Teksti suurus:

Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus

Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus - sisukord
Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.06.2013
Avaldamismärge:RTL 2009, 97, 1449

Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus

Vastu võetud 22.12.2009 nr 91

Määrus kehtestatakse «Politsei ja piirivalve seaduse» § 371 lõike 8 ning «Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse» § 2622 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määruses sätestatakse politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus.

  (2) Määrus ei kehti Kaitsepolitseiameti politseiametnike kohta.

  (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

§ 2.  Vormiriietus

  Vormiriietus jaguneb tavavormiks, õhtuvormiks ja eririietuseks.

§ 3.  Vormiriietuse värv

  (1) Tavavorm on tumesinist värvi, «Pantone Textile» 1999. aasta kataloogi värvus 19-4028 TP INSIGNIA BLUE). Särk on helesinist (värvus 15-4020 TP CERULEAN) või valget värvi.

  (2) Piirivalvelaeval teeniva politseiametniku vormiriietus on mustjassinist värvi (värvus 19-4023 TP). Särk on helesinist või valget värvi.

  (3) Õhtuvorm on musta värvi.

  (4) Eririietuse värv on sätestatud käesoleva määruse 2. peatüki 2. jaos.

2. peatükk VORMIRIIETUSE ESEMETE KIRJELDUS 

1. jagu Tavavormi esemete kirjeldus 

§ 4.  Peakatted

  (1) Vormimüts on ümmarguse põhjaga, millel on kaheksa väljaulatuvat nurka. Müts on 40 mm kõrguse rummuga, lakknahast noka ja tormirihmaga. Piirivalvelaevadel teenivad politseiametnikud kannavad vormimütsil valget katet. Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku vormimütsi nokk on ääristatud kahes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega, lakknahast tormirihma asemel on kuldsest metallniidist punutud nöör (lisa 1). Politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku vormimütsi nokk on ääristatud ühes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega, lakknahast tormirihma asemel on kuldsest metallniidist punutud nöör (lisa 1). Mütsi esiosal kantakse mütsimärki.

  (2) Vormikübar koosneb põhjast ja randist. Kübara põhi on kergelt koonuseline ja pealt lame ovaal. Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku vormikübara rant on ääristatud kahes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega sarnaselt vormimütsiga ning kuldsest metallniidist punutud nööriga (lisa 1). Politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku vormikübara rant on ääristatud ühes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega sarnaselt vormimütsiga ning kuldsest metallniidist punutud nööriga (lisa 1). Kübara esiosal kantakse mütsimärki.

  (3) Suvine nokkmüts koosneb mütsipõhjast ja -nokast. Mütsinokk on kaetud riidega. Mütsi esiosal on sõna POLITSEI ja vasakule küljele on tikitud vapilõvi.

  (4) Nokata vormimüts on tagasipööratud kinnise äärega. Mütsi vasakule küljele on tikitud vapilõvi.

  (5) Skautmüts koosneb ovaalsest pealaest, ühtlase kõrgusega kahekordsest mütsiküljest ja tugevdatud mütsi äärest. Mütsil on äravõetav kaitsevõrk. Mütsi esiosal on sõna POLITSEI ja vasakule küljele on tikitud vapilõvi.

  (6) Talvemüts on ovaalse põhjaga, millel on põhimaterjaliga samas toonis kunstkarusnahast allalastav käänis. Mütsi nokk on mustast lakknahast. Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku talvemütsi nokk on ääristatud kahes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega sarnaselt vormimütsiga. Politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku talvemütsi nokk on ääristatud ühes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega sarnaselt vormimütsiga. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki.

  (7) Talvine nokkmüts koosneb mütsipõhjast ja -nokast. Mütsipõhi on voodriga ja mütsinokk on kaetud riidega. Mütsi servas on voodriga kõrvaklapid, mida on võimalik kanda allalastult või ülespandult mütsi sees. Mütsi esiosal on sõna POLITSEI ja vasakule küljele on tikitud vapilõvi.

  (8) Talvine müts on mikrokiudriidest ja kunstkarusnahast. Mütsi servas on kõrvaklapid ja esiosal kantakse mütsimärki.

  (9) Kootud müts on pööratud äärega. Mütsi äärel esikeskõmbluse kohal on sõna POLITSEI ja vasakule küljele on tikitud vapilõvi.

§ 5.  Mantel

  (1) Mantel on pikk või poolpikk, taljesse töödeldud, reväärkraega ja õlakutega. Mantlil on horisontaalselt sisse õmmeldud taskud ja vasakul varrukal on varrukaembleem.

  (2) Politseikindrali, politseikindralinspektori, politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku mantli krae mõlemal nurgal on § 40 lõikes 1 kirjeldatud ilustus. Politseikapteni, politseileitnandi, vanemkomissari, komissari ja ülemveebli teenistusastmega politseiametniku mantli krae mõlemal nurgal on § 40 lõikes 2 kirjeldatud ilustus.

§ 6.  Jope

  Jope on pikk või lühike, eest lukk-kinnisega ja õlakutega. Jopel on äravõetav kapuuts ja varrukatel äravõetavad helkurpaelad. Vasakul varrukal on varrukaembleem. Jope vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI ning paremal esihõlmal on alus nimesildi kinnitamiseks.

