Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 10.12.2009

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 22. detsembri 2009. a otsusega nr 592

§ 1. Nimeseaduses (RT I 2005, 1, 1; 2009, 30, 177) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse perekonnaseisutoimingute seadust.»;

2) seadust täiendatakse §-dega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

« § 3¹. Isikunime kasutamine

(1) Rahvastikuregistrisse kantud isikunime õigsust eeldatakse. Kui isik ei ole rahvastikuregistri objekt, loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi.

(2) Kui isiku andmetes on välisriigis tehtud nimeõiguslik muudatus, peab isik muudetud andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitama 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest Eesti perekonnaseisuasutusele tema nimeõigusliku muudatuse aluseks olnud dokumendi. Kuni nimeõigusliku muudatuse kandmiseni rahvastikuregistrisse loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi.

§ 3². Nimekanne

(1) Nimekanne on nimeõigusliku muudatuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum.

(2) Nimeõigusliku muudatuse võib teha Eesti perekonnaseisuasutus või kohus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.»;

3) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Isikunime kohaldamine ei muuda isiku ametlikku nime. Isikunime dokumenteerimisel ei või ühe ja sama isikunime koosseisu kuuluvate nimede arvu ja järjekorda ning eesnime ega perekonnanime kirjapilti muuta. Erandina võib isiku avalduse alusel muuta nime kirjapilti, kui välisriigis on isikule antud perekonnanimi, mille kirjapilt kajastab isiku sugu, perekonnaseisu või muud tunnust vastavalt isiku rahvuslikule tavale.

(5) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise nõusoleku selgitab välja ametnik ning kinnitab selle oma allkirjaga nime andmise taotlusel.»;

5) paragrahvi 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Isikunime kohaldav haldusorgan edastab nimeõigusliku muudatuse tegemiseks isikunime kohaldamise aluseks olevad dokumendid perekonnaseisuasutusele.»;

7) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

« (5) Perekonnanimi ei tohi sisaldada numbreid ja mittesõnalisi tähiseid ega olla eraldi või koos eesnimega vastuolus heade kommetega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha erandi, kui isikul on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded ei laiene perekonnanime kohaldamisele.»;

8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena.»;

9) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel või perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Käesolevat lõiget ei kohaldata kahest nimest koosneva nime suhtes, mis on saadud § 8 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul.»;

10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega, võib lapsele erandina anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi.»;

11) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema või eestkostja ettepanekul. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab eestkosteasutus, milline eesnimi lapsele antakse.»;

12) seadust täiendatakse §-ga 8¹ järgmises sõnastuses:

« § 8¹. Põlvnemisel lapsele uue perekonnanime andmine

(1) Kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime.

(2) Lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime.»;

13) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel antud uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.»;

14) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.»;

15) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lapsendamisel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja perekonnanime.»;

16) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Isiku soo muutumise korral võib perekonnaseisuasutus anda isiku enda, alaealise vanema või eestkostetava alaealise eestkostja kirjaliku avalduse alusel isikule uue eesnime ja muuta muukeelset perekonnanime, kui sugu kajastub vastavalt isiku rahvuslikule tavale perekonnanimes.»;

17) paragrahvi 16 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks esitab isik perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Uue perekonnanime või uue isikunime andmise taotlemisel võib taotleda ka isiku alaealistele lastele uue perekonnanime andmist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse järgmised andmed:
1) isiku eesnimi, perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kontaktandmed (sealhulgas telefoninumber ja elektronposti aadress), kodakondsus ning perekonnaseis;
2) uue perekonnanime taotlemisel käesoleva lõike punktis 1 sätestatud andmed isiku alaealiste laste kohta, kes kannavad avalduse esitajaga ühist perekonnanime ja soovivad oma vanema uut perekonnanime;
3) uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus;
4) soovitav uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi;
5) käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolek;
6) isiku rahvus;
7) isiku emakeel;
8) isiku haridus;
9) isiku tegevusala.

(3) Uue perekonnanime andmisel järgitakse käesoleva seaduse §-s 17¹ ja eesnime andmisel §-s 19 sätestatut.»;

18) paragrahvi 16 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

« (6¹) Käesoleva seaduse § 17¹ lõikes 1 sätestatud alustel uue perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning § 19 lõike 1 punktides 4–8 sätestatud alustel uue eesnime andmise otsustab regionaalminister või tema poolt volitatud isik haldusaktiga. Käesoleva seaduse § 17¹ lõikes 2 sätestatud alustel uue perekonnanime andmise ning § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 9 sätestatud alustel uue eesnime andmise otsustab regionaalminister.»;

20) paragrahvi 16 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Regionaalministri või tema volitatud isiku poolt haldusaktiga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest tasutakse riigilõiv.»;

21) paragrahvi 16 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise korra ja avalduse vormi kehtestab regionaalminister määrusega.»;

22) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

« (10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6–9 nimetatud andmeid kogutakse statistilistel eesmärkidel ning avaldajale teatatakse, et nende esitamine on vabatahtlik.

