Teksti suurus:

Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.05.2010
Avaldamismärge:

Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded
[RTL 2009, 96, 1437 - jõust. 01.01.2010]

Vastu võetud 25.10.1999 nr 64
RTL 1999, 152, 2149
jõustumine 14.11.1999(õ) 8.01.2010 14:15


Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

08.02.2002 nr 32 (RTL 2002, 29, 413) 1.03.2002

27.06.2002 nr  93 (RTL 2002, 84, 1298) 1.01.2003

11.12.2009 nr 94 (RTL 2009, 96, 1437) 1.01.2010


«Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 6 ja «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 ja § 23 lõike 1 punktide 1–3 alusel ning kooskõlas «Erakooliseaduse» § 5 lõike 5 punktiga 7 määran:

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

1. Kehtestada «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded» (lisatud).

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] 

 

  Kinnitatud
sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrusega nr 64

Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolevad nõuded kehtivad koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, lapse tervise edendamisele ja päevakava koostamisele.

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

2. Lapse tervise edendamise eesmärk lasteasutuses on tervisliku eluviisi kujundamine lastel, lapse tervise hoidmine ja tugevdamine, haigestumise ja krooniliste haiguste väljakujunemise vähendamine ning igale lapsele võimetekohaseks arenguks vajalike tingimuste loomine.

3. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

4. Käesolevates nõuetes on kasutatud koolieelse lasteasutuse seaduse ja erakooliseaduse mõisteid.  

II. TERVISEKAITSENÕUDED

5. Maa-ala.

5.1. Lasteasutusel peab olema omaette maa-ala. Lasteasutuse maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Lasteasutuse maa-alaga piirnevad teed ja tänavad peavad olema tolmuvaba kõvakattega.

5.2. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

5.3. Maa-ala piiratakse piirdeaiaga.

5.4. Vähemalt 40% maa-alast peab olema haljastatud. Kui lasteasutus asub metsa või pargi vahetus läheduses, võib haljastatav pind olla väiksem. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi.

5.5. Maa-ala planeerimisel nähakse ette igale rühmale mänguväljak, ühine võimlemisväljak, varikatus laste kaitseks päikese ja vihma eest ning majandusõu.

5.6. Sõimerühma mänguväljaku pindala on vähemalt 7,5 m² ühe lapse kohta, lasteaiarühma mänguväljaku pindala on vähemalt 7,2 m² ühe lapse kohta.

5.7. Mänguväljakute pinnakatteks on muru ja kõvakattega teed või platsid ratastega sõitmiseks ning hälviklastele abivahenditega liikumiseks.

5.8. Mängu- ja võimlemisvahendite, kaasa arvatud liivakastide konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus peavad vastama laste eale ja kasvule ning tagama ohutu kasutuse.

5.9. Majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poolele, eraldi väljapääsuga tänavale. Majandusõuel paiknevad pesukuivatuspostid, vaibakloppimispuu.

5.10. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

5.11. Sõidu- ja jalgteed, mis ühendavad hoone sissekäike tänavaga, ehitatakse konarusteta ning kergesti puhastatavast materjalist kattega.

5.12. Maa-alal tagatakse kunstlik valgustus.

6. Ruumid (hooned). 

6.1. Lasteasutuse hoone projekteeritakse ühe või kahekorruselisena, mitte enam kui kuuele rühmale. Projekteerimisel peab arvestama hälviklastele kehtivaid erinõudeid. Keldrikorrusele on lubatud projekteerida abi- ja laoruumid.

6.2. Rühmaruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse ossa, köök põhjapoolsesse ossa.

6.3. Hoone sissepääsudele projekteeritakse tuulekoda, välistreppidele varikatus. Sissepääsud peavad tagama laste takistuseta pääsu ruumidesse (vähemalt üks sissepääs nelja rühma kohta).

6.4. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

6.5. Ruumide planeerimisel nähakse ette omaette ruumid igale rühmale (edaspidi rühmaruumid), muusikasaal ja võimlemissaal ning teiste ruumide koosseis vastavalt vajadusele.

