Teksti suurus:

Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.06.2010
Avaldamismärge:RT I 2009, 65, 450

Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord

Vastu võetud 21.12.2009 nr 216

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 71 lõike 7 alusel.

1. peatükk
ALARMSÕIDUKID

1. jagu
Alarmsõidukite loetelu ja registreerimine

§ 1. Alarmsõidukid

(1) Alarmsõidukid on:
1) päästeasutuse sõiduk ning maastikusõiduk;
2) kiirabisõiduk ja kaitseväe kiirabisõiduk;
3) politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk;
4) Kaitsepolitseiameti sõiduk;
5) Sõjaväepolitsei sõiduk;
6) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk;
7) Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse sõiduk;
8) Maksu- ja Tolliameti sõiduk;
9) prokuratuuri sõiduk;
10) Eesti Panga sõiduk;
11) Teabeameti sõiduk.

(2) Erandina võib olla alarmsõidukiks lõike 1 punktides 3, 4, 8, 10 ja 11 nimetatud asutuse kasutuses olev sõiduk, mille registrijärgne omanik või vastutav kasutaja ei ole nimetatud asutus.

(3) Kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel on alarmsõiduk ka:
1) Vabariigi Presidendi auto ja saateauto;
2) peaministri auto ja saateauto;
3) Riigikogu esimehe auto;
4) Riigikogu aseesimehe auto;
5) ministri auto;
6) riigisekretäri auto;
7) kaitseväe juhataja auto;
8) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme auto.

(4) Euroopa Liidu liikmesriigi eritalituse sõiduk on alarmsõiduk, kui ta täidab Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelisest lepingust tulenevat ülesannet ja on sellest teavitanud Eesti Vabariigi pädevat ametiasutust. Euroopa Liidu liikmesriigi eritalituse sõidukile laienevad üksnes käesoleva määruse §-d 17 ja 18.

§ 2. Alarmsõidukite piirarv

Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud sõidukite piirarvu kehtestab:
1) siseminister – politseiasutusele, Kaitsepolitseiametile ja Eesti Pangale;
2) kaitseminister – Teabeametile;
3) rahandusminister – Maksu- ja Tolliametile.

§ 3. Alarmsõiduki registreerimine

(1) Sõiduk registreeritakse alarmsõidukiks liiklusregistris. Taotluse esitab sõiduki omanik või valdaja.

(2) Sõjaväepolitsei sõiduk ja kaitseväe kiirabisõiduk registreeritakse alarmsõidukiks liiklusregistris või kaitsejõudude sõidukite registris. Taotluse esitab sõiduki omanik või valdaja.

(3) Paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud sõidukit alarmsõidukiks ei registreerita.

§ 4. Alarmsõiduki kaart

(1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud sõiduki alarmsõidukina kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on asjaomase asutuse juhi väljaantud alarmsõiduki kaart vastavalt määruse lisale 1. Alarmsõiduki kaart väljastatakse konkreetsele sõidukile ja selle kasutamine teise sõidukiga on keelatud.

(2) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud sõiduki alarmsõidukina kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on Siseministeeriumi kantsleri väljaantud alarmsõiduki kaart vastavalt määruse lisale 2. Nimetatud alarmsõiduki kaart on seotud konkreetse ametikohaga ja selle üleandmine teisele isikule on keelatud.

(3) Alarmsõiduki kaart kaotab kehtivuse ja tuleb viivitamata tagastada selle väljaandjale, kui vastav sõiduk võõrandatakse või kui kaardil märgitud isik lahkub sellelt ametikohalt.

(4) Alarmsõiduki kaart annab õiguse kasutada kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel alarmsõiduki eriseadmeid, kuid ei vabasta selle kasutajat politsei kontrollist.

2. jagu
Alarmsõiduki eriseadmed ja nende kasutamine

§ 5. Alarmsõiduki eriseadmed

(1) Alarmsõiduki eriseadmed on valgussignalisatsiooniseadmed ja heliseadmed.

