„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord
Vastu võetud 05.03.2009 nr 49
RT I 2009, 17, 105
jõustumine 13.03.2009
(õ) 15.06.2010 16:20
Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
4.06.2009 nr 85 (RT I 2009, 30, 181) 15.06.2009
27.08.2009 nr 145 (RT I 2009, 45, 300) 12.09.2009
26.11.2009 nr 176 (RT I 2009, 57, 382) 6.12.2009
17.12.2009 nr 197 (RT I 2009, 64, 427) 31.12.2009
Määrus kehtestatakse «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01.
1. peatükk
ÜLDOSA
§ 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahendid summas 1 101 500 000 krooni on jaotatud lähtuvalt «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.
[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]
(2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise kuludeks, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks ning täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 561 311 532 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 2–19.
[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]
2. peatükk
HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE
§ 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 012 473 982 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14.
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]
(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 2 973 271 951 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel.
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]
§ 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient
(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse päevases õppes kooliastmeti aluseks järgmised pearaha määrad:
| 1) I kooliaste | 11 720 krooni, |
| 2) II kooliaste | 14 305 krooni, |
| 3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid | 16 546 krooni, |
| 4) gümnaasium | 14 650 krooni. |
(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse õhtuses õppes aluseks järgmised pearaha määrad:
| 1) I–III kooliastmes | 12 409 krooni, |
| 2) gümnaasiumis | 10 046 krooni, |
| 3) õhtuõpe vanglas | 21 096 krooni. |
(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad:
| 1) klassijuhataja lisatasu | 16 596 krooni, |
| 2) juhtimiskoha lisatoetus | 239 435 krooni, |
| 3) lisatund | 8 790 krooni, |
| 4) õppetund | 251 krooni. |
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]
§ 4. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti
(1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks.
(2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse.
(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuklassi ja hooldusklassi täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 6 õpilast.
(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.
(5) Õhtu- ja kaugõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti ja õppevormiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui vastava õppevormi klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui õhtuõppe III kooliastmes õpib vastavas klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.
(6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtu- ja kaugõppest eraldi. Tervislikel põhjustel koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata.
(7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud.
§ 5. Eriolukorras olevad koolid
Eriolukorras olevaks kooliks on:
1) kool, mis asub väikesaarel;
2)
põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib
10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle
kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise
koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed
pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse
koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli
õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli
jaoks soodsam.
§ 6. Pearaha arvestamine
Iga päevases ja õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele.
§ 7. Lisaraha arvestamine
(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele ja III kooliastme õhtuse õppevormiga klassidele.
(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha päevase õppe korral järgmiselt:
| 1) 1–16 õpilase puhul | (17–n)-kordne pearaha, |
| 2) 18–24 õpilase puhul | (24–n)-kordne pearaha, |
| 3) 27–33 õpilase puhul | (34–n)-kordne pearaha, |
kus «n» on õpilaste arv sellel klassiastmel.
(3) Õhtuõppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.
(4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv vastavas klassis.
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]
(5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis.
§ 8. Lisaraha eraldamise tingimused
(1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.
(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet.
(3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.
(4) Lisaraha ei eraldata III kooliastme õhtuõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õhtuõppe õpilaste arv III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast klassis.
(5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.
(6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast;
(7) Hariduslike erivajadustega klasside puhul ei arvestata lõikes 1 toodud kitsendust.
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]
§ 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine
(1) Tavakooli kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses ning vanglas kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid pooleteise lisatunni määra ulatuses.
(2) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.
(3) Üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.
(4) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.
(5) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.
(6) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(7) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.
(8) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(9) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(10) Uusimmigrandist õpilasele, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.
(11) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.
(12) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub lihtsustatud õppekava alusel.
(13) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.
(14) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel.
(15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.
(16) Iga § 4 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast.
(17) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Seejuures vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt:
| Õpilaste arv |
Klassikomplektide arv |
Arvestatud ametikohti |
|
1–199 |
1 | 0,1 |
| 2–3 | 0,25 | |
| 4–5 | 0,5 | |
| 6–7 | 1 | |
| 8–… | 1,5 | |
|
200–349 |
2 | |
|
350–599 |
2,5 | |
|
600 ja rohkem |
3 | |
(18) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt.
(19) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.
§ 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine
(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.
(2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.
(3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 4400 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 100 krooni õpilase kohta. Kodu-, haigla- ja vanglaõppel oleva õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata.
§ 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine
(1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.
(2) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.
§ 12. Ülemineku kompensatsioon
(1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.
(2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.
§ 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine
(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 33 726 420 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest.
(2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 52 krooni õpilase kohta.
(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 23,3 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta.
(4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2007. aasta tegelikest palgakuludest.
§ 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine
(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 5 475 611 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–9.
[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]
(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude katteks ning palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks.
(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.
(4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest.
(5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid kohaliku omavalitsuse üksustele nende õpetajate eest, kellele maksti valla või linna volikogu enne 26. veebruari 2009. a tehtud otsuse ja õpetajaga sõlmitud töölepingu alusel 2009. aasta I kvartalis 8% kõrgemat palka kui 2008. aastal, kuid mitte rohkem kui 10 883 krooni kuus.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorus 31. märtsiks 2009. a ja II taotlusvoorus 20. septembriks 2009. a.
(7) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks toetuse taotlemisel tuleb esitada 2008. aastal miinimumpalka saanud õpetajate arv, kelle palka suurendati 2009. a I kvartalis 8%, ning volikogu otsus palga alammäärade suurendamise kohta.
(8) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 16. aprilliks 2009. a ja II taotlusvooru korral 6. oktoobriks 2009. a.
(9) Haridus- ja Teadusministeerium esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 1. juuniks 2009. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 15. novembriks 2009. a. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetuseks vahendeid kokku kuni 50% lõikes 1 nimetatud hariduskulude täiendavate vahendite mahust.
3. peatükk
MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE
§ 15. Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetuseks määratud 80 000 000 krooni, millest 30 000 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.
