Teksti suurus:

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.03.2012
Avaldamismärge:

Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend

Vastu võetud 19.12.2001 nr 131
RTL 2001, 139, 2061
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.12.2002/146 RTL 2002, 144, 2117 26.12.2002
16.12.2005/124 RTL 2005, 123, 1960 1.01.2006
11.12.2009RTL 2009, 96, 143801.01.2010

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

  Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.

§ 2. Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kiirabibrigaad – kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;
 2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused kiirabiautode parkimiseks;
 3) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi liige täidab temale pandud kohustusi;
 4) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukorralduse saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni;
 5) operatiivteenistus – politsei- ja päästeteenistus.

2. peatükk KIIRABIBRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS 

§ 3. Kiirabibrigaadi koosseis ja kutsenõuded

 (1) Kiirabibrigaadi liikmeks võivad olla erakorralise meditsiini arst või anestesioloog ja erakorralise meditsiini õde ning kiirabitehnik.

 (2) Kiirabibrigaadi juht peab olema meditsiinilise kutsekesk- või kõrgharidusega.

 (3) Kiirabitehnik peab olema vähemalt keskharidusega isik, kes on saanud erakorralise meditsiini alase väljaõppe vähemalt 400 tunni ulatuses ja saanud sellekohase tunnistuse.

 (4) Kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 2 kehtestatud nõuetele.

 (5) Kiirabibrigaadid jaotatakse:
 1) reanimobiilibrigaad, mida juhib anestesioloog või erakorralise meditsiini arst;
 2) arstibrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini alase spetsialiseerumise või erakorralise meditsiini alase residentuuri läbinud arst;
 3) õebrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini eriala omandanud õde.

 (6) Terviseameti peadirektoril on õigus anda kiirabibrigaadi pidajale erandkorras ja määratud tähtajaks kirjalik luba kaheliikmelise kiirabibrigaadi väljasõitudeks märkides loale selle väljaandmise põhjuse. Loa võib anda kiirabi kohaloleku tagamiseks riikliku tähtsusega suurürituse läbiviimisel või muu põhjendatud ja tavaolukorrast erineva olukorra puhul, kuid mitte kauemaks kui 20 päevaks.
[RTL 2009, 96, 1438 - jõust. 01.01.2010]

§ 4. Kiirabibrigaadi varustus

 (1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid.

 (2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis peab vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole standardiga EVS-EN 1789:2000 «Meditsiinilised transpordivahendid ja nende varustus. Kiirabiautod» kehtestatud nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus peab vastama Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» nõuetele.

 (3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalik meditsiiniseadmete loetelu on toodud käesoleva määruse lisas 3 ja ravimite loetelu käesoleva määruse lisas 4.

 (4) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab igale kiirabibrigaadile vajaliku meditsiiniseadmete ja ravimite tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse.

 (5) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab ravimite ja meditsiiniseadmete varu olemasolu vähemalt viieks ööpäevaks.

 (6) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab kiirabibrigaadi pidaja töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.

3. peatükk KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 5. Kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused

  Kiirabibrigaadi juht:
 1) vastutab valve ajal kogu kiirabibrigaadi valmisoleku eest ja tegevuse eest väljasõidul;
 2) juhindub väljasõidul häirekeskusest saadud A, B, C või D prioriteedist vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetest;
 3) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest ja missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab;
 4) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi;
 5) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse;
 6) palub täiendavat abi häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi (patsientide) terviseseisundist;
 7) otsustab vajaduse üle jätta patsient koju või sündmuskohale ning vajadusel määrab lühiajalise ravi;
 8) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi diagnoosist ja terviseseisundist;
 9) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest;
 10) diagnoosib bioloogilist surma;
 11) täidab kiirabikaardi ja vajadusel elustamiskaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
 12) korraldab valve jooksul dokumenteeritud andmete kandmise kiirabiettevõtte arvuti andmebaasi ja vastutab andmete õigsuse eest;
 13) .
[Kehtetu – RTL 2005, 123, 1960 - jõust. 01.01.2006]

§ 6. Kiirabibrigaadi õe õigused ja kohustused

 (1) Kiirabibrigaadi õde:
 1) tagab kiirabiautos ettenähtud ravimite ning meditsiiniseadmete olemasolu ja korrasoleku;
 2) abistab arsti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi teisi korraldusi.

 (2) Kiirabibrigaadi õele kiirabibrigaadi juhi ülesannetes laienevad § 5 punktides 1–13 loetletud õigused ja kohustused.

§ 7. Kiirabitehniku õigused ja kohustused

  Kiirabibrigaadi tehnik:
 1) vastutab varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
 2) tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo;
 3) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda;
 4) pargib kiirabiauto sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks kõige enam sobivas kohas;
 5) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel;
 6) osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires;
 7) täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi;
 8) peab viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas.