(2) Alarmsõiduki valgussignalisatsiooniseadmed on vilkur ja märgutuli.

(3) Alarmsõiduki heliseadmed on vahelduva tooniga helisignaalseade ja valjuhääldi.

§ 6. Nõuded valgussignalisatsiooniseadmele

(1) Vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema:
1) valgel ajal 105 cd;
2) pimedal ajal 42 cd.

(2) Vilkur ja märgutuli peavad vilkuma sagedusega vähemalt 2 korda sekundis.

§ 7. Nõuded heliseadmele

Vahelduva tooniga helisignaalseadme heli tugevus peab olema vähemalt 104 dB(A), mõõdetuna seitsme meetri kaugusel sõiduki ees.

§ 8. Vilkuri paiknemine

(1) Alarmsõidukil peab olema vähemalt üks paikne või teisaldatav sinine vilkur.

(2) Üksik paikne sinine vilkur peab asetsema alarmsõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas.

(3) Üksiku paikse sinise vilkuri võib asendada mitme sinise vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt alarmsõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.

(4) Üle 6 m pikkusel alarmsõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema sinine lisavilkur, kui sõiduki tagaosale ei ole paigaldatud sinise filtriga märgutulesid.

(5) Mootorratta ja maastikusõiduki sinine vilkur peab asetsema tagaistme kohal teleskoopvarda või aluse küljes.

(6) Politseiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile võib täiendavalt paigaldada punase vilkuri, mis peab asetsema juhi kohal või sõiduki pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega.

§ 9. Märgutulede paiknemine

(1) Alarmsõiduki esi- ja tagaosale, külgedele, esiklaasi taha ja tagaklaasi taha võib täiendavalt paigaldada sinise filtriga märgutuled ning politseiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile täiendavalt punase filtriga märgutule sõiduki esiosa vasakule poole.

(2) Politseiasutuse ja päästeasutuse mootorrattale, maastikusõidukile ja mopeedile võib paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, ühe esilaternast paremale ja teise vasakule, ning politseiasutuse mootorrattale, maastikusõidukile ja mopeedile täiendavalt ühe punase filtriga märgutule esilaternast vasakule.

(3) Alarmsõidukile võib paigaldada kollased märgutuled, mida kasutatakse üksnes liiklusohutuse tagamiseks seisval sõidukil.

§ 10. Eriseadmete kasutamine

(1) Alarmsõiduki juht võib kasutada eriseadmeid ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel.

(2) Helisignaalseadme võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal.

3. jagu
Alarmsõidukite värvimine ja tähistamine

§ 11. Alarmsõidukite värvid

Alarmsõidukite põhivärvid ja kontrastvärvid on järgmised:

  Põhivärv Kontrastvärv
1) kaitseväe kiirabi tumeroheline puudub
2) kiirabi valge või kollane punane
3) politsei valge sinine
4) pääste punane valge
5) Sõjaväepolitsei must valge
6) toll tumesinine valge
7) vangla valge tumeroheline

§ 12. Alarmsõidukite värvimine

(1) Alarmsõiduk värvitakse põhivärvi ja kontrastvärviga vastavalt §-s 11 sätestatule, välja arvatud maastikusõiduk, mootorratas, mopeed ja kaitseväe kiirabisõiduk, mis värvitakse üksnes põhivärviga.

(2) Alarmsõiduki kasutamisel koos spetsiaalhaagisega võib haagise värvida põhivärviga.

(3) Politseiasutuse, Sõjaväepolitsei, Maksu- ja Tolliameti ja vangla alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1) sõiduautol – uksed, kapott, pakiruumi luuk või tagasein;
2) veoautol, bussil, kombil ja kolme külguksega sõiduautol – esiuksed, tagauks(ed), tagasein ja sõiduki külgedele triip laiusega 290 ± 50 mm.

(4) Kiirabi alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1) sõiduautol – uksed, kapott, pakiruumi luuk või tagasein;
2) veoautol, bussil, kombil ja kolme külguksega sõiduautol – kapott ja sõiduki külgedele triip laiusega 290 ± 50 mm.

(5) Päästeasutuse alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1) sõiduautol – esiuksed;
2) veoautol, bussil, kombil ja kolme külguksega sõiduautol – esiuksed ja külgedele triip laiusega 290 ± 50 mm.

(6) Alarmsõiduki kapoti võib värvida kontrastvärviga osaliselt. Alarmsõidukile võib kanda esi- ja külgakendest kõrgemale teise kontrastvärvi triibu laiusega 150 ± 30 mm. Värvimisel tuleb lähtuda sõiduki disainist.

(7) Kontrastvärviga värvitaval uksel peab olema selle värviga kaetud aknast allapoole jääv osa. Ukse ülejäänud osade värvimine kontrastvärviga ning plastmassist, kummist või muust materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga pole kohustuslik.

(8) Sõidukite tähistamiseks võib värvimise asemel kasutada teisi tehnoloogiaid, sealhulgas kiletamist.

§ 13. Alarmsõidukite tähistamine

(1) Sõiduauto kapotile, külgustele ning bussi ja veoauto esiustele, külgedele, tagauksele ja tagaseinale kantakse sõiduki kuuluvust näitav kirje vastavalt põhi- või kontrastvärviga.

(2) Maastikusõidukile, haagisele ja mootorratta tuuleklaasile ja täisgondli olemasolul ka selle külgedele kantakse kontrastvärviga sõiduki kuuluvust näitav kirje.

(3) Päästeasutuse sõiduki esiustele kantakse mustade tähtedega komando või korrapidamisgrupi nimetus ja linna või valla vapp või teenistuse embleem.

(4) Kaitseväe kiirabisõiduki külgedele, tagaustele ja esiklaasi paremasse ülanurka kantakse punane rist.

(5) Alarmsõidukile võib kanda lisainformatsiooni, mis on seotud asutuse tegevusega, sealhulgas telefoninumber, asutuse aadress, veebiaadress, pardanumber ning kujutised, mis ei ole käsitatavad reklaamina.

§ 14. Alarmsõiduki lisamärgistused

Politseiasutuse ja päästeasutuse sõiduki ning kiirabisõiduki tähistamiseks võib täiendavalt kasutada ruudustikukujulist linthelkur-värviriba sõiduki allosas laiusega mitte rohkem kui 200 mm. Kasutatava ruudustiku värvikombinatsioon on järgmine:
1) politseiasutuse sõidukil – sinine ja valge;
2) päästeasutuse sõidukil – valge ja kollane või valge ja punane;
3) kiirabi sõidukil – roheline ja valge.

§ 15. Erisused alarmsõiduki värvimisel ja tähistamisel

(1) Paragrahvides 11–14 sätestatud nõudeid ei kohaldata § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud alarmsõidukite suhtes.

(2) Politseiasutuse, päästeasutuse, Maksu- ja Tolliameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla, prokuratuuri, Eesti Panga, Kaitsepolitseiameti, Teabeameti ja Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse alarmsõiduk võib olla käesolevas jaos sätestatu kohaselt värvimata ja tähistamata.

§ 16. Alarmsõiduki tunnuste eemaldamine

Alarmsõiduki võõrandamisel, registri andmete muutmisel ja kustutamisel registrist tuleb sõidukilt eemaldada alarmsõidukile omased tunnused, värviskeem ja eriseadmed.

4. jagu
Alarmsõiduki liiklemise kord

§ 17. Alarmsõiduki liiklemise kord

Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, tohib kõrvale kalduda Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» (edaspidi liikluseeskiri) nõuetest, välja arvatud §-de 76–78 nõuded ning liikluseeskirja lisa 1 «Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded» nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk.

§ 18. Liiklusohutuse tagamine

Alarmsõiduki juht peab liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse.

2. peatükk
JÄLITUSSÕIDUKID

§ 19. Jälitussõidukite piirarv

Jälitussõidukite piirarvu kehtestab:
1) siseminister – politseiasutusele ja Kaitsepolitseiametile;
2) justiitsminister – Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele;
3) kaitseminister – Sõjaväepolitseile ja Teabeametile;
4) rahandusminister – Maksu- ja Tolliametile.

§ 20. Jälitussõiduki kaart

(1) Sõiduki jälitussõidukina kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on asjaomase jälitusasutuse juhi väljaantud jälitussõiduki kaart vastavalt määruse lisale 3.

(2) Jälitussõiduki kaardi esitaja kasutuses olev sõiduk ei kuulu kinnipidamisele ega läbivaatamisele.

§ 21. Jälitussõiduki liiklemise kord

Jälitussõiduki juht võib jälitustoimingu tegemisel või «Julgeolekuasutuste seaduse» alusel teabe varjatud kogumisel kasutada §-s 17 nimetatud eriõigust ilma eriseadmeid kasutamata.

§ 22. Liiklusohutuse tagamine

Jälitussõiduki juht peab liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse.

3. peatükk
HOOLDUSSÕIDUKID

§ 23. Hooldussõiduki registreerimine

Sõiduk registreeritakse hooldussõidukiks liiklusregistris. Taotluse esitab sõiduki omanik või valdaja.

§ 24. Hooldussõiduki valgussignalisatsiooniseadmed

(1) Hooldussõiduki valgussignalisatsiooniseade on kollane vilkur.

(2) Vilkur peab vilkuma vähemalt sagedusega 2 korda sekundis. Vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema valgel ajal 230 cd ja pimeda ajal 100 cd.

(3) Hooldussõidukile paigaldatakse üks kollane vilkur sõiduki pikiteljele või võimalikult selle lähedale, kui sõiduki iseärasusest tingituna ei ole võimalik paigaldada seda pikiteljele. Hooldussõidukile võib paigaldada ka sõiduki pikitelje suhtes sümmeetriliselt asetseva vilkurite kombinatsiooni, mis tagab valguse nähtavuse kõikides horisontaalsuundades. Sümmeetriliselt asetseva vilkurite kombinatsiooni võib asendada vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.

(4) Üle 6 m pikkusega hooldussõidukile paigaldatakse üks kollane lisavilkur sõiduki pikiteljele või võimalikult selle lähedale, kui sõiduki iseärasusest tingituna ei ole võimalik paigaldada seda pikiteljele, kuid mitte kaugemale kui 1,2 m tagaseinast. Täiendavalt võib paigaldada kollase lisavilkuri ka teel töötavale hooldussõiduki väljaulatuvale tööorganile.

§ 25. Hooldussõiduki liiklemise kord

Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, tohib teel töötades kõrvale kalduda liikluseeskirja 9. peatüki «Manöövrid» § 101 nõuetest, 10. peatüki «Sõiduki asukoht sõites» ja 13. peatüki «Peatumine ja parkimine» nõuetest, liikluseeskirja lisa 2 «Liiklusmärgid» nõuetest (välja arvatud osa 2 «Eesõigusmärgid» ja osa 3 «Keelu- ja mõjuala märgid» märgi 351 «Suurim kiirus» ning märgi 382 «Kiiruse piirangu ala» nõuded) ja lisa 3 «Teemärgised» nõuetest.

§ 26. Liiklusohutuse tagamine

Hooldussõiduki juht peab liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse.

4. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 27. Üleminekusätted

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist väljaantud alarmsõiduki ja jälitussõiduki kaardid kehtivad kuni kaardil märgitud kehtivusaja lõpuni.

(2) Kuni 31. detsembrini 2012. a loetakse alarmsõidukiks ka Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» kohaselt värvitud ja tähistatud ning eriseadmega varustatud piirivalvesõiduk ja piirivalve maastikusõiduk.

§ 28. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» (RTL 2001, 19, 105; 2008, 57, 317) tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.

Peaminister Andrus ANSIP

Siseminister Marko POMERANTS

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 22.12.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-06276.

Lisa 13255504 Lisad

/otsingu_soovitused.json