[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]
(2) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 27 700 000 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel:
, kus
| STi | – konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatav tulubaasi stabiliseerimise toetus 2009. aastal. Negatiivse väärtuse korral STi=0; |
| TBi | – konkreetse omavalitsuse üksuse tulubaas vastaval aastal. 2008. aasta tulubaasi taseme arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse 2008. aasta tulud füüsilise isiku tulumaksu, maamaksu, loodusvarade kasutamise tasude ning eelarvete tasandusfondi laekumisest, millest on maha arvatud 2008. aastal saadud füüsilise isiku tulumaksu ettemaksed. 2009. aasta tulubaasi taseme arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse tulud maamaksu laekumisest 2008. aastal, 2009. aasta tulud eelarvete tasandusfondi laekumisest ning füüsilise isiku tulumaksu ja loodusvarade kasutamise tasude eeldatav laekumine 2009. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ja loodusvarade kasutamise tasude 2009. aasta eeldatav laekumine leitakse 2009. aasta esimese kolme kvartali laekumiste alusel, võttes arvesse eespool nimetatud tulude kvartaalset jaotust 2008. aastal ning tulumaksu ettemakseid; |
| Ei | – konkreetse omavalitsuse üksuse elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2009. a; |
| TBEriik | – kohaliku omavalitsuse üksuste 2009. aasta tulubaasi suurus keskmisena ühe elaniku kohta; |
| X | – tulubaasi stabiliseerimise tase. |
[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]
(3) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 2 300 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–14. Toetuse eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on finantsraskuste tekkimisel võimalik taotleda toetust tulubaasi stabiliseerimise meetmest. Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile ning taotlusele lisatakse valla- või linnavalitsuse koostatud raskest finantsolukorrast väljatulemise kava (edaspidi kava) ja finantsplaani projektid.
(5) Kava täitmise tulemusena peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma täita talle seadusega pandud ülesandeid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei tohi ületada seaduses sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmäära. Kava alusel otsustatakse toetuse eraldamine.
(6) Kava koostatakse perioodiks, mille jooksul on võimalik täita lõikes 5 nimetatud tingimused. Perioodi pikkus sõltub finantsraskuse iseloomust ning valitud meetmete rakendamisest.
(7) Taotlusele lisatud kava peab sisaldama järgmisi osasid:
1)
kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra analüüs;
2)
andmed võlausaldajate nõuete kohta;
3) andmed varade ja
kohustuste kohta;
4) meetmed tulude suurendamiseks ja kulude
vähendamiseks, võttes arvesse lõikes 2 nimetatud tulubaasi
stabiliseerimise taset;
5) tegevuskava raskest finantsolukorrast
väljatulemiseks tegevusalade kaupa;
6) piirangud ja tingimused
investeerimistegevusele ning kohustuste võtmisele;
7) muud
raskest finantsolukorrast väljatulemiseks vajalikud andmed ja
ettepanekud.
(8) Lõikes 7 nimetatud kavale lisatakse finantsplaan, milles näidatakse:
1)
artikli täpsusega kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud,
põhitegevuse kulud (jaotatuna nii majandusliku sisu kui ka tegevusalade
järgi), investeerimistegevus, finantseerimistehingud ning muutused
kassas ja hoiustes perioodiks, mille kohta kava koostatakse;
2)
seadusega sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmääradest
kinnipidamine.
(9) Rahandusministeerium analüüsib lõike 4 alusel esitatud taotlust ja esitab 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates seisukoha kava koostamise menetluse algatamise või algatamisega nõustumata jätmise kohta.
(10) Rahandusministeerium võib esitada seisukoha kava koostamise menetluse algatamisega nõustumata jätmise kohta, kui tema hinnangul suudab taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus raskest finantsolukorrast välja tulla ilma tulubaasi stabiliseerimise toetuseta.
(11) Kui Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel kava või finantsplaani projekti elluviimisel võimalik raskest finantsolukorrast välja tulla või ei suuda kohaliku omavalitsuse üksus kinni pidada «Valla- ja linnaeelarve seaduse» § 8 lõike 1 punktiga 1 kehtestatud võlakohustuste kogusumma piirmäärast, esitab Rahandusministeerium kava ja finantsplaani projekti kohta muudatusettepanekud.
(12) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumi ettepanekutele vastavalt muudetud kava ja finantsplaani projektid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile.
(13) Lõikes 12 nimetatud ministeeriumide kooskõlastatud kava esitab valla- või linnavalitsus volikogule heakskiitmiseks. Juhul kui volikogus heakskiidetud kava näeb ette tulubaasi stabiliseerimise toetuse taotlemist, langetab volikogu otsuse kava alusel toetuse taotlemiseks.
(14) Rahandusminister sõlmib toetuse eraldamiseks asjaomase kohaliku omavalitsuse üksusega eraldise kasutamise lepingu. Lepinguga kinnitatud kava on kohaliku omavalitsuse üksusele aluseks oma tegevuste kavandamisel ja eelarvete koostamisel.
(15) [Kehtetu – RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]
(16) Lõikes 2 nimetatud vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas.
[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]
§ 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 200 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.
(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 145 259 218 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale.
[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]
(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 54 740 782 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.
[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest.
(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 5. oktoobriks 2009. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal kuude lõikes, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]
(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 25. oktoobriks 2009. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]
(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 17. detsembriks 2009. a. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]
(8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega.
(9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.
§ 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud 36 679 250 krooni, sealhulgas 23 879 250 krooni puuetega laste hooldajatoetusega seotud kulude katteks.
(2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas):
SKAi = 6040 + Pi2008 * A + Hi2008 * B, kus
| SKAi | – | konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks; |
| Pi2008 | – | 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses; |
| A | – | arvestuslik väärtus 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides; |
| Hi2008 | – | hooldatavate puuetega laste arv 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel; |
| B | – | arvestuslik väärtus 2009. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides. |
(3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.
§ 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni.
(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):
| Si | – | konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus; |
| Ciy | – | konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2009 (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3); |
| Piy | – | parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3). |
§ 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks.
(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 11,47 krooni.
(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):
Ki = (Õi1 + Õi2–8 + Õi9 + Õi+) * 100 * TI + (Õi1 * 2 + Õi2–8 + Õi+) * 75 * TII, kus
| Ki | – | konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus; |
| Õi1 | – | õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
| Õi2–8 | – | õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
| Õi9 | – | õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
| Õi+ | – | õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
| TI | – | koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta. |
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 20. Eraldiste ülekandmine
(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.
(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.
(3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust.
(4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.
