Teksti suurus:

Tervisekaitsenõuded mineraalveele

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2019
Avaldamismärge:

Tervisekaitsenõuded mineraalveele

Vastu võetud 22.06.2004 nr 83
RTL 2004, 90, 1412
jõustumine 09.07.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.12.2009RTL 2009, 96, 143701.01.2010

Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Rakendusala

 (1) Määrusega kehtestatakse nõuded looduslikule mineraalveele, selle tunnustamisele ja käitlemisele.

 (2) Allikaveele, mida kasutatakse joogiks, kohaldatakse «Veeseaduse» alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõudeid ning käesoleva määrusega kehtestatud erinõudeid allikavee töötlemisele, veevõtuseadmetele, märgistamisele ja mikrobioloogilistele nõuetele.

 (3) Määrust ei kohaldata looduslikule mineraalveele:
 1) mis on ravim «Ravimiseaduse» tähenduses;
 2) mida kasutatakse ravieesmärgil termaal- või mineraalveebasseinis või
 3) mida eksporditakse kolmandatesse riikidesse.

2. peatükk LOODUSLIK MINERAALVESI 

§ 2. Loodusliku mineraalvee hindamine ja tunnustamine

 (1) Looduslikku mineraalvett võib turustada, kui liikmesriigi maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena. Terviseamet tunnustab Eestis loodusliku mineraalvee nõuetekohasust käesoleva määruse § 3 sätete kohaselt.
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Looduslik mineraalvesi, mis on ammutatud ühendusevälise riigi maapõuest ja ühendusse imporditud, peab olema vähemalt ühe liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena.

 (3) Liikmesriigi vastutav asutus võib lõikes 2 nimetatud looduslikku mineraalvett tunnustada üksnes juhul, kui selle vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et:
 1) vesi vastab looduslikule mineraalveele §-s 3 esitatud nõuetele;
 2) allika ja veevõtukoha reostusohu eest kaitstuse, veevõtuseadmete paigalduse ja kasutamistingimuste ning hügieeninõuete täitmist puudutavate sätete kohaldamist kontrollitakse regulaarselt.

 (4) Lõikes 3 nimetatud tõendamise kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat, kuid loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud samas lõikes esitatud nõuete täitmist.

 (5) Terviseamet põhjendab tunnustamist, avalikustab selle põhjenduse veebilehel ning teavitab Euroopa Komisjoni kehtiva korra kohaselt igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest ja selle tühistamisest.
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Liikmesriikide poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu, sealhulgas liikmesriikide poolt tunnustatud kolmandate riikide looduslikud mineraalveed, avaldatakse Euroopa Ühenduse Teataja veebilehel.

 (7) Terviseameti poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu ja viide lõikes 6 nimetatud loetelule avaldatakse Terviseameti kodulehel. Samas avaldatakse ka andmed loodusliku mineraalvee tunnustamise tühistamise kohta.
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]

§ 3. Loodusliku mineraalvee koostis ja omadused

 (1) Looduslik mineraalvesi käesoleva määruse tähenduses on joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub saastumise eest kaitstud allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või kunstlikult kasutatavaks muudetud veevõtukoha kaudu.

 (2) Looduslik mineraalvesi on tavalisest joogiveest selgelt eristatav:
 1) koostise järgi ning iseloomuliku mineraalainete, mikroelementide või muude koostisosade sisalduse poolest ning kus kohane ka erilise toime alusel;
 2) loodusliku puhtuse järgi ja
 3) omaduste stabiilsena püsimise alusel tänu vee maa-aluse päritolule ja igasuguse reostusohu eest kaitstusele.

 (3) Loodusliku mineraalvee omadused, mille järgi võib vett pidada tervisele kasulikuks, peavad olema hinnatud:
 1) võttes aluseks geoloogilised ja hüdroloogilised, füüsikalised, keemilised ja füüsikalis-keemilised, mikrobioloogilised ja vajadusel farmakoloogilised, füsioloogilised ja kliinilised seisukohad;
 2) vastavalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 kuni 4 sätestatud geoloogiliste ja hüdroloogiliste, füüsikaliste, keemiliste ja füüsikalis-keemiliste uuringute nõuetele, veevõtukohas tehtavate mikrobioloogiliste analüüside kriteeriumidele, vajadusel ka farmakoloogilistele, füsioloogilistele ja kliinilistele nõuetele;
 3) vastavalt vastutava asutuse poolt heakskiidetud teaduslikele meetoditele.