§ 7.  Kombinesoon

  Kombinesoon on ühes tükis üla- ja püksteosaga, lukk-kinnisega ja õlakutega. Kombinesoonil on taskud, õhuke püstkrae, mille sees on kapuuts, varrukatel ja sääreosal äravõetavad helkurpaelad. Vasakul varrukal on varrukaembleem. Kombinesooni vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI ning paremal esihõlmal on alus nimesildi kinnitamiseks.

§ 8.  Vormikuub

  (1) Vormikuub on õlakutega, üherealine, taskutega, reväärkraega ja kergelt taljesse töödeldud. Vormikuub kinnitub eest nelja suure vorminööbiga, taskuklappidel ja varruka allosas on väikesed vorminööbid. Vormikuue vasakul varrukal on varrukaembleem ning paremal esihõlmal on alus nimesildi kinnitamiseks.

  (2) Piirivalvelaeval teeniva politseiametniku vormikuub on õlakuteta, üherealine, taskutega, reväärkraega ja kergelt taljesse töödeldud. Vormikuub kinnitub eest nelja suure vorminööbiga. Vasakul hõlmal on sissetöödeldud rinnatasku ning mõlemal hõlmal klapiga küljetaskud. Varrukal mansett, millel on kaks väikest vorminööpi. Vormikuue vasakul varrukal on varrukaembleem ning paremal esihõlmal on alus nimesildi kinnitamiseks.

  (3) Politseikindrali, politseikindralinspektori, politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku vormikuue krae mõlemal nurgal on § 40 lõikes 1 kirjeldatud ilustus. Politseikapteni, politseileitnandi, vanemkomissari, komissari ja ülemveebli teenistusastmega politseiametniku vormikuue krae mõlemal nurgal on § 40 lõikes 2 kirjeldatud ilustus.

§ 9.  Fliisjakk

  Fliisjakk on kõrge kraega, pikkade varrukatega ja täispika lukuga. Jaki vasakul varrukal on varrukaembleem. Jaki vasakul esihõlmal on ja seljaosal võib olla sõna POLITSEI. Jaki paremal esihõlmal on alus nimesildi kinnitamiseks.

§ 10.  Sviiter

  Sviiter on kootud, õlakutega. Sviitril on pealeõmmeldud rinnatasku. Sviitri kaeluse äär, varrukaotsad ja alumine äär on soonikkoes. Sviitri vasakul varrukal on varrukaembleem ning paremal esihõlmal on alus nimesildi kinnitamiseks.

§ 11.  Särgid

  (1) Pikkade varrukatega särk on helesinine või valge, kergelt taljes, eest nööbitav, kannaga krae, rinnataskute ning õlakutega. Särgi vasakul varrukal on varrukaembleem ning parema rinnatasku kohal alus nimesildi kinnitamiseks. Valge särk on varrukaembleemita, rinnataskuteta ning õlakuteta.

  (2) Lühikeste varrukatega särk on helesinine või valge, kergelt taljes, eest nööbitav, kannaga krae, rinnataskute ning õlakutega. Särgi vasakul varrukal on varrukaembleem ning parema rinnatasku kohal alus nimesildi kinnitamiseks.

  (3) Pikeesärk on kraega, õlakutega, esikinnisega, klapiga rinnataskutega, lühikeste või pikkade varrukatega. Särgi vasakul varrukal on varrukaembleem, vasaku rinnatasku kohal on sõna POLITSEI ning parema rinnatasku kohal alus nimesildi kinnitamiseks.

  (4) T-särk on ümmarguse kaeluse ja lühikeste varrukatega. Särgil vasakul rinna piirkonnas ja seljaosal on sõna POLITSEI.

§ 12.  Naiste vest

  Naiste vest on lahtise nurkkaelusega, õlakutega, üherealine ja kergelt taljesse töödeldud. Vesti paremal esihõlmal on alus nimesildi kinnitamiseks.

§ 13.  Püksid

  (1) Viigipüksid on sirgelõikelised, kahe sissetöödeldud küljetaskuga ning rihma-aasadega värvliga.

  (2) Politseikindrali teenistusastmega politseiametniku viigipükstel on 40 mm laiused sinised lampassid ning politseikindralinspektori ja politseikoloneli teenistusastmega politseiametniku viigipükstel on 25 mm laiused sinised lampassid.

  (3) Välipüksid on sirge lõikega, taskutega ja sääreosal on äravõetav helkurpael.

  (4) Tunkepüksid on sirge lõikega, tõstetud rinna- ja seljaosaga, reguleeritavate trakside ja lukk-kinnisega. Pükste sääreosal on äravõetav helkurpael ja seljaosal on sõna POLITSEI.

§ 14.  Seelik

  Seelik on sirgelõikeline, värvliga. Seeliku tagakeskõmbluse allosas on kaetud volt. Seelik ulatub põlveõndlani.

§ 15.  Lips ja lipsunõel

  (1) Lips on seotav, sissekootud politseivapiga, kummi- või klamberkinnitusega.

  (2) Ristlips on kahest kiilukujulisest detailist ja keskelt kinnitatud väikese vorminööbiga.

  (3) Lipsunõel on kuldne, klambrikujuline. Klambri peal võib olla kuni 10 mm kõrgune politseivapp ja/või sõna POLITSEI.