|
Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määruse nr 49 |
«2009. aasta riigieelarve seaduses» eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud vahendite jaotus (kroonides)
|
Omavalitsusüksused |
«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 1 alusel jaotatavad tasandusfondi eraldised |
«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2 alusel tasandusfondi määratud vahendite jaotus |
TASANDUS-FOND KOKKU |
||||||
|
Eraldised hariduskuludeks |
Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus |
Toimetuleku-toetus |
Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus |
Vahendid koolilõuna toetuseks |
Saar-valdade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus |
||||
|
KOKKU |
sh muud haridus-korraldus-likud kulud |
||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TALLINN |
0 |
788 158 171 |
10 668 467 |
0 |
21 654 390 |
4 092 210 |
60 703 535 |
0 |
874 608 306 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HARJU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keila linn |
0 |
32 532 067 |
285 898 |
0 |
886 899 |
217 520 |
2 109 238 |
0 |
35 745 724 |
|
Loksa linn |
0 |
8 643 272 |
77 064 |
0 |
517 086 |
195 100 |
628 698 |
0 |
9 984 156 |
|
Maardu linn |
0 |
29 943 189 |
379 297 |
0 |
5 160 158 |
514 940 |
2 186 964 |
0 |
37 805 251 |
|
Paldiski linn |
0 |
11 450 474 |
108 788 |
3 527 000 |
2 035 181 |
138 130 |
757 192 |
0 |
17 907 977 |
|
Saue linn |
0 |
14 795 763 |
190 224 |
0 |
220 986 |
44 710 |
1 279 195 |
0 |
16 340 654 |
|
Aegviidu vald |
0 |
1 689 949 |
19 820 |
95 000 |
10 825 |
7 000 |
104 401 |
0 |
1 907 175 |
|
Anija vald |
0 |
13 692 687 |
160 045 |
3 665 000 |
375 692 |
189 810 |
1 022 209 |
0 |
18 945 398 |
|
Harku vald |
0 |
16 347 363 |
319 445 |
0 |
0 |
100 260 |
1 669 550 |
0 |
18 117 173 |
|
Jõelähtme vald |
0 |
10 031 700 |
147 828 |
0 |
516 995 |
46 710 |
781 284 |
0 |
11 376 689 |
|
Keila vald |
0 |
5 885 794 |
99 762 |
0 |
0 |
97 550 |
478 407 |
0 |
6 461 751 |
|
Kernu vald |
0 |
5 639 755 |
44 983 |
0 |
29 200 |
39 420 |
421 905 |
0 |
6 130 280 |
|
Kiili vald |
0 |
7 722 661 |
96 254 |
0 |
11 005 |
86 550 |
695 526 |
0 |
8 515 742 |
|
Kose vald |
0 |
14 530 419 |
164 962 |
0 |
329 979 |
70 420 |
1 133 780 |
0 |
16 064 598 |
|
Kuusalu vald |
497 000 |
14 033 076 |
161 054 |
0 |
260 509 |
71 130 |
1 076 417 |
0 |
15 938 132 |
|
Kõue vald |
689 000 |
5 154 089 |
37 519 |
0 |
416 040 |
101 840 |
295 706 |
0 |
6 656 675 |
|
Nissi vald |
194 000 |
8 249 739 |
78 702 |
948 000 |
671 507 |
110 840 |
624 396 |
0 |
10 798 482 |
|
Padise vald |
0 |
4 790 973 |
39 329 |
0 |
237 088 |
36 710 |
331 271 |
0 |
5 396 042 |
|
Raasiku vald |
0 |
10 716 390 |
118 694 |
0 |
58 381 |
29 710 |
937 311 |
0 |
11 741 792 |
|
Rae vald |
0 |
20 305 500 |
256 599 |
0 |
0 |
68 840 |
1 877 491 |
0 |
22 251 831 |
|
Saku vald |
0 |
18 454 970 |
251 594 |
0 |
213 007 |
108 260 |
1 696 224 |
0 |
20 472 461 |
|
Saue vald |
0 |
12 159 063 |
180 287 |
0 |
694 920 |
213 550 |
1 215 235 |
0 |
14 282 768 |
|
Vasalemma vald |
0 |
5 516 342 |
57 526 |
2 282 000 |
800 488 |
130 550 |
463 780 |
0 |
9 193 160 |
|
Viimsi vald |
0 |
27 429 367 |
358 430 |
0 |
135 423 |
106 260 |
2 505 329 |
578 000 |
30 754 379 |
|
KOKKU |
1 380 000 |
299 714 602 |
3 634 104 |
10 517 000 |
13 581 369 |
2 725 810 |
24 291 509 |
578 000 |
352 788 290 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HIIU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kärdla linn |
1 317 000 |
10 907 338 |
97 513 |
0 |
1 000 390 |
96 710 |
786 447 |
0 |
14 107 885 |
|
Emmaste vald |
0 |
2 793 293 |
33 587 |
0 |
175 424 |
38 710 |
195 321 |
0 |
3 202 748 |
|
Kõrgessaare vald |
312 000 |
3 190 875 |
27 690 |
0 |
218 622 |
30 000 |
190 445 |
0 |
3 941 942 |
|
Käina vald |
276 000 |
6 246 590 |
53 571 |
0 |
470 648 |
72 710 |
425 920 |
0 |
7 491 868 |
|
Pühalepa vald |
0 |
3 069 136 |
24 099 |
0 |
446 000 |
44 000 |
188 724 |
0 |
3 747 860 |
|
KOKKU |
1 905 000 |
26 207 232 |
236 460 |
0 |
2 311 084 |
282 130 |
1 786 857 |
0 |
32 492 303 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IDA-VIRU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kiviõli linn |
15 678 000 |
13 769 758 |
123 272 |
0 |
1 562 181 |
302 550 |
1 127 757 |
0 |
32 440 246 |
|
Kohtla-Järve linn |
83 835 000 |
80 411 237 |
930 777 |
0 |
0 |
2 235 300 |
6 406 874 |
0 |
172 888 411 |
|
Narva linn |
155 730 000 |
108 402 957 |
1 590 538 |
0 |
4 060 076 |
2 162 850 |
9 665 092 |
0 |
280 020 975 |
|
Narva-Jõesuu linn |
6 542 000 |
3 713 145 |
44 631 |
0 |
0 |
105 840 |
220 274 |