 (4) Kui veel on koostisomadused, mille alusel see on tunnistatud vee päritolu liikmesriigis looduslikuks mineraalveeks ning kui veevõtukohas ja pärast villimist on loodusliku mineraalvee kuivainete sisaldus vähemalt 1000 mg/kg või vaba süsihappegaasi sisaldus vähemalt 250 mg/kg, siis ei ole vaja nõuda loodusliku mineraalvee omaduste hindamiseks lõike 3 punktis 1 nimetatud farmakoloogilisi, füsioloogilisi ja kliinilisi analüüse.

 (5) Loodusliku mineraalvee koostis, temperatuur ja muud olulised omadused peavad jääma mineraalvee ammutamise käigus stabiilseks loomulike kõrvalekallete piirides. Neid omadusi ei tohi mõjutada voolukiiruse muutumine.

 (6) Loodusliku mineraalvee tavapäraseks eluvõimeliste mikroorganismide hulgaks veevõtukohas loetakse vee eluvõimeliste mikroorganismide hulka, mis on püsiv enne vee mis tahes töötlemist. Eluvõimeliste mikroorganismide kvantitatiivset ja kvalitatiivset koostist, mida vee tunnustamisel arvestatakse, tuleb perioodiliselt kontrollida.

 (7) Loodusliku mineraalvee koostise komponendid, mis võivad kujutada ohtu tervisele, peavad jääma määruse lisas 1 lubatud sisalduse piiridesse, arvestades analüütilisi parameetreid ning komponentide märgistamise nõudeid.

 (8) Määruse lisas 1 nimetatud komponendid peavad vees looduslikult esinema ning ei tohi pärit olla saasteallikast.

§ 4. Loodusliku mineraalvee kindlakstegemise nõuded

 (1) Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute kohta peavad olema järgmised andmed:
 1) veehaarde täpne asukoht koos viitega selle kõrgusele merepinnast kaardil, mille mõõtkava ei ületa 1:1000;
 2) detailne aruanne geoloogilisest ehitusest ja tekkest;
 3) hüdrogeoloogilise kihi stratigraafia;
 4) veehaardes tehtavate toimingute kirjeldus;
 5) piirkonna sanitaarkaitseala piiritlemine või muud meetmed allika kaitsmiseks reostuse eest.

 (2) Füüsikaliste ja keemiliste uuringute alusel tehakse kindlaks:
 1) allika tootlikkus;
 2) veetemperatuur ja õhutemperatuur veevõtukohas;
 3) maa-ala geoloogilise ehituse ja vees olevate mineraalainete liigi ja tüübi seos;
 4) kuivainete sisaldus 180 ºC ja 260 ºC juures;
 5) elektrijuhtivus või elektritakistus koos kindlaksmääratud mõõtmistemperatuuriga;
 6) vesinikioonide kontsentratsioon (pH);
 7) anioonid ja katioonid;
 8) ioniseerimata elemendid;
 9) mikroelemendid;
 10) radioaktiivsuse näitajad veevõtukohas;
 11) vajaduse korral vee, hapniku (16O–18O) ja vesiniku (prootium, deuteerium, triitium) komponentide suhtelised isotooptasemed;
 12) vee teatavate komponentide toksilisus, võttes arvesse nendele kehtestatud piirsisaldust.

 (3) Veevõtukohast võetud vee mikrobioloogiliste analüüside andmed peavad sisaldama:
 1) tõestust patogeensete mikroorganismide ja parasiitide puudumise kohta;
 2) fekaalset reostust iseloomustavate eluvõimeliste mikroorganismide kvantitatiivseid näitajaid – Escherichia coli ja coli-laadsete bakterite puudumine 250 milliliitris looduslikus mineraalvees 37 ºC ja 44,5 ºC juures; fekaalsete streptokokkide puudumine 250 milliliitris; sulfitredutseerivate anaeroobide (koos eostega) puudumine 50 milliliitris ja Pseudomonas aeruginosa puudumine 250 milliliitris;
 3) eluvõimeliste mikroorganismide koguhulga näitajaid ühes milliliitris vees 20–22 ºC juures 72 tunni jooksul agar-agaril või agari ja želatiini segul ning 37 ºC juures 24 tunni jooksul agar-agaril.