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

6.6. Lasteasutuse aknad peavad võimaldama tuulutamist ja aknaklaaside välispindade mugavat ruumisisest pesemist ning olema hõlpsasti avatavad ja tihedalt suletavad ning lastele ohutud.

[RTL 2002, 29, 413; 01.03.2002]

6.7. Lasteasutustele vajalikud ruumid ja nende nõutav pindala on toodud tabelis 1.

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

 

Tabel 1
[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

Ruumide liigid ja nõutav pindala

Ruumi liigid

Pindala m², mitte alla

1. Rühmaruumid

 

1.1. riietusruum

1,0 ühele lapsele

1.2. mänguruum

2,5-3,5 ühele lapsele

1.3. magamisruum

2,0 ühele lapsele

1.4. tualettruum

1,0 ühele lapsele

1.5. toidunõudepesuruum (koht)

3,0

1.6. koristusinventari ja puhastusvahendite ruum (kapp)

1,5

1.7. riiete kuivatamisruum

4,0

2. Tervishoiuruumid

 

2.1. tervishoiutöötaja ruum

15,0 (5 x 3 m)

2.2. haige lapse tuba

6,0

2.3. eripedagoogi ruum

12,0

2.4. tualettruum

2,0

3. [Kehtetu]

 

3.1.–3.5. [Kehtetud]  

4. Pesuköögiruumid vajaduse korral

 

4.1. pesu pesemisruum koos mustapesuruumiga

12,0

4.2. pesu triikimisruum koos pesulaoga

12,0

5. Muusikasaal

65,0–70,0

6. Võimlemisruumid

 

6.1. võimlemissaal

85,0–90,0

6.2. inventariruum

6,0

6.3. ümberriietuse- ja pesemisruum eraldi poistele ja tüdrukutele

10,0 + 10,0

7. Majandus- ja personaliruumid

Pindala vastavalt vajadusele

7.1. lasteasutuse juhataja ruum

vastavalt vajadusele

7.2. majandusjuhataja ruum

vastavalt vajadusele

7.3. personaliruum koos WC-ruumiga

vastavalt vajadusele

7.4. metoodikaruum

vastavalt vajadusele

7.5. inventariladu

vastavalt vajadusele

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

1. märkus. Muusikasaal ja võimlemissaal võivad olla ühendatavad. Kehapuuetega lastele peab olema ette nähtud eraldi tualettruum vähemalt 5,5 m2;.
[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

2. märkus. Pindala arvestuse aluseks on rühma registreeritud laste arv.
[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

3. märkus. Kui magamisruumi kasutatakse mängimiseks, võib magamis- ja mänguruumi pindala olla väiksem, kuid iga lapse kohta peab olema vähemalt 4 m2;.
[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]


6.8. Ühe- või kaherühmalise lasteasutuse projekteerimisel planeeritakse järgmised ruumid: mänguruum, magamisruum, köök, riietusruum ja tualettruum.

6.9. Lasteaiarühma tualettruumidesse projekteeritakse ustega kabiinid.

6.10. Lasteasutuse ruumide kõrgus peab olema vähemalt 3,0 m. Erijuhtudel, kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega, võib ruumide kõrgus olla madalam. Seejuures suurendatakse rühmaruumide pindala nii, et ruumi kubatuur ei väheneks.

6.11. Lasteasutuse trepitarandi kõrgus peab olema vähemalt 1,3 m. Võrelise tarandi püstvarraste vahed ei tohi olla üle 0,1 m. Laste käsipuu kinnitatakse siseseinale 0,5 m kõrgusele trepiastmetest või kaldteest.

6.12. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

7. Ruumide viimistlus.

7.1. Rühmaruumide seinad peavad olema värvitud. Tualettruumi, köögi, pesuköögi ja nõudepesukoha seinad kaetakse 1,5 m kõrguselt niiskuskindlate kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega (keraamiliste glasuurplaatidega).