4. peatükk KIIRABIBRIGAADI TEGEVUS 

§ 8. Tegevus väljasõidueelsel perioodil

  Pärast valve ülevõtmist ja enne väljasõidukorralduse saamist kiirabibrigaad:
 1) on operatiivvalmisolekus;
 2) kannab ettenähtud tööriietust;
 3) kontrollib ettenähtud varustuse olemasolu ja töökorras olekut;
 4) on sideühenduses häirekeskusega vastavalt häirekeskuse kehtestatud korrale.

§ 9. Väljasõit sündmuskohale

  Häirekeskusest või muul viisil antud väljasõidukorralduse vastuvõtmisel kiirabibrigaad:
 1) alustab tegevust vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
 2) vajadusel täpsustab häirekeskusega väljakutse asjaolusid ja kuulab teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste informatsiooni sündmuskohalt;
 3) teavitab häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt, saabumisest haiglasse ning kannab selle kiirabikaardile.

§ 10. Tegevus sündmuskohal

  Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad:
 1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
 2) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid;
 3) alustab patsiendile abi osutamist eluohtliku seisundi tuvastamisega ja selle kõrvaldamisega;
 4) liiklusõnnetustes, varingutes või muudes olukordades, kus kannatanut ei ole võimalik kohe vabastada, alustab võimalusel kannatanu terviseseisundi uurimist ja eluliselt näidustatud ravi enne tema lahtipäästmist või lahtipäästmise käigus;
 5) tagab kannatanu vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket;
 6) eluohtliku seisundi puudumisel uurib patsienti muude kahjustuste suhtes ja annab vajadusel abi;
 7) töötab nii kiiresti kui võimalik, kuid väldib üleliigset kiirustamist ja lohakust;
 8) suhtub patsienti lugupidavalt, toetab teda psühholoogiliselt ja varjab juuresolijate eest;
 9) käitub viisakalt ja professionaalselt juuresolijate suhtes;
 10) kirjeldab kiirabikaardil kannatanu trauma tekkimise võimalikud põhjused;
 11) jälgib, et kõik õnnetusjuhtumis kannatanud isikud leitakse üles;
 12) täidab operatiivteenistuse vahelist koostöökorda vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
 13) operatiivteenistuse abi vajamisel sündmuskohal teavitab sellest kohe häirekeskust;
 14) operatiivteenistuse eelneval kohalolekul võtab kohe üle vajaliku teabe juhtunu kohta;
 15) operatiivteenistuse kohalolekul sündmuskohal ei sega neid ülesannete täitmisel;
 16) operatiivteenistuse sündmuskohal mittekohaloleku korral kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel ja alustab lihtsamate päästetöödega;
 17) piirkondliku suurõnnetuse/katastroofi olukorra lahendamisel juhindub suurõnnetuse/katastroofi kriisireguleerimise plaanist.

§ 11. Patsiendi vedu haiglasse

  Patsiendi veol haiglasse kiirabibrigaad:
 1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu;
 2) annab patsiendile tema terviseseisundile vastava sobivaima asendi ja fikseerib ta selles;
 3) toetab patsienti psühholoogiliselt;
 4) teavitab haiglat otse või häirekeskuse vahendusel patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast haiglasse jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest;
 5) haiglale eelnevalt teatatud patsiendi haiglasse paigutamise vajaduse ärajäämisel teavitab sellest haiglat kohe.

§ 12. Tegevus haiglas

  Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad:
 1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda;
 2) ei jäta patsienti kordagi järelevalveta;
 3) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile;
 4) patsiendi eluohtliku seisundi korral osaleb vajadusel meditsiiniabi osutamisel vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas;
 5) annab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja;
 6) edastab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ning patsiendi ja haigusega seotud muud dokumendid.

§ 13. Tagasisõit kiirabibaasi

  Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist kiirabibrigaad teavitab häirekeskust:
 1) kiirabibrigaadi lahkumisest sündmuskohalt või haiglast;
 2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks;
 3) saabumisest kiirabibaasi.

§ 14. Tegevus kiirabibaasis

  Saabumisel kiirabibaasi kiirabibrigaad:
 1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajadusel täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu;
 2) viib läbi vahendite ja auto puhastuse ning vajadusel desinfektsiooni;
 3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale;
 4) teatab häirekeskusele valmisolekust minna uuele väljasõidule.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 15. Määruse jõustumine

 (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

 (2) Kuni 1. jaanuarini 2010. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja arstibrigaadi juhtida erakorralise meditsiini või kiirabialase spetsialiseerumise läbinud üldarst või eriarst.
[RTL 2005, 123, 1960 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Kuni 1. jaanuarini 2010. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja/või õebrigaadi juhtida erakorralise meditsiini või kiirabialase spetsialiseerumise läbinud õde.
[RTL 2005, 123, 1960 - jõust. 01.01.2006]

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4