 (4) Kliiniliste ja farmakoloogiliste analüüsidele esitatakse järgmised nõuded:
 1) analüüsid tuleb teha teaduslikult tunnustatud meetoditega, mis on kohased ja võimaldavad välja selgitada loodusliku mineraalvee erilisi omadusi ja inimesele avaldatavat mõju nagu diurees, mao- ja soolefunktsioonid, mineraalainete puuduse kompenseerimine;
 2) vajaduse korral võib punktis 1 nimetatud analüüsid asendada piisava hulga asjakohaste kliiniliste uuringutega tingimusel, et nendega tagatakse samaväärsed tulemused kui kliiniliste analüüsidega.

§ 5. Veevõtukohale, võtuseadmetele ja nende kasutamisele esitatavad nõuded

 (1) Loodusliku mineraalvee allikas võetakse kasutusele pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et vesi vastab § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

 (2) Veevõtuseadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et vältida kõiki saastumisvõimalusi ja säilitada nõuetele vastavad omadused, mis veel on veevõtukohas.

 (3) Lõikes 2 nimetatud nõuete täitmiseks tuleb täita järgmisi tingimusi:
 1) allikas ja veevõtukoht peab olema kaitstud reostumise eest;
 2) puurkaev, torustikud ja mahutid peavad olema veele sobivatest materjalidest ja ehitatud nii, et vältida loodusliku mineraalvee keemilisi, füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi muutusi;
 3) veevõtuseadmete ekspluatatsiooni tingimused, eriti aga seadmete pesemine ja vee villimine, peab vastama hügieeninõuetele. Eelkõige tuleb mahuteid valmistada ja hooldada viisil, mis hoiab ära kahjuliku mõju loodusliku mineraalvee mikrobioloogilistele ja keemilistele omadustele.

 (4) Kui puurkaevu kasutamisel avastatakse, et looduslik mineraalvesi on reostunud ja ei vasta kehtestatud mikrobioloogilistele nõuetele, peab allikat kasutav isik viivitamatult peatama villimise ja kõik teised toimingud kuni reostus ja selle põhjus on kõrvaldatud ning vesi vastab §-s 7 esitatud mikrobioloogilistele nõuetele.

§ 6. Looduslikust mineraalveest ebasoovitavate komponentide eraldamise, osooniga rikastatud õhuga töötlemise ja süsihappegaasiga rikastamise nõuded

 (1) Allikast saadud looduslikku mineraalvett on keelatud töödelda, välja arvatud juhtudel, kui töötlemine ei muuda vee koostist oluliste komponentide suhtes, mis annavad veele tema iseloomulikud omadused:
 1) vee ebastabiilsete elementide nagu raua- ja väävliühendite eraldamine filtrimise või dekanteerimise teel, millele võib eelneda hapnikuga töötlemine;
 2) raua-, mangaani- ja väävliühendite ning arseeni eraldamine teatud looduslikust mineraalveest osooniga rikastatud õhuga töötlemise teel, kui sellest teatatakse eelnevalt Terviseametile, kes hindab, kas niisugune töötlemine on vajalik;
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]
 3) lisaks punktides 1 ja 2 kindlaksmääratud ebasoovitavate komponentide eraldamisele ka muude komponentide suhtes, kui töötlemisest, teatatakse Terviseametile, kes seda kontrollivad;
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]
 4) vaba süsinikdioksiidi täielikuks või osaliseks kõrvaldamiseks üksnes füüsikaliste meetoditega.

 (2) Loodusliku mineraalvee töötlemine osooniga rikastatud õhuga peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) oluliste komponentide sisaldus loodusliku mineraalvee koostises ei muutu;
 2) enne töötlemist vastab looduslik mineraalvesi § 7 lõigetes 1 kuni 4 esitatud mikrobioloogilistele nõuetele;
 3) töötlus ei tohi põhjustada jääkide teket, mille sisaldus ületab määruse lisas 2 lubatud piirsisalduse ja võib kujutada riski tervisele;
 4) ettevõtja rakendab abinõud, millega tagab tõhusa ja ohutu töötluse ning võimaldab Terviseametil seda kontrollida.
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Loodusliku mineraalvee töötlemisest osooniga rikastatud õhuga teatatakse eelnevalt Terviseametile, kes tagavad, et:
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]
 1) raua, mangaani, väävli ja arseeni eraldamiseks on niisugune töötlemine vajalik ja
 2) ettevõtja rakendab abinõud, millega tagab tõhusa ja ohutu töötluse ning võimaldab Terviseametil seda kontrollida.
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Looduslikule mineraalveele, nagu see veevõtukohas on, võib lisada ainult süsinikdioksiidi tema loodusliku taseme taastamiseks või suurendamiseks.