§ 16.  Jalatsid

  (1) Meeste kingad on mustast nahast, madala kontsaga ning pealt kinnised.

  (2) Naiste kingad on mustast nahast, madala või poolkõrge kontsaga ning pealt poolkinnised.

  (3) Nöörsaapad on musta värvi, kõrge või poolkõrge säärega.

  (4) Kummisaapad on musta värvi, kõrge säärega, sääreotstes helkur- ja pingutuspaelad.

  (5) Meeste talvesaapad on mustast nahast, madala sääreosaga, sääreosa siseküljel on lukk-kinnis.

  (6) Naiste talvesaapad on mustast nahast, madala või poolkõrge kontsaga, madala sääreosaga, sääreosa siseküljel on lukk-kinnis.

  (7) Spordijalatsid on musta või valget värvi ning paeltega.

§ 17.  Vihmaülikond

  Vihmaülikond koosneb jakist ja pikkadest pükstest. Jakk on sirge lõikega, kapuutsiga. Jaki vasakul varrukal on varrukaembleem ning vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI. Püksid on laia lõikega ja pannaldega reguleeritavate traksidega, püksisäärtel on äravõetavad helkurpaelad.

§ 18.  Vihmamantel

  Vihmamantel on avara lõikega, kapuutsiga, hõlmad on suletavad katteribaga kaetud lukk-kinnisega. Mantli alaosal on puusa kohal poolviltused klapiga kaetud käeavad. Mantli vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI. Varrukate alaosas ja esihõlmadel on helkurpael.

§ 19.  Ohutusvest

  Ohutusvest on erkkollane, helkurpaeltega, sügava kolmnurkse kaelusega, eest lukuga. Paremal rinna piirkonnas on alus nimesildi kinnitamiseks. Vasakul rinna piirkonnas ja seljaosal on sinisel põhjal sõna POLITSEI.

§ 20.  Kindad, sall, kaelus, pesu, sokid ja sukkpüksid

  (1) Kindad on poolsõrmkindad või sõrmkindad, kinnastel võib olla helkurpael. Kindad võivad olla eriotstarbelised, sh tule- ja lõikekindlast materjalist, vetthülgavad, niiskuskindlad, jalgratturi või mootorratturi kindad.

  (2) Nahkkindad on mustast või valgest pargitud nahast ja voodriga sõrmkindad.

  (3) Sall on tumesinine või valge, mõõtudega 180×1200 mm.

  (4) Kootud kaelus on kõrgema tagasikeeratava soonikuga, väikese passeosaga ees ja taga.

  (5) Soe pesu koosneb pikkade või lühikeste varrukatega alussärgist ja pikkadest või lühikestest aluspükstest.

  (6) Sokid on musta värvi.

  (7) Sukkpüksid on beeži värvi, kaunistusteta.

§ 21.  Rihm

  Püksirihm on mustast nahast ja metallist pandlaga.

§ 22.  Spordiriietus

  Spordiriietus koosneb üldfüüsiliseks ettevalmistuseks sobivatest pikkadest või lühikestest dressidest. Dresside rinna- ja seljaosal on sõna POLITSEI.

2. jagu Eririietuse esemete kirjeldus 

§ 23.  Jalgratturi eririietus

  (1) Kiiver on tumesinist värvi.

  (2) Särk on kollast värvi ja lühikeste varrukatega. Vasakul varrukal on varrukaembleem.

  (3) Jakk on kollast värvi (värvus 13-0858 TP Vibrant Yellow) ja pikkade varrukatega. Jaki vasakul varrukal on varrukaembleem ning vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI.

  (4) Püksid on äravõetava sääreosaga.

§ 24.  Mootorratturi eririietus

  (1) Kiiver on valget värvi, visiiriga ja eest avatava lõuaosaga.

  (2) Eririietus on kombinesoon, jakk, tunkepüksid ja püksid. Kombinesooni ja jaki vasakul varrukal on varrukaembleem ning vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI.

  (3) Saapad on mustast nahast, paksu tallaga, pika säärega.

§ 25.  ATV ja mootorkelgu juhi eririietus

  (1) Kiiver on valget või rohelist värvi, visiiriga ja eest avatava lõuaosaga.

  (2) Kombinesoon, jakk, tunkepüksid ja püksid võivad olla tumesinist, rohelist (värvus 19-0515 TP) või punast värvi. Kombinesooni ja jaki vasakul varrukal on varrukaembleem ning vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI.

§ 26.  Eriüksuse eririietus

  (1) Kootud müts ja nokkmüts on musta värvi.

  (2) Mask on lõike- ja tulekindlast materjalist.

  (3) Varustusvest on musta värvi ja taskutega.

  (4) Kombinesoon, jope ja püksid on musta värvi. Kombinesooni ja jope paremal varrukal on varrukaembleem.

  (5) Suvine maskeerimisülikond on kolmevärvilise kamuflaažmustriga ja kaheosaline. Talvine maskeerimisülikond on valget värvi, kaheosaline.

  (6) Saapad on poolkõrged, paeltega, eriotstarbelised.

§ 27.  Lennusalga eririietus

  (1) Kiiver on valget värvi lendurikiiver (Alfa kiiver).