0 |
10 581 259 |
|
Püssi linn |
1 586 000 |
29 245 |
29 245 |
60 000 |
0 |
87 130 |
0 |
0 |
1 762 375 |
|
Sillamäe linn |
32 641 000 |
28 502 942 |
350 834 |
0 |
3 030 823 |
710 880 |
2 229 700 |
0 |
67 115 345 |
|
Alajõe vald |
348 000 |
1 375 |
1 375 |
435 000 |
309 870 |
26 000 |
0 |
0 |
1 120 245 |
|
Aseri vald |
2 572 000 |
4 285 404 |
36 093 |
56 000 |
383 849 |
72 130 |
247 808 |
0 |
7 617 191 |
|
Avinurme vald |
4 010 000 |
5 102 535 |
35 102 |
0 |
115 371 |
65 130 |
315 497 |
0 |
9 608 533 |
|
Iisaku vald |
1 724 000 |
4 054 110 |
38 200 |
0 |
74 000 |
39 710 |
293 412 |
0 |
6 185 232 |
|
Illuka vald |
0 |
1 990 862 |
13 443 |
0 |
51 243 |
51 420 |
139 679 |
0 |
2 233 204 |
|
Jõhvi vald |
15 815 000 |
26 821 457 |
291 127 |
0 |
0 |
659 720 |
1 839 631 |
0 |
45 135 808 |
|
Kohtla vald |
0 |
13 071 |
13 071 |
0 |
0 |
124 970 |
0 |
0 |
138 041 |
|
Kohtla-Nõmme vald |
2 244 000 |
2 800 270 |
18 019 |
0 |
63 784 |
47 420 |
177 825 |
0 |
5 333 299 |
|
Lohusuu vald |
1 804 000 |
2 012 518 |
12 384 |
0 |
0 |
26 710 |
78 300 |
0 |
3 921 528 |
|
Lüganuse vald |
1 730 000 |
4 188 903 |
19 854 |
176 000 |
0 |
68 840 |
301 729 |
0 |
6 465 472 |
|
Maidla vald |
0 |
2 168 065 |
12 423 |
0 |
40 350 |
40 420 |
140 826 |
0 |
2 389 661 |
|
Mäetaguse vald |
0 |
4 220 300 |
45 768 |
0 |
0 |
85 840 |
307 753 |
0 |
4 613 893 |
|
Sonda vald |
0 |
940 045 |
12 708 |
0 |
0 |
44 420 |
56 789 |
0 |
1 041 254 |
|
Toila vald |
0 |
5 604 365 |
58 863 |
0 |
620 033 |
94 130 |
366 836 |
0 |
6 685 364 |
|
Tudulinna vald |
619 000 |
1 390 141 |
8 145 |
171 000 |
86 061 |
42 420 |
90 347 |
0 |
2 398 969 |
|
Vaivara vald |
0 |
2 289 807 |
34 539 |
0 |
623 335 |
176 680 |
93 215 |
0 |
3 183 037 |
|
KOKKU |
326 878 000 |
302 712 512 |
3 720 411 |
898 000 |
11 020 976 |
7 270 510 |
24 099 344 |
0 |
672 879 342 |
|
JÕGEVA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jõgeva linn |
11 290 000 |
23 819 183 |
205 237 |
0 |
0 |
259 100 |
1 745 556 |
0 |
37 113 839 |
|
Mustvee linn |
6 428 000 |
7 874 886 |
43 828 |
0 |
141 219 |
80 130 |
509 670 |
0 |
15 033 905 |
|
Põltsamaa linn |
8 406 000 |
17 599 126 |
170 332 |
0 |
167 957 |
129 970 |
1 307 876 |
0 |
27 610 929 |
|
Jõgeva vald |
9 436 000 |
6 338 082 |
87 132 |
0 |
0 |
204 100 |
434 238 |
0 |
16 412 420 |
|
Kasepää vald |
5 201 000 |
295 963 |
17 327 |
0 |
264 798 |
75 130 |
12 046 |
0 |
5 848 937 |
|
Pajusi vald |
0 |
1 306 470 |
23 318 |
471 000 |
174 163 |
40 710 |
106 408 |
0 |
2 098 751 |
|
Pala vald |
2 892 000 |
3 194 987 |
27 337 |
0 |
52 000 |
80 130 |
221 708 |
0 |
6 440 825 |
|
Palamuse vald |
4 993 000 |
7 194 142 |
51 796 |
0 |
589 099 |
139 260 |
510 818 |
0 |
13 426 319 |
|
Puurmani vald |
3 579 000 |
5 055 897 |
37 816 |
0 |
339 960 |
49 710 |
311 194 |
0 |
9 335 761 |
|
Põltsamaa vald |
7 792 000 |
7 020 039 |
68 695 |
0 |
618 079 |
206 390 |
522 864 |
0 |
16 159 372 |
|
Saare vald |
4 127 000 |
2 483 757 |
21 084 |
0 |
243 311 |
34 710 |
175 531 |
0 |
7 064 309 |
|
Tabivere vald |
3 894 000 |
6 420 555 |
46 835 |
507 000 |
292 512 |
86 130 |
446 284 |
0 |
11 646 481 |
|
Torma vald |
6 154 000 |
5 075 776 |
49 989 |
0 |
479 933 |
133 260 |
422 765 |
0 |
12 265 734 |
|
KOKKU |
74 192 000 |
93 678 863 |
850 726 |
978 000 |
3 363 031 |
1 518 730 |
6 726 958 |
0 |
180 457 582 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄRVA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Paide linn |
2 248 000 |
26 137 364 |
287 632 |
1 571 000 |
2 296 401 |
325 940 |
1 846 228 |
0 |
34 424 933 |
|
Albu vald |
1 677 000 |
2 935 939 |
26 267 |
0 |
119 083 |
29 710 |
205 933 |
0 |
4 967 665 |
|
Ambla vald |
1 714 000 |
6 703 111 |
47 428 |
889 000 |
188 320 |
31 710 |
396 092 |
0 |
9 922 233 |
|
Imavere vald |
671 000 |
2 754 316 |
25 434 |
134 000 |
132 360 |
35 710 |
175 244 |
0 |
3 902 630 |
|
Järva-Jaani vald |
1 459 000 |
5 372 540 |
44 770 |
163 000 |
234 509 |
41 710 |
326 969 |
0 |
7 597 728 |
|
Kareda vald |
752 000 |
1 689 723 |
13 348 |
11 000 |
10 642 |
38 420 |
88 626 |
0 |
2 590 411 |
|
Koeru vald |
2 708 000 |
6 533 884 |
58 125 |
126 000 |
380 553 |
104 840 |
470 663 |
0 |
10 323 940 |
|
Koigi vald |
586 000 |
3 136 125 |
20 843 |
150 000 |
0 |
28 710 |
217 119 |
0 |
4 117 954 |
|
Paide vald |
0 |
1 361 559 |
33 427 |
0 |
6 422 |
40 420 |
119 889 |
0 |
1 528 290 |
|
Roosna-Alliku vald |
1 819 000 |
2 663 078 |
28 621 |
0 |
323 235 |
105 550 |
175 818 |
0 |
5 086 681 |
|
Türi vald |
9 776 000 |
27 527 897 |
252 168 |
0 |
1 434 980 |
425 070 |
1 908 467 |
0 |
41 072 414 |
|
Väätsa vald |
0 |
3 339 552 |
33 345 |
