HALDUSÕIGUSVabad elukutsed

KOHTUMENETLUSÕIGUSTäitemenetlus

Teksti suurus:

Kohtutäituri seadus (lühend - KTS)

Kohtutäituri seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2010
Avaldamismärge:RT I 2009, 68, 463

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.12.2009 otsus nr 588

Kohtutäituri seadus

Vastu võetud 09.12.2009

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab kohtutäituri ametitegevuse alused, kohtutäituri üle järelevalve teostamise ja distsiplinaarvastutuse korra, kohtutäituri tasustamise korra ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühise kutseühenduse tegevuse alused.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata täitemenetlusele.

2. peatükk KOHTUTÄITUR 

1. jagu Kohtutäituri ametitegevus 

§ 2. Kohtutäituri õiguslik seisund

 (1) Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.

 (2) Kohtutäituri ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ja ametiteenusteks.

 (3) Kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.

 (4) Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.

 (5) Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat.

 (6) Ametimärgi ja -pitsati kirjelduse ning nende kasutamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

§ 3. Kohtutäiturite arv ja tööpiirkonnad

  Kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab justiitsminister.

§ 4. Kohtutäituri büroo

 (1) Kohtutäitur tegutseb oma büroo kaudu.

 (2) Kohtutäituri büroo peab asuma tema tööpiirkonnas ning sobima isikute vastuvõtuks.

 (3) Büroo lahtiolekuaeg ja kohtutäituri vastuvõtuaeg tehakse avalikkusele teatavaks Justiitsministeeriumi veebilehel ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) veebilehel, samuti pannakse teave nähtavale kohale kohtutäituri büroo sissepääsu juures. Justiitsminister võib määrusega kehtestada lahtioleku- ja vastuvõtuaja alampiiri.

 (4) Samas tööpiirkonnas tegutsevad kohtutäiturid võivad justiitsministri loal pidada ühist bürood. Ühist bürood pidavad kohtutäiturid määravad omavahelised õigused ja kohustused kirjaliku lepinguga. Ka ühise büroo pidamise korral teeb kohtutäitur ametitoiminguid ja osutab ametiteenuseid enda nimel ja kannab ametitegevuse eest isiklikku vastutust.

 (5) Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine.

§ 5. Ametialased kitsendused

 (1) Kohtutäitur ei või kohtutäituri ameti kõrval pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe-, teadus- ja loometöö ning tegutsemine pankrotihaldurina.

 (2) Kohtutäitur ei või tegelda ettevõtlusega ega:
 1) olla täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ega sellise tulundusühistu liige, mille põhikirjas on ette nähtud liikme isiklik vastutus tulundusühistu kohustuste eest;
 2) olla äriühingu juhatuse või nõukogu liige, prokurist või likvideerija, välja arvatud kohtu poolt määratud likvideerija;
 3) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;
 4) olla pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja.

 (3) Koja veebilehel avaldatakse äriühingu, mille osad või aktsiad kohtutäiturile kuuluvad, nimi ja registrikood. Infot ei pea avaldama avalikult emiteeritud väärtpaberite omamise kohta. Andmed veebilehel avaldamiseks saadab kojale kohtutäitur.

§ 6. Kohtutäituri ametitoimingud

 (1) Kohtutäitur teeb ametitoiminguid:
 1) täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel;
 2) dokumentide kättetoimetamisel kohtumenetlusseaduste alusel;
 3) pärandi inventuuri tegemisel ja pärandvara valitsemisel pärimisseaduse alusel;
 4) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras kohtu või haldusorgani taotlusel enampakkumise (edaspidi ametlik enampakkumine) läbiviimisel väljaspool täitemenetlust.

 (2) Kohtutäitur võib keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 7. Ametikohustuste isiklik täitmine

 (1) Kohtutäitur täidab isiklikult järgmisi ametikohustusi:
 1) täitemenetluse peatamine ja lõpetamine;
 2) täitemenetluse seadustiku §-des 101 ja 102 sätestatud viisil võlgniku vara müümine;
 3) täitemenetluses toimunud enampakkumisel müüdud vara kohta kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse ja teistele vararegistritele omandi üleandmise avalduste esitamine;
 4) täitemenetluses vara müügist saadud tulemi jaotamine;
 5) täitedokumendi täitmine lapsega suhtlemise õiguse ja lapse väljaandmise asjas;
 6) pärandi inventuuri nimekirja allkirjastamine.

 (2) Menetlusosalisel on õigus taotleda seoses ametitoiminguga selgitusi otse kohtutäiturilt.

§ 8. Ametiteenuse osutamine

 (1) Kohtutäitur võib isiku taotlusel ametiteenusena:
 1) viia läbi vallas- ja kinnisasja enampakkumise (edaspidi eraenampakkumine);
 2) toimetada kätte dokumendi;
 3) anda õigusnõu ja koostada õigusdokumente, kui tema haridus vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatule.

 (2) Kohtutäitur teatab enne ametiteenuste osutamist kojale, millist liiki ametiteenuse osutamisega ta soovib tegelema hakata, ning sõlmib ametikindlustuslepingu nimetatud teenuste osutamisest tekkiva kahju hüvitamise tagamiseks käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud korras.

 (3) Kohtutäituril on õigus keelduda ametiteenuse osutamisest.

 (4) Kui kohtutäitur on nõustunud ametiteenuse osutamisega, ei saa ta sellest mõjuva põhjuseta loobuda.

 (5) Ametiteenuse osutamise tingimused ning tasustamise kord lepitakse teenuse taotlejaga kokku kirjalikult. Kokkulepitud tingimused ja tasu peavad olema kooskõlas hea ametitavaga.

 (6) Kohtutäitur ei või ametiteenuse osutamisel kasutada neid õigusi, mis kohtutäiturile on ametitoimingute tegemiseks seaduse alusel antud või mis tulenevad tema ametikohast.

§ 9. Vastutus

 (1) Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud väljaõppel viibiva kohtutäituri poolt süüliselt tekitatud kahju eest vastutab koda.

 (3) Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist.

 (4) Kohtutäituri asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui kohtutäituri asendajana tegutseb asendatava kohtutäituri abi. Kui kohtutäiturit asendab muu kohtutäituri abi, siis vastutab asendaja tegevuse eest koda.

 (5) Kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Kui menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei olnud võimalik hüvitist saada kogu ulatuses, milles ta kahju tekitas, on kohtutäituril menetlusosalise või kolmanda isiku vastu tagasinõude õigus ulatuses, mille kohtutäitur on tasunud tema eest.

 (6) Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.

 (7) Käesolevas paragrahvis nimetatuga kaasnevad koja kulud kaetakse koja kohtutäiturite ametikogu (edaspidi ametikogu) eelarvest.

 (8) Kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates.

§ 10. Ametikindlustus

 (1) Kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel:
 1) kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on kohtutäitur kohustatud käesoleva seaduse alusel hüvitama;
 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt üks miljon krooni ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt kolm miljonit krooni;
 3) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

 (2) Kohtutäitur ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust.

 (3) Kohtutäitur võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või kohtutäitur kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada.

 (4) Kohtutäitur esitab ametikindlustuslepingu ärakirja ja kindlustuspoliisi viivitamata pärast ametikindlustuslepingu sõlmimist ametikogu juhatusele. Ametikogu on kohustatud kontrollima kohtutäituri ametikindlustuse olemasolu.

 (5) Kui kohtutäituril ei ole kehtivat ametikindlustuslepingut, esitab ametikogu juhatus justiitsministrile ettepaneku kohtutäituri ametivolituste peatamiseks.

 (6) Kohtutäitur teatab ametikogu juhatusele kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nendest teadasaamisest arvates. Kohtutäitur edastab ametikogu juhatusele info kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmise, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kohta kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates.

 (7) Väljaõppel viibiva kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks sõlmib kindlustuslepingu ametikogu.

§ 11. Ametisaladuse hoidmise kohustus

 (1) Kohtutäitur on kohustatud hoidma ametisaladust ning mitte avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist.

 (2) Ametisaladuse hoidmise kohustust peavad järgima kohtutäituri büroo ja koja töötajad ning ka kõik muud isikud, kellele kohtutäitur on seoses oma ametitegevusega andmeid avaldanud.

 (3) Kohtutäitur peab avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid:
 1) menetlusosalistele;
 2) kohtule;
 3) kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele ja prokuratuurile väärteo- või kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
 4) kojale ja Justiitsministeeriumile järelevalve- ja distsiplinaarmenetluses;
 5) muudele isikutele, kellel on seadusest tulenevalt õigus andmeid saada või kellele andmete avaldamine on seadusest tuleneva ülesande täitmiseks põhjendatult vajalik.

 (4) Kui täitemenetluses on lapse elatisnõue olnud sissenõutav üle 60 päeva, avaldab kohtutäitur sissenõudja nõusolekul võlgniku nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning võlasumma suuruse koja veebilehel. Kohtutäitur kustutab võlgniku andmed koja veebilehelt 10 tööpäeva jooksul elatisnõude täitmisest arvates.

 (5) Kui ametitoimingu tegemisel ilmneb, et isik on toime pannud süüteo tunnustega teo, teatab kohtutäitur sellest pädevale asutusele väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 12. Erialase enesetäiendamise kohustus

  Kohtutäitur ja kohtutäituri abi peavad oma erialateadmisi pidevalt täiendama ning läbima käesoleva seaduse §-s 97 ettenähtud perioodilise õigusalase täiendusõppe.

2. jagu Kohtutäituri ametitegevuse registreerimine ja dokumendid 

§ 13. Ametitegevuse registreerimine

 (1) Kõik kohtutäituri ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus.

 (2) Isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes ametitoiming tehti või ametiteenus osutati, väljastatakse tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust.

 (3) Kohtutäituri ametitegevuse raamatule esitatavad nõuded, vormi ja pidamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

 (4) Justiitsminister võib määrata kindlaks aruandeperioodi, aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi.

§ 14. Dokumentide säilitamine

 (1) Kohtutäituri poolt ametitoimingute käigus loodud ja saadud dokumendid on avalikud arhivaalid arhiiviseaduse tähenduses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide säilitamise ja üleandmise korra ning tähtajad kehtestab justiitsminister määrusega.

§ 15. Dokumentide ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamise ning ametivolituste peatamise korral

 (1) Ametist lahkuva (edaspidi lahkuv kohtutäitur) või surnud kohtutäituri poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialane arvelduskonto, lähevad üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur). Ülevõtmist korraldab ametikogu.

 (2) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad pooleliolevate ametitoimingute, sealhulgas täitemenetlustega seotud nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse kojale ja Justiitsministeeriumile.

 (3) Lahkuv kohtutäitur peab säilitama ametitoimingutega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel oleva teabe ning edastama need ülevõtvale kohtutäiturile.

 (4) Lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud ametitoimingutega seotud toimikud arhiivi arhiivipidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt.

 (5) Lahkuv kohtutäitur peab tagama koja poolt määratud isikutele juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja ametitoimingutega seotud toimikute üleandmiseks vajalikule teabele.

 (6) Justiitsminister kehtestab määrusega ametitoimingutega seotud dokumentide, nendega seotud asjaajamise ning õiguste ja kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra.

 (7) Kui kohtutäituri ametivolitused on peatatud ja selline seisund kestab üle kahe kuu, annab kohtutäitur teda asendavale kohtutäiturile üle enda poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras. Ametivolituste taastamisel antakse üleantud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused kohtutäiturile tagasi käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras.

§ 16. Kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks kohustamine

  Justiitsministril ja ametikogul on õigus kohustada kohtutäiturit tegema ametist vabastatud või peatatud ametivolitustega kohtutäituri ametitegevusega seotud ametitoiminguid.

3. jagu Kohtutäituri ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametivolituste peatamine, kohtutäituri büroo töötajad 

§ 17. Kohtutäituriks saamise tingimused

 (1) Kohtutäituriks võib nimetada Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või läbinud riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal või omandanud vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on:
 1) tegutsenud kohtutäituri abina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina vähemalt ühe aasta või
 2) töötanud enne kohtutäituri ametisse kandideerimist vähemalt viis aastat akadeemilist või rakenduslikku juriidilist kõrgharidust nõudval tööl ja sooritanud kohtutäiturieksami.

 (2) Kohtutäituriks ei või nimetada isikut:
 1) keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
 2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi- või kohtutäituriametist tagandatud;
 3) kes on advokatuurist välja heidetud;
 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
 5) kes on pankrotivõlgnik;
 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
 7) kellelt on pankrotihalduri või patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine isiku enda avalduse alusel.

§ 18. Kohtutäituri ja kohtutäituri abi ametisse kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine

  Kohtutäituri ja kohtutäituri abi ametisse kandideerija usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse kohtute seaduse § 1171.

§ 19. Kohtutäituri ametisse nimetamine ja ametisse asumine

 (1) Käesoleva seaduse § 17 lõike 1 tingimustele vastav isik võib kandideerida vabale kohtutäiturikohale.

 (2) Kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale.

 (3) Vaba kohtutäituri ametikoha täitmise vajaduse üle otsustab ning kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi kuulutab välja Justiitsministeerium.

 (4) Konkursil osalemiseks esitatakse eksamikomisjonile avaldus, millele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;
 2) käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nõutava hariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri;
 3) senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri;
 4) elulookirjeldus;
 5) kandideerija omakäeline kinnitus selle kohta, et ta vastab käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustele.

 (5) Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi läbiviimise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

 (6) Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi viib läbi koja eksamikomisjon (edaspidi eksamikomisjon).

 (7) Kohtutäituri nimetab ametisse justiitsminister. Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult.

 (8) Pärast ametisse nimetamist ja enne ametisse asumist peab isik läbima käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud väljaõppe. Väljaõppel olev kohtutäitur võib teha kohtutäituri nimel kõiki kohtutäituri ametitoiminguid ning olla kohtutäituri asendaja.

 (9) Väljaõpet ei pea läbima käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik.

 (10) Kohtutäitur peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast seda, kui eksamikomisjon loeb väljaõppe läbituks. Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isik peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.

§ 20. Ametivanne

  Enne ametisse asumist annab kohtutäitur justiitsministrile ja kohtutäituri asendaja ametikogu juhatusele kohtutäituri ametivande:

  «Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadust ja seadusi. Tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»

§ 21. Ametist vabastamine ja tagandamine

 (1) Justiitsminister vabastab kohtutäituri ametist:
 1) kohtutäituri kirjaliku avalduse alusel;
 2) kohtutäituri terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal kohtutäiturina püsivalt töötada.

 (2) Justiitsminister tagandab kohtutäituri ametist:
 1) kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise;
 2) kui kohtutäiturile on kohaldatud distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine;
 3) käesoleva seaduse § 97 lõikes 5 nimetatud alusel;
 4) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud nõuded või kui pärast ametisse nimetamist selgub, et kohtutäitur on ametisse kandideerimisel esitanud tahtlikult valeandmeid;
 5) käesoleva seaduse § 96 lõikes 6 nimetatud alusel;
 6) kui kohtutäitur ei asu ametisse käesoleva seaduse § 19 lõikes 10 ettenähtud ajal;
 7) kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu.