  (2) Nokkmüts on musta või rohelist või sinist värvi, mille esiosal on sõna POLITSEI ja vasakule küljele on tikitud vapilõvi.

  (3) Kombinesoon, jope ja püksid on musta või rohelist või sinist värvi. Kombinesooni ja jope vasakul varrukal on varrukaembleem.

  (4) Nahast jope on tumepruuni värvi.

  (5) Saapad on poolkõrged, paeltega, eriotstarbelised.

§ 28.  Piirivalvelaeval teeniva politseiametniku eririietus

  (1) Kiiver on valget värvi ja visiiriga.

  (2) Nokkmüts ja talvemüts on musta värvi. Nokkmütsi esiosal on sõna POLITSEI ja vasakule küljele on tikitud vapilõvi. Talvemütsi esiosal kantakse mütsimärki.

  (3) Püksid ja jope on musta värvi. Jope on õlakutega. Jope vasakul varrukal on varrukaembleem ja paremal varrukal funktsiooniembleem ning vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI.

  (4) Tormiülikond on punast värvi ning koosneb pükstest ja jopest. Jope vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI.

  (5) Saapad on eriotstarbelised, poolkõrged, paeltega ja lukuga.

§ 29.  Riigipiiril piirivalvamise ülesannet täitva politseiametniku eririietus

  (1) Nokkmüts ja skautmüts on rohelist värvi, mille esiosal on sõna POLITSEI ja vasakule küljele on tikitud vapilõvi.

  (2) Kombinesoon või jope ja püksid on rohelist värvi (värvus 19-0515 TP). Kombinesooni ja jope vasakul varrukal on varrukaembleem, paremal varrukal funktsiooniembleem ning vasakul esihõlmal ja seljaosal on sõna POLITSEI.

3. jagu Õhtuvormi esemete kirjeldus 

§ 30.  Õhtuvormi kuub

  (1) Õhtuvormi kuub on frakilõikeline esindusõlakutega lühike kuub (spenser). Õhtuvormi kuue mõlemal hõlmal on diagonaalselt kolm suurt vorminööpi. Kuuehõlmu hoiavad koos kaks suurt vorminööpi, mis on omavahel ühendatud kuldset värvi ketiga. Käiseotstel on mansett kahe väikese vorminööbiga.

  (2) Politseikindrali, politseikindralinspektori, politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku õhtuvormi kuue varrukatel on sinisel taustal kolm kuldset paela (kuldne, sinine, kuldne, sinine, kuldne) ja väike politseivapp tammelehtede vahel. Kuuel on esindusõlakud «kolmenööripunutis» (lisa 2) ja kuue krae mõlemal nurgal on § 41 lõikes 1 kirjeldatud ilustus.

  (3) Politseikapteni, politseileitnandi, vanemkomissari, komissari ja ülemveebli teenistusastmega politseiametniku õhtuvormi kuue varrukatel on sinisel taustal kaks kuldset paela (kuldne, sinine, kuldne) ja väike politseivapp tammelehtede vahel. Kuuel on esindusõlakud «kahenööripunutis» (lisa 2) ja kuue krae mõlemal nurgal on § 42 lõikes 2 kirjeldatud ilustus.

  (4) Ülemkonstaabli, üleminspektori, vanemveebli, vanemkonstaabli, vaneminspektori, veebli, konstaabli, inspektori, vanemmadruse, nooremkonstaabli ja nooreminspektori teenistusastmega politseiametniku õhtuvormi kuue varrukatel on sinisel taustal üks kuldne pael (kuldne, sinine) ja väike politseivapp tammelehtede vahel. Kuuel on esindusõlakud «ühenööripunutis» (lisa 2).

§ 31.  Õhtuvormi püksid

  (1) Õhtuvormi püksid on õhtuvormi kuuega samast materjalist, taskuteta, sirged frakipüksid.

  (2) Politseikindrali, politseikindralinspektori ja politseikoloneli teenistusastmega politseiametniku pükstel on 30 mm laiused sinist värvi lampassid.

§ 32.  Õhtuvormi seelik

  Õhtuvormi seelik on õhtuvormi kuuega samast materjalist, sirgelõikeline ja kaetud voldiga. Seeliku allääre kõrgus maast on 15–20 cm.

§ 33.  Õhtuvormi vest

  Õhtuvormi vest on musta või valget värvi, õhtuvormi kuuega samast materjalist, kahe taskuga ja eest nelja väikese vorminööbiga nööbitav frakivest.

§ 34.  Õhtuvormi särk

  (1) Meeste õhtuvormi särk on fraki särk.

  (2) Naiste õhtuvormi pluus on valge, väikese ümarate nurkadega kraega, nelja nöörvoldiga kummalgi hõlmal.

§ 35.  Õhtuvormi kaelaside

  (1) Meeste õhtuvormi kaelaside on valge või must kikilips.

  (2) Naiste õhtuvormi kaelaside on must ristlips.

§ 36.  Õhtuvormi kingad

  (1) Meeste õhtuvormi kingad on mustast lakknahast.

  (2) Naiste õhtuvormi kingad on mustast nahast kinnised kingad.