7.2. Lasteasutuse põrandad peavad olema puitkattega. Muude materjalide kasutamine kooskõlastatakse kirjalikult tervisekaitsetalitusega. Tualettruumi, köögi ja pesuköögi põrandad kaetakse niiskuskindla, kareda, vett mitteläbilaskva, kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga.

7.3. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

7.4. Lasteasutuse või rühmaruumi remondi ajaks peab asutuse või rühma tegevuse peatama.

8. Ruumide valgustus.

8.1. Lasteasutuse ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud personali tualettruum(id), laoruumid, toidunõudepesuruum ja teised abiruumid.

8.2. Lasteasutuse ruumide loomuliku valgustuse valgustustiheduse koefitsient (LVK) peab olema vähemalt 1,5%.

8.3. Akende ühepoolse asetuse korral ei tohi akna ja selle vastasseina kaugus olla üle 6,0 meetri.

8.4. Kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama kõikide ruumide normile vastava, ühtlase ja hajutatud valguse. Tahvlile peab olema kohtvalgustus.

8.5. Ruumides, kus viibivad lapsed, tuleb madalpingevõrgu pistikupesad varustada võtme abil eemaldatava kattega või paigaldada vähemalt 1,8 meetri kõrgusele põrandast.

8.6. Kunstliku valgustatuse normid on toodud tabelis 2:  

  Tabel 2

Ruumi liigid

Valgustatuse norm luksides

1. Mänguruum, tervishoiutöötaja ruum, eripedagoogi ruum

300

2. Köögiruum, nõudepesuruum

500

3. Riietusruum, tualettruum, muusika- ja võimlemissaal, personaliruum, haige lapse ruum

200

4. Magamisruum, mida kasutatakse ainult magamiseks, koridor, personali tualettruum

75

Märkused:
1. Valgustatuse norm on antud riietusruumis horisontaalse tasapinna kohta 0,8 m kõrgusel põrandast, teistes ruumides – 0,5 m kõrgusel põrandast.
2. Tahvli valgustatuse norm on 500 luksi ja seda mõõdetakse tahvli vertikaalpinna keskel.
[RTL 2002, 29, 413; 01.03.2002]

8.7. Valgustatust mõõdetakse pärast renoveerimist, ümberehitamist, mittevastavuse kahtluse korral ja riikliku järelevalve ettekirjutuse alusel.

[RTL 2002, 29, 413; 01.03.2002]

9. Vesivarustus, küte, ventilatsioon.

9.1. Lasteasutuses kasutatav vesi peab vastama veeseaduse alusel kehtestatud joogiveenõuetele.

9.2. Lasteasutuses peab olema külma- ja soojaveevõrk, reoveekanalisatsioon ja keskküte.

9.3. Ühe- või kaherühmalises lasteasutuses on lubatud ahjuküte. Küttekolde suu ei tohi asuda rühmaruumides ja ahjud peavad olema köetud vähemalt kaks tundi enne laste saabumist.

9.4. Soojaveevõrk peab olema tervishoiutöötaja ruumis, haige lapse ruumis, tualettruumides, toidunõudepesuruumides, duširuumides, koristusinventari ruumis, köögi- ja pesuköögiruumides. Sooja vee temperatuur peab olema rühmaruumi kätepesukraanis ja dušis 37 ºC ± 2 ºC ning toidunõudepesuruumis, köögi- ja pesuköögiruumides 65 ºC ± 2º C.

[RTL 2002, 29, 413; 01.03.2002]

9.5. Suhteline õhuniiskus ruumides peab olema 30–70% ja ruumide temperatuur vastama tabelis 3 toodud näitajatele.

[RTL 2002, 29, 413; 01.03.2002]

 

Tabel 3

Ruumide õhutemperatuur

Ruumi liigid

Õhutemperatuur ºC

1. Rühmaruum, tervishoiuruumid

20–22

2. Muusika- ja võimlemissaal

18–20

3. Köögiruumid, personaliruum, pesuköögiruum

mitte alla 18

9.6. Esimesel korrusel asuva rühmaruumi põrand kaetakse soojustatud põrandakattematerjaliga.

9.7. Ruumide õhutemperatuuride vahe välis- ja siseseinal ei tohi ületada 4 ºC. Õhu ja põranda temperatuuride vahe ei tohi ületada 2 ºC.