§ 22. Ametivolituste peatamine

 (1) Justiitsminister võib peatada kohtutäituri ametivolitused järgmistel asjaoludel:
 1) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul kohtutäituri ametist vabastamise otsustamiseni;
 2) kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni;
 3) kohtutäiturile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral süüdistuse esitamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni või õigeksmõistva kohtulahendi jõustumiseni;
 4) kohtutäituril ei ole käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud nõuetele vastavat ametikindlustuslepingut;
 5) kohtutäituri taotlusel tema erialase enesetäiendamise korral kuni üheks aastaks;
 6) kohtutäituri taotlusel, kui ta asub koja või rahvusvahelise kohtutäiturite esindusorganisatsiooni teenistusse, kuni viieks aastaks;
 7) muul mõjuval põhjusel kuni kolmeks aastaks.

 (2) Ametivolituste peatamise ajal ei kohaldata kohtutäiturile ametitoimingute tegemisega seotud kohtutäituri tegevust reguleerivaid õigusnorme. Ametivolituste peatamise ajal säilib kohtutäituri kohustus käituda ja tegutseda väärikalt.

 (3) Ametivolituste peatamise ajal on kohtutäituril keelatud teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid.

 (4) Kohtutäituri ametivolitused taastab justiitsminister viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist.

§ 23. Kohtutäituri büroo töötajad

 (1) Kohtutäituri büroo töötajad on kohtutäituri abid ja muud büroo töötajad.

 (2) Kohtutäituri büroo töötajaks võib olla isik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline. Kohtutäituri abi peab lisaks eelnevale olema läbinud riiklikult tunnustatud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal, tema puhul ei või esineda käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud kohtutäituri ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid, ta peab olema sooritanud kohtutäiturieksami ning kantud kohtutäituri abide nimekirja.

 (3) Kohtutäituri büroo töötaja on pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel toimetama kätte ametitegevuse käigus loodud dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea käesoleva seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult.

 (4) Kohtutäituri abi, kes on kohtutäituri abina töötanud vähemalt ühe aasta, võib käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras asendada kohtutäiturit.

 (5) Kohtutäitur, kes on ametis olnud üle kahe aasta, peab tagama, et tema büroos töötab vähemalt üks kohtutäituri abi. Ametikogu juhatus võib kohtutäituri mõjuval põhjusel nimetatud kohustuse täitmisest tähtajaliselt vabastada.

 (6) Kohtutäituri abina võib tegutseda ka kojas töötav isik, kes vastab kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele.

§ 24. Kohtutäituri abide nimekiri

 (1) Kohtutäituri abide kohta peab nimekirja koda. Ametikogu juhatus kannab kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel nimekirja isikud, kes
 1) vastavad kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele;
 2) on töösuhtes kojaga või kohtutäituriga.

 (2) Ametikogu juhatus märgib nimekirjas eraldi ära kohtutäiturite abid, kellel on õigus tegutseda kohtutäituri asendajana.

 (3) Ametikogu juhatus kustutab kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel nimekirjast kohtutäituri abid, kelle suhtes on ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimekirja kandmise alus.

 (4) Kohtutäitur peab viivitamata taotlema ametikogu juhatuselt nimekirjas muudatuse tegemist, kui selline vajadus tuleneb seoses kohtutäituri büroos töötava abiga.

 (5) Nimekirjast kustutatud kuid kohtutäiturile esitatavatele nõuetele vastav kohtutäituri abi, kes on tegutsenud kohtutäituri abina vähemalt ühe aasta, võib seitsme aasta jooksul nimekirjast kustutamisest arvates kandideerida vabale kohtutäituri ametikohale kohtutäiturieksamit uuesti sooritamata.

 (6) Nimekirja märgitakse kohtutäituri abi nimi ja kohtutäituri nimi, kelle büroos abi töötab.

 (7) Nimekiri avaldatakse koja veebilehel. Kohtutäituri abide nimekirja pidamise ja selle avaldamise täpsemad nõuded nähakse ette koja põhikirjas.

4. jagu Kohtutäituri asendamine 

§ 25. Kohtutäituri asendamine

 (1) Kui kohtutäitur soovib viibida ametikohustuste täitmisest eemal üle kahe kuu kalendriaastas, peab ta selleks taotlema ametikogu kaudu justiitsministrilt ametivolituste peatamist. Kui kohtutäitur ei saa nimetatud taotlust esitada, teavitab ametikogu Justiitsministeeriumi kohtutäituri ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest.

 (2) Kui kohtutäitur soovib viibida või on sunnitud viibima oma ametikohustuste täitmisest eemal üle kümne tööpäeva kalendrikuus, peab ta sellest kirjalikult teavitama ametikogu, kes määrab kohtutäiturile asendaja. Kohtutäituri taotlusel võib kohtutäiturile määrata asendaja ka lühema eemalviibimise korral.

 (3) Kohtutäitur esitab koos käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse või teatisega ettepaneku asendajaks sobiva isiku kohta. Koja teenistuses olev kohtutäituri abi, asendatava kohtutäituri büroos töötav kohtutäituri abi ja asendatava kohtutäituriga samas piirkonnas tegutsev kohtutäitur ei või mõjuva põhjuseta asendamisest keelduda.

 (4) Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid.

 (5) Kui kohtutäituri ametikoht on ajutiselt täitmata, võib ametikogu määrata sellele kohale asendaja. Justiitsministeeriumi nõudmisel määrab ametikogu täitmata ametikohale asendaja.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asendaja tegutseb koja kulul, kulud kaetakse ametikogu eelarveosast. Asendaja tegevuse tulemusena laekuvad tulud on ametikogu tulud.

 (7) Kohtutäituri asendamise korra kehtestab ametikogu otsusega.

§ 26. Kohtutäituri asendaja

 (1) Kohtutäiturit võib asendada teine kohtutäitur või käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 nimetatud kohtutäituri abi. Asendaja määramisel eelistatakse asendatava kohtutäituri büroos töötavat kohtutäituri abi.

 (2) Kui pärast kohtutäituri abi asendajaks määramist selgub, et isik ei vasta kohtutäituri asendajale esitatavatele nõuetele, jäävad asendaja poolt selle hetkeni tehtud ametitoimingud ja osutatud ametiteenused kehtima.

 (3) Kohtutäituri asendaja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 27. Kohtutäituri asendaja tasu

 (1) Kui kohtutäituri asendajaks määratakse teine kohtutäitur või kohtutäituri abi, kes ei ole asendatava kohtutäituri büroo töötaja, peab asendatav kohtutäitur maksma selle eest ametikogule tasu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu suuruse, samuti koja poolt asendajale makstava tasu suuruse kehtestab ametikogu otsusega. Koda ei pea maksma asendamise eest tasu kohtutäituri abile, kes on asendatava kohtutäituri büroo töötaja, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 lõikes 5 nimetatud juhul.

 (3) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 5 nimetatud asendajale maksab koda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasule lisatasu, mille suurus võrdub poolega kohtutäituri büroo tegevuse puhaskasumist asendamise ajal.

5. jagu Kohtutäituri ametitoimingu tasu 

1. jaotis Ametitoimingu tasustamise alused 

§ 28. Kohtutäituri tasu ametitoimingu eest

 (1) Kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

 (2) Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

§ 29. Kohtutäituri tasu liigid

 (1) Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

 (2) Kohtutäituril on õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude.

§ 30. Kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik

 (1) Menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Ettemaksu tasub isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist.

§ 31. Kohtutäituri tasu otsus

 (1) Kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse.

 (2) Kohtutäituri tasu otsuses peab olema märgitud:
 1) kohustatud isiku nimi ja aadress;
 2) kohtutäituri nimi, kontaktandmed ja ametialase konto number;
 3) otsuse kuupäev, täiteasja number, täitedokumendi täitmise korral selle andmed;
 4) kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud;
 5) viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale.

 (3) Kohtutäituri tasu otsusele kirjutab alla kohtutäitur.

§ 32. Kohtutäituri tasu sissenõudmine

 (1) Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega.

 (2) Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega.

 (3) Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.

 (4) Rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma põhitasu üksnes pooles ulatuses. Täitmisteates märgitakse numbritega kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

 (5) Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

 (6) Kui täitemenetluse asi antakse ühelt kohtutäiturilt teisele üle ning menetluse alustamise tasu on selle menetluse eest juba tasutud, ei või täitemenetluse asja ülevõttev kohtutäitur nõuda menetluse alustamise tasu maksmist.

§ 33. Ettemaksu tasumata jätmine ja ettemaksu tagastamine

 (1) Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata, tagastades sissenõudjale täitedokumendi.

 (2) Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu tasumist.

 (3) Kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates.

 (4) Kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu.

2. jaotis Ametitoimingu tasu määrad täitemenetluses 

§ 34. Täitemenetluse alustamise tasu

  Täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni.

§ 35. Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad

 (1) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma kuni 50 000 krooni, arvutatakse kohtutäituri tasu ettemaks ja kohtutäituri põhitasu järgnevas tabelis toodud nõude summa ja tasumäära järgi.

Sissenõude summa kuni ... krooni
Kohtutäituri põhitasu määr kroonides
Kohtutäituri tasu ettemaks kroonides
     500
  250
 
  1 000
  400
 
  2 000
  600
100
  3 000
  870
125
  4 000
1080
150
  5 000
1300
160
  6 000
1500
170
  7 000
1715
190
  8 000
1920
200
  9 000
2070
210
10 000
2200
225
15 000
3150
300
20 000
4020
375
25 000
4775
400
30 000
5430
500
40 000
6920
700
50 000
8125
900

 (2) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 50 000 krooni, arvutatakse kohtutäituri põhitasu järgmiselt:
 1) nõude summalt 50 001–60 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 14,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 8250 krooni;
 2) nõude summalt 60 001–70 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 13,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 8575 krooni;
 3) nõude summalt 70 001–80 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 12,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 9000 krooni;
 4) nõude summalt 80 001–90 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 11,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 9450 krooni;
 5) nõude summalt 90 001–100 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 10,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 9500 krooni;
 6) nõude summalt 100 001–200 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 9,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 18 500 krooni;
 7) nõude summalt 200 001–400 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 9,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni;
 8) nõude summalt 400 001–600 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 52 500 krooni;
 9) nõude summalt 600 001–800 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 8,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 68 000 krooni;
 10) nõude summalt 800 001–1 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 8,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 80 000 krooni;
 11) nõude summalt 1 000 001–2 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 8% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 150 000 krooni;
 12) nõude summalt 2 000 001–3 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 217 500 krooni;
 13) nõude summalt 3 000 001–4 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 7,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 260 000 krooni;
 14) nõude summalt 4 000 001–5 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 6,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 275 000 krooni;
 15) nõude summalt 5 000 001–6 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 285 000 krooni;
 16) nõude summalt 6 000 001–7 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 4,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 315 000 krooni;
 17) nõude summalt 7 000 001–8 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 4,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 320 000 krooni;
 18) nõude summalt 8 000 001–9 000 000 krooni on kohtutäituri põhitasu 4% nõude summast.

 (3) Kohtutäituri põhitasu üle 9 000 000-krooniselt nõudesummalt on 360 000 krooni + 0,5% summalt, mis ületab 9 000 000 krooni.

 (4) Kohtutäituri tasu ettemaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude summadelt on 3000 krooni ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude summalt 5000 krooni.

§ 36. Kindla põhitasu määraga täitetoimingud

 (1) Kindla põhitasu määra alusel makstakse kohtutäituri tasu järgmiste täitetoimingute eest:
 1) vallasasja väljanõudmine;
 2) kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine);
 3) lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine;
 4) kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine;
 5) sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamine ja hindamine;
 6) sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmine;
 7) muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine.

 (2) Kohtutäituri põhitasu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 7 nimetatud toimingu eest on 2200 krooni ja kohtutäituri tasu ettemaks 1450 krooni.

 (3) Kaasomanikevahelise enampakkumise korral on kohtutäituri põhitasu 4350 krooni. Tasu maksab parima pakkumise teinud kaasomanik.

 (4) Sundvõõrandamistoimingute põhitasu maksab sundvõõrandi saaja. Tasu arvutatakse käesoleva seaduse § 35 alusel järgmiselt:
 1) sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamise ja hindamise eest on kohtutäituri tasu pool tasumäärast, mis vastab üleskirjutatud kinnisasja hinnale hindamisakti kohaselt;
 2) sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmise eest on kohtutäituri tasu üks kolmandik tasumäärast, mis vastab määratud sundvõõranditasu suurusele.

§ 37. Elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstav tasu

 (1) Elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga.

 (2) Elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse käesoleva seaduse § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist.

§ 38. Hagi tagamise eest makstav põhitasu

 (1) Hagi tagamise määruse täitmise põhitasu sõltub hagi hinnast ja tasu makstakse järgmiselt:
 1) kuni 50 000-kroonise hagi hinna korral on tasu 1100 krooni;
 2) 50 001–200 000-kroonise hagi hinna korral on tasu 2200 krooni;
 3) üle 200 000-kroonise hagi hinna korral on tasu 4350 krooni.

 (2) Kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral on kohtutäituri põhitasu 1450 krooni.

 (3) Kui hagi tagamise määrus käsitleb nii rahalist nõuet kui ka mitterahalist nõuet, liidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tasumäärad.

 (4) Hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral maksab kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist.

 (5) Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks hagi tagamise määruse esitamisega sundtäitmiseks. Kui sissenõudja ei maksa kohtutäituri tasu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata.

§ 39. Võlgniku asenduskaristuse korral kohtutäiturile makstav tasu

  Asenduskaristuse määramise korral maksab nii menetluse alustamise tasu kui ka menetluse põhitasu sissenõudja. Kohtutäituri põhitasu on 260 krooni. Tasu nõuab sisse kohtutäitur, kelle avalduse alusel asenduskaristus määrati.

§ 40. Varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise tasu

 (1) Kui kohtutäitur teeb uurimisasutuse määruse alusel kindlaks andmed, mida menetleja vajab varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks, maksab kohtutäituri tasu menetleja.

 (2) Kohtutäituri põhitasu sõltub kindlakstehtud vara väärtusest ja tasu makstakse järgmiselt:
 1) kuni 500 000 krooni väärtusega varalt 500 krooni;
 2) 500 001–1 000 000 krooni väärtusega varalt 1000 krooni;
 3) üle 1 000 000 krooni väärtusega varalt 1500 krooni.Tasu muutub sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale.

§ 41. Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu

 (1) Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik menetluse alustamise tasu. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust.

 (2) Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

§ 42. Dokumendi koopia valmistamise ja õiendi väljastamise tasu

 (1) Dokumendi koopia valmistamise eest tasub koopia tegemist taotlenud isik. Sätet ei kohaldata haldusorganile, kellel on seadusest tulenev õigus saada täitetoimikust teavet.

 (2) Kohtutäituri tasu dokumendi koopia valmistamise eest on:
 1) A4 formaadis lehekülje eest viis krooni;
 2) A3 formaadis lehekülje eest seitse krooni.