3. peatükk VORMIRIIETUSEL KASUTATAVAD ERALDUSMÄRGID 

§ 37.  Vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid

  (1) Vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid on:
  1) teenistusastme tunnused;
  2) varrukaembleem;
  3) politseivapp;
  4) mütsimärk;
  5) vapilõvi;
  6) ilustused;
  7) nimesilt;
  8) identifitseerimissilt;
  9) sõna POLITSEI;
  10) vorminööbid;
  11) riigitunnus;
  12) funktsiooniembleem.

  (2) «Politsei ja piirivalve seaduse» § 371 lõike 4 alusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud ametikohtadel töötavad teenistujad võivad vormiriietusel kanda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3, 4, 5, 7, 9, 10 ja 12 loetletud eraldusmärke.

§ 38.  Teenistusastme tunnused

  (1) Teenistusastme tunnused on vastavalt teenistusastmele õlakukattel või varrukal kantavad väike riigivapp (edaspidi riigivapp), väike tammepärg, paelad, üks või mitu tärni ja tähte ning K-täht.

  (2) Riigivappi ümbritseb ringikujuliselt tikitud või stantsitud kulla värvi tammelehtedest pärg. Riigivapi kõrgus on 28 mm ja laius 32 mm.

  (3) Väike tammepärg on tikitud või stantsitud kulla värvi tammelehtedest pärg, mille kõrgus on 44 mm ja laius 11 mm.

  (4) Pael on kulla värvi ja kahe erineva laiusega. Paelte laiused on vastavalt 15 mm ja 8 mm.

  (5) Tärn on tikitud või kollasest metallist stantsitud ning selle keskosas on risti kujutis. Tärnide läbimõõt diagonaalis on vastavalt 25 mm, 22 mm ning 14 mm.

  (6) Täht on tikitud või kollasest metallist stantsitud võrdhaarsete külgedega viisnurk, mille keskkoha ja tipu vaheline kaugus on 12 mm.

  (7) K-tähe kujutis on tikitud või stantsitud kollasest metallist, mille kõrgus on 25 mm ja laius 18 mm.

  (8) Vormiriietuse õlakul kantakse riidest õlakukatet, mille pikkus on 110 mm ja laius 50 mm. Politseikindrali teenistusastmega politseiametniku õlakukatte pikkus on 120 mm. Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku õlakukatte keskosa on sinine 35 mm laiune triip. Politseikoloneli teenistusastmega politseiametniku õlakukatte külgserv on ääristatud 2 mm laiuse sinise kandiga. Sinise triibu ja kandi värvus vastab käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud värvusele.

  (9) Politseiametnikud v.a käesoleva paragrahvi punktides 10 ja 11 nimetatud politseiametnikud, kannavad vastavalt teenistusastmele õlakukattel järgmisi teenistusastme tunnuseid (lisa 3):
  1) politseikindral – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja kolm 25 mm tärni. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 50 mm, 76 mm ja 102 mm;
  2) politseikindralinspektor – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja kaks 25 mm tärni. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 50 mm ja 76 mm;
  3) politseikolonel – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja kolm 22 mm tärni. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 45 mm, 70 mm ja 95 mm;
  4) politseikolonelleitnant – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja kaks 22 mm tärni. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 45 mm ja 70 mm;
  5) politseimajor – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja üks 22 mm tärn. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on 45 mm;
  6) politseikapten – neli 22 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 22 mm, 44 mm, 66 mm ja 88 mm;
  7) politseileitnant – kolm 22 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 22 mm, 44 mm ja 66 mm;
  8) vanemkomissar – kaks 22 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 22 mm ja 44 mm;
  9) komissar – üks 22 mm tärn. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on 22 mm;
  10) ülemkonstaabel, üleminspektor – neli 14 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärnide keskkohani on vastavalt 22 mm, 44 mm, 66 mm ja 88 mm;
  11) vanemkonstaabel, vaneminspektor – kolm 14 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärnide keskkohani on vastavalt 22 mm, 44 mm ja 66 mm;
  12) konstaabel, inspektor – kaks 14 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 22 mm ja 44 mm;
  13) nooremkonstaabel, nooreminspektor – üks 14 mm tärn. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on 22 mm.

  (10) Politseiametnik, kellele on antud politseikoloneli, politseikolonelleitnandi või politseimajori teenistusaste ja keda ei ole politseiasutuses nimetatud juhi ametikohale või kes on nimetatud muule valitsusasutuse ametniku ametikohale või on määratud ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, kannab vormiriietuse õlakukattel järgmisi teenistusastmele vastavaid teenistusastme tunnuseid (lisa 4):
  1) politseikolonel – väike tammepärg ja kolm 22 mm tärni. Väikese tammepärja allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 37 mm, 66 mm ja 95 mm. Õlakukate on vormiriietusega sama värvi;
  2) politseikolonelleitnant – väike tammepärg ja kaks 22 mm tärni. Väikese tammepärja allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 37 mm ja 66 mm;
  3) politseimajor – väike tammepärg ja üks 22 mm tärn. Väikese tammepärja allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on 37 mm.