205 000 |
0 |
29 710 |
267 312 |
0 |
3 841 574 |
|
KOKKU |
23 410 000 |
90 155 088 |
871 408 |
3 249 000 |
5 126 505 |
1 237 500 |
6 198 360 |
0 |
129 376 453 |
|
LÄÄNE MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Haapsalu linn |
1 784 000 |
30 869 035 |
282 579 |
2 840 000 |
740 223 |
300 100 |
2 143 082 |
0 |
38 676 440 |
|
Hanila vald |
2 146 000 |
3 510 223 |
31 912 |
0 |
211 000 |
47 710 |
209 949 |
0 |
6 124 882 |
|
Kullamaa vald |
2 596 000 |
4 626 937 |
23 238 |
0 |
197 000 |
35 710 |
246 948 |
0 |
7 702 595 |
|
Lihula vald |
4 874 000 |
8 809 794 |
63 820 |
0 |
417 548 |
142 260 |
565 312 |
0 |
14 808 914 |
|
Martna vald |
1 660 000 |
1 749 500 |
16 265 |
0 |
324 790 |
42 710 |
118 741 |
0 |
3 895 741 |
|
Noarootsi vald |
0 |
2 451 273 |
15 251 |
0 |
69 000 |
31 710 |
144 268 |
202 000 |
2 898 251 |
|
Nõva vald |
135 000 |
1 386 371 |
5 509 |
189 000 |
0 |
24 710 |
44 743 |
0 |
1 779 824 |
|
Oru vald |
0 |
2 539 021 |
21 719 |
0 |
90 044 |
19 000 |
152 299 |
0 |
2 800 364 |
|
Ridala vald |
2 706 000 |
6 354 349 |
52 820 |
0 |
702 804 |
71 710 |
530 895 |
0 |
10 365 758 |
|
Risti vald |
265 000 |
1 895 922 |
15 769 |
0 |
0 |
10 000 |
123 617 |
0 |
2 294 539 |
|
Taebla vald |
2 203 000 |
8 524 481 |
81 899 |
0 |
474 978 |
41 710 |
572 196 |
0 |
11 816 365 |
|
Vormsi vald |
0 |
1 138 549 |
4 201 |
0 |
31 000 |
17 000 |
32 984 |
1 254 000 |
2 473 533 |
|
KOKKU |
18 369 000 |
73 855 455 |
614 982 |
3 029 000 |
3 258 387 |
784 330 |
4 885 034 |
1 456 000 |
105 637 206 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LÄÄNE-VIRU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kunda linn |
2 435 000 |
8 953 383 |
96 990 |
15 000 |
357 972 |
185 390 |
757 192 |
0 |
12 703 937 |
|
Rakvere linn |
13 367 000 |
53 741 963 |
444 466 |
0 |
2 213 755 |
440 620 |
3 748 385 |
0 |
73 511 723 |
|
Haljala vald |
2 852 000 |
6 940 088 |
71 286 |
0 |
247 856 |
77 840 |
540 646 |
0 |
10 658 430 |
|
Kadrina vald |
6 081 000 |
14 163 793 |
149 838 |
0 |
615 686 |
147 970 |
1 083 587 |
0 |
22 092 036 |
|
Laekvere vald |
3 078 000 |
4 566 199 |
32 416 |
0 |
74 714 |
145 680 |
340 449 |
0 |
8 205 042 |
|
Rakke vald |
4 904 000 |
5 721 353 |
38 546 |
0 |
0 |
51 420 |
374 580 |
0 |
11 051 353 |
|
Rakvere vald |
2 592 000 |
3 263 258 |
31 335 |
223 000 |
61 128 |
71 840 |
219 987 |
0 |
6 431 213 |
|
Rägavere vald |
1 667 000 |
2 477 977 |
21 520 |
0 |
37 230 |
41 420 |
154 020 |
0 |
4 377 647 |
|
Sõmeru vald |
0 |
7 318 762 |
84 097 |
0 |
55 347 |
127 970 |
540 359 |
0 |
8 042 438 |
|
Tamsalu vald |
7 672 000 |
9 827 953 |
116 346 |
0 |
1 416 219 |
285 680 |
836 639 |
0 |
20 038 491 |
|
Tapa vald |
15 038 000 |
25 372 940 |
213 069 |
0 |
2 445 265 |
288 390 |
1 781 982 |
0 |
44 926 577 |
|
Vihula vald |
0 |
2 481 226 |
20 217 |
0 |
10 000 |
38 420 |
148 283 |
0 |
2 677 929 |
|
Vinni vald |
8 546 000 |
12 643 360 |
134 428 |
0 |
413 000 |
188 100 |
939 319 |
0 |
22 729 779 |
|
Viru-Nigula vald |
735 000 |
2 463 187 |
23 004 |
0 |
0 |
26 710 |
189 585 |
0 |
3 414 482 |
|
Väike-Maarja vald |
8 675 000 |
12 047 582 |
111 284 |
0 |
410 381 |
233 100 |
906 335 |
0 |
22 272 398 |
|
KOKKU |
77 642 000 |
171 983 024 |
1 588 842 |
238 000 |
8 358 553 |
2 350 550 |
12 561 348 |
0 |
273 133 475 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PÕLVA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põlva linn |
5 644 000 |
24 675 018 |
196 644 |
0 |
1 507 282 |
254 260 |
1 606 738 |
0 |
33 687 298 |
|
Ahja vald |
3 098 000 |
3 594 461 |
19 726 |
0 |
0 |
30 710 |
235 475 |
0 |
6 958 646 |
|
Kanepi vald |
7 221 000 |
6 544 901 |
54 164 |
0 |
556 195 |
145 260 |
411 580 |
0 |
14 878 936 |
|
Kõlleste vald |
1 293 000 |
2 091 927 |
12 906 |
62 000 |
121 323 |
36 710 |
131 361 |
0 |
3 736 321 |
|
Laheda vald |
3 144 000 |
4 062 544 |
23 410 |
0 |
70 298 |
42 710 |
237 770 |
0 |
7 557 322 |
|
Mikitamäe vald |
4 334 000 |
2 102 561 |
13 809 |
0 |
0 |
63 130 |
123 330 |
0 |
6 623 021 |
|
Mooste vald |
4 640 000 |
4 820 142 |
24 846 |
0 |
773 790 |
355 490 |
312 628 |
0 |
10 902 050 |
|
Orava vald |
2 814 000 |
2 907 668 |
16 295 |
0 |
359 226 |
46 710 |
174 670 |
0 |
6 302 274 |
|
Põlva vald |
7 407 000 |
5 779 895 |
78 821 |
0 |
974 882 |
155 260 |
392 650 |
0 |
14 709 687 |
|
Räpina vald |
16 832 000 |
11 984 360 |
112 840 |
0 |
609 254 |
361 490 |
923 258 |
0 |
30 710 362 |
|
Valgjärve vald |
2 612 000 |
2 854 367 |
23 270 |
0 |
351 254 |
33 000 |
209 949 |
0 |
6 060 570 |
|
Vastse-Kuuste vald |
2 955 000 |
3 160 834 |
22 434 |
0 |
115 037 |
76 840 |
224 863 |
0 |
6 532 574 |
|
Veriora vald |