9.8. Õhutemperatuuri mõõtmiseks ruumides peab olema kaks olmetermomeetrit, neist üks kinnitatakse siseseinale, teine välisseinale 1,5 m kõrgusele põrandast.

9.9. Lasteasutuse rühmaruumides peab olema loomulik ventilatsioon, kaasa arvatud ruumide tuulutamise võimalus akende kaudu.

9.10. Kuumköögis, pesuköögis ja rühma riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon.

9.11. Pesukööki ja rühma riietekuivatusruumi projekteeritakse mitte vähem kui viiekordne õhu juurdevool ning viiekordne väljatõmme ühes tunnis. Kuumköögi õhuvahetuse vajadust arvestatakse ruumi suurusest ning töötajate ja seadmete arvust lähtudes.

10. Ruumide sisustus.

10.1. Ruumides paiknevad mööbel, mängu- ja võimlemisvahendid, käsitöövahendid ning sanitaarseadmed peavad olema ohutud ja vastama laste vanusele ning arvule rühmas. Sisustuse paigutus ruumis peab tagama vaba ja ohutu liikumise ning võimaldama lapse arenguks vajalike tegevuste läbiviimist.

10.2. Riietusruumi paigaldatakse kapid laste ja rühmapersonali üleriiete jaoks. Lasteasutuses tagatakse laste välisriiete ja -jalanõude ning kinnaste kuivatamine.

10.3. Rühma riietekuivatusruumi peab projekteerima kütteseadmed, sundventilatsiooni ning paigaldama nagid ja restid üleriiete ning jalatsite jaoks.

10.4. Tualettruumides peab olema kätepesuvalamuid, WC-potte ja erivalamuid tabelis 4 toodud hulgal.

  Tabel 4
Ruumide liik Kätepesuvalamud WC-potid Erivalamu pottide pesemiseks
  laste täiskasvanute laste täiskasvanute  
Sõimerühm 2 1 1 1
Lasteaiarühm 2–4 1 2–4
Personaliruum 1 1

10.5. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

10.6. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

10.7. Rühmaruumide tualettruumides peab olema dušš koos dušialusega: sõimerühmas 0,8 m kõrguse alusvanniga käsidušš, lasteaiarühmas jalapesualusega käsidušš.

10.8. Sõimerühma valamu kõrgus põrandast peab olema 0,4 m, lasteaiarühma valamu kõrgus – 0,5 m.

10.9. Sõimerühma tualettruumi paigaldatakse riiul pottide hoidmiseks.

10.10. Lasteaiarühma tualettruum jaguneb kolmeks: poiste ja tüdrukute WC-ruum kumbki kahe WC-potiga ning ühine pesuruum nelja kätepesuvalamuga.

10.11. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

  Tabel 5
[Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

10.12. Igal lapsel peab olema kasvule vastav tool ja laud.

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

10.13. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

10.14. Igal lapsel peab olema oma voodi. Voodi põhi peab olema kõva. Sõimerühmas peab voodi pikkus olema vähemalt 120 cm, laius 60 cm ja lasteaiarühmas vastavalt 140 cm ning 60 cm. Voodipõhja kõrgus põrandast peab olema vähemalt 20 cm.

10.15. – 10.20. [Kehtetud – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

11. Maa-ala, ruumide ja sisustuse korrashoid.

11.1. Maa-ala korrastatakse iga päev, muru niidetakse regulaarselt.

11.2. Liivakastide liiva peab vahetama igal kevadel. Laste õues viibimise ajal peab liivakasti liiv olema niiske.

11.3. Ruume peab iga päev tuulutama ja niiskelt koristama. Muusika- ja võimlemissaali põrand tuleb pärast õppetegevust puhastada ja ruum tuulutada. Põrandavaibad puhastatakse tolmuimejaga.