  (11) Piirivalvelaeval teenivad politseiametnikud kannavad õlakukattel või vormikuue varrukal vastavalt teenistusastmele järgmisi teenistusastme tunnuseid (lisa 5):
  1) politseimajor – kaks paela ja rõngasaasaga pael. Paelte laius on 15 mm. Rõngasaasaga paela rõngasaasa välisläbimõõt on 45 mm. Paelte vaheline kaugus on 3 mm. Õlakukattel oleva alumise paela kaugus õlakukatte alumisest äärest paela alumise ääreni on 3 mm, varrukal oleva alumise paela kaugus varruka alumisest äärest paela alumise ääreni on 70 mm ning paelte pikkus on võrdne varruka ümbermõõduga;
  2) politseikapten – kaks paela ja rõngasaasaga pael. Alumise paela laius on 15 mm, selle kohal on 8 mm pael ja 15 mm rõngasaaspael. Paelte vaheline kaugus on 3 mm. Õlakukattel oleva alumise paela kaugus õlakukatte alumisest äärest paela alumise ääreni on 12 mm, varrukal oleva alumise paela kaugus varruka alumisest äärest paela alumise ääreni on 70 mm ning paelte pikkus on võrdne varruka ümbermõõduga;
  3) politseileitnant – pael ja rõngasaasaga pael. Alumise paela laius on 15 mm ja selle kohal on 15 mm rõngasaaspael. Paelte vaheline kaugus on 3 mm. Õlakukattel oleva alumise paela kaugus õlakukatte alumisest äärest paela alumise ääreni on 12 mm, varrukal oleva alumise paela kaugus varruka alumisest äärest paela alumise ääreni on 70 mm ning paelte pikkus on võrdne varruka ümbermõõduga;
  4) vanemkomissar – pael ja rõngasaasaga pael. Alumise paela laius on 8 mm ja selle kohal on 15 mm rõngasaaspael. Paelte vaheline kaugus on 3 mm. Õlakukattel oleva alumise paela kaugus õlakukatte alumisest äärest paela alumise ääreni on 12 mm, varrukal oleva alumise paela kaugus varruka alumisest äärest paela alumise ääreni on 70 mm ning paelte pikkus on võrdne varruka ümbermõõduga;
  5) ülemveebel – kolm tähte ning 6 mm laiusest paelast sarikas ja rombaasne sarikas. Kahe tähe kaugus õlakukatte alumisest äärest tähe keskkohani on 17 mm. Kolmas täht asetseb kahe alumise tähe kohal, sarika ja rombaasse sarika teravikuga ühel joonel. Kolmanda tähe kaugus õlakukatte alumisest äärest tähe keskkohani on 36 mm. Tähtede kohal on sarikas ja rombaasne sarikas. Sarika ja rombaasse sarika vaheline kaugus on 2 mm, haarade vaheline nurk on 80 kraadi ning sarika ning rombaasse sarika haarad on paralleelsed. Sarika ja rombaasse sarika teravikud on suunatud õlakukatte ülemise ääre poole. Rombaasse sarika kaugus õlakukatte alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 74 mm. Varrukal oleva sarika ja rombaasse sarika teravikud on suunatud varrukakaareõmbluse poole. Varrukal olevate tähtede kaugus varruka alumisest äärest tähtede keskkohtadeni on kahel alumisel tähel 76 mm ja kolmandal tähel 106 mm ning varrukal oleva rombaasse sarika kaugus varruka alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 159 mm;
  6) vanemveebel – kolm tähte ja 6 mm laiusest paelast rombaasne sarikas. Tähtede asetus on sama, mis ülemveebli õlakukattel. Tähtede kohal on rombaasne sarikas, mille teravik on suunatud õlakukatte ülemise ääre poole ning mille kaugus õlakukatte alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 62 mm. Varrukal oleva rombaasse sarika teravik on suunatud varrukakaareõmbluse poole. Varrukal olevate tähtede kaugus varruka alumisest äärest tähtede keskkohtadeni on kahel alumisel tähel 76 mm ja kolmandal tähel 106 mm ning varrukal oleva rombaasse sarika kaugus varruka alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 146 mm;
  7) veebel – kaks tähte ja 6 mm laiusest paelast rombaasne sarikas. Tähtede kaugus õlakukatte alumisest äärest tähe keskkohani on 17 mm. Tähtede kohal on rombaasne sarikas, mille asetus õlakukattel on sama mis vanemveebli õlakukattel. Varrukal oleva rombaasse sarika teravik on suunatud varrukakaareõmbluse poole. Varrukal olevate tähtede kaugus varruka alumisest äärest tähtede keskkohtadeni on 76 mm ning varrukal oleva rombaasse sarika kaugus varruka alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 146 mm;
  8) vanemmadrus – 6 mm laiusest paelast sarikas, mille kaugus õlakukatte alumisest äärest sarika haarade vahelise sisenurga tipuni on 62 mm. Varrukal oleva sarika teravik on suunatud varrukakaareõmbluse poole ning sarika kaugus varruka alumisest äärest haarade vahelise sisenurga tipuni on 146 mm.

  (12) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega päevases õppevormis keskhariduse baasil kutseharidust ja rakenduskõrgharidust omandav kadett kannab esimesel õpinguaastal õlakukattel kollasest metallist K-tähe kujutist, mille kõrgus on 25 mm ja laius 18 mm. K-tähe allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Teisel, kolmandal ja neljandal õpinguaastal lisandub kadeti õlakukattele üks 14 mm tärn, mille kaugused õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 44 mm, 66 mm ja 88 mm (lisa 6).