 (3) Täitemenetlust käsitleva õiendi väljastamise eest on kohtutäituri tasu 25 krooni.

3. jaotis Kohtutäituri lisatasu täitemenetluses 

§ 43. Kohtutäituri lisatasu

 (1) Kui käesoleva seaduse §-des 44–47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu.

 (2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 44. Lisatasu arestimistoimingu tegemise eest

  Väljaspool kohtutäituri bürood tehtava arestimistoimingu eest, mis seisneb võlgniku valduses olevate vallasasjade või kinnisasjade arestimises, arvestatakse kohtutäituri lisatasu tunnitasuna esimesest tunnist alates käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud määras. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule viivitamata pärast arestimistoimingu tegemist.

§ 45. Lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest

 (1) Enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast.

 (2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule ja sissenõudjale pärast enampakkumise lõppu ning tasu võetakse tulemi jaotamisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 46. Lisatasu vara muul viisil müügi eest

  Vara müügi eest muul täitemenetluse seadustikus lubatud viisil on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 1% vara müügihinnast.

§ 47. Lisatasu tunnitasuna

 (1) Käesoleva seaduse §-des 36 ja 38 nimetatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus teisest tunnist alates nõuda lisatasu, mille suurus on 300 krooni. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule viivitamata pärast täitetoimingu tegemist.

 (2) Tunnitasuna määratud tasu puhul ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt täis- või pooltunniks.

4. jaotis Kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise, pärandi inventuuri tegemise ja ametliku enampakkumise korraldamise eest 

§ 48. Menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu

 (1) Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtutäiturile makstav tasu 350 krooni.

 (2) Kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist ametitoimingu taotlejale, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 200 krooni, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja aruande selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud.

 (3) Kui menetlusdokument antakse kohtutäiturile korduvaks kättetoimetamiseks, sest kohtutäitur ei ole dokumendi kättetoimetamisel oma kohustusi asjakohaselt täitnud, siis kättetoimetamise eest lisatasu kohtutäiturile ei maksta.

§ 49. Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri eest

 (1) Kohtutäituri tasu maksmise eest pärimismenetluses pärandi valitsemisel ning pärandi inventuuri tegemisel vastutavad pärija ja pärimismenetluse algataja solidaarselt.

 (2) Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 550 krooni ja mitte rohkem kui 52 200 krooni.

 (3) Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks pärandvara nimekirja esitamisest notarile.

§ 50. Kohtutäituri tasu ametliku enampakkumise läbiviimise eest

 (1) Enampakkumise läbiviimise eest tasub enampakkumise taotleja.

 (2) Enampakkumisel müüdava vara üleskirjutamise ja hindamise eest on kohtutäituri tasu pool tasumäärast, mis vastab üleskirjutatud vara hinnale hindamisakti kohaselt. Tasu arvestatakse käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud alustel.

 (3) Enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest on kohtutäituri tasu 3% vara müügihinnast.

 (4) Kohtutäituril on õigus saada tasu pärast enampakkumise läbiviimist, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Enampakkumise nurjumisel on kohtutäituril õigus nõuda tasu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute eest.

§ 51. Dokumendi koopia valmistamise ja õiendi väljastamise tasu

 (1) Käesolevas jaotises sätestatud ametitoimingutega seotud dokumentidest koopia valmistamisel on kohtutäituril õigus saada tasu käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud määras.

 (2) Käesolevas jaotises sätestatud ametitoimingute kohta õiendi väljastamisel on kohtutäituri tasu 25 krooni.

5. jaotis Kohtutäituri tasu maksmise vaidlustamine 

§ 52. Kaebuse esitamine

  Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.

§ 53. Kohtutäituri tasu tagastamine

  Kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.

6. jagu Järelevalve ja distsiplinaarvastutus 

1. jaotis Järelevalve 

§ 54. Järelevalve teostaja

 (1) Järelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostab Justiitsministeerium. Järelevalvet koja põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle teostab koja aukohus (edaspidi aukohus).

 (2) Justiitsministeerium võib järelevalve teostamisse kaasata koja.

 (3) Justiitsminister võib määrusega anda järelevalve teostamise üle kojale järgmistes valdkondades:
 1) teiste elukutsete esindajatega ühistes ametiruumides töötamise keelust kinnipidamine;
 2) büroo nõuetekohastest lahtiolekuaegadest kinnipidamine;
 3) ametialastest kitsendustest kinnipidamine;
 4) kohtutäiturile seadusega pandud ametikohustuste isiklik täitmine;
 5) ametikindlustuse olemasolu ja vastavus kehtestatud nõuetele;
 6) ametitoimingute registreerimise nõuetest kinnipidamine;
 7) statistika koostamine ja aruannete esitamine.

 (4) Järelevalve teostamiseks üle antud valdkondades võib justiitsminister või tema volitatud isik anda juhiseid ning järelevalve teostamisel koja vastuvõetud otsuseid kehtetuks tunnistada.

§ 55. Järelevalve teostamine

 (1) Järelevalve teostaja kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas käesoleva seaduse § 54 lõikes 3 nimetatud valdkondi ja:
 1) kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet;
 2) kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust;
 3) ametitoimingute registreerimist ja infotehnoloogilise töö korraldust;
 4) õigusaktidest või heast ametitavast tulenevate muude nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist.

 (2) Järelevalve ei hõlma ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist.

 (3) Kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalve teostamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

2. jaotis Distsiplinaarvastutus 

§ 56. Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod

  Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod on:
 1) ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine;
 2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime ametikohustusi täites või mitte.

§ 57. Distsiplinaarkaristused

 (1) Kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv;
 3) ametist tagandamine.

 (2) Kui distsiplinaarmenetluse läbiviimisel tekib põhjendatud kahtlus, et ametiteenuste osutamine võib olla takistuseks kohtutäituri ametikohustuste nõuetekohasel täitmisel, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisele keelata kohtutäituril ametiteenuste osutamise kuni kolmeks aastaks.

 (3) Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja aukohtul.

 (4) Aukohus võib määrata distsiplinaarkaristuse käesoleva seaduse §-s 100 nimetatud asjade menetlemisel.

§ 58. Distsiplinaarmenetluse üleandmine ja lõpetamine

 (1) Justiitsministeerium võib anda kohtutäituri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse aukohtule lahendada.

 (2) Kui Justiitsministeerium on algatanud kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse, lõpetab aukohus samas asjas aukohtumenetluse.

§ 59. Distsiplinaarmenetluse algatamine

 (1) Justiitsministeerium võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo.

 (2) Aukohus algatab ja viib läbi aukohtumenetluse käesoleva seaduse §-des 101 ja 102 sätestatud korras.

 (3) Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab distsiplinaarmenetluse algataja kohtutäiturilt kirjalikku seletust.

 (4) Kui aukohus esitab Justiitsministeeriumile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamise otsustamiseks, ei pea Justiitsministeerium algatama distsiplinaarmenetlust ning võib aukohtu poolt edastatud süüteo tuvastamise asjaolude ja esitatud ettepaneku alusel teha otsuse kohtutäituri ametist tagandamise või tagandamata jätmise kohta. Kui aukohus ei ole distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendeid kogunud, võib Justiitsministeerium ise täiendavaid tõendeid koguda või saata distsiplinaarasja tagasi aukohtule täiendavate tõendite kogumiseks.

§ 60. Justiitsministeeriumi määratavad distsiplinaarkaristused

 (1) Justiitsministeeriumi kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:
 1) noomitus;
 2) rahatrahv 1000–100 000 krooni;
 3) ametist tagandamine.

 (2) Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahv kantakse riigituludesse.

 (3) Kohtutäituri võib ametist tagandada raske distsiplinaarsüüteo eest, kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristuse ajal toimepandud distsiplinaarsüüteo eest või sellise vääritu teo eest, mis teeb kohtutäiturina töötamise võimatuks. Enne kohtutäituri ametist tagandamist kuulatakse ära kohtutäituri selgitused ja koja seisukoht.

§ 61. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad

 (1) Distsiplinaarsüüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kolme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemisest arvates.

 (2) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

 (3) Kui kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse distsiplinaarsüüteole mittevastavuse tõttu, võib uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 62. Ühe distsiplinaarsüüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld

 (1) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse.

 (2) Distsiplinaarsüüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus distsiplinaarsüütegu ja selle eest võib määrata uue distsiplinaarkaristuse.

§ 63. Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- ja materiaalse vastutusega

  Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramine ei takista tema võtmist haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele, ja vastupidi.

§ 64. Distsiplinaarkaristuse kustumine

  Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramisest arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

§ 65. Distsiplinaarkaristuse määramise peale kaebuse esitamine

  Kohtutäitur võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada kaebuse oma büroo asukohajärgsele maakohtule hagita menetluses lahendamiseks ühe kuu jooksul karistuse määramisest teadasaamisest.

§ 66. Kohtutäituri omal soovil ametist vabastamine

  Kui kohtutäituri suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, ei vabastata teda omal soovil ametist enne, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.

3. peatükk KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KODA 

1. jagu Koja üldsätted 

§ 67. Koja õiguslik seisund

 (1) Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi pankrotihaldur).

 (2) Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 68. Koja põhikiri

 (1) Koja põhikiri võetakse vastu ning seda muudetakse ametikogu ja kutsekogu otsusega. Põhikirja või selle muutmise eelnõu kooskõlastatakse enne vastuvõtmist Justiitsministeeriumiga.

 (2) Koja põhikirjas sätestatakse koja organite töökorraldus, organite ja koja liikmete vahelised õigussuhted, koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse teisi koja tegevusega seonduvaid küsimusi.

§ 69. Koja arengukava

 (1) Koja eelarve ja tegevuse planeerimise aluseks on koja arengukava, millega seatakse koja ning kohtutäituri ametitegevuse ja pankrotihalduri kutsetegevuse arengu eesmärgid järgnevaks neljaks eelarveaastaks. Arengukava vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel.

 (2) Arengukava eelnõu koostamise korraldab koja eestseisus, arvestades kojale õigusaktidega pandud ülesandeid. Arengukava eelnõu tuleb enne ameti- ja kutsekogule vastuvõtmiseks esitamist kooskõlastada Justiitsministeeriumiga.

§ 70. Koja tegevuse õiguspärasuse tagamine

 (1) Järelevalvet koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiitsministeerium, kes võib nõuda koja eestseisuselt ja nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuselt järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist ning esitada koja organi akti või toimingu peale halduskohtule protesti.

 (2) Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida ka koja majandustegevust.

 (3) Koda esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta märtsis aruande koja tegevuse kohta lõppenud aastal ja töökava koja põhiülesannete täitmiseks jooksval aastal.

 (4) Kui koda ei täida talle seadusega pandud kohustusi, võib Justiitsministeerium teha kojale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiitsministeerium määrata kojale sunniraha kuni 100 000 krooni asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 71. Koja vara

 (1) Koja vara moodustub:
 1) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohustuslikest liikmemaksudest;
 2) aukohtu otsuse alusel laekuvatest trahvidest;
 3) koja vahendite paigutamisest saadavast tulust;
 4) annetustest;
 5) muudest laekumistest.

 (2) Koja eestseisus võib anda ametikogu eelarveosa arvelt kohtutäiturile ametitegevuse alustamiseks või ametitegevusega seotud oluliste muudatuste elluviimiseks laenu või tagada samal otstarbel kohtutäituri poolt võetavat laenu.

 (3) Justiitsministri, ameti- või kutsekogu või revisjonikomisjoni nõudel määrab eestseisus koja majandustegevuse või majandustegevuse aastaaruande audiitorkontrolli. Audiitorkontrolli viib läbi ameti- ja kutsekogu nimetatud audiitor.

§ 72. Koja eelarve

 (1) Koja eelarveaasta on kalendriaasta. Koja eelarve kinnitab eestseisus hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta detsembris.

 (2) Koja eelarve koosneb ametikogu eelarveosast, kutsekogu eelarveosast ja ühisest eelarveosast.

 (3) Ühises eelarveosas kajastatakse ameti- ja kutsekogu ühise tegevusega seotud tulu ja kulu, ameti- ja kutsekogu tegevusega otseselt mitteseotud koja tulu ja kulu ning koja ülalpidamiskulu. Ameti- ja kutsekogu eelarveosas kajastatakse üksnes vastava kogu tegevusega seotud koja tulu ja kulu.

 (4) Ühises eelarveosas kajastatavate kulude katteks eraldatakse rahalised vahendid nii ameti- kui ka kutsekogu eelarveosa arvelt. Ühise eelarveosa jaoks eraldatav summa jaotatakse ameti- ja kutsekogu vahel proportsionaalselt, lähtudes kummagi kogu liikmete arvust, kui eestseisus ei otsusta teisiti. Otsuse poolt peab olema kaks kolmandikku eestseisuse liikmetest.

§ 73. Koja majandusaasta

  Koja majandusaasta on kalendriaasta.

§ 74. Koja liikmemaks

 (1) Koja liikmemaksu miinimummäära kehtestavad ameti- ja kutsekogu, olles selle eelnevalt kooskõlastanud Justiitsministeeriumiga.

 (2) Kohtutäiturite liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kehtestab ametikogu, pankrotihaldurite liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab koja piisava rahastatuse õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.

 (3) Liikmemaks laekub vastavalt kas ameti- või kutsekogu eelarveossa. Koja liige, kes tegutseb nii kohtutäiturina kui ka pankrotihaldurina, tasub liikmemaksu ametikogule.

 (4) Liikmemaksu tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral peab oma kohustust rikkunud koja liige maksma ameti- või kutsekogule viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

§ 75. Hea ameti- ja hea kutsetava

 (1) Ametikogu kehtestab hea ametitava, mis on kohtutäituritele järgimiseks kohustuslik.

 (2) Kutsekogu kehtestab hea kutsetava, mis on pankrotihalduritele järgimiseks kohustuslik.

 (3) Hea ameti- või hea kutsetava eelnõu, samuti kummagi muutmise eelnõu tuleb enne kehtestamist kooskõlastada Justiitsministeeriumiga.

§ 76. Õigus kasutada riigivappi sisaldavat tähist

 (1) Kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat.

 (2) Kojal on õigus kasutada dokumentidel ja siltidel Eesti riigivappi sisaldavat tähist.

§ 77. Koja veebileht

 (1) Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohta, eelkõige büroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid. Veebilehel avaldatakse koja põhikiri, hea ameti- ja hea kutsetava ning teised avalikud dokumendid.

 (2) Justiitsminister võib kehtestada määrusega koja veebilehe kaudu kättesaadavaks tehtavate andmete loetelu.