4 788 000 |
3 244 712 |
24 788 |
0 |
0 |
145 680 |
257 847 |
0 |
8 436 239 |
|
Värska vald |
3 568 000 |
5 153 688 |
29 303 |
0 |
274 222 |
53 420 |
251 824 |
0 |
9 301 154 |
|
KOKKU |
70 350 000 |
82 977 078 |
653 256 |
62 000 |
5 712 763 |
1 800 670 |
5 493 943 |
0 |
166 396 454 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PÄRNU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pärnu linn |
24 395 000 |
122 196 837 |
1 332 436 |
0 |
8 996 619 |
1 052 820 |
8 755 315 |
0 |
165 396 591 |
|
Sindi linn |
6 092 000 |
6 892 448 |
107 165 |
53 000 |
656 176 |
51 000 |
522 864 |
0 |
14 267 488 |
|
Are vald |
3 005 000 |
3 616 378 |
30 446 |
0 |
75 954 |
18 000 |
240 064 |
0 |
6 955 396 |
|
Audru vald |
9 178 000 |
11 513 534 |
126 618 |
0 |
2 021 824 |
369 390 |
862 166 |
0 |
23 944 914 |
|
Halinga vald |
893 000 |
7 453 512 |
80 382 |
1 507 000 |
253 890 |
118 260 |
552 693 |
0 |
10 778 355 |
|
Häädemeeste vald |
6 275 000 |
7 760 675 |
70 293 |
0 |
191 717 |
129 550 |
591 699 |
0 |
14 948 641 |
|
Kaisma vald |
288 000 |
689 317 |
6 861 |
105 000 |
0 |
8 000 |
37 860 |
0 |
1 128 177 |
|
Kihnu vald |
1 590 000 |
2 297 005 |
12 436 |
0 |
49 000 |
14 000 |
107 842 |
2 031 000 |
6 088 847 |
|
Koonga vald |
3 076 000 |
2 915 400 |
25 839 |
0 |
657 557 |
45 000 |
184 422 |
0 |
6 878 379 |
|
Lavassaare vald |
804 000 |
633 589 |
14 813 |
0 |
120 413 |
15 000 |
39 007 |
0 |
1 612 009 |
|
Paikuse vald |
2 310 000 |
7 869 314 |
108 371 |
0 |
467 993 |
125 260 |
838 073 |
0 |
11 610 640 |
|
Saarde vald |
11 105 000 |
13 353 738 |
97 261 |
0 |
2 190 706 |
226 130 |
809 392 |
0 |
27 684 966 |
|
Sauga vald |
3 516 000 |
4 441 731 |
74 622 |
0 |
206 987 |
50 420 |
250 103 |
0 |
8 465 241 |
|
Surju vald |
1 344 000 |
3 133 517 |
19 186 |
0 |
250 600 |
59 710 |
224 003 |
0 |
5 011 830 |
|
Tahkuranna vald |
3 759 000 |
4 336 970 |
70 391 |
0 |
288 014 |
82 840 |
353 930 |
0 |
8 820 754 |
|
Tootsi vald |
1 663 000 |
1 744 734 |
20 572 |
0 |
351 042 |
140 000 |
108 703 |
0 |
4 007 479 |
|
Tori vald |
2 839 000 |
5 710 193 |
49 974 |
0 |
500 407 |
74 420 |
429 075 |
0 |
9 553 095 |
|
Tõstamaa vald |
3 016 000 |
4 547 304 |
34 852 |
0 |
163 000 |
102 840 |
314 349 |
171 000 |
8 314 493 |
|
Varbla vald |
1 314 000 |
2 373 368 |
10 485 |
0 |
407 066 |
47 000 |
156 027 |
0 |
4 297 461 |
|
Vändra alev |
2 272 000 |
8 559 369 |
97 520 |
146 000 |
284 086 |
68 420 |
679 178 |
0 |
12 009 053 |
|
Vändra vald |
5 532 000 |
5 488 280 |
36 243 |
0 |
395 291 |
246 230 |
360 526 |
0 |
12 022 327 |
|
KOKKU |
94 266 000 |
227 527 213 |
2 426 766 |
1 811 000 |
18 528 342 |
3 044 290 |
16 417 291 |
2 202 000 |
363 796 136 |
|
RAPLA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Juuru vald |
1 671 000 |
5 119 192 |
35 989 |
0 |
376 640 |
53 710 |
370 852 |
0 |
7 591 394 |
|
Järvakandi vald |
1 732 000 |
4 028 221 |
33 897 |
450 000 |
267 073 |
43 710 |
253 544 |
0 |
6 774 548 |
|
Kaiu vald |
304 000 |
3 725 454 |
32 138 |
217 000 |
0 |
50 420 |
265 878 |
0 |
4 562 752 |
|
Kehtna vald |
3 513 000 |
9 623 580 |
116 444 |
7 000 |
2 352 814 |
246 970 |
778 990 |
0 |
16 522 354 |
|
Kohila vald |
1 292 000 |
13 127 546 |
169 124 |
0 |
1 023 379 |
186 680 |
1 198 313 |
0 |
16 827 918 |
|
Käru vald |
952 000 |
1 906 204 |
15 875 |
0 |
58 447 |
14 000 |
127 346 |
0 |
3 057 997 |
|
Märjamaa vald |
9 911 000 |
15 999 691 |
183 967 |
0 |
1 807 406 |
397 490 |
1 329 101 |
0 |
29 444 688 |
|
Raikküla vald |
2 039 000 |
3 383 860 |
31 816 |
0 |
911 705 |
117 130 |
171 802 |
0 |
6 623 497 |
|
Rapla vald |
0 |
29 465 283 |
292 171 |
0 |
2 207 072 |
270 100 |
2 115 834 |
0 |
34 058 289 |
|
Vigala vald |
2 316 000 |
6 816 205 |
36 509 |
0 |
201 047 |
52 420 |
396 952 |
0 |
9 782 624 |
|
KOKKU |
23 730 000 |
93 195 236 |
947 930 |
674 000 |
9 205 583 |
1 432 630 |
7 008 612 |
0 |
135 246 061 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SAARE MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kuressaare linn |
0 |
46 081 025 |
473 312 |
0 |
1 338 819 |
294 810 |
3 256 784 |
0 |
50 971 438 |
|
Kaarma vald |
3 615 000 |
5 037 655 |
57 882 |
0 |
246 713 |
151 680 |
338 729 |
216 000 |
9 605 777 |
|
Kihelkonna vald |
0 |
1 644 386 |
11 099 |
0 |
141 310 |
19 000 |
103 827 |
176 000 |
2 084 523 |
|
Kärla vald |
2 473 000 |
3 325 737 |
31 673 |
0 |
223 647 |
32 000 |
243 793 |
0 |
6 298 177 |
|
Laimjala vald |
1 070 000 |
1 342 289 |
16 246 |
7 000 |
48 483 |
45 420 |
90 060 |
0 |
2 603 252 |
|
Leisi vald |
5 375 000 |
5 175 168 |
46 205 |
0 |
2 911 |
105 260 |
350 201 |
0 |
11 008 540 |
|
Lümanda vald |