§ 39.  Varrukaembleem ja politseivapp

  (1) Varrukaembleem koosneb politseivapist ja sõnast POLITSEI.

  (2) Varrukaembleem on sinist värvi (värvus 18-4252 TP BLUE ASTER) ja selle mõõtmed on 103×85 mm (lisa 7). Politseivapp on 80 mm kõrgune ja 65 mm laiune sinise vapikilbiga, millel on hõbedane püstine lõvi, esikäppade vahel väike riigivapp.

  (3) Embleemi ääristus on hõbedane. Kilbi kohal on 20 mm kõrgune hõbedase ääristusega poolkaar, mille sinisel taustal on hõbedaste 10 mm kõrguste trükitähtedega sõna POLITSEI.

  (4) Varrukaembleem kinnitatakse vasaku varruka välisküljele 40 mm õlaõmblusest allapoole.

§ 40.  Mütsimärk ja vapilõvi

  (1) Mütsimärk kujutab 40 mm kõrgust emailitud politseivappi, millel on sinine (värvus 18-4252 TP BLUE ASTER) vapikilp. Politseivappi ümbritseb kollasest metallist stantsitud tammepärg, mille moodustavad vapi tipu all kaks risti asetsevat tammelehte ning vapi külgedel kummalgi pool kolm lehepaari. Mütsimärgi kõrgus on 60 mm (lisa 8).

  (2) Vapilõvi on hõbedane, püstine, esikäppade vahel väike riigivapp. Vapilõvi kõrgus on 36 mm (lisa 9).

§ 41.  Ilustused

  (1) Tammelehtedega ümbritsetud mõõga kujuline kuldniidiga tikitud kraeilustus (värvus S1-5) kinnitatakse kraenurgale, mõõgateravik ülespoole, pikim tammeleht jääb krae välimise ääre poole (lisa 1). Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku kraeilustus on tikitud sinist (värvus 18-4252 TP BLUE ASTER) värvi alusele mõõtudega 80×40 mm.

  (2) Kahest tammelehest koosnev kuldniidiga tikitud kraeilustus (värvus S1-5) kinnitatakse kraenurgale, pikem tammeleht jääb krae välimise ääre poole (lisa 1).

§ 42.  Nimesilt ja identifitseerimissilt

  (1) Vormiriietusel kantavad nimesilt ja identifitseerimissilt on mõõtmetega 30×90 mm, sinised (värvus 18-4252 TP BLUE ASTER), hõbedase ääristusega ja takjapaelaga kinnituvad. Nimesildile on hõbedaste trükitähtedega tikitud politseiametniku ees- ja perekonnanimi, tähe kõrgus 10 mm. Identifitseerimissildile on hõbedase niidiga tikitud numbrikombinatsioon, numbri kõrgus 10 mm.

  (2) Eriüksuse identifitseerimissilt on mõõtmetega 75×95 mm, must (värvus Pantone Process Black C), musta ääristusega ja takjapaelaga kinnituv. Eriüksuse identifitseerimissildile on kollaste (värvus Pantone 116 C) numbritega tikitud politseiametniku identifitseerimisnumber, numbri mõõtmed 60×35 mm. Eriüksuse identifitseerimissilt kinnitatakse eriüksuse vormiriietuse vasaku varruka välisküljele vahetult funktsiooniembleemi alla.

  (3) Identifitseerimissildile kantav numbrikombinatsioon määratakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kehtestatud korra alusel.

§ 43.  Sõna POLITSEI

  (1) Sõna POLITSEI on hõbedane ja trükitähtedega (Font Swiss 911 Xcm BT).

  (2) Särgi rinna piirkonnas ja mütsil on sõna POLITSEI, mille tähe kõrgus on 32 mm ja tähejoone paksus 6 mm (Font Swiss 911 Xcm BT 110).

  (3) Sõna suurus muul vormiriietuse esemel on 50×125 mm, sellest hõbedane ääristus 5 mm, sõna on sinisel põhjal, tähe kõrgus 32 mm, tähejoone paksus 6 mm.

  (4) Sõna suurus vormiriietuse seljaosal on 100×255 mm (Font Swiss 911 Xcm 250), sellest hõbedane ääristus 5 mm, sõna on sinisel põhjal, tähe kõrgus 70 mm, tähejoone paksus 13 mm.

§ 44.  Vorminööbid

  Vorminööbid on kuldsest metallist, kolme lõvi kujutisega. Suure vorminööbi läbimõõt on 20 mm, väikese vorminööbi läbimõõt on 14 mm (lisa 10).

§ 45.  Riigitunnus

  (1) Riigitunnus on vormiriietuse kangale tikitud Eesti riigilipu kujutis (värvus: sinine 18-4252 TP BLUE ASTER, must 19-4205 TP PHANTOM ja valge 11-0601 TP BRIGHT WHITE), mille all on sõna «ESTONIA» tähekõrgusega 6 mm, tähejoone paksusega 1 mm (värvus 11-0601 TP BRIGHT WHITE). Riigitunnuse pikkus on 53 mm ja laius 65 mm (lisa 11). Riigitunnus kinnitatakse vormiriietuse vasaku varruka välisküljele varrukaembleemi alla.