§ 78. Koja ülesanded

  Koja ülesanded on muu hulgas:
 1) kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevuse edendamine;
 2) hea ameti- ja hea kutsetava väljatöötamine ja avaldamine ning nende järgimise üle järelevalve teostamine;
 3) kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi korraldamine;
 4) kohtutäiturite, kohtutäituri abide ja pankrotihaldurite nimekirja pidamine;
 5) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe korraldamine;
 6) järelevalve kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevuse ning väärika käitumise üle;
 7) soovituste koostamine kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamiseks;
 8) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite väljaõppe läbiviimine;
 9) kohtutäituri, kohtutäituri abi ja pankrotihalduri eksami läbiviimine;
 10) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe kohustuse täitmise kontrollimine;
 11) kohtutäiturite asendamisega seotud küsimuste korraldamine ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohta avalikkusele vajaliku info kättesaadavuse tagamine koja veebilehel;
 12) Justiitsministeeriumi abistamine kohtutäiturite ja pankrotihaldurite üle riikliku järelevalve teostamisel;
 13) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalike infosüsteemide arendamine ja haldamine;
 14) välissuhtlusega seotud küsimuste korraldamine ning koja liikmete esindamine kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
 15) kohtutäiturite tegevuse kohta statistiliste aruannete koostamine ja esitamine Justiitsministeeriumile justiitsministri määratud tähtaegadel;
 16) andmete väljastamine kohtutäituri ametitegevuse raamatust selleks õigustatud isikutele;
 17) kohtutäiturite ja pankrotihaldurite arhiveeritavate dokumentide haldamise korraldamine ameti- või kutsekogu otsuse alusel;
 18) kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsekindlustuse olemasolu kontrollimine;
 19) ameti- ja kutsekogu otsuse alusel kindlustusandjaga kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kollektiivse ameti- või kutsekindlustuse sõlmimine;
 20) koja vara valitsemine;
 21) kohtutäituritele täitmiseks antavate avalik-õiguslike nõuete jaotamine vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale;
 22) täitemenetluses ja pankrotimenetluses müüdava vallasvara ühislao pidamine.

2. jagu Koja organid 

§ 79. Koja organid

 (1) Koja organid on:
 1) ametikogu;
 2) kutsekogu;
 3) eestseisus;
 4) ametikogu juhatus;
 5) kutsekogu juhatus;
 6) eksamikomisjon;
 7) revisjonikomisjon;
 8) aukohus.

 (2) Koja eestseisusel on õigus moodustada komisjone koja pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.

1. jaotis Ameti- ja kutsekogu 

§ 80. Ameti- ja kutsekogu

 (1) Ameti- ja kutsekogu on koja kõrgeimad organid.

 (2) Ametikogusse kuuluvad kõik kohtutäiturid.

 (3) Kutsekogusse kuuluvad kõik pankrotihaldurid.

§ 81. Korraline ameti- ja kutsekogu

 (1) Korraline ameti- ja kutsekogu kogunevad ühiselt iga aasta märtsikuu esimesel reedel.

 (2) Eestseisus teatab koja liikmetele korralise ameti- ja kutsekogu päevakorra ning kogunemise aja ja koha vähemalt kolm nädalat enne kogunemist.

 (3) Päevakorda võib ameti- ja kutsekogu muuta, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku ametikogu esindatud häältest ja kutsekogu esindatud häältest.

§ 82. Erakorraline ameti- ja kutsekogu

 (1) Erakorraline ameti- ja kutsekogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Erakorraline ameti- ja kutsekogu ei pea kokku tulema ühiselt ega ühel ajal.

 (2) Erakorralise ameti- ja kutsekogu kutsub eestseisus kokku:
 1) omal algatusel;
 2) ameti- või kutsekogu juhatuse ettepanekul;
 3) justiitsministri ettepanekul;
 4) vähemalt ühe kolmandiku ameti- või kutsekogu liikmete algatusel.

 (3) Eestseisus teatab ameti- või kutsekogusse kuuluvatele koja liikmetele erakorralise ameti- või kutsekogu päevakorra ning kogunemise aja ja koha üks kuu enne kogunemist.

 (4) Eestseisus võib erakorralise ameti- või kutsekogu kokkukutsumise asemel anda lahendamist vajava küsimuse ameti- või kutsekogule otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud korras.

 (5) Kui eestseisus ei kutsu ameti- või kutsekogu kokku ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamist või ei anna sama aja jooksul küsimust otsustamiseks käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud korras, on ettepaneku teinud organil või isikutel õigus erakorraline ameti- või kutsekogu ise kokku kutsuda.

 (6) Erakorralise ameti- või kutsekogu kokkukutsumise algataja määrab ka päevakorra. Päevakorda võib ameti- või kutsekogu muuta, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku ameti- või kutsekogul osalevatest liikmetest.

§ 83. Ameti- ja kutsekogu otsuste vastuvõtmine

 (1) Koja liige on kohustatud isiklikult osalema ameti- või kutsekogu töös.

 (2) Koja liige ei või ameti- või kutsekogus otsustatavate küsimuste otsustamises osalemisest loobuda ega keelduda.

 (3) Kui käesoleva seaduse kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on nii ameti- kui ka kutsekogu, siis on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole korralisel või erakorralisel ametikogul osalenud liikmetest ja üle poole korralisel või erakorralisel kutsekogul osalenud liikmetest.

 (4) Ameti- või kutsekogu pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on hääletanud üle poole korralisel või erakorralisel ameti- või kutsekogul osalenud liikmetest.

 (5) Igal koja liikmel on ameti- või kutsekogus, kuhu ta kuulub, üks hääl. Kui kohtutäitur kuulub nii ameti- kui ka kutsekogusse, loetakse tema hääl ametikogu hääleks.

§ 84. Otsuse vastuvõtmine ameti- ja kutsekogu kokku kutsumata

 (1) Ameti- või kutsekogu liikmetel on eestseisuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid ameti- või kutsekogu pädevuses olevates küsimustes ameti- või kutsekogu kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt.

 (2) Ameti- või kutsekogu liige ei või keelduda ega loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamises osalemisest. Liige peab otsustamises osalema isiklikult.

 (3) Kui otsus tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole ameti- või kutsekogu liikmetest. Kui käesoleva seaduse kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et selle poolt on nii ameti- kui ka kutsekogu, siis on otsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nii ameti- kui ka kutsekogu liikmetest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei saa valida koja organeid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamise täpne kord sätestatakse koja põhikirjas.

§ 85. Koja organite valimise kord

  Koja organitesse ameti- või kutsekogu poolt liikmete valimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
 1) iga organi liikmed valitakse eraldi;
 2) hääletamine on salajane;
 3) valituks osutub enim hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust nõuet;
 4) häälte võrdse jagunemise korral korraldatakse valimise teine voor võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Teises voorus häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku;
 5) ühe valitava organi liige ei või samal ajal olla teise valitava organi liige.

§ 86. Ameti- ja kutsekogu ülesanded

 (1) Ameti- ja kutsekogu:
 1) võtavad vastu koja põhikirja;
 2) võtavad vastu koja arengukava;
 3) kinnitavad liikmemaksu miinimummäära;
 4) kinnitavad eestseisuse eelarveaasta tegevusaruande;
 5) kinnitavad koja majandusaasta aruande;
 6) nimetavad audiitori.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nii ameti- kui ka kutsekogu liikmete poolthäälteenamus.

 (3) Ametikogu:
 1) valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi ametikogu juhatuse;
 2) valib kaks kohtutäiturit revisjonikomisjoni töös osalemiseks;
 3) valib kolm kohtutäiturit aukohtu töös osalemiseks;
 4) valib ühe kohtutäituri eksamikomisjoni töös osalemiseks;
 5) kehtestab kohtutäiturite liikmemaksu suuruse;
 6) kehtestab kohtutäiturite hea ametitava;
 7) annab juhiseid kohtutäiturite ametipraktika ühtlustamiseks;
 8) otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.

 (4) Kutsekogu:
 1) valib ja kutsub vajaduse korral enne tähtaja lõppemist tagasi kutsekogu juhatuse;
 2) valib kaks pankrotihaldurit revisjonikomisjoni töös osalemiseks;
 3) valib kolm pankrotihaldurit aukohtu töös osalemiseks;
 4) valib ühe pankrotihalduri eksamikomisjoni töös osalemiseks;
 5) kehtestab pankrotihaldurite liikmemaksu suuruse;
 6) kehtestab pankrotihaldurite hea kutsetava;
 7) annab juhiseid pankrotihaldurite kutsepraktika ühtlustamiseks;
 8) otsustab teisi seaduses ja koja põhikirjas ettenähtud küsimusi.

2. jaotis Eestseisus ja koja esimees 

§ 87. Eestseisus

 (1) Eestseisus on koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib koja tegevust ning korraldab koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Eestseisus tagab ameti- ja kutsekogu otsuste elluviimise ning kojale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise.

 (2) Eestseisus on pädev andma nii ameti- kui ka kutsekogu juhatusele korraldusi ning delegeerima neile ülesandeid.

 (3) Eestseisus nimetab ametisse koja kantsleri ning kinnitab kantsleri ametijuhendi ja kantslerile makstava tasu suuruse.

 (4) Eestseisusesse kuuluvad nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse liikmed ning justiitsministri nimetatud isik. Eestseisuse liikme volitused lõpevad samal ajal kui tema volitused ameti- või kutsekogu juhatuse liikmena. Justiitsministri nimetatud eestseisuse liikme volitused lõpevad uue eestseisuse liikme nimetamisega.

§ 88. Koja esimees

 (1) Eestseisus valib eestseisuse liikmete hulgast koja esimehe ja aseesimehe. Koja aseesimees ei tohi kuuluda koja esimehega samasse ameti- või kutsekogusse. Esimeheks ja aseesimeheks ei või valida justiitsministri nimetatud eestseisuse liiget.

 (2) Koja esimehe ja aseesimehe volitused kestavad kolm aastat, kuid nimetatud tähtajast olenemata ei kesta need kauem kui nende volitused eestseisuse liikmena. Volituste tähtaja lõppemisel võib koja esimehe ja aseesimehe tagasi valida. Koja esimehe ja aseesimehe võib enne nende volituste tähtaja lõppemist tagasi kutsuda.

 (3) Koja esimees esindab koda kõigis õigustoimingutes, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Nii ameti- kui ka kutsekogu juhatuse esimees esindab koda vastavalt oma vastutusvaldkonnale koja esimehe määratud korras ja ulatuses, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Koja kantsler esindab koda esimehe määratud korras ja ulatuses, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Koja esimees korraldab eestseisuse tegevust. Esimehe puudumisel korraldab eestseisuse tegevust koja aseesimees.

 (5) Koja esimehe töövõimetuse korral asendab teda aseesimees. Muul juhul asendab esimeest aseesimees koja esimehe määratud korras.

§ 89. Eestseisuse koosolekud ja otsuste vastuvõtmine

 (1) Eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.

 (2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku koja esimees. Koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kord nähakse ette koja põhikirjas.

 (3) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest, kui seadusest ei tulene teisiti.

 (4) Eestseisuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsuse tegemisel osalenud eestseisuse liikmetest, kui seadusest ei tulene teisiti. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et otsust ei ole vastu võetud.

 (5) Eestseisus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata koja põhikirjas ettenähtud korras.

§ 90. Koja kantsler

  Koja kantsler on kojas alaliselt töötav isik, kes korraldab koja tegevust, juhatab koja kantseleid ja tagab koja organite teenindamise. Kantsler allub koja esimehele.

3. jaotis Ameti- ja kutsekogu juhatus 

§ 91. Ameti- ja kutsekogu juhatus

 (1) Ameti- ja kutsekogu juhatus on koja alaliselt tegutsevad juhtorganid, kes juhivad koja tegevust ja viivad ellu ameti- ja kutsekogu ning eestseisuse otsuseid. Kumbki juhatus vastutab koja ülesannete täitmise eest oma ameti- või kutsetegevuse valdkonnas.

 (2) Ametikogu juhatusse kuulub kolm kohtutäiturit. Kutsekogu juhatusse kuulub kolm pankrotihaldurit. Kummagi juhatuse liikmete volituste tähtaeg on viis aastat.

 (3) Nii ameti- kui ka kutsekogu juhatus valib oma juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.

 (4) Kummagi juhatuse töökord nähakse ette koja põhikirjas.

§ 92. Ameti- ja kutsekogu juhatuse ülesanded

  Ameti- ja kutsekogu juhatuse ülesanded on sõltuvalt nende ameti- või kutsetegevuse valdkonnast järgmised:
 1) viia ellu vastavalt ameti- või kutsekogu otsuseid ning eestseisuse otsuseid;
 2) korraldada õigustatud isikutele teabe väljastamist kohtutäituri ametitegevuse raamatust ja koja arhiveeritud pankrotiasjade toimikutest;
 3) osaleda koja arengukava eelnõu koostamisel ning eelarve planeerimisel ja koostamisel;
 4) teostada järelevalvet liikmemaksu tähtaegse tasumise üle;
 5) teostada järelevalvet ameti- ja kutsekindlustuse olemasolu üle;
 6) koostada hea ameti- või hea kutsetava eelnõu;
 7) nimetada kohtutäiturile seaduses sätestatud juhtudel asendaja;
 8) nimetada pankrotihalduri kutse taotlejale juhendaja;
 9) sõlmida ametikogu liikme poolt ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse § 10 tingimustele vastav kindlustusleping;
 10) täita muid seadusest ja koja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

4. jaotis Eksamikomisjon 

§ 93. Eksamikomisjon

 (1) Eksamikomisjon moodustatakse viieliikmelisena viieks aastaks.

 (2) Eksamikomisjoni kuuluvad:
 1) üks kohtutäiturite ametikogu määratud kohtutäitur;
 2) üks pankrotihaldurite kutsekogu määratud pankrotihaldur;
 3) kaks justiitsministri määratud isikut;
 4) üks audiitorkogu määratud audiitor.

 (3) Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Eksamikomisjoni koosolekut juhib eksamikomisjoni esimees, kelle komisjoni liikmed valivad endi hulgast lihthäälteenamusega. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eksamikomisjoni esimehe hääl.

 (4) Eksamikomisjoni koosoleku kokkukutsumise ja pidamise kord nähakse ette koja põhikirjas.

§ 94. Eksamikomisjoni pädevus

  Eksamikomisjon:
 1) korraldab ja viib läbi kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi;
 2) korraldab ja viib läbi kohtutäituri ja pankrotihalduri eksami;
 3) kontrollib kohtutäituri abi ametisse kandideerija ja pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsust;
 4) viib läbi hindamisvestlusi ja otsustab kohtutäituri, kohtutäituri abi või pankrotihalduri täiendavale eksamile saatmise ning eksami sooritamise tähtaja, kui kohtutäitur, kohtutäituri abi või pankrotihaldur ei ole täitnud täiendusõppe kohustust käesolevas seaduses sätestatud korras;
 5) eksamineerib täiendavale eksamile suunatud kohtutäitureid, kohtutäituri abisid ja pankrotihaldureid;
 6) kehtestab juhendi erialase teadus- ja pedagoogilise töö arvestamiseks täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel;
 7) koostab kohtutäituri ja pankrotihalduri väljaõppekava ning hindab selle täitmist.

§ 95. Eksamite korraldus

 (1) Kohtutäituri eksamil ja pankrotihalduri eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi eksamikomisjon ja selle täpsem korraldus nähakse ette koja põhikirjas. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga.

 (2) Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust kohtutäituri ametikohustuste täitmiseks või pankrotihaldurina tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks.

