (Strawberry mild yellow edge virus);10maasika paelroodsuse viirus (Strawberry vein banding virus);11tomati mustlaiksuse viirus (Tomato black ring virus);12tomati rõngaslaiksuse viirus (Tomato ringspot virus);13vaarika rõngaslaiksuse viirus (Raspberry ringspot virus).12Ohtliku materjali käitlemise lõpetamise toimingud perekonda viinapuu (Vitis L.) kuuluvate liikide taimede puhul1Perekonda viinapuu (Vitis L.) kuuluvate liikide taimi, välja arvatud vilju, säilitatakse enne nende üle järelevalve lõpetamist ohtliku materjali käitlemise kohas vegetatiivset kasvu soodustavates tingimustes, kontrollitakse visuaalselt ohtliku taimekahjustaja, sealhulgas eriti Daktulosphaira vitifoliae (Fitch) tekitatud kahjustuse avastamiseks ning laboratoorselt ohtliku taimekahjustaja esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks.2Perekonda viinapuu (Vitis L.) kuuluvate liikide taimi, mille päritoluriigis esineb järgmisi ohtlikke taimekahjustajaid:1Ajinashika haigus (Ajinashika disease), kontrollitakse haiguse esinemise suhtes laboratoorselt ning negatiivse analüüsitulemuse puhul indekseeritakse kontrollitud taimset materjali viinapuusordi ‘Koshu’ taimedele ning neid taimi kontrollitakse visuaalselt kahe kasvutükli vältel;2kirjusuveviirus (Summer mottle virus), kontrollitakse laboratoorselt viiruse esinemise suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatortaimi, sealhulgas viinapuusortide ‘Sideritis’, ‘Cabernet-Franc’ ja ‘Mission’ taimi;3viinapuu kääbuskasvuviirus (Grapevine stunt virus), kontrollitakse laboratoorselt viiruse esinemise suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatortaimi, sealhulgas viinapuusordi ‘Campbell Early’ taimi, ning neid taimi jälgitakse visuaalselt ühe kasvutsükli jooksul.3Perekonda viinapuu (Vitis L.) kuuluvate liikide taimi kontrollitakse laboratoorselt, kasutades vajaduse korral indikaatortaimi, järgmiste ohtlike taimekahjustajate esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks:1põõsasmustika lehelaiksuse viirus (Blueberry leaf mottle virus);2tomati rõngaslaiksuse viirus (Tomato ringspot virus);3tubaka rõngaslaiksuse viirus (Tobacco ringspot virus);4viinapuu kollane fütoplasma (Grapevine Flavescence dorée MLO);5virsiku rosettmosaiikviirus (Peach rosette mosaic virus);6Xylella fastidiosa (Well et Raju);7Xylophilus ampelinus (Panagopoulos) Willems et al.13Ohtliku materjali käitlemise lõpetamise toimingud perekonda maavits (Solanum L.) kuuluvate liikide taimede ja nende mugulate puhul1Perekonda maavits (Solanum L.) kuuluvate stooloneid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimi või nende mugulaid säilitatakse enne nende üle järelevalve lõpetamist ohtliku materjali käitlemise kohas vegetatiivset kasvu soodustavates tingimustes, kontrollitakse visuaalselt ohtliku taimekahjustaja, sealhulgas eriti viiruse Potato yellow vein disease tekitatud kahjustuse avastamiseks ning laboratoorselt ohtliku taimekahjustaja esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks.2Lõikes 1 nimetatud istutamiseks ettenähtud taimi või nende mugulaid kontrollitakse laboratoorselt järgmisi bakterhaigusi põhjustavate bakterite esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks:1kartuli pruun-baktermädanik (Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.);2kartuli ringmädanik (Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.).3Lõikes 1 nimetatud istutamiseks ettenähtud taimi või nende mugulaid kontrollitakse laboratoorselt järgmiste viiruste ja viirusesarnaste organismide esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks:1Andean potato latent virus;2Andean potato mottle virus;3kartuli värtna viroid (Potato spindle tuber viroid);4Potato black