 (5) Loodusliku mineraalvee desinfitseeriv töötlemine mis tahes vahenditega ja, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, veele bakteriostaatilise aine lisamine või mis tahes muul viisil töötlemine, mis tõenäoliselt muudab loodusliku mineraalvee eluvõimeliste kolooniate arvu, on keelatud.

 (6) Lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei kehti karastusjookide valmistamisel loodusliku mineraalvee kasutamise kohta.

§ 7. Mikrobioloogilised nõuded

 (1) Loodusliku mineraalvee eluvõimeliste mikroorganismide hulk veevõtukohas peab tõendama, et veevõtukoht on kaitstud igasuguse saastuse eest ning nende hulk ühes milliliitris vees määratakse kindlaks:
 1) 20 kuni 22 ºC juures 72 tunni jooksul agar-agaril või agar-želatiini segul;
 2) 37 ºC juures 24 tunni jooksul agar-agaril;
 3) hiljemalt 12 tundi pärast villimist, säilitades vett kogu selle 12-tunnise ajavahemiku jooksul temperatuuril 4 ºC ± 1 ºC.

 (2) Veevõtukohas võib tavaliselt looduslikus mineraalvees olla eluvõimeliste mikroorganismide hulk kuni:
 1) 20 kolooniat ühe milliliitri kohta 20–22 ºC juures 72 tunni jooksul;
 2) 5 kolooniat ühe milliliitri kohta 37 ºC juures 24 tunni jooksul, arvestades, et need on sihtarvud ja mitte maksimaalselt lubatud kontsentratsioonid.

 (3) Pärast villimist võib mikroorganismide hulk veevõtukohas olla kuni:
 1) 100 kolooniat ühe milliliitri kohta 20–22 ºC juures agar-agaril või agari ja želatiini segul 72 tunni jooksul;
 2) 20 kolooniat ühe milliliitri kohta 37 ºC juures agar-agaril 24 tunni jooksul.

 (4) Looduslikus mineraalvees ei tohi olla:
 1) parasiite ja patogeenseid mikroorganisme;
 2) Escherichia coli ja coli -laadseid baktereid ning fekaalseid streptokokke üheski 250 ml uuritud proovis;
 3) sulfitredutseerivaid anaeroobe ja nende eoseid üheski 50 ml uuritud proovis;
 4) Pseudomonas aeruginosa’t üheski 250 ml uuritud proovis.

 (5) Looduslikus mineraalvees võib olla üksnes veevõtukohas algselt esinenud mikroorganisme ja nende tavapärasest kasvust tulenevaid eluvõimelisi mikroorganisme.

 (6) Looduslikul mineraalveel ei tohi olla mingeid organoleptilisi puudusi.

§ 8. Nõuded villimisele, pakendamisele ja veole

 (1) Loodusliku mineraalvee vedu on lubatud üksnes tarbijale ettenähtud müügipakendites.

 (2) Loodusliku mineraalvee villimiseks ja pakendamiseks kasutatavatel müügipakenditel peavad olema asjakohased sulgemisvahendid igasuguse võltsimise ja saastumise vältimiseks.

§ 9. Nõuded märgistamisele

 (1) Loodusliku mineraalvee müügipakendil kasutatakse müüginimetust «looduslik mineraalvesi» või efervestsentsete ehk kihisevate looduslike mineraalvete korral vajadusel ka nimetusi:
 1) «looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi»;
 2) «allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi»;
 3) «karboniseeritud looduslik mineraalvesi».