 (3) Kohtutäituri ja pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja eksami hindamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

 (4) Eksamid korraldatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Kohtutäituri eksam ja pankrotihalduri eksam korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab eksamikomisjon. Teade eksami toimumise kohta avaldatakse koja veebilehel.

 (5) Enne pankrotihalduri eksami ja käesoleva seaduse § 97 lõikes 4 nimetatud eksami ning korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 2000 krooni.

§ 96. Väljaõpe

 (1) Pärast kohtutäituri ametisse nimetamist justiitsministri poolt või pankrotihalduri eksami sooritamist koostab eksamikomisjon isikule individuaalse väljaõppekava. Pankrotihalduri väljaõppekava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal.

 (2) Väljaõpet korraldavad ameti- ja kutsekogu juhatus ning eksamikomisjon. Väljaõppe korraldus ja hindamise kord nähakse ette koja põhikirjas.

 (3) Väljaõppel olijale määrab ameti- või kutsekogu juhatus vähemalt kaks juhendajat, kes esitavad väljaõppe lõppemisel eksamikomisjonile kirjaliku põhistatud arvamuse juhendatava kohta.

 (4) Väljaõppekava täitmise kohta esitab kohtutäitur eksamikomisjonile aruande kuue kuu jooksul ja pankrotihalduri eksami sooritanud isik kümne kuu jooksul väljaõppekava kinnitamisest arvates. Isiku avalduse alusel võib eksamikomisjon väljaõppekava täitmise aruande esitamise aega pikendada.

 (5) Väljaõppekava täitmise aruande ja juhendajate arvamuse alusel loeb eksamikomisjon väljaõppe läbituks või mitteläbituks. Eksamikomisjon võib jätta pankrotihalduri väljaõppe tulemused hindamata ja pikendada väljaõppekava täitmise aega.

 (6) Kui eksamikomisjon hindab kohtutäituri väljaõppe mitteläbituks või tema isiksuseomaduste tõttu kohtutäiturina tegutsemiseks sobimatuks, teeb ametikogu juhatus justiitsministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks.

 (7) Kui eksamikomisjon hindab pankrotihalduri eksami sooritanud isiku väljaõppe mitteläbituks või tema isiksuseomaduste tõttu pankrotihaldurina tegutsemiseks sobimatuks, ei anta talle pankrotihalduri kutset.

 (8) Väljaõppel olevale kohtutäiturile maksab tasu koda ametikogu eelarveosast.

§ 97. Täiendusõpe

 (1) Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). Nõuded täiendusõppele ja täiendusõppe mahu kehtestab justiitsminister määrusega.

 (2) Eksamikomisjon saadab vähemalt kaks kuud enne hindamisperioodi lõppemist isikule teate hindamisperioodi lõppemise kohta ning selgitab, millised andmed ja milliseks tähtpäevaks tuleb täiendusõppe kohustuse täitmise kohta esitada.

 (3) Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Koja täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja audiitorid, kes läbivad täiendusõppe kas advokatuuris või audiitorkogus.

 (4) Kui isik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunab eksamikomisjon isiku eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel loetakse eksam mittesooritatuks.

 (5) Kui kohtutäitur või kohtutäituri abi ei ilmu mõjuva põhjuseta korduseksamile või ei soorita seda, esitab ametikogu juhatus justiitsministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks või kustutab kohtutäituri abi käesoleva seaduse §-s 24 nimetatud nimekirjast.

 (6) Kui pankrotihaldur ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, esitab eksamikomisjon pankrotihaldurite kutsekogu juhatusele ettepaneku isikult pankrotihalduri kutse äravõtmiseks.

5. jaotis Revisjonikomisjon 

§ 98. Revisjonikomisjon

 (1) Revisjonikomisjon kontrollib koja majandustegevust ja asjaajamist. Revisjonikomisjonil on õigus saada koja organitelt, koja esimehelt ja kantslerilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet.

 (2) Koja eestseisus esitab koja tegevusaruande ja majandusaasta aruande enne koja ameti- ja kutsekogule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks. Tegevusaruande ja majandusaasta aruande kontrollimisel jälgib revisjonikomisjon ka kontrollitava perioodi eelarve vastavust arengukavale. Revisjonikomisjon esitab oma arvamuse ameti- ja kutsekogule.

 (3) Revisjonikomisjon moodustatakse neljaliikmelisena viieks aastaks. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.

6. jaotis Aukohus 

§ 99. Aukohus

 (1) Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks.

 (2) Aukohtusse kuulub kolm kohtutäiturit, kolm pankrotihaldurit ja üks justiitsministri määratud isik.

 (3) Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe kohtutäituritest või pankrotihalduritest liikmete seast.

 (4) Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.

 (5) Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega.

 (6) Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta end asja arutamisest taandama.

§ 100. Aukohtu pädevus

  Aukohus võib lahendada:
 1) koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;
 2) kohtutäituri või pankrotihalduri käitumise kohta esitatud kaebusi;
 3) kohtutäituri või pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või algatatud distsiplinaarasju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.

§ 101. Aukohtumenetluse algatamine

 (1) Aukohtumenetluse algatamiseks võib koja poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.

 (2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et kohtutäitur või pankrotihaldur on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo.

 (3) Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal ta sai teada distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo toimepanemisest. Aukohus edastab aukohtumenetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse viivitamata ameti- või kutsekogu juhatusele ja Justiitsministeeriumile.

 (4) Justiitsministeeriumi poolt esitatud kaebuse edastamisega aukohtule loetakse aukohtumenetlus algatatuks.

§ 102. Aukohtumenetlus

 (1) Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses.

 (2) Aukohtus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on kohtutäitur, kohtutäituri abi või pankrotihaldur kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid.

 (3) Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja kolme kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates, tehes selle kohta põhistatud otsuse. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamist kuni kaks kuud. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada isiku tõttu, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud.

§ 103. Aukohtu otsus

 (1) Aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on noomitus ja rahatrahv 1000 kuni 100 000 krooni, mis laekub vastavalt ametikogu või kutsekogu eelarveosasse. Koja aukohus võib rahatrahvi määramise otsuses ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.

 (2) Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on kohane karistus ametist tagandamine või kutsealal tegutsemise õiguse äravõtmine, teeb aukohus justiitsministrile ettepaneku kohtutäituri ametist tagandamiseks või kutsekogu juhatusele ettepaneku pankrotihaldurilt tegutsemise õiguse äravõtmiseks. Aukohus lisab ettepanekule aukohtumenetluse käigus kogutud materjalid.

 (3) Aukohtu distsiplinaarkaristuse määramise otsus tehakse pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist teatavaks ameti- või kutsekogu liikmetele olenevalt sellest, kelle tegevuse peale esitatud kaebust aukohus läbi vaatas.

 (4) Aukohtu otsuse peale võivad kohtutäitur ja pankrotihaldur esitada kaebuse halduskohtule.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 104. Kohtutäituri haridusnõude erisus

  Kuni 2002. aasta 1. juulini ametisse nimetatud kohtutäiturile ei kohaldata käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud haridusnõuet.

§ 105. Kohtutäituri distsiplinaarkaristuse aegumise erisus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole ühe aasta jooksul karistuse määramisest arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

§ 106. Kohtutäituri asendamise erisus

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohtutäituri asendaja eksami sooritanud või atesteerimise läbinud isikul on õigus kohtutäiturit asendada, kuni täitub viis aastat kohtutäituri asendaja eksami sooritamisest või viimasest atesteerimisest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtutäituri asendaja asendab kohtutäiturit käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 107. Kohtutäituri tasumäärade rakendamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale.

§ 108. Koja liikmeks saamise tingimused

 (1) Kõik käesoleva seaduse jõustumisel kohtutäiturina tegutsevad isikud ja justiitsministri poolt kohtutäituri seaduse (RT I 2001, 16, 69; 2008, 59, 330) § 17 lõikes 5 nimetatud kohtutäituri asendajad saavad seaduse jõustumisel koja liikmeks.

 (2) Pankrotihaldur, vandeadvokaat ja vandeadvokaadi vanemabi, kes soovivad jätkata tegevust pankrotihaldurina, esitavad kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates Justiitsministeeriumile koja liikmeks astumise avalduse. Kui pankrotihaldur ei esita tähtaegselt avaldust koja liikmeks astumiseks, võtab justiitsminister isikult pankrotihaldurina tegutsemise õiguse.

§ 109. Esimese ameti- ja kutsekogu kokkukutsumine

  Justiitsminister kutsub kokku esimese ameti- ja kutsekogu, kes valivad koja organid. Kuni eestseisuse ja juhatuste valimiseni juhib koda justiitsministri määratud isik.

§ 110. Menetluses olevate pankrotiasjade üleandmine

 (1) Pankrotihaldur, vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi, kes ei soovi koja liikmeks astuda, võib menetleda lõpuni pankrotiasjad, milles ta on halduriks nimetatud.

 (2) Isik, kes on pankrotimenetluses nimetatud pankrotihalduriks või ajutiseks halduriks pärast käesoleva seaduse jõustumist ning kes ei esita käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul koja liikmeks astumise avaldust, on kohustatud sellest kohtule teatama. Kohus vabastab pankrotihalduri pankrotiseaduse §-s 68 sätestatud korras.

§ 111. Koja põhikiri

  Esimene ameti- ja kutsekogu võtavad vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja. Kui esimene ameti- ja kutsekogu põhikirja vastu ei võta, kutsutakse kokku erakorraline ameti- ja kutsekogu kahe kuu jooksul esimesest ameti- ja kutsekogust arvates. Kui erakorraline ameti- ja kutsekogu ei võta vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja, siis kehtestab koja põhikirja justiitsminister määrusega. Justiitsministri määrus tunnistatakse kehtetuks, kui ameti- ja kutsekogu võtavad vastu eelnevalt Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud põhikirja, mis hakkab kehtima justiitsministri määruse kehtetuks tunnistamisest.

§ 112. Liikmemaksu miinimummäär

 (1) Esimene ameti- ja kutsekogu kehtestavad liikmemaksu miinimummäära Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud suuruses. Liikmemaksu miinimummäär peab esimesel viiel aastal olema vähemalt kolm protsenti koja eelarveaastal kohtutäituri tasuna laekunud summadest või pankrotihalduri tasuna või ajutise halduri tasuna kohtu määratud summadest, kuid mitte vähem kui 500 krooni kuus.

 (2) Kui esimene ameti- või kutsekogu liikmemaksu miinimummäära ei kehtesta, kehtestab justiitsminister need määrusega. Justiitsminister võib miinimummäära kehtestada tasuna kuni viis protsenti koja eelarveaastal kohtutäituri tasuna laekunud summadest või pankrotihalduri tasuna või ajutise halduri tasuna kohtu määratud summadest, kuid mitte vähem kui 500 krooni kuus.

 (3) Justiitsministri määrus tunnistatakse kehtetuks, kui ameti- ja kutsekogu kehtestavad eelnevalt Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud liikmemaksu miinimummäärad, mida kohaldatakse justiitsministri määruse kehtetuks tunnistamisest.

§ 113. Esimene täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisperiood ja seonduvate aktide kehtestamise aeg

  Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe kohustuse täitmise esimese hindamisperioodi alguseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päev.

§ 114. Kohtutäiturite täiskogu tegevuse lõpetamine

  Käesoleva seaduse jõustumisel lõpetatakse kohtutäiturite täiskogu tegevus ning see likvideeritakse. Likvideerimise viivad läbi täiskogu juhatuse liikmed. Kui nad otsustavad anda täiskogu vara üle kojale, siis jääb see vara kohtutäiturite ametikogu kasutusse.

§ 115. Pankrotimenetluste infosüsteemile ja kohtutäiturite infosüsteemile esitatavad nõuded

 (1) Justiitsminister võib kehtestada määrusega nõudeid pankrotimenetluste infosüsteemi ning kohtutäiturite infosüsteemi sisule ja andmetöötlusele ning määrata kindlaks, millises ulatuses peavad need võimaldama digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega.

 (2) Elektroonilise enampakkumise oksjonikeskkond võetakse kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril. Enne oksjonikeskkonna kasutuselevõtmist viiakse läbi suulised enampakkumised.

§ 116. Kindlustusjuhtumitele kohaldatav seadus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud kindlustusjuhtumite suhtes kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud seadust ja kindlustuslepingu tingimusi.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 117. Advokatuuriseaduses (RT I 2001, 36, 201; 2009, 1, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgnevas sõnastuses:

«(6) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda) võib taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaat on oma tegevuses pankrotihaldurina rikkunud koja organi otsust või head kutsetava või pannud toime käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud distsiplinaarsüüteo.»;

2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Kui advokaadile on määratud distsiplinaarkaristusena pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine, saadab aukohus otsuse täitmiseks kojale.»;

3) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

«5) pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks;»;

4) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) tegutsema pankrotihaldurina, kui ta on koja liige.»

§ 118. Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 2009, 37, 251) § 239 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui reaalkoormatisega tagatud rahalist nõuet ei täideta, on õigustatud isikul õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.»

§ 119. Audiitortegevuse seaduse (RT I 1999, 24, 360; 2008, 31, 194) § 8 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) valib audiitorkogu esindajad audiitorite kutsekomisjoni ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjoni;».

§ 120. Halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 2008, 59, 330) § 32 lõike 3 teine lause ja § 471 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 121. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2009, 59, 388) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 82 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.»;

2) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«(4) Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

(5) Täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.»

§ 122. Kohtute seadust (RT I 2002, 64, 390; 2009, 15, 94) täiendatakse §-ga 82 järgmises sõnastuses:

Ǥ 82. Menetlusdokumentide registreerimine kohtus

(1) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumendid registreeritakse kohtute infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu kantselei kodukorras.

(2) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumente ei registreerita dokumendiregistris juhul, kui menetlusosalisele on tagatud juurdepääs menetlusdokumentidele veebilehe või infosüsteemi kaudu.»

§ 123. Kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 2009, 39, 261) § 417 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «kohtuotsuse ärakiri» sõnadega «kümne päeva jooksul».

§ 124. Liiklusseadust (RT I 2001, 3, 6; 2009, 33, 213) täiendatakse §-ga 504 järgmises sõnastuses:

«§ 504. Viivistasu sundtäitmise aegumine

Viivistasu sundtäitmise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut.»

§ 125. Pankrotiseaduses (RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.»;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal.»;

3) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti.»;

4) paragrahvi 8 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;

5) 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2. peatükk
AJUTISE HALDURI NIMETAMINE JA PANKROTI VÄLJAKUULUTAMINE
»;

6) 2. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1. jagu
Ajutise halduri nimetamine
»;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kui pankrotiavaldust soovitakse esitada pärandvara suhtes, esitatakse pankrotihoiatus pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale.»;

8) paragrahvi 13 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.»;

9) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist.»;

10) paragrahvid 15–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 15. Ajutise halduri nimetamine

(1) Võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest.

(2) Kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

(3) Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui:
1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust;
2) nõue on pandiga täielikult tagatud;
3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, teiste juriidiliste isikute ja füüsilise isiku puhul 40 000 krooni, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus;
4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud;
5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist;
6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks;
7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.

(4) Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni.

(5) Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.

(6) Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.