11.4. Tuulutamise ajal ei tohi ruumi õhutemperatuur langeda alla +16 ºC ning lapsed ei tohi viibida nendes ruumides.

11.5. Üks kord nädalas peab ruume põhjalikult koristama.

11.6. Kaks korda aastas (vajadusel sagedamini) tehakse suurpuhastus – seinte, laearmatuuride, akende, aknakardinate ja muu pehme inventari pesemine ning põrandavaipadele vahupesu või keemiline puhastus.

11.7. Uued mänguasjad tuleb enne kasutamist pesta. Edaspidi puhastatakse ja pestakse mänguasju olenevalt määrdumisest, kuid vähemalt üks kord nädalas ning sõimerühmas kaks korda nädalas. Sõimerühmas ei tohi kasutada mittepestavaid ega kergesti lagunevaid (vahtlateksist, pehme täidisega jne) mänguasju.

11.8. Voodipesu ja käterätte vahetatakse olenevalt määrdumisest, kuid ööpäevarühmades vähemalt üks kord nädalas ning päevarühmades iga kümme päeva järel. Tekke klopitakse samaaegselt voodipesu vahetusega.

11.9. Kasutatud ja määrdunud pesu kogutakse igas rühmas kohe plastikkotti ning viiakse mustapesuruumi.

11.10. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

11.11. Igal rühmaruumil peavad olema eraldi koristus- ja puhastusvahendid, neid hoitakse koristusvahendite ruumis või kapis.

11.12. Tualettruumi koristamiseks peavad olema eraldi märgistatud koristus- ja puhastusvahendid ning neid hoitakse tualettruumi kapis.

11.13. Koristus- ja puhastusvahendite valik ja arv peab tagama kvaliteetse koristamise ning vajaliku puhtuse.

11.14. Nakkushaiguste esinemise perioodiks kehtestatakse lasteasutuses tervishoiutöötaja korraldusel eri koristus- ja puhastuskord.


III. TERVISE EDENDAMISE NÕUDED

12. Personali tervisekontroll, isiklik hügieen.

12.1. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

12.2. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

12.3. Lasteasutuse personal peab kandma vahetusjalatseid.

12.4. Lasteasutuse personal peab tundma ja täitma käesolevaid nõudeid ning pidevalt täiendama teadmisi laste tervise kaitse ja tervise edendamise alal.

12.5. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

12.6. Tualettruumide koristaja peab kandma eririietust, mida hoitakse koristusvahendite ruumis.

12.7. Lasteasutuses ning selle maa-alal on suitsetamine keelatud.

13. Lapse vastuvõtt lasteasutusse.

 13.1. Lasteasutusse vastuvõtu ja sealt lahkumise korra kehtestab linna- või vallavalitsus. Tervishoiutöötaja teeb vajadusel ettepanekuid lasteasutusse vastuvõtu ja sealt lahkumise korra kehtestamise osas kohaliku omavalitsuse täitevorganile.

13.2. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

13.3. Tervishoiutöötaja võtab vastu lasteasutusse saabuvad uued lapsed koos perearsti väljastatud arstitõendiga.

14. Lapse tervise jälgimine.

14.1. Soodsate ilmastikutingimuste korral peab võimalikult palju tegevusi toimuma õues.

14.2. Õpetaja jälgib lasteasutuses laste tervise seisundit, teavitab tervise- või käitumishäirete korral tervishoiutöötajat. Tervishoiutöötaja teavitab vajadusel lapse arsti ja arstiga kooskõlastatult nõustab lapsevanemaid, pedagooge ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat lapse tervise- või käitumishäire küsimuses. Tervishoiutöötaja teavitab lapse väärkohtlemise kahtluse korral sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat.