 (2) Lõikes 1 nimetatud efervestsentsed looduslikud mineraalveed, mis veevõtukohas ning pärast villimist tavapärasel temperatuuril ja rõhul iseenesest, selgelt nähtaval viisil süsihappegaasi eraldavad, nimetused peavad vastama järgmistele kirjeldustele:
 1) «looduslikult karboniseeritud looduslik mineraalvesi» on vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus on pärast allikast vee võtmist, dekanteerimist ja villimist sama mis veevõtukohas, arvestades, et vajaduse korral lisatakse põhjaveekihi süsinikdioksiidi sama suurel määral, nagu seda nimetatud toimingute käigus vabanes, ja võttes arvesse ka tavalisi tehnilisi kõrvalekaldeid;
 2) «allikast tuleva gaasiga rikastatud looduslik mineraalvesi» on vesi, mille süsinikdioksiidisisaldus on pärit põhjaveekihist ja selle sisaldus pärast allikast vee võtmist, dekanteerimist ja villimist on suurem kui veevõtukohas kindlakstehtud süsinikdioksiidisisaldus;
 3) «karboniseeritud looduslik mineraalvesi» on vesi, millele on lisatud muu päritoluga kui põhjaveekihist või -maardlast pärit süsinikdioksiidi.

 (3) Paragrahvi 6 lõikes 3 nimetatud viisil töödeldud loodusliku mineraalvee müüginimetusele lisatakse asjakohane märge «täielikult dekarboniseeritud» või «osaliselt dekarboniseeritud».

 (4) Loodusliku mineraalvee märgistusel peab olema järgmine kohustuslik teave kirjalikus vormis:
 1) analüütilise koostise kohta, milles esitatakse vee iseloomulikud komponendid;
 2) kasutatava allika asukoht ja nimi;
 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud töötluste kohta;
 4) osooniga rikastatud õhuga töödeldud vee korral analüütilise koostise läheduses sõnadega «Vett on töödeldud osooniga rikastatud õhuga lubatud oksüdeerimismeetodil».

 (5) Kui loodusliku mineraalvee fluoriidisisaldus ületab 1,5 mg/l, siis on märgistusel sõnad: «Sisaldab fluoriidi üle 1,5 mg/l: ei sobi pidevaks kasutamiseks imikutele ja alla 7 aasta vanustele lastele». Teave esitatakse märgistusel selgesti nähtavate, kergesti loetavate tähtedega toote müüginimetuse vahetus läheduses.

 (6) Loodusliku mineraalvee puhul, mille märgistusel on käesoleva paragrahvi lõike 5 tingimustele vastav teave, märgitakse ka tegelik fluoriidisisaldus vastavalt lõike 4 punktile 1.

 (7) Paikkonna, küla või koha nimi võib esineda müüginimetuses tingimusel, et see viitab loodusliku mineraalvee allika kasutamisele müüginimetuses näidatud kohas ja see nimi ei ole eksitav allika kasutuskoha suhtes.

 (8) Ühe ja sama allika looduslikku mineraalvett on keelatud mitme müüginimetuse all turustada.

 (9) Kui loodusliku mineraalvee müügipakendi märgistusel või pealdisel on allika või selle kasutuskoha nimetusest erinev müüginimetus, siis näidatakse allika või selle kasutuskoha nimi vähemalt poolteist korda kõrgemate ja laiemate tähtedega kui on müüginimetusel kasutatud suurimad tähed. Seda nõuet kohaldatakse samal eesmärgil loodusliku mineraalvee reklaamis kasutatud mis tahes vormis müüginimetuse puhul.

 (10) Märgistusel on lubatud kasutada määruse lisas 3 esitatud väiteid, kui nad vastavad samas lisas esitatud kriteeriumidele, mis on hinnatud füüsikalis-keemiliste analüüside ja vajadusel farmakoloogiliste, füsioloogiliste ja kliiniliste uuringute alusel, mis on tehtud määruse § 3 lõike 3 kohaselt.

 (11) Väiteid «soodustab seedimist», «võib parandada sapieritust» või teisi samalaadseid väiteid võib kasutada tingimusel, et need on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 10 ning § 10 lõikes 2 esitatud nõuetega.