(7) Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

§ 16. Eelistung

(1) Kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohus võib asja lahendada eelistungit pidamata, kui on ilmne, et käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolud on täidetud.

(2) Võlgnikule ja võlausaldajale teatatakse eelistungi toimumise aeg ja koht ning eelistungilt puudumise tagajärjed.

(3) Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile, jätab kohus ajutise halduri nimetamata.

(4) Kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus ajutise halduri nimetamise otsustada võlgniku osavõtuta.

(5) Kui võlgniku pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgniku nimel üks juhatuse või seda asendava juhtorgani liige, kuid juriidilisel isikul on mitu juhatuse või seda asendava organi liiget ja kohus peab vajalikuks pidada eelistungi, võib kohus kutsuda sinna ka teised juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmed. Nende ilmumata jätmine ei takista ajutise halduri nimetamise otsustamist.

§ 17. Kohtu toimingud pankrotiasja ettevalmistamisel

(1) Ajutise halduri nimetamisel määrab kohus kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks.

(2) Kohus võib avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta.

(3) Ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise.»;

11) paragrahvi 18 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohus võib pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu käesoleva seaduse §-s 88 sätestatu kohaselt ning võlgniku trahvimist, sundtoomist ja aresti käesoleva seaduse §-s 89 sätestatu kohaselt.

(2) Kui hagi tagamise abinõusid kohaldati enne ajutise halduri nimetamise otsustamist ja kohus ei otsusta teisiti, jäävad need ajutise halduri nimetamisel kehtima.»;

12) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.»;

13) paragrahvi 20 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõna «Pankrotimenetluses»;

14) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 42 järgmises sõnastuses:

«11) selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused;»;

«42) teavitab § 29 lõikes 1 nimetatud juhul teadaolevaid võlausaldajaid käesoleva seaduse § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti kandmise võimalusest;»;

15) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«41) koostab halduri toimiku käesoleva seaduse § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras;»;

16) paragrahvi 22 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga.»;

17) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Kui ajutiseks halduriks on nimetatud isik, kes ei vasta § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatud nõuetele, võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitaja esitada ajutise halduri nimetamise peale määruskaebuse. Kui kohus tühistab selle isiku ajutiseks halduriks nimetamise, nimetab kohus uue ajutise halduri, kes jätkab ajutise halduri ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise ajutise halduri poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust.»;

18) paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

(2) Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

(3) Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni.

(4) Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

(5) Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

(6) Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

(7) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.»;

20) paragrahvi 26 lõike 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu kohtuistungile, võib kohus jätta pankrotiavalduse läbi vaatamata.»;

21) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 27. Pankrotiavalduse läbivaatamine

(1) Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi kümne päeva jooksul, kaalukatel põhjustel 30 päeva jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates.

(2) Võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel kahe kuu jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates.

(3) Pankrotiavalduse menetlemist ei või peatada.

(4) Kui kohus on pärast ajutise halduri nimetamist kohustanud võlausaldajat tasuma käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kuid võlausaldaja ei ole seda teinud, jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata.

(5) Vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel.»;

22) paragrahvi 28 lõikest 1 jäetakse välja sõna «pankrotimenetluses» ja lisatakse pärast sõna «teatab» sõnad «haldur või»;

23) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 29. Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata

(1) Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

(2) Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

(3) Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

(4) Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse üksnes see võlausaldaja, kes on esitanud maakohtu määruse peale määruskaebuse.

(8) Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.»;

24) paragrahvi 30 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

(2) Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.»;

25) paragrahvi 31 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

(2) Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.»;

26) paragrahvi 31 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

(6) Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.»;

27) paragrahvi 32 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.»;

28) paragrahvi 33 lõike 5 esimesest lausest jäetakse välja sõna «muu»;

29) paragrahvi 34 lõikest 1 jäetakse välja sõna «kirjalikult»;

30) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse arv «100» arvuga «50»;

31) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Olenemata võlausaldajate arvust teavitab haldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil võlausaldajaid, kellel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, kommertspandiregistrist või Eesti väärtpaberite keskregistrist nähtuvalt võib olla rahaline nõue võlgniku vastu, samuti teisi teadaolevaid võlausaldajaid, kellel on pandiõigus võlgniku vara suhtes. Eelmises lauses sätestatu kehtib ka nende võlausaldajate kohta, kelle harilik viibimiskoht või elu- või asukoht on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.»;

32) paragrahvi 35 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna «nimel» sõnaga «asemel»;

33) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

«61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine;»;

34) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale.»;

35) paragrahvi 39 lõikest 2 jäetakse pärast sõnu «pankrotihaldur või» välja sõna «muu» ja lisatakse pärast sõnu «välja kuulutanud riigi» sõna «muu»;

36) paragrahvi 40 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Määruse edastab registripidajale kohus.»;

37) paragrahvi 43 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Sel juhul võib pankrotihaldur astuda menetlusse võlgniku asemel.»;

38) paragrahvi 43 lõike 4 kolmas lause loetakse neljandaks lauseks ja lõiget täiendatakse uue kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Halduril on võlgniku kui kostja õigused ja kohustused.»;

39) paragrahvi 44 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 46 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kuni haldur võlgniku kohustuse täitmist ei taga, võib teine pool keelduda oma kohustuse täitmisest, samuti taganeda lepingust või lepingu üles öelda.»;

41) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 54. Pankrotihalduri kutsetegevus

Pankrotihalduri kutsetegevuseks on pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.»;

42) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

Ǥ 541. Haldur

(1) Pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt.

(2) Kui pankrotimenetluse läbiviimiseks on määratud mitu haldurit, võib pankrotivaraga tehinguid või muid toiminguid teha iga haldur, kui kohus ei ole halduri nimetamisel ette näinud, et haldurid võivad tehingu või muu toimingu teha üksnes ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine tehingu või muu toimingu tegemise nõue ainult juhul, kui see on kantud vastavasse registrisse.

(3) Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral võib haldur teha pankrotivaraga kõiki tehinguid ja õigustoiminguid. Halduri tehingu või muu toimingu tegemise õigust saab piirata kolmandate isikute suhtes üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil.

(4) Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha pankrotivaraga ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.»;

43) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Haldur täidab oma kohustusi isiklikult.»;

44) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

«11) selgitab välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aja;»;

45) paragrahvi 55 lõike 3 punkt 51 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 55 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(31) Halduril on õigus dokumendi ärakirja taotlenud isikult saada hüvitist dokumendi ärakirja tegemise eest.»;

47) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

«(32) Halduri hüvitis dokumendi koopia valmistamise eest on:
1) A4 formaadis lehekülje eest viis krooni;
2) A3 formaadis lehekülje eest seitse krooni.

(33) Kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus.»;

48) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Halduriks võib olla Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu liikmeks olev:
1) füüsiline isik, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus;
2) vandeadvokaat ja vandeadvokaadi vanemabi;
3) audiitor;
4) kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur.»;

49) paragrahvi 56 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne.»;

50) paragrahvid 57–60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 57. Haldurina tegutsemise õigus

(1) Haldurina tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes:
1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses;
2) on aus ja kõlbeline;
3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
4) on sooritanud halduri eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras;
5) on läbinud halduri väljaõppe kohtutäituri seaduse §-s 96 sätestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud bakalaureuse- või magistrikraadi asemel võib isik olla omandanud ka bakalaureuse- või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

(3) Vandeadvokaat, vandeadvokaadi vanemabi, audiitor ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur ei pea haldurina tegutsemise õiguse saamiseks sooritama halduri eksamit ega läbima väljaõpet. Haldurina tegutsemise õiguse saab ta koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Nimetatud isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel.

(4) Väljaõpet ei pea läbima halduri eksami sooritanud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat õigusalast, majandusalast või finantsjuhtimisalast kõrgharidust nõudval tööl.

(5) Halduri eksami sooritanud ja seaduses ettenähtud juhul väljaõppe läbinud isik esitab koja haldurite kutsekogu juhatusele (edaspidi kutsekogu juhatus) kirjaliku taotluse haldurina tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel halduri eksami sooritamisest. Kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule ja Justiitsministeeriumile. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama.

(6) Haldurina tegutsemise õigust ei anta isikule:
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri-, vandetõlgi- või kohtutäituriametist või advokatuurist või audiitorkogust välja heidetud või kellelt on võetud patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel;
3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
4) kes on pankrotivõlgnik;
5) kelle kohta kehtib ärikeeld;
6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks pankrotihaldurina;
7) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja;
8) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on haldurina tegutsemise õigus ära võetud.

(7) Keeld tegutseda haldurina võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest.

(8) Pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 1171.

§ 58. Haldurina tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine

(1) Kutsekogu juhatus võib halduri taotlusel tema erialase enesetäiendamise korral või muul mõjuval põhjusel peatada isiku haldurina tegutsemise õiguse kuni kolmeks aastaks. Ajal, kui haldurina tegutsemise õigus on peatatud, ei laiene isikule käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud kutsekindlustuse nõue.

(2) Kutsekogu juhatus lõpetab haldurina tegutsemise õiguse isiku kirjaliku avalduse alusel.

(3) Kutsekogu juhatus arvab isiku kojast välja:
1) kui tema puhul esineb käesoleva seaduse § 57 lõikes 6 nimetatud asjaolu;
2) kohtutäituri seaduse § 97 lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel;
3) kui talle on kohaldatud distsiplinaarkaristusena pankrotihaldurina tegutsemise keeld.

(4) Kojast väljaarvamisel kaotab isik õiguse tegutseda haldurina.

(5) Haldurina tegutsemise õiguse peatamise ja lõpetamise ning isiku kojast väljaarvamise kord kehtestatakse koja põhikirjas.

§ 59. Pankrotihaldurite nimekiri

(1) Pärast haldurina tegutsemise õiguse andmist kannab kutsekogu juhatus isiku andmed pankrotihaldurite nimekirja.

(2) Halduri kohta märgitakse nimekirja:
1) nimi;
2) halduri büroo ärinimi ja kontaktandmed;
3) haldurina tegutsemise õiguse saamise kuupäev;
4) andmed hariduse kohta;
5) haldurina tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus;
6) kutsekindlustuslepingu kehtivuse aeg;
7) andmed pankrotimenetluste kohta, milles ta on kinnitatud halduriks.

(3) Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel. Nimekirja pidamise kord kehtestatakse koja põhikirjas.

(4) Nimekirja kantud haldur peab tagama esitatud andmete õigsuse.

§ 60. Halduri kutsetegevusega seotud dokumendid ja teabekandjad

(1) Ajutine haldur ja haldur peavad koostama pankrotimenetluse kohta toimiku. Halduri toimikule ning pankrotimenetluses koostatavate dokumentide sisule ja vormile esitatavad nõuded kehtestab justiitsminister määrusega. Nõudeid kohaldatakse ka ajutise halduri toimikule ja dokumentidele.

(2) Halduri kutsetegevusega seotud dokumendid ja teabekandjad peavad olema selgelt eristatavad muudest dokumentidest ja teabekandjatest.

(3) Haldur säilitab halduri toimikut ja muid pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teabekandjaid seitse aastat, arvates pankrotimenetluse lõpetamisest või päevast, millal kohus pankrotihalduri tema kohustustest vabastas, kui see toimus pärast pankrotimenetluse lõpetamist.

(4) Ajutise halduri koostatud toimik, kui ajutine haldur ei jätka haldurina, ja halduri toimik, kui haldur vabastatakse enne pankrotimenetluse lõppemist, antakse üle asja menetlevale haldurile, kes säilitab üleantud toimikut käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimiku üleandmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

(6) Haldurina tegutsemise õiguse äravõtmisel või halduri surma korral antakse halduri lõpetatud pankrotimenetluste toimikud ning muud pankrotimenetlusega seotud dokumendid ja teabekandjad üle pankrotihaldurite kutsekogu juhatusele.»;

51) paragrahvi 61 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohus jätab võlausaldajate valitud halduri kinnitamata, kui haldur ei vasta käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud nõuetele või halduril ei ole kehtivat kutsekindlustust, ega nimeta halduriks isikut, kelle võlausaldajate üldkoosolek vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 oli jätnud kinnitamata.»;

52) paragrahvi 62 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Üksikute pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemisel võib haldur kasutada kolmandate isikute abi. Pankrotimenetlusega seotud tehingu võib haldur teha ka esindaja kaudu.

(2) Halduril on lubatud kasutada esindajat ja abilist pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Halduri esindaja või abiline ei või olla asja menetleva kohtuniku, kohtunikuabi ega võlgniku lähikondne ning peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.»;

53) paragrahv 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 64. Halduri kutsekindlustus

(1) Halduri kutsetegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab haldur sõlmima kutsekindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel:
1) kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud halduri kohustuse rikkumine ja käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 nimetatud isiku tegevus, mille tõttu tekkinud kahju on haldur kohustatud halduri kutsetegevust reguleeriva seaduse alusel hüvitama;
2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt üks miljon krooni ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir on vähemalt viis miljonit krooni;
3) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

(2) Haldur ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust.

(3) Kohtutäitur, advokaat ja audiitor, kelle kutsetegevusest tulenev vastutus on seaduse kohaselt kindlustatud, ei pea sõlmima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, kui kutsekindlustusleping hõlmab tegutsemist pankrotihaldurina.

(4) Pankrotihaldur ei tohi maksta kindlustusmakseid pankrotivarast või likvideeritava äriühingu varast.

(5) Haldur esitab kutsekindlustuslepingu ärakirja ja kindlustuspoliisi viivitamata pärast kutsekindlustuslepingu sõlmimist kutsekogu juhatusele. Kutsekogu on kohustatud kontrollima halduri kutsekindlustuse olemasolu.

(6) Kutsekogu juhatuse määratud tähtajaks kutsekindlustuslepingu sõlmimata jätmisel peatab kutsekogu juhatus isiku õiguse tegutseda halduri kutsetegevuses kuni lepingu sõlmimiseni.

(7) Haldur teatab kutsekogu juhatusele kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nendest teadasaamisest arvates. Haldur edastab kutsekogu juhatusele info kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmise, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kohta kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates.»;

54) paragrahvi 65 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.»;

55) paragrahvi 65 lõikele 3 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses:

«Halduri taotlus lahendatakse määrusega.»;

56) paragrahvi 65 lõige 5 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

«(5) Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

(51) Kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui:
1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane;
2) haldur esindab võlgnikku kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi;
3) kohus peab seda põhjendatuks.»;

57) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

«(9) Kui pankrotimenetlust viib läbi enam kui üks haldur, jaotatakse halduri tasu nende vahel.»;

58) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

«(10) Justiitsminister võib määrusega kehtestada ajutise halduri ja halduri tasu ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise täpse korra.»;

59) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.»;

60) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

«§ 651. Halduri tasu piirmäärad

(1) Halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni on 20% pankrotivarast. Üle 100 000-krooniselt pankrotivaralt makstava tasu alammäärad on järgmised:

Pankrotivara suurus kroonides
Halduri tasu alammäär kroonides
Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt
100 001 – 200 000
  25 000
15%
200 001 – 500 000
  40 000
11%
500 001–1 000 000
  73 000
10%
1 000 001–2 000 000
123 000
7%
2 000 001–5 000 000
193 000
3,5%
5 000 001–10 000 000
298 000
2,25%

(2) Haldurile kuni 100 000 krooni suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär on 35% pankrotivarast. Üle 100 000-krooniselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäärad on järgmised:

Pankrotivara suurus kroonides
Halduri tasu ülemmäär kroonides
Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt
100 001 – 200 000
  40 000
18%
200 001 – 500 000
  58 000
12,5%
500 001–1 000 000
  95 500
11%
1 000 001–2 000 000
150 500
7,5%
2 000 001–5 000 000
225 500
4%
5 000 001–10 000 000
345 500
2,6%

(3) Halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 10 000 000 krooni, on kuni 5% pankrotivarast.