  (2) Riigitunnuse kasutamise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

§ 46.  Funktsiooniembleem

  (1) Funktsiooniembleem on varrukaembleem, mis näitab politseiametniku või «Politsei ja piirivalveseaduse» § 371 lõikes 2 nimetatud politseiasutuse teenistuja teenistusvaldkonda. Funktsiooniembleem kinnitatakse vormiriietuse parema varruka välisküljele 40 mm õlaõmblusest allapoole kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Eriüksuse funktsiooniembleem on 90 mm kõrgune ja 75 mm laiune mustal taustal kollane K-tähe kujutis, mille sisse on kujundatud välgunool (lisa 12). K-tähe kõrgus koos sissekujundatud välgunoolega on 55 mm ja laius 60 mm. Embleemi ülaservas on kollaste kirjatähtedega sõna «komando». Sõna pikkus on 60 mm ja tähtede kõrgus on 7 mm. Embleemi ääristus on must. Embleemi värvid on: kollane (värvus 14-0850 TP DAFODIL) ja must. Funktsiooniembleem kinnitatakse eriüksuse eririietuse vasaku varruka välisküljele 40 mm õlaõmblusest allapoole.

  (3) Piirivalveosakonna ja piirivalvebüroode politseiametnike funktsiooniembleem kujutab alt teravnevat vapikilpi, mille kohal on poolkaares kollaste (värvus 13-0858 Vibrant Yellow) tähtedega sõna «PIIRIVALVE». Embleemi taust on vormiriidega sama värvi, ääristus kollane (värvus 13-0858 Vibrant Yellow). Kilbi keskel on piirivalvetunnus järgmistes värvides: Eesti lipu värvides (värvus Pantone Textile sinine 18-4252 TP BLUE ASTER, must 19-4205 TP PHANTOM ja valge 11-0601 TP BRIGHT WHITE) piiripost ja mõõka hoidev valge (värvus 11-0601 TP BRIGHT WHITE) põhjakotkas, mida ümbritseb kollast (värvus 13-0858 Vibrant Yellow) värvi tammelehtedest pärg. Embleem on mõõtudega 75×100 mm (lisa 13).

  (4) Migratsioonijärelevalveametniku funktsiooniembleem kujutab alt teravnevat kollast värvi (Pantone Textile 1999. aasta kataloogi värvus 13-0858 Vibrant Yellow) vapikilpi, mille taustal on kolm sinist värvi (värvus 18-4244 Directoire Blue) sammuvat ja otsavaatavat lõvi. Lõvide suu ja küünised on punast värvi (värvus 18-1667 Fiery Red). Lõvide kohal on kõrgeima lõvi käppade tasandil algav ning lõppev embleemi keskosas nurga moodustav sinist värvi (värvus Pantone Textile 18-4244 Directoire Blue) kaar. Embleemi kõrgus on 77 mm ja laius 65 mm (lisa 14).

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47.  Üleminekuperioodi kehtestamine

  (1) Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määruses nr 160 «Politseivormiriietuse kirjeldus» ja siseministri 27. juuni 2007. a määruses nr 48 «Piirivalveametnike ning piirivalvekadettide vormiriietuse ja piirivalve auastmetunnuste kirjeldus» kirjeldatud vormiesemeid võib kanda kuni laovarude lõppemiseni või nende kandmiskõlbmatuks muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 31. detsembrini.

  (2) Siseministri 27. juuni 2007. a määruses nr 48 «Piirivalveametnike ning piirivalvekadettide vormiriietuse ja piirivalve auastmetunnuste kirjeldus» kirjeldatud vormiriietusel võib selle vormiriietusega sama värvi õlakukattel kanda käesoleva määruse §-s 37 kirjeldatud teenistusastmete tunnuseid kuni 2012. aasta 31. detsembrini.

  (3) Kuni 2010. aasta 30. juunini võivad politseiametnikud kanda vormiriietuse õlakutel ja õlakukatetel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrustes kirjeldatud eraldusmärke ja auastmetunnuseid, mis vastavad politseiametniku või piirivalveametniku viimasele ametiastmele või auastmele enne käesoleva määruse jõustumist.

  (4) Siseministri 25. mai 2006. a määruses nr 31 «Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kinnipidamise õigust omavate ametnike ja väljasaatmiskeskuse ametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord» kirjeldatud vormiesemeid võib kanda kuni laovarude lõppemiseni või nende kandmiskõlbmatuks muutumiseni, aga mitte kauem kui 2012. aasta 31. detsembrini.

§ 48.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Siseministri 25. mai 2006. a määrus nr 31 «Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kinnipidamise õigust omavate ametnike ja väljasaatmiskeskuse ametnike vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord» (RTL 2006, 45, 796; 2007, 45, 772) ja 27. juuni 2007. a määrus nr 48 «Piirivalveametnike ning piirivalvekadettide vormiriietuse ja piirivalve auastmetunnuste kirjeldus» (RTL 2007, 56, 1006; 2009, 19, 243) tunnistatakse kehtetuks.

§ 49.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 22.12.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-06277.

Marko POMERANTS
Minister

Märt KRAFT
Kantsler

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4 

Lisa 5 

Lisa 6 

Lisa 7 

Lisa 8 

Lisa 9 

Lisa 10 

Lisa 11 

Lisa 12 

Lisa 13 

Lisa 14 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json