§ 10. Eksitav teave ja keelatud väited

 (1) Müügipakenditel või märgistusel ja mis tahes vormis teabe edastamisel on keelatud kasutada nimetusi, müüginimetusi, kaubamärke, margitoote nimesid, illustratsioone või muid märke sümbolitena või muul viisil, mis:
 1) loodusliku mineraalvee puhul viitavad veel puuduvatele omadustele, kasutusloa saamise kuupäevale, analüüsitulemustele või muudele samalaadsetele õigsustagatistele;
 2) pakendatud joogivee puhul ei vasta käesoleva määruse § 2 lõigete 1 ja 2 sätetele ja võib põhjustada segaminiajamist loodusliku mineraalveega nimetuse «mineraalvesi» osas.

 (2) Kõik väited, millega looduslikule mineraalveele omistatakse haigust vältivaid või raviga seotud omadusi, on keelatud, välja arvatud lisas 3 esitatud väited, mis vastavad § 9 lõigetes 10 ja 11 sätestatud nõuetele ja tingimustele.

3. peatükk ALLIKAVEE ERINÕUDED 

§ 11. Allikavesi

  Allikavesi käesoleva määruse tähenduses on vesi, mis on ette nähtud tarbimiseks joogiveena algsel looduslikul kujul ning mida villitakse veevõtukohas ja mis:
 1) vastab § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 ja § 8 lõikes 1 sätestatud kasutustingimustele, mida täies ulatuses kohaldatakse allikavee suhtes;
 2) vastab § 7 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud mikrobioloogilistele nõuetele;
 3) ei ole läbinud mingit töötlust peale §-s 6 nimetatud töötluste. Muid töötlusi võib lubada ettenähtud korras komisjonile edastatud taotluse alusel;
 4) vastab § 9 lõike 4 punktides 2 ja 3 ning § 9 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud märgistusnõuetele.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 12. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 13. Määruse rakendamine

 (1) Paragrahvis 12 nimetatud seni kehtinud määruse kohaselt on lubatud looduslikku mineraalvett märgistada ja pakendada kuni 1. juulini 2004, kuid pärast seda on keelatud turule lasta looduslikku mineraalvett ja allikavett, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

 (2) Seni kehtinud määruse nõuetele vastavat looduslikku mineraalvett võib müüa Eestis kuni varude lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2006.

§ 14. Määruse jõustumine

  Käesoleva määruse § 3 lõige 7 jõustub 1. jaanuaril 2006, välja arvatud fluoriidide ja nikli piirsisaldusele kehtestatud määrad, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2008. a.

  1 Käesolevas määruses on arvestatud Euroopa Nõukogu direktiivi 80/777/EMÜ, millega ühtlustatakse liikmesriikide õigusakte looduslike mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (EÜT L 229, 30.08.1980, lk 1–10); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/70/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/777/EMÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 299, 23.11.1996, lk 26–28) ja Euroopa Komisjoni direktiivi 2003/40/EÜ, milles kehtestatakse loodusliku mineraalvee komponentide loetelu, kontsentratsioonipiirid ja märgistamise nõuded ning osooniga rikastatud õhu kasutustingimused loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel (EÜT L 126, 22.5.2003, lk 34–39) nõudeid.

 

Sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse nr 83 «Tervisekaitsenõuded mineraalveele»
lisa 1



LOODUSLIKUS MINERAALVEES ESINEVAD TERVISELE OHTLIKUD KOMPONENDID, NENDE PIIRSISALDUSED NING ANALÜÜTILISED PARAMEETRID1

Komponendi nimetus ja tähistus (katioonid, anioonid, mitteioonsed ühendid ja mikroelemendid)

Maksimaalne lubatud piirsisaldus (mg/l)

Lubatud mõõtetäpsus protsentides (Märkus 1)

Parameetri väärtuse tulemuste kordustäpsus (Märkus 2)

Parameetri väärtuse avastamispiir protsentides (Märkus 3)

Märkused

Katioonid

Antimon, Sb

0,0050

25

25

25

 

Arseen, As

0,010 (kokku)

10

10

10

 

Baarium, Ba

1,0

25

25

25

 

Boor

Kehtestamisel2

 

 

 

 

Elavhõbe, Hg

0,0010

20

10

20

 

Kaadmium, Cd

0,003

10

10

10

 

Kroom, Cr

0,050

10

10

10

 

Mangaan, Mn

0,50

10

10

10

 

Nikkel, Ni

0,020

10

10

10

 

Plii, Pb

0,010

10

10

10

 