(4) Tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.»;

61) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud.

(2) Halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kui kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused põhjendatud, võib ta need kinnitada.

(3) Menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.»;

62) paragrahvi 67 lisatakse pärast sõna «kohtule» sõna «, kojale»;

63) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohus teostab järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta. Kohus võib tutvuda halduri toimikuga ning saada võlgniku arvelduskontode väljavõtteid selle perioodi kohta, millal pankrotihalduril oli võlgniku arvelduskonto kasutamise õigus.»;

64) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Justiitsministeeriumil on halduri tegevuse üle järelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Justiitsministeerium võib järelevalve teostamisse kaasata audiitori ja koja.»;

65) paragrahvi 70 lõiget 5 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

«6) saada võlgniku pangakontode väljavõtteid perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku pangakonto kasutamise õigus;
7) tutvuda likvideerimismenetluse dokumentidega ja likvideeritava äriühingu pangakontode väljavõtetega likvideerimismenetluse perioodi kohta.»;

66) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 71. Distsiplinaarvastutus

(1) Halduri kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib justiitsminister määrata haldurile distsiplinaarkaristuse. Justiitsminister ei määra distsiplinaarkaristust vandeadvokaadile ja vandeadvokaadi vanemabile.

(2) Koja aukohus võib määrata haldurile distsiplinaarkaristuse:
1) koja organi otsuste ja hea kutsetava rikkumise eest;
2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust pankrotihalduri kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime pankrotihalduri kohustusi täites;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise eest, kui Justiitsministeerium on andnud asja arutamise aukohtule.

(3) Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist. Justiitsminister võib taotleda advokatuuri aukohtumenetluse algatamist vastavalt advokatuuriseaduse § 16 lõikele 4.

(4) Justiitsministri määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv 1000–100 000 krooni;
3) haldurina tegutsemise keeld kuni viieks aastaks.

(5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahv kantakse riigituludesse. Justiitsminister võib rahatrahvi määramise käskkirjas ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.

(6) Justiitsministri käskkiri haldurina tegutsemise keelu määramise kohta saadetakse täitmiseks kutsekogu juhatusele.

(7) Ühe rikkumise eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Kui justiitsminister on määranud haldurile distsiplinaarkaristuse, ei või koja ega advokatuuri aukohus määrata haldurile karistust sama distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. Kohtu poolt halduri vabastamist või trahvimist käesoleva seaduse § 69 lõike 2 alusel ei loeta distsiplinaarkaristuseks. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning käesolevas seaduses nimetamata muu organi või ametiisiku poolt määratud distsiplinaarkaristust.

(8) Kui ilmneb, et haldur on rikkunud oma kohustusi käimasolevas pankrotimenetluses, on justiitsministril õigus jätta distsiplinaarkaristus määramata ja esitada kohtule taotlus:
1) halduri vabastamiseks;
2) haldurile trahvi määramiseks.

(9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud taotluse esitamist nõuab Justiitsministeerium haldurilt kirjaliku seletuse kohustuste rikkumise asjaolude kohta.

(10) Distsiplinaarkaristuse võib määrata rikkumisest teadasaamisest ühe aasta jooksul.

(11) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise toimepanemisest on möödunud üle kümne aasta või lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud rikkumise toimepanemisest on möödunud üle kolme aasta.»;

67) paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla halduri lähikondne, samuti käesoleva seaduse § 57 lõikes 6 nimetatud isik.»;

68) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget.»;

69) paragrahvi 74 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Võlausaldaja taotlusel või kohtu algatusel võib kohus vabastada pankrotitoimkonna liikme, kes ei tohi olla pankrotitoimkonna liige või kes on oma kohustusi rikkunud.»;

70) paragrahvi 74 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «, kui võlausaldajaid on vähem kui viis»;

71) paragrahvi 76 lõikele 2 lisatakse kolmas lause järgmises sõnastuses:

«Pankrotitoimkonna liikme tasu ei määrata enne jaotusettepaneku kinnitamist kohtu poolt.»;

72) paragrahvi 76 lõike 3 teine ja kolmas lause loetakse kolmandaks ja neljandaks lauseks ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Haldur võib esitada kohtule vastuväite üldkoosoleku otsusele pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise kohta.»;

73) paragrahvi 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kui võlausaldajate esimesest üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, võib võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise ja pankrotitoimkonna liikmete nimetamise või pankrotitoimkonna moodustamata jätmise otsustada kohus halduri ettepanekul.»;

74) paragrahvi 80 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui haldur ei saa erandlikel asjaoludel võlausaldajate esimest üldkoosolekut isiklikult juhatada, võib kohus nimetada määrusega selleks teise halduri.»;

75) paragrahvi 82 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Määruse peale võib esitada määruskaebuse.»;

76) paragrahvi 82 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

77) paragrahvi 83 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest.»;

78) paragrahvi 841 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Ajutise halduri nimetamine, pankrotiavalduse lahendamine, pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused, jaotusettepaneku kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine, samuti trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine on kohtuniku ainupädevuses.»;

79) paragrahvi 89 pealkirja lisatakse pärast sõna «võlgniku» sõna «trahvimine,»;

80) paragrahvi 89 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna «võlgniku» sõnadega «võlgnikku trahvida või tema»;

81) paragrahvi 91 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kui võlgnik või käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on süüdi mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 ja 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või käeoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku kohta ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.»;

82) paragrahvi 911 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Haldur võib põhjendatud kaalutlustel keelduda halduri toimikus sisalduva dokumendi tutvustamisest võlgnikule, kui see kahjustaks pankrotimenetluse läbiviimist.»;

83) paragrahv 95 tunnistatakse kehtetuks;

84) paragrahvi 99 lõike 2 esimeses lauses lisatakse sõna «nõue» ette sõna «võlgniku»;

85) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks.»;

86) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul.»;

87) paragrahvi 104 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.»;

88) paragrahvi 104 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas.»;

89) paragrahvi 104 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Võlgniku poolt avalik-õiguslikule nõudele vastuväite esitamisel omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, täitedokumendi tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse.

(4) Kulusid, mida võlgnik seoses käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaebuse esitamisega kannab, ei kaeta pankrotivara arvel. Juriidilisest isikust võlgniku puhul vastutab kulude eest solidaarselt võlgnikuga ka juhatuse või seda asendava organi liige.»;

90) paragrahvi 106 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused.»;

91) paragrahvi 106 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest.»;

92) paragrahvi 106 lõike 3 kolmas lause loetakse neljandaks lauseks ja lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates.»;

93) paragrahvi 109 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «tehingu» sõnadega «või muu toimingu»;

94) paragrahvi 109 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve.»;

95) paragrahvi 110 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.»;

96) paragrahvis 115 asendatakse tekstiosa «asjaõigusseaduse § 56 lõike 3» tekstiosaga «asjaõigusseaduse § 56 lõike 1»;

97) paragrahvi 118 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõnad «võlgniku nimel»;

98) paragrahvi 118 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates.»;

99) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Käesolevas paragrahvis tehingu tagasivõitmise tagajärgede kohta sätestatut kohaldatakse ka vastavalt kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärgede suhtes.»;

100) paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui võlgnikul tekib pärast pankroti väljakuulutamist õigus pärandile või annakule, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise üksnes võlgnik.»;

101) paragrahvi 120 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

102) paragrahvi 121 lõike 1 esimesest lausest jäetakse pärast sõna «haldur» välja sõnad «võlgniku esindajana»;

103) paragrahvi 122 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «ühisvarast» sõnaga «pankrotivarasse»;

104) paragrahvile 124 lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Ainult kohtu loal võib haldur teha tehingu pankrotivaraga sularahas. Haldur hoiustab pankrotivarasse laekunud sularaha kahe tööpäeva jooksul raha saamisest arvates. Kui sularaha hoidmiseks on turvalised tingimused, võib haldur kohtu loal hoida pankrotivarast kuni 20 000 krooni sularahas. Haldur ei tee jaotise alusel väljamakseid võlausaldajatele sularahas.»;

105) paragrahv 125 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 125. Keelatud ja pankrotitoimkonna nõusolekut vajavad tehingud

(1) Haldur ei või pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulutuste hüvitamist käesoleva seaduse § 66 kohaselt.

(2) Halduriga seotud isik on muu hulgas:
1) halduri abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
2) isik, kellel on halduriga ühine majapidamine või kellel oli halduriga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tehingut;
3) halduri ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad ning halduri õde ja vend, samuti halduri abikaasa või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isiku ülenejad ja alanejad sugulased ning õde ja vend;
4) juriidiline isik, kelle aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt haldurile või käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikutele või kelle juhtorganitesse haldur kuulub või kellega ta on töölepingulises suhtes.

(3) Pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehingu võib haldur teha üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erilise tähtsusega tehinguks on eelkõige laenu võtmine. Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, mille tegevust pärast pankroti väljakuulutamist jätkatakse, loetakse erilise tähtsusega tehinguks ka kõik ettevõtte tavapärase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud.»;

106) paragrahvi 126 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur pankrotivara nimekirja, milles märgib vara koosseisu ja väärtuse, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa.»;

107) paragrahvi 126 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pankrotivarasse kuuluva eseme kohta tuleb märkida selle väärtus.»;

108) paragrahvi 127 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Ettekanne lisatakse koosoleku protokollile.»;

109) paragrahvi 128 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus.»;

110) paragrahvi 129 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Ettevõtte tervendamiseks vajalikud abinõud nähakse ette tervendamiskavas. Tervendamiskavas tuleb samuti näidata, kas on otstarbekas teha kompromissi.»;

111) paragrahvi 130 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

112) paragrahvi 130 lõike 6 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«2) pankrotimenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse §-s 159 sätestatud alusel;
3) pankrotimenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse §-s 160 sätestatud alusel, kui võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.»;

113) paragrahvile 130 lisatakse lõige 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Kui pankrotimenetlus on lõpetatud käesoleva seaduse §-s 160 sätestatud alusel ja juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, likvideeritakse juriidilisest isikust võlgnik.»;

114) paragrahvi 131 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna «lõpetamise» sõnaga «põhistatud»;

115) paragrahvi 136 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Vara alghinna määrab haldur, kooskõlastades selle pankrotitoimkonnaga.»;

116) paragrahvi 139 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

117) paragrahvis 139 asendatakse läbivalt sõna «asjaõigus» sõnaga «õigus» vastavas käändes;

118) paragrahvi 140 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki, arvestades §-des 133 ja 134 sätestatut.»;

119) paragrahvi 141 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Enampakkumiseta võib ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa müüa üksnes võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul, kui omandaja või isik, kes omab omandajaks olevas juriidilises isikus otseselt või kaudselt rohkem kui 1/5-suurust osalust, on:»;

120) paragrahvi 142 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse §-des 137 ja 141 sätestatu rikkumine ei too kaasa vastava tehingu kehtetust.»;

121) paragrahvi 143 lõike 2 esimeses lauses asendatakse arv «40» arvuga «60»;

122) paragrahvi 143 lõikes 5 asendatakse sõnad «vastuväite võib» sõnadega «võlgnik või võlausaldaja võib vastuväite»;

123) paragrahvi 145 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Haldur esitab uue jaotusettepaneku 20 päeva jooksul kohtumääruse haldurile kättetoimetamisest arvates.»;

124) paragrahvi 145 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Määruse peale, millega kohus on jaotusettepaneku jätnud kinnitamata, võib haldur esitada määruskaebuse. Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, esitab haldur uue jaotusettepaneku 20 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse haldurile kättetoimetamisest arvates. Kui ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, saadetakse jaotusettepanek kinnitamise otsustamiseks maakohtule.

(4) Määruse peale, millega kohus on jaotusettepaneku kinnitanud, võib määruskaebuse esitada võlgnik või jaotusettepaneku peale vastuväite esitanud võlausaldaja. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.»;

125) paragrahvi 145 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Kohus avaldab teate jaotusettepaneku kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadab määruse haldurile, võlgnikule ja vastuväite esitanud võlausaldajale.»;

126) paragrahvi 150 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) menetluskulud;»;

127) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui jaotusettepaneku tegemise ajal on tingimuse saabumine nii ebatõenäoline, et nõudel ei ole varalist väärtust, ei võeta edasilükkava tingimusega nõuet jaotusettepanekus arvesse.»;

128) paragrahvi 153 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad «tähtaegselt esitatud»;

129) paragrahvi 153 lõike 1 punkti 3 täiendatakse enne sõna «tähtaegselt» sõnaga «muud»;

130) paragrahvi 153 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud jagunevad pandipidajate vahel võrdeliselt pandieseme müügist saadu osaga.»;

131) paragrahvi 155 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Sellisel juhul jaotatakse hoiustatud raha ülejäänud võlausaldajate vahel või kohus võib halduri ettepanekul krediidiasutuse või kindlustusandja pankroti korral lubada need vahendite jäägid, mille edasise jaotamisega seotud kulud on ilmselt suuremad kui jäägid ise, üle anda Tagatisfondile.»;

132) paragrahvi 153 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«See ei kehti juhul, kui pankrotivõlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks.»;

133) paragrahvi 159 lõikes 1 asendatakse sõna «pankrotimenetlus» sõnaga «pankrot»;

134) paragrahvile 160 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Kui juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, otsustab kohus juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise menetluse lõpetamise määrusega. Juriidilisest isikust võlgniku likvideerib haldur kahe kuu jooksul nimetatud määruse jõustumisest arvates.»;

135) paragrahvi 161 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad «lõpetab menetluse» sõnadega «otsustab menetluse lõpetamise»;

136) paragrahvi 163 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «tunnustega tegu,» sõnaga «raske»;

137) paragrahvi 166 lõikes 1 asendatakse sõna «lõpetamist» sõnaga «lõppemist»;

138) paragrahvi 166 lõikes 6 asendatakse sõna «võlgnikule» tekstiosaga «käesoleva seaduse § 156 lõikes 2 nimetatud isikule»;

139) paragrahvi 170 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.»;

140) paragrahvi 171 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.»;

141) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.»;

142) paragrahvi 171 lõike 2 punktis 1 asendatakse number «382» numbriga «3811»;

143) paragrahvi 171 lõike 2 punktides 2–4 asendatakse sõnad «pankrotimenetluse algatamist» sõnadega «ajutise halduri nimetamist»;

144) paragrahvi 171 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist;»;

145) paragrahvi 174 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

(2) Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.»;

146) paragrahvi 175 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.»;

147) paragrahvi 176 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.»;

148) paragrahvi 179 lõikest 2 jäetakse pärast sõna «kuni» välja sõna «esimese»;

149) paragrahvi 180 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise ajaks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel nõude alusel, mis on kindlaks määratud käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt.»;

150) paragrahvi 193 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnatuses:

«(3) Kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni.»;

151) seadust täiendatakse §-ga 1931 järgmises sõnastuses:

«§ 1931. Pankrotihalduri haridusnõude erisus

2009. aasta 31. detsembril pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktis 1 nimetatud hariduse ja töökogemuse nõuet ning ta ei pea olema läbinud sama lõike punktis 5 nimetatud väljaõpet ja nimetatud nõuetele mittevastavus ei ole temalt pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmise aluseks.»