ringspot virus;5Potato virus T.;6Potato yellowing alfamovirus;7üldlevinud kartuliviirused A, M, S, V, X ja Y (kaasa arvatud Y⁰, Yⁿ, Y^c) ja kartuli-keerdlehisus (Potato leaf roll virus).4Kartuli bioloogilist seemet kontrollitakse laboratoorselt vähemalt lõike 3 punktides 1 ja 3–5 nimetatud viiruste ja viirusesarnaste organismide esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks.5Järelevalve lõikes 1 nimetatud istutamiseks ettenähtud taimede või nende mugulate käitlemise lõpetamise toimingute üle lõpetatakse üksnes laboratoorselt kontrollitud taimse materjali puhul. Mugulast võetud silmade laboratoorse kontrolli puhul lõpetatakse järelevalve üksnes silmast kasvatatud järgmise põlvkonna taime üle. Järelevalvet mugulate üle ei lõpetata ning mugulad hävitatakse, et vältida võimalikke probleeme mittesüsteemse nakkusega.14Perekonda maavits (Solanum L.) kuuluvate liikide taimede ja nende mugulate laboratoorne kontroll1Perekonda maavits (Solanum L.) kuuluvate stooloneid või mugulaid moodustavate liikide taimede või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimi ja nende mugulaid kontrollitakse bakterhaigusi põhjustavate bakterite esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks laboratoorselt järgmiselt:1mugulate puhul võetakse mugula basaalne tipp igast proovis olevast mugulast ning tehakse laboratoorne analüüs. Proovi standardsuurus on 200 mugulat, kuid analüüsi on võimalik teha ka juhul, kui proovis on vähem kui 200 mugulat;2noorte taimede ja pistikute, kaasa arvatud mikrotaimede puhul analüüsitakse iga taime või pistiku varre alumisest osast või vajaduse korral juurest võetud lõike;3punktides 1 ja 2 kirjeldatud analüüside tegemise järel on soovitatav analüüse korrata järgmise põlvkonna mugulatega või stooloneid moodustava taime puhul varre alumisest osast võetud lõikudega pärast seda, kui taim on läbinud ühe normaalse kasvutsükli;4punktides 1 ja 2 nimetatud ohtlikul materjalil kartuli ringmädaniku (Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.) haigusetekitaja tuvastamiseks kasutatakse nõukogu direktiivi 93/85/EMÜ kartuli ringmädaniku kontrolli kohta (EÜT L 259, 18.10.1993, lk 1–25) I lisas sätestatud analüüsimeetodit;5punktides 1 ja 2 nimetatud ohtlikul materjalil kartuli pruun-baktermädaniku (Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.) haigusetekitaja tuvastamiseks kasutatakse nõukogu direktiivi 98/57/EÜ haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta (EÜT L 235, 21.08.1998, lk 1–39) II lisas sätestatud analüüsimeetodit.2Lõikes 1 nimetatud istutamiseks ettenähtud taimi ja nende mugulaid kontrollitakse viiruste ja viirusesarnaste organismide, välja arvatud kartuli värtna viroidi (Potato spindle tuber viroid) esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks laboratoorselt järgmiselt:1mugulate, noorte taimede ja pistikute, kaasa arvatud mikrotaimede puhul tehakse taimede õitsemise ajal või vahetult enne õitsemist seroloogiline test § 13 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning 4–7 nimetatud viiruste ja viirusesarnaste organismide esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks. Seroloogilises testis negatiivse tulemuse andnud materjalile tehakse lisaks indikaatortaimi kasutades bioloogiline test. Kartuli-keerdlehisuse esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks tehakse kaks seroloogilist testi;2kartuli bioloogilise seemne puhul tehakse seroloogiline test või bioloogiline test indikaatortaimede abil, kui seroloogilist testi teha ei ole võimalik. Negatiivse tulemuse andnud materjali puhul tehakse lisatestimine ning kaheldavate tulemuste korral kontrollitakse uuesti, kuid erineva analüüsimeetodiga;3punktides 1 ja 