14.3. Õpetaja jälgib laste kehalist aktiivsust, vajadusel palub tervishoiutöötajal kontrollida lapse kehalise koormuse taluvust.

14.4. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

14.5. Tervishoiutöötaja jälgib ja nõustab erivajadustega ning püsivate tervisehäiretega last kooskõlastatult perearstiga.

14.6. – 14.10. [Kehtetud – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

15. Lapse haigestumine.

15.1. Tervishoiutöötaja jälgib nakkushaiguste esinemist ja nakkuste leviku tõkestamise nõuete täitmist lasteasutuses, teeb vajadusel ettepanekuid juhatajale.

15.2. Tervishoiutöötaja osutab esmaabi, hooldab ja õpetab haigestunud last.

15.3. Lasteasutuses haigestunud lapse juurde kutsutakse lapsevanem (vajadusel arst) ning laps saadetakse olenevalt lapse tervise seisundist koju või tervishoiuasutusse.

15.4. Kuni lapsevanema või arsti tulekuni peab haigestunud laps viibima haige lapse toas tervishoiutöötaja või lasteasutuse muu töötaja jälgimisel.

15.5. Lapsevanem peab esitama pärast lapse haigusest tervenemist perearsti väljastatud tõendi, kuhu märgitakse:
– terviseseisundist tulenevad vajalikud eritingimused;
– soovitused liikumisõpetuse, karastamise jm kohta;
– perearsti andmed (nimi, tegevuskoht, telefon, arstikood, litsentsinumber).

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

IV. PÄEVAKAVA KOOSTAMINE

16. Päevakava koostatakse lähtuvalt alushariduse raamõppekavast ning sõltuvalt lasteasutuse lahtioleku ajast ja laste vanuserühmast. Päevakava koostamisel tuleb võimaluse korral arvestada laste individuaalsete vajadustega.

17. Päevakavas võimaldatakse väikelapsele (kuni kolme aasta vanuseni) vähemalt üks kord päevane uneaeg. Lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une või muu vaikse tegevuse vahel. Hälviklapsele peab võimaldama uneaega vastavalt tema soovile.

18. Laps peab viibima iga päev sõltuvalt ilmastikust vähemalt 1–2 korda õues.

19. Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une- ja söögiaega ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi.


V.
[Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

VI. [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]

 

 

Lisa
«Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded» juurde

[RTL 2009, 96, 1437 – jõust. 1.01.2010]


 


Tervishoiuasutus _________________________


Välja antud ________ 20__ a.

 

Arsti nimi ___________________________________________________________________

 

Telefon _____________________________________________________________________

 

Arstikood ______________________

Haigekassa ___________________________

 

Litsentsinumber ________________________

Haigekassa kaardi nr ___________________

 

Arstitõend

 

(Esitamiseks koolieelsele lasteasutusele, koolile või noortelaagrile)

 

Nimi ________________________________________________________________________

(ees- ja perekonnanimi)

 

Vanus _____________

 

Aadress ja vanemate kontaktandmed _______________________________________________

_____________________________________________________________________________

 

Põetud nakkushaigused: _________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

 

Vaktsineerimised:

Vaktsineerimine

Revaktsineerimine

 

DTL _________________________________________________________________________

 

Tbc _________________________________________________________________________

 

Leetrid ______________________________________________________________________

 

Punetised _____________________________________________________________________

 

Mumps ______________________________________________________________________

 

OPV ________________________________________________________________________

 

Erimärkused:

 

Puukentsefaliit ________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

 

Arstliku läbivaatuse tulemused ____________________________________________________

_____________________________________________________________________________

 

Terviseseisundi iseärasused (sh kroonilised tervisehäired ja allergia), mis vajavad arstlikku järelvalvet, abi või nõustamist ____________________________________________________

_____________________________________________________________________________

 

Soovitused kehaliseks tegevuseks, toitlustamine jm ___________________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

 

Arsti pitser

Allkiri ______________________________

 

ÕIEND
Parandatud jõustumisaeg pealkirja aluses reas.

/otsingu_soovitused.json