§ 126. Reklaamiseaduses (RT I 2008, 15, 108; 2009, 49, 331) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 14. Advokaadi, vandetõlgi ja pankrotihalduri reklaam»;

2) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Advokaadil, advokaadiühingul, vandetõlgil ja pankrotihalduril on keelatud end ja oma tegevust reklaamida. Advokaati ja advokaadiühingut käsitatakse advokatuuriseaduse tähenduses, pankrotihaldurit käsitatakse pankrotiseaduse tähenduses ning vandetõlki käsitatakse vandetõlgi seaduse tähenduses.»;

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Pankrotihalduri reklaamiks ei loeta pankrotihalduri nime, akadeemiliste kraadide, büroo töö- ja vastuvõtuaja, aadressi ja sidevahendite avalikkusele teatavakstegemist.»

§ 127. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 2009, 49, 331) § 55 tunnistatakse kehtetuks.

§ 128. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 2005, 26, 197; 2009, 30, 178) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 183 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 6200 krooni.»;

2) paragrahvi 461 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja.»;

3) paragrahvi 489 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna «makseettepaneku» sõnaga «maksekäsu»;

4) paragrahvi 4891 lõikes 1 asendatakse sõna «makseettepaneku» sõnaga «maksekäsu»;

5) paragrahvi 496 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad «kolme nädala jooksul» tekstiosaga «15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul».

§ 129. Täitemenetluse seadustikus (RT I 2005, 27, 198; 2009, 51, 349) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 181 järgmises sõnastuses:

«181) elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele;»;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 192 järgmises sõnastuses:

«192) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks;»;

3) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.»;

5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kohtutäitur peab ennast taandama ka juhul, kui menetlusosaliseks või täitetoimingust kasu saajaks on tema lähikondne pankrotiseaduse § 117 lõike 1 tähenduses, tema büroo töötaja või teine kohtutäitur, kellega ta peab ühist bürood. Täitetoimingu üleandmine kohtutäituri abile või asendajale ei ole vabandav asjaolu.»;

6) paragrahvi 9 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud alustel võib esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse osaline või tema esindaja.»;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kohtutäitur on kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud talle kättetoimetamiseks antud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kahe kuu jooksul menetlusdokumendi kättetoimetamiseks saamisest arvates.»;

8) seadustikku täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

«231. Avalik-õiguslike nõuete jaotamine

(1) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra.

(2) Kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra, võib korraga hõlmatud avalik-õiguslikke nõudeid anda kohtutäiturile täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) vahendusel, edastades vastavad nõuded kojale. Sellisel juhul ei või kohtutäitur võtta nimetatud korraga hõlmatud nõudeid täitmiseks muul viisil kui koja vahendusel.»;

9) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse sõnad «viie tööpäeva» sõnadega «kümne tööpäeva»;

10) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates.»;

11) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima.»;

12) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks.»;

13) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui kohtutäituri menetluses on väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest.»;

14) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik, võib enampakkumine toimuda suuliselt.

(3) Kui arestitud vallasasjade hind on arestimisakti kohaselt kuni 30 000 krooni, võib kohtutäitur nende müügi volitada kojale.»;

15) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Elektrooniline enampakkumine toimub veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas (edaspidi oksjonikeskkond).

(2) Kui kohtutäitur korraldab avaliku suulise enampakkumise, määrab ta suulise enampakkumise koha, arvestades asja müümise võimalusi ja enampakkumise kulusid.»;

16) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohtutäitur võib kinnisasja enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma.»;

17) paragrahvi 83 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Suulisel enampakkumisel võib tasuda tagatisraha sularahas, kui tagatisraha suurus ei ületa 10 000 krooni.»;

18) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kinnisasja müügi korral avaldatakse kuulutus vähemalt 20 päeva enne enampakkumise algust väljaandes Ametlikud Teadaanded, Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis ja vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast.»;

19) paragrahvi 86 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vallasasja suulisel enampakkumisel asja osta sooviv isik võib kuni enampakkumise alguseni esitada kohtutäiturile kirjaliku hinnapakkumise, milles peab olema märgitud:»;

20) paragrahvi 87 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtutäitur teatab seda suulisel enampakkumisel osalejatele enne enampakkumise alustamist.»;

21) paragrahvi 88 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 88. Suulise enampakkumise kord»;

22) paragrahvide 88 ja 90 teksti täiendatakse enne sõna «enampakkumine» sõnaga «suuline» vastavas käändes;

23) seadustikku täiendatakse §-dega 881 ja 882 järgmises sõnastuses:

Ǥ 881. Elektroonilise enampakkumise kord

(1) Enne enampakkumise alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja alghinna. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades müüdava asja väärtust. Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis märgitust erineva alghinna.

(2) Elektrooniline enampakkumine avatakse oksjonikeskkonnas käesoleva seadustiku § 84 lõikes 2 nimetatud viisil avalikkusele teatavaks tehtud ajal. Elektrooniline enampakkumine on avatud vähemalt viis tööpäeva. Käesoleva seadustiku § 80 lõikes 3 nimetatud juhul võib enampakkumise kestust lühendada.

(3) Enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end usaldusväärselt tuvastataval viisil ning tasub tagatisraha käesoleva seadustiku § 83 lõikes 2 sätestatud korras. Enampakkumisele registreerunud ja tagatisraha tasunud kasutajale väljastatakse unikaalne kasutajanimi enampakkumisel osalemiseks.

(4) Pärast enampakkumise avamist alustavad osalejad pakkumisi alghinnast. Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt täiskroonides vastavalt enampakkumise sammule.

(5) Enampakkumine lõpeb enampakkumise kuulutuses märgitud ajal. Enampakkumise võitja on kõrgeima pakkumise esitanud isik.

(6) Justiitsminister võib kehtestada määrusega tehnilised nõuded elektroonilise enampakkumise läbiviimise kohta.

§ 882. Lihtsustatud enampakkumise kord

(1) Lihtsustatud enampakkumise viib läbi koja poolt volitatud isik. Lihtsustatud enampakkumine tuleb läbi viia tõhusalt ja võimalikult väikeste kuludega.

(2) Lihtsustatud enampakkumise kuulutus avaldatakse koja veebilehel vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumise toimumist. Kuulutuses märgitakse enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus ning müüdavate asjadega tutvumise aeg ja koht.

(3) Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb lihtsustatud enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 märgitud tähtaega ei kohaldata kiiresti rikneva asja enampakkumisel.»;

24) paragrahvi 90 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 90. Suulise enampakkumise kestus»;

25) paragrahvi 90 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 91 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Suulisel enampakkumisel teeb kohtutäitur viimase ülepakkumise ja enampakkumise lõpu enampakkumisel teatavaks. Suulisel enampakkumisel tehtud viimane ülepakkumine tunnistatakse parimaks pärast kolmekordset väljakuulutamist.

(2) Elektroonilisel enampakkumisel tunnistatakse parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine.

(3) Kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, siis esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile suulise enampakkumise korraldamisel enampakkumise päeval ja elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval.

(4) Kohtutäitur ei tunnista pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus.

(5) Pakkumise parimaks tunnistamine tehakse suulisel enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise päeval enampakkumise kohas ja elektroonilisel enampakkumisel enampakkumise päevale järgneval tööpäeval veebikeskkonnas. Kui pakkuja osales pakkumiste avamisel, loetakse ta enampakkumise tulemustest informeerituks. Kohtutäitur võib erandjuhtudel teatavakstegemise kuni seitsmeks päevaks edasi lükata. Edasilükkamisest annab kohtutäitur enampakkumisel osalejatele viivitamata teada.

(6) Pakkumise parimaks tunnistamine kehtib teatavakstegemise ajast alates.»;

27) paragrahvi 92 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 92. Suulisel enampakkumisel viibivate isikute vastuväited»;

28) seadustikku täiendatakse §-ga 921 järgmises sõnastuses:

«§ 921. Elektroonilisel enampakkumisel osalevate isikute vastuväited

Elektroonilisel enampakkumisel osalevad isikud võivad esitada vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva tööpäeva jooksul. Esitatud vastuväidetele ja vastuväidete esitamata jätmise tagajärgedele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.»;

29) paragrahvi 93 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Suulise enampakkumise võitja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist.

(2) Kui ostuhind ületab 200 000 krooni, peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna.»;

30) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil. Kui ostuhind ületab 200 000 krooni, tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval.»;

31) paragrahvi 93 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole käesolevas paragrahvis sätestatud korras.»;

32) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Ostja taotlusel pikendab kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise vormistab kohtutäitur otsusena. Otsus edastatakse võlgnikule, sissenõudjale, parima pakkumise teinud isikule ja isikutele, kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada.»;

33) seadustikku täiendatakse §-ga 931 järgmises sõnastuses:

Ǥ 931. Ostuhinna tasumine laenuga

(1) Kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. Koheseks teatamiseks loetakse kohtutäiturile teatamist parimaks pakkumiseks tunnistamise päeval.

(2) Ostuhinna tasumisel laenuga ei kohaldata ostjale käesoleva seadustiku §-s 93 sätestatud ostuhinnast ühe kümnendiku ega ostuhinna kohese tasumise kohustust. Ostja kohustub tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates.

(3) Ostuhinna tasumist laenuga ei saa taotleda võlgnik.»;

34) paragrahvi 97 lõikes 1 asendatakse sõna «Enampakkumine» sõnadega «Suuline enampakkumine»;

35) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval.»;

36) paragrahvi 99 lõike 1 punktis 1 lisatakse pärast sõna «kirjalikku» sõnad «ega elektroonilist»;

37) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kordusenampakkumise korraldamisel valib kohtutäitur elektroonilise või suulise enampakkumise.»;

38) paragrahvi 100 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Suulise enampakkumise läbiviimisel teavitab kohtutäitur enampakkumisest osavõtjaid kordusenampakkumise võimalusest enampakkumise lõpetamisel.»;

39) paragrahvi 100 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna «riigieelarvesse» sõnadega «koja kohtutäiturite ametikogu eelarveossa»;

40) paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «suulisel» sõnadega «või elektroonilisel»;

41) paragrahvi 101 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kui ostuhind on väiksem kui sissenõudja nõue või sellega võrdne, kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku § 93 lõikes 4 sätestatut.»;

42) paragrahvi 102 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kui ostuhind on väiksem või võrdub sissenõudja nõudega, kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku § 93 lõikes 4 sätestatut.»;

43) paragrahvi 105 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Kohtutäitur kannab raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest, kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist.»;

44) paragrahvi 109 lõikes 3 asendatakse sõnad «selle alusel» tekstiosaga «käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades»;

45) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku.»;

46) paragrahvi 154 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kinnisasja suulisel enampakkumisel osta sooviv isik võib kuni enampakkumise alguseni esitada kohtutäiturile kirjaliku hinnapakkumise, milles peavad olema märgitud käesoleva seadustiku § 86 lõikes 1 nimetatud andmed ning kinnisasja registriosa number ja asukoht.

(2) Kirjalik hinnapakkumine peab olema esitatud suletud ümbrikus, millel on märge «enampakkumine», samuti viide enampakkumise esemele. Ümbrik avatakse suulisel enampakkumisel.»;

47) seadustikku täiendatakse §-ga 1561 järgmises sõnastuses:

Ǥ 1561. Kinnisasja omandamine laenuga

(1) Kinnisasja omandamisel laenuga teatab ostja sellest kohtutäiturile käesoleva seadustiku §-s 931 sätestatud korras.

(2) Kui ostja ja krediidiasutus lepivad kokku laenu tagatisena enampakkumisel müüdava kinnisasja koormamises hüpoteegiga ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe kandmises kinnistusraamatusse, teatab ostja sellest samal ajal kui kinnisasja laenuga ostmise kavatsusest. Krediidiasutus teatab kohtutäiturile tehingu tõestamise aja, notari nime ja kontaktandmed.

(3) Kui krediidiasutus on andnud kohtutäiturile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis garantii või kui kohtutäitur on saanud hoiustamiskviitungi ärakirja raha notarikontole kandmise kohta, saadab kohtutäitur viivitamatult notarile digitaalselt allkirjastatud enampakkumise akti, avalduse keelumärke ja täitemenetlusega lõppevate õiguste kustutamiseks ning nõusoleku hüpoteegi sissekandmiseks kinnistusraamatusse, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Notar esitab asjaõiguslepingu hüpoteegi seadmiseks, kokkuleppe hüpoteegiga tagatud nõuete ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta, kinnistamisavalduse ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid kinnistusosakonnale.

(5) Notar kannab kolme tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide kinnistuspäevikus registreerimist notarikontol hoiustatud rahasumma üle kohtutäituri ametialasele kontole.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kokkuleppeid ei sõlmita 30 päeva jooksul enampakkumise akti koostamisest arvates, tagastab notar kohtutäiturile käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid ja krediidiasutusele käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt notarikontole kantud raha.»;

48) paragrahvi 160 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohtutäitur esitab kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja ning lihtkirjalikud avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.»;

49) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

«(11) Omaniku ning hüpoteegi sissekandmise avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ostja ja hüpoteegipidaja esitatud avalduseks. Ostja on kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul loetakse omaniku sissekandmise avaldus ostja esitatud avalduseks. Ostja on kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.»;

50) paragrahvi 201 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.»;

51) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui rahatrahvi tasumise tähtaega on pikendatud ning võlgnik ei järgi rahatrahvi tasumise pikendamise otsuses ettenähtud tähtaega, saadab kohtutäitur hiljemalt kahe kuu möödumisel rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsuses nimetatud rahatrahvi tasumise tähtpäevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg, sissenõudjale teate täitmise võimatusest. Sissenõudja esitab kohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga ning teavitab sellest võlgnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.»;

52) paragrahvi 202 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.»;

53) paragrahvi 202 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 130. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 2009, 34, 224) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 203 lõikest 5 jäetakse välja sõnad «ega täideta»;

2) paragrahvi 204 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «täitmisele pöörav asutus» sõnadega «kümne päeva jooksul».

§ 131. Kohtutäituri seadus (RT I 2001, 16, 69; 2008, 59, 330) tunnistatakse kehtetuks.

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 132. Jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse §-d 120, 122 ja 128 jõustuvad üldises korras.

Riigikogu esimees Ene ERGMA