2 nimetatud seroloogiliseks ja bioloogiliseks testiks võetakse proov kasvuhoones kasvatatud taime varrest vähemalt kahest kohast, sealhulgas võetakse üks noor väljaarenenud leht varre tipust ja üks vanem leht varre keskosast. Võimaliku mittesüsteemse infektsiooni avastamiseks võetakse proov taime igast varrest. Ühe taime vartelt võetud lehed võib koondada üheks prooviks, kuid erinevatelt taimedelt seroloogiliseks testiks võetud proove ei tohi omavahel segada, välja arvatud juhul, kui kasutatavas meetodis on ette nähtud mitme taime lehti üheks prooviks koondada. Bioloogilise testi puhul võib üheks prooviks koondada kuni viie taime lehed, mida kasutatakse vähemalt kahe indikaatortaime inokuleerimiseks;4punktides 1 ja 2 sätestatud bioloogiliseks testiks kasutatakse Euroopa ja Vahemere maade taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) nimekirjas loetletud indikaatortaimi või muid ametlikult heaks kiidetud indikaatortaimi, mille puhul on tõestatud, et need sobivad viiruse diagnoosimiseks.3Lõikes 1 nimetatud istutamiseks ettenähtud taimi kontrollitakse kartuli värtna viroidi (Potato spindle tuber viroid) esinemise avastamiseks ja tuvastamiseks laboratoorselt järgmiselt:1kasvuhoones kasvatatud taimi kontrollitakse laboratoorselt niipea, kui need on heas kasvujõus, kuid enne õitsemist või tolmlemist. Mugulate, idude, mikrotaimede ja seemiktaimede analüüsimist käsitatakse vaid esialgse laboratoorse kontrollina;2prooviks võetakse üks täiesti väljaarenenud leht taime iga varre tipust;3laboratoorseks kontrolliks ettenähtud materjali kasvatatakse vähemalt 18 ºC juures, kuid eelistatavalt üle 20 ºC juures, ja päevavalguse või kunstliku valgustusega saavutatud vähemalt 16-tunnise päevapikkuse juures;4analüüsimeetodina kasutatakse kas radioaktiivset või mitteradioaktiivset c-DNA- või RNA-hübridisatsiooni, pööratud polüakrüülamiidgeel-elektroforeesi hõbeindikaatoriga või RT-PCR-i;5hübridisatsiooni ja pööratud polüakrüülamiidgeel-elektroforeesi puhul võib koos analüüsida kuni viit taime. Rohkem taimi võib koos analüüsida üksnes põhjendatud vajaduse korral.15[Käesolevast tekstist välja jäetud]¹ Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ kartuli ringmädaniku kontrolli kohta (EÜT L 259, 18.10.1993, lk 1–25), muudetud direktiiviga 2006/56/EÜ (ELT L 182, 4.07.2006, lk 1–43); komisjoni direktiiv 2008/61/EÜ, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks (ELT L 158, 18.06.2008, lk 41–55); nõukogu direktiiv 98/57/EÜ haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta (EÜT L 235, 21.08.1998, lk 1–39), muudetud direktiiviga 2006/63/EÜ (ELT L 206, 27.07.2006, lk 36–106); nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), muudetud direktiividega 2001/33/EÜ (EÜT L 127, 9.05.2001, lk 42–44), 2002/28/EÜ (EÜT L 77, 20.03.2002, lk 23–25), 2002/36/EÜ (EÜT L 116, 3.05.2002, lk 16–26), 2002/89/EÜ (EÜT L 355, 30.12.2002, lk 45–60), 2003/22/EÜ (ELT L 78, 25.03.2003, lk 10–11), 2003/47/EÜ (ELT L 138, 5.06.2003, lk 47–48), 2003/116/EÜ (ELT L 321, 6.12.2003, lk 36–40), 2004/31/EÜ (ELT L 85, 23.03.2004, lk 18–23), 2004/70/EÜ (ELT L 127, 29.04.2004, lk 97–103), 2004/102/EÜ (ELT L 309, 6.10.2004, lk 9–25), 2005/15/EÜ (ELT L 056, 2.03.2005, lk 12–13), 2005/16/EÜ (ELT L 057, 3.03.2005, lk 19–22), 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17), 2006/14/EÜ (ELT L 34, 7.02.2006, lk 24–25), 2006/35/EÜ (ELT L 88, 25.03.2006, lk 9–12), 2007/41/EÜ (ELT L 169, 29.06.2007, lk 51–52), 2008/64/EÜ (ELT L 168, 28.06.2008, lk 31–35) ning määrustega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35) ja (EÜ) nr 2004/882 (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141).RT I200839230130176552008-08-31+03:00