Seleen, Se

0,010

10

10

10

 

Vask, Cu

1,0

10

10

10

 

Anioonid

Tsüaniid, CN

0,070

10

10

10

Märkus 4

Fluoriidid, F

5,0

10

10

10

 

Nitraadid, NO3

50

10

10

10

 

Nitritid, NO2

0,1

10

10

10

 

1 Analüütilised meetodid komponentide sisalduse kindlaksmääramiseks peavad võimaldama määrata vähemalt kontsentratsioone, mis on mõõtetäpsuse, tulemuste kordustäpsuse ja avastamispiiri poolest parameetri väärtustega võrdsed. Kasutatava analüüsimeetodi tundlikkusest olenemata esitatakse tulemus vähemalt sama arvu kümnendkohtadega, kui on sätestatud komponendi lubatud piirsisaldusel.

2 Boori piirsisaldus kehtestatakse vajaduse korral Euroopa Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ja Euroopa Komisjoni ettepanekul 1. jaanuariks 2006.

Märkus 1: mõõtetäpsus (accuracy) on süstemaatiline viga, mida väljendatakse suure hulga korduskatsete tulemuste keskmise väärtuse ja tegelike väärtuste vahena. See on keskmise tulemuse kordustäpsus täpsele väärtusele.

Märkus 2: kordustäpsus (precision) on juhuslik viga, mida üldjuhul väljendatakse tulemuste keskmise standardhälbena partiisiseselt või partiidevahelisest keskmisest. Aktsepteeritav kordustäpsus on võrdne kuni kahekordse suhtelise standardhälbega.

Märkus 3: avastamispiir (detection limit) on parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne suhteline standardhälve või partii võrdlusproovi viiekordne suhteline standardhälve.

Märkus 4: meetod peab võimaldama kindlaks teha mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust.



 

Sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse nr 83 «Tervisekaitsenõuded mineraalveele»
lisa 2



JÄÄKIDE PIIRSISALDUS LOODUSLIKU MINERAALVEE JA ALLIKAVEE TÖÖTLEMISEL OSOONIGA RIKASTATUD ÕHUGA

Töötlemisjääk

Lubatud piirsisaldus*, mitte üle µg/l

Lahustunud osoon

50

Bromaadid

  3

Bromoform (tribromometaan)

  1




* Liikmesriikide pädevad asutused teostavad järelevalvet lubatud piirsisalduse üle villimise või muu pakendamise ajal tarbijale ettenähtud müügipakendisse.

 

Sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse nr 83 «Tervisekaitsenõuded mineraalveele»
lisa 3



LOODUSLIKU MINERAALVEE MÄRGISTUSEL LUBATUD TÕESTATUD VÄITED

Väited

Kriteeriumid

Väike mineraalainete sisaldus

Mineraalainete sisaldus mitte suurem kui 500 mg/l (arvestades kuivjäägina)

Väga väike mineraalainete sisaldus

Mineraalainete sisaldus mitte suurem kui 50 mg/l (arvestades kuivjäägina)

Suur mineraalainete sisaldus

Mineraalainete sisaldus suurem kui 1500 mg/l (arvestades kuivjäägina)

Sisaldab vesinikkarbonaate

Vesinikkarbonaadisisaldus suurem kui 600 mg/l

Sisaldab sulfaate

Sulfaadisisaldus suurem kui 200 mg/l

Sisaldab kloriide

Kloriidisisaldus suurem kui 200 mg/l

Sisaldab kaltsiumi

Kaltsiumisisaldus suurem kui 150 mg/l

Sisaldab magneesiumi

Magneesiumisisaldus suurem kui 50 mg/l

Sisaldab fluoriide

Fluoriidisisaldus suurem kui 1 mg/l

Sisaldab rauda

Kahevalentse raua sisaldus suurem kui 1 mg/l

Happelisus

Vaba süsinikdioksiidi sisaldus suurem kui 250 mg/l

Sisaldab naatriumi

Naatriumisisaldus suurem kui 200 mg/l

Sobib imiku- ja väikelastetoitude valmistamiseks

Sobib vähese naatriumisisaldusega dieediks

Naatriumisisaldus väiksem kui 20 mg/l

Võib olla lahtistava toimega

Võib soodustada kuse eritust (diureesi)

/otsingu_soovitused.json