1 380 000 |
2 173 437 |
15 205 |
0 |
50 003 |
41 420 |
137 671 |
0 |
3 782 531 |
|
Muhu vald |
3 074 000 |
3 331 568 |
28 340 |
0 |
155 591 |
23 000 |
249 816 |
116 000 |
6 949 975 |
|
Mustjala vald |
1 458 000 |
1 456 678 |
12 182 |
0 |
277 501 |
46 710 |
95 509 |
0 |
3 334 398 |
|
Orissaare vald |
1 881 000 |
6 027 673 |
46 414 |
0 |
88 471 |
45 420 |
411 580 |
144 000 |
8 598 144 |
|
Pihtla vald |
511 000 |
1 928 260 |
24 577 |
0 |
130 326 |
53 420 |
107 842 |
0 |
2 730 848 |
|
Pöide vald |
1 833 000 |
1 684 697 |
15 382 |
0 |
19 772 |
26 710 |
113 292 |
0 |
3 677 471 |
|
Ruhnu vald |
25 000 |
813 097 |
1 273 |
0 |
0 |
6 000 |
13 193 |
1 114 000 |
1 971 290 |
|
Salme vald |
1 083 000 |
3 278 634 |
31 468 |
0 |
29 440 |
11 000 |
257 560 |
0 |
4 659 634 |
|
Torgu vald |
507 000 |
2 120 |
2 120 |
0 |
22 149 |
8 000 |
0 |
0 |
539 269 |
|
Valjala vald |
1 552 000 |
3 197 498 |
34 217 |
3 000 |
134 000 |
48 420 |
238 343 |
0 |
5 173 261 |
|
KOKKU |
25 837 000 |
86 499 922 |
847 595 |
10 000 |
2 909 136 |
958 270 |
6 008 200 |
1 766 000 |
123 988 528 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TARTU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Elva linn |
10 083 000 |
16 422 682 |
179 895 |
0 |
526 861 |
140 970 |
1 337 132 |
0 |
28 510 645 |
|
Kallaste linn |
3 805 000 |
2 987 771 |
21 738 |
0 |
33 809 |
47 420 |
150 578 |
0 |
7 024 578 |
|
Tartu linn |
27 111 000 |
242 673 898 |
2 572 583 |
0 |
9 452 112 |
1 873 330 |
18 433 887 |
0 |
299 544 227 |
|
Alatskivi vald |
4 784 000 |
5 088 520 |
40 404 |
0 |
73 402 |
77 840 |
376 875 |
0 |
10 400 637 |
|
Haaslava vald |
2 664 000 |
2 135 276 |
31 144 |
0 |
345 632 |
71 130 |
132 795 |
0 |
5 348 833 |
|
Kambja vald |
5 804 000 |
5 287 974 |
64 769 |
0 |
198 502 |
42 420 |
453 168 |
0 |
11 786 064 |
|
Konguta vald |
2 234 000 |
1 797 331 |
23 285 |
0 |
54 612 |
14 000 |
118 168 |
0 |
4 218 111 |
|
Laeva vald |
156 000 |
1 653 269 |
17 547 |
547 000 |
1 000 |
7 000 |
121 323 |
0 |
2 485 592 |
|
Luunja vald |
3 290 000 |
5 186 513 |
62 176 |
0 |
143 701 |
105 260 |
339 015 |
0 |
9 064 489 |
|
Meeksi vald |
2 105 000 |
1 343 849 |
6 541 |
0 |
193 000 |
41 710 |
86 905 |
0 |
3 770 464 |
|
Mäksa vald |
3 183 000 |
1 810 790 |
32 544 |
0 |
213 076 |
151 680 |
129 067 |
0 |
5 487 613 |
|
Nõo vald |
4 983 000 |
8 846 534 |
99 391 |
0 |
174 118 |
127 970 |
859 871 |
0 |
14 991 493 |
|
Peipsiääre vald |
3 477 000 |
1 839 437 |
13 418 |
19 000 |
200 805 |
47 420 |
136 237 |
0 |
5 719 899 |
|
Piirissaare vald |
489 000 |
70 |
70 |
0 |
49 307 |
13 000 |
0 |
498 000 |
1 049 377 |
|
Puhja vald |
3 956 000 |
6 018 658 |
62 616 |
0 |
252 622 |
114 260 |
451 160 |
0 |
10 792 700 |
|
Rannu vald |
2 319 000 |
4 758 489 |
39 329 |
0 |
115 456 |
65 130 |
331 558 |
0 |
7 589 633 |
|
Rõngu vald |
5 807 000 |
6 376 405 |
60 325 |
0 |
200 438 |
67 130 |
471 811 |
0 |
12 922 784 |
|
Tartu vald |
8 741 000 |
11 283 250 |
118 305 |
0 |
261 514 |
138 260 |
922 110 |
0 |
21 346 134 |
|
Tähtvere vald |
0 |
3 967 509 |
50 371 |
0 |
246 642 |
14 000 |
285 668 |
0 |
4 513 819 |
|
Vara vald |
4 870 000 |
3 055 316 |
41 839 |
0 |
492 109 |
181 970 |
217 979 |
0 |
8 817 374 |
|
Võnnu vald |
2 359 000 |
4 314 491 |
32 537 |
0 |
323 926 |
47 710 |
288 823 |
0 |
7 333 950 |
|
Ülenurme vald |
0 |
10 984 392 |
132 928 |
3 407 000 |
73 568 |
26 710 |
848 399 |
0 |
15 340 069 |
|
KOKKU |
102 220 000 |
347 832 424 |
3 703 755 |
3 973 000 |
13 626 212 |
3 416 320 |
26 492 529 |
498 000 |
498 058 485 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VALGA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tõrva linn |
4 992 000 |
9 534 145 |
85 118 |
0 |
208 122 |
78 840 |
806 524 |
0 |
15 619 631 |
|
Valga linn |
38 119 000 |
32 230 205 |
357 139 |
0 |
7 781 746 |
860 010 |
2 669 961 |
0 |
81 660 922 |
|
Helme vald |
6 075 000 |
2 798 873 |
41 755 |
0 |
382 701 |
121 260 |
198 763 |
0 |
9 576 597 |
|
Hummuli vald |
2 856 000 |
2 664 733 |
16 836 |
0 |
133 762 |
45 420 |
171 515 |
0 |
5 871 430 |
|
Karula vald |
3 193 000 |
1 440 514 |
18 768 |
0 |
329 150 |
67 130 |
95 509 |
0 |
5 125 303 |
|
Otepää vald |
7 307 000 |
13 417 926 |
100 429 |
0 |
423 672 |
82 130 |
933 870 |
0 |
22 164 598 |
|
Palupera vald |
2 370 000 |
2 133 918 |
13 111 |
228 000 |
0 |
41 710 |
140 253 |
0 |
4 913 881 |
|
Puka vald |
4 548 000 |
4 669 554 |
39 809 |
0 |
0 |
76 840 |
295 706 |
0 |
9 590 100 |
|
Põdrala vald |
2 369 000 |
2 469 097 |
15 152 |
0 |
410 038 |
56 420 |
149 431 |
0 |
5 453 986 |
|
Sangaste vald |
4 007 000 |
3 548 193 |
32 884 |
0 |
25 000 |
70 420 |
274 195 |
0 |
7 924 808 |
|
Taheva vald |
2 974 000 |
2 209 880 |
14 938 |
0 |
459 469 |
64 420 |
141 687 |
0 |
5 849 456 |
|
Tõlliste vald |
5 320 000 |
4 680 222 |
37 833 |
0 |
0 |
76 130 |
343 318 |
0 |
10 419 670 |
|
Õru vald |
1 530 000 |
620 834 |
8 243 |
0 |
145 680 |
26 000 |
30 402 |
0 |
2 352 916 |
|
KOKKU |
85 660 000 |
82 418 094 |
782 015 |
228 000 |
10 299 340 |
1 666 730 |
6 251 134 |
0 |
186 523 298 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VILJANDI MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mõisaküla linn |
2 772 000 |
1 836 706 |
14 372 |
418 000 |
11 307 |
17 000 |
110 137 |
0 |
5 165 150 |
|
Viljandi linn |
17 998 000 |
59 411 615 |
581 566 |
0 |
4 454 426 |
793 880 |
4 244 862 |
0 |
86 902 783 |
|
Võhma linn |
3 961 000 |
4 531 636 |
35 544 |
0 |
0 |
99 550 |
364 829 |
0 |
8 957 015 |
|
Abja vald |
5 850 000 |
5 842 842 |
51 165 |
73 000 |
237 530 |
82 840 |
405 556 |
0 |
12 491 768 |
|
Halliste vald |
3 403 000 |
2 921 605 |
26 150 |
0 |
0 |
241 940 |
207 080 |
0 |
6 773 625 |
|
Karksi vald |
5 322 000 |
7 886 916 |
92 515 |
641 000 |
543 618 |
190 970 |
661 682 |
0 |
15 246 186 |
|
Kolga-Jaani vald |
3 168 000 |
4 453 954 |
27 400 |
73 000 |
3 000 |
40 420 |
282 513 |
0 |
8 020 887 |
|
Kõo vald |
2 613 000 |
2 477 436 |
18 353 |
0 |
22 527 |
57 130 |
157 461 |
0 |
5 327 554 |
|
Kõpu vald |
1 182 000 |
1 579 186 |
11 706 |
0 |
9 308 |
40 420 |
103 253 |
0 |
2 914 167 |
|
Paistu vald |
2 520 000 |
4 430 194 |
30 589 |
0 |
198 175 |
62 130 |
294 272 |
0 |
7 504 771 |
|
Pärsti vald |
4 553 000 |
7 201 180 |
75 001 |
0 |
395 664 |
101 550 |
359 953 |
0 |
12 611 347 |
|
Saarepeedi vald |
1 197 000 |
2 478 794 |
24 446 |
384 000 |
177 149 |
10 000 |
162 624 |
0 |
4 409 567 |
|
Suure-Jaani vald |
11 621 000 |
18 793 843 |
128 301 |
0 |
186 305 |
192 100 |
1 163 322 |
0 |
31 956 570 |
|
Tarvastu vald |
8 844 000 |
9 723 914 |
91 387 |
444 000 |
949 669 |
153 550 |
794 764 |
0 |
20 909 897 |
|
Viiratsi vald |
5 632 000 |
5 007 655 |
70 848 |
0 |
1 119 971 |
268 680 |
385 479 |
0 |
12 413 785 |
|
KOKKU |
80 636 000 |
138 577 476 |
1 279 343 |
2 033 000 |
8 308 649 |
2 352 160 |
9 697 787 |
0 |
241 605 072 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VÕRU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võru linn |
31 144 000 |
41 955 232 |
391 826 |
0 |
2 709 541 |
424 780 |
2 954 195 |
0 |
79 187 748 |
|
Antsla vald |
10 058 000 |
8 796 305 |
92 929 |
0 |
535 674 |
183 970 |
682 333 |
0 |
20 256 282 |
|
Haanja vald |
3 433 000 |
2 459 397 |
17 808 |
0 |
486 764 |
109 550 |
153 733 |
0 |
6 642 444 |
|
Lasva vald |
6 007 000 |
4 531 883 |
35 355 |
0 |
148 516 |
83 130 |
370 278 |
0 |
11 140 807 |
|
Meremäe vald |
4 503 000 |
1 556 859 |
18 691 |
0 |
345 363 |
63 710 |
96 370 |
0 |
6 565 302 |
|
Misso vald |
2 163 000 |
2 224 295 |
10 116 |
0 |
547 585 |
37 000 |
89 486 |
0 |
5 061 366 |
|
Mõniste vald |
3 698 000 |
2 528 849 |
16 885 |
0 |
48 000 |
186 100 |
170 942 |
0 |
6 631 891 |
|
Rõuge vald |
5 596 000 |
3 960 314 |
43 700 |
0 |
338 709 |
131 260 |
324 388 |
0 |
10 350 671 |
|
Sõmerpalu vald |
5 598 000 |
5 351 776 |
40 470 |
0 |
636 798 |
113 550 |
437 106 |
0 |
12 137 230 |
|
Urvaste vald |
4 855 000 |
3 645 896 |
30 527 |
0 |
170 610 |
61 420 |
274 195 |
0 |
9 007 121 |
|
Varstu vald |
2 986 000 |
6 296 564 |
26 530 |
0 |
420 610 |
59 420 |
353 356 |
0 |
10 115 950 |
|
Vastseliina vald |
4 867 000 |
6 311 202 |
48 045 |
0 |
637 614 |
157 970 |
392 076 |
0 |
12 365 862 |
|
Võru vald |
10 117 000 |
11 887 409 |
127 478 |
0 |
969 114 |
134 550 |
737 401 |
0 |
23 845 474 |
|
KOKKU |
95 025 000 |
101 505 981 |
900 360 |
0 |
7 994 898 |
1 746 410 |
7 035 859 |
0 |
213 308 148 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KÕIK KOKKU |
1 101 500 000 |
3 006 998 371 |
33 726 420 |
27 700 000 |
145 259 218 |
36 679 250 |
225 658 300 |
6 500 000 |
4 550 295 139 |
|
Eelarvete tasandusfondi jaotamata vahendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
0 |
|
Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse täiendavad vahendid |
|
|
|
52 300 000 |
|
|
|
|
52 300 000 |
|
Hariduskulude täiendavad vahendid |
|
5 475 611 |
|
|
|
|
|
|
5 475 611 |
|
Toimetulekutoetuse täiendavad vahendid |
|
|
|
|
54 740 782 |
|
|
|
54 740 782 |
|
KÕIK KOKKU |
1 101 500 000 |
3 012 473 982 |
33 726 420 |
80 000 000 |
200 000 000 |
36 679 250 |
225 658 300 |
6 500 000 |
4 662 811 532 |
[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]
ÕIEND
Lisatud redaktsiooni kehtivuse lõpu kuupäev.
Alus:
RTS § 10 lõige 5
Facebook
Twitter