(11) Enda isiku tõendamiseks esitab avaldaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 või §-s 4 nimetatud dokumendi, välja arvatud digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise korral.»;

23) paragrahvid 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks;

24) seadust täiendatakse §-ga 17¹ järgmises sõnastuses:

« § 17¹. Isiku soovil uue perekonnanime andmine

(1) Uus perekonnanimi antakse, kui isik:
1) soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;
2) soovib kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime;
3) soovib kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele;
4) on lesestunud ja soovib kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime;
5) soovib kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab käesoleva seaduse nõuetele;
6) soovib kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;
7) soovib kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
8) soovib oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.

(2) Uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil, kui isik:
1) soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) soovib vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega;
3) soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
4) soovib kanda eestipärast perekonnanime;
5) soovib perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.

(3) Isikule uue perekonnanime andmisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ei või uueks perekonnanimeks olla:
1) nimi, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) nimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut;
3) nimi, mille võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga;
4) nimi, mis on liiga laialdase kasutusega;
5) nimi, mida kasutatakse eesnimena;
6) üldtuntud ajaloolise isiku või kuulsa suguvõsa nimi;
7) juriidilisele isikule viitav nimi või üldtuntud registreeritud kaubamärgis sisalduv kaitstud sõnaline osa ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja nende organite ja asutuste nimi;
8) nimi, mille võtmise korral oleks isiku eesnimi ja perekonnanimi sama;
9) vanemate kahest nimest koosnev perekonnanimi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust võib teha erandi, kui perekonnanime muutjal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

(5) Liiga laialdase kasutusega perekonnanimi käesoleva seaduse mõistes on perekonnanimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või rohkem isikut. Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu kehtestab regionaalminister määrusega ja seda loetelu uuendatakse iga kolme aasta järel.»;

25) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) soov kaitsta oma isikunime, kui see ühtib teise isiku isikunimega.»;

26) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–9 järgmises sõnastuses:

« 6) soov kanda tegelikus kasutuses juurdunud eesnime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud eesnimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab käesoleva seaduse nõuetele;
7) soov kasutada sulgudes kahest nimest koosneva eesnime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;
8) soov kanda eesnime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
9) soov muuta eesnime muul mõjuval põhjusel.»;

28) paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Isiku eesnime muutmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei või uueks eesnimeks olla:
1) nimi, mis ei ole eesnimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) nimi, mille võtmise korral oleks isiku eesnimi ja perekonnanimi sama;
3) nimi, mille võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga.»;

30) seaduse 3. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Nime kohaldatakse välisriigis väljaantud sünni-, abielu-, abielulahutusdokumendi või muu isikunime muutust tõendava ametliku dokumendi alusel.»;

33) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Välisriigi dokumendis olev nimi, mis ei ole eesnime ega perekonnanime osa, loetakse eesnime osaks ja lisatakse eesnime järele.»;

34) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) dokumenti või rahvastikuregistrisse on kantud vigane isikunimi, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;»;

35) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Dokumenti kantud vigase isikunime peab dokumendi välja andnud haldusorgan isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama. Rahvastikuregistrisse kantud vigase isikunime peab andmekogu vastutav, volitatud või lepinguline töötleja omal algatusel või isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama ning teavitama tehtud parandusest isikut, kelle isikunime suhtes parandus tehti.»;

37) paragrahvi 24 lõikes 1 lisatakse pärast sõna «Siseministeeriumile» sõnad «või kaebuse halduskohtule»;

38) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Regionaalminister moodustab ministeeriumi valitsemisalasse seitsme kuni üheksa liikmega nõuandva isikunimekomisjoni ja kehtestab komisjoni põhimääruse.»

§ 2. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2009, 49, 331) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 47¹ järgmises sõnastuses:

« § 47¹ . Nimemuutmistoimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

Regionaalministri või tema volitatud isiku poolt haldusaktiga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmisel või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamisel ei võeta riigilõivu nimeseaduse § 17¹ lõike 1 punktides 5–8 ja § 19 lõike 1 punktides 6–8 sätestatud juhul.»;

2) paragrahvi 302 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Regionaalministri või tema volitatud isiku poolt haldusaktiga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 223 sätestatud määras.

(2) Uue isikunime andmise aluseks oleva regionaalministri või tema volitatud isiku poolt haldusakti väljavõtte väljastamise eest, välja arvatud esmane väljavõte, tasutakse riigilõivu 50 krooni.»

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA