Teksti suurus:

„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.12.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:

„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Vastu võetud 05.03.2009 nr 49
RT I 2009, 17, 105
jõustumine 13.03.2009

(õ) 15.06.2010 16:20

Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

4.06.2009 nr 85 (RT I 2009, 30, 181) 15.06.2009

27.08.2009 nr 145 (RT I 2009, 45, 300) 12.09.2009

26.11.2009 nr 176 (RT I 2009, 57, 382) 6.12.2009

17.12.2009 nr 197 (RT I 2009, 64, 427) 31.12.2009

Määrus kehtestatakse «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01.

1. peatükk
ÜLDOSA

§ 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahendid summas 1 101 500 000 krooni on jaotatud lähtuvalt «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.

[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]

(2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise kuludeks, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks ning täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 561 311 532 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 2–19.

[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]

2. peatükk
HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE

§ 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 012 473 982 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 2 973 271 951 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

§ 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient

(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse päevases õppes kooliastmeti aluseks järgmised pearaha määrad:

1) I kooliaste 11 720 krooni,
2) II kooliaste 14 305 krooni,
3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid 16 546 krooni,
4) gümnaasium 14 650 krooni.

(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse õhtuses õppes aluseks järgmised pearaha määrad:

1) I–III kooliastmes 12 409 krooni,
2) gümnaasiumis 10 046 krooni,
3) õhtuõpe vanglas 21 096 krooni.

(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad:

1) klassijuhataja lisatasu 16 596 krooni,  
2) juhtimiskoha lisatoetus 239 435 krooni,  
3) lisatund 8 790 krooni,  
4) õppetund 251 krooni.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

§ 4. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti

(1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks.

(2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse.

(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuklassi ja hooldusklassi täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 6 õpilast.

(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.

(5) Õhtu- ja kaugõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti ja õppevormiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui vastava õppevormi klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui õhtuõppe III kooliastmes õpib vastavas klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.

(6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtu- ja kaugõppest eraldi. Tervislikel põhjustel koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata.

(7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud.

§ 5. Eriolukorras olevad koolid

Eriolukorras olevaks kooliks on:
1) kool, mis asub väikesaarel;
2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli jaoks soodsam.

§ 6. Pearaha arvestamine

Iga päevases ja õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele.

§ 7. Lisaraha arvestamine

(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele ja III kooliastme õhtuse õppevormiga klassidele.

(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha päevase õppe korral järgmiselt:

1) 1–16 õpilase puhul (17–n)-kordne pearaha,
2) 18–24 õpilase puhul (24–n)-kordne pearaha,
3) 27–33 õpilase puhul (34–n)-kordne pearaha,

kus «n» on õpilaste arv sellel klassiastmel.

(3) Õhtuõppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.

(4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv vastavas klassis.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis.

§ 8. Lisaraha eraldamise tingimused

(1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.

(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet.

(3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.

(4) Lisaraha ei eraldata III kooliastme õhtuõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õhtuõppe õpilaste arv III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast klassis.

(5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.

(6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast;

(7) Hariduslike erivajadustega klasside puhul ei arvestata lõikes 1 toodud kitsendust.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

§ 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine

(1) Tavakooli kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses ning vanglas kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid pooleteise lisatunni määra ulatuses.

(2) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.

(3) Üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.

(4) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.

(5) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.

(6) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(7) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.

(8) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(9) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(10) Uusimmigrandist õpilasele, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

(11) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.

(12) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub lihtsustatud õppekava alusel.

(13) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.

(14) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel.

(15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

(16) Iga § 4 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast.

(17) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Seejuures vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt:

Õpilaste arv Klassikomplektide
arv
Arvestatud
ametikohti

1–199

    1 0,1
2–3   0,25
4–5 0,5
6–7 1   
  8–… 1,5

200–349

2   

350–599

2,5

600 ja rohkem

3   

(18) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt.

(19) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.

§ 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine

(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.

(2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.

(3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 4400 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 100 krooni õpilase kohta. Kodu-, haigla- ja vanglaõppel oleva õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata.

§ 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine

(1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.

(2) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.

§ 12. Ülemineku kompensatsioon

(1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

(2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

§ 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 33 726 420 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest.

(2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 52 krooni õpilase kohta.

(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 23,3 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta.

(4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2007. aasta tegelikest palgakuludest.

§ 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 5 475 611 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–9.

[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]

(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude katteks ning palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks.

(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.

(4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest.

(5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid kohaliku omavalitsuse üksustele nende õpetajate eest, kellele maksti valla või linna volikogu enne 26. veebruari 2009. a tehtud otsuse ja õpetajaga sõlmitud töölepingu alusel 2009. aasta I kvartalis 8% kõrgemat palka kui 2008. aastal, kuid mitte rohkem kui 10 883 krooni kuus.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorus 31. märtsiks 2009. a ja II taotlusvoorus 20. septembriks 2009. a.

(7) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks toetuse taotlemisel tuleb esitada 2008. aastal miinimumpalka saanud õpetajate arv, kelle palka suurendati 2009. a I kvartalis 8%, ning volikogu otsus palga alammäärade suurendamise kohta.

(8) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 16. aprilliks 2009. a ja II taotlusvooru korral 6. oktoobriks 2009. a.

(9) Haridus- ja Teadusministeerium esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 1. juuniks 2009. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 15. novembriks 2009. a. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetuseks vahendeid kokku kuni 50% lõikes 1 nimetatud hariduskulude täiendavate vahendite mahust.

3. peatükk
MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE

§ 15. Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetuseks määratud 80 000 000 krooni, millest 30 000 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]

(2) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 27 700 000 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel:

, kus

STi – konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatav tulubaasi stabiliseerimise toetus 2009. aastal. Negatiivse väärtuse korral STi=0;
TBi – konkreetse omavalitsuse üksuse tulubaas vastaval aastal. 2008. aasta tulubaasi taseme arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse 2008. aasta tulud füüsilise isiku tulumaksu, maamaksu, loodusvarade kasutamise tasude ning eelarvete tasandusfondi laekumisest, millest on maha arvatud 2008. aastal saadud füüsilise isiku tulumaksu ettemaksed. 2009. aasta tulubaasi taseme arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse tulud maamaksu laekumisest 2008. aastal, 2009. aasta tulud eelarvete tasandusfondi laekumisest ning füüsilise isiku tulumaksu ja loodusvarade kasutamise tasude eeldatav laekumine 2009. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ja loodusvarade kasutamise tasude 2009. aasta eeldatav laekumine leitakse 2009. aasta esimese kolme kvartali laekumiste alusel, võttes arvesse eespool nimetatud tulude kvartaalset jaotust 2008. aastal ning tulumaksu ettemakseid;
Ei – konkreetse omavalitsuse üksuse elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2009. a;
TBEriik – kohaliku omavalitsuse üksuste 2009. aasta tulubaasi suurus keskmisena ühe elaniku kohta;
X – tulubaasi stabiliseerimise tase.

[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]

(3) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 2 300 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–14. Toetuse eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.

[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on finantsraskuste tekkimisel võimalik taotleda toetust tulubaasi stabiliseerimise meetmest. Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile ning taotlusele lisatakse valla- või linnavalitsuse koostatud raskest finantsolukorrast väljatulemise kava (edaspidi kava) ja finantsplaani projektid.

(5) Kava täitmise tulemusena peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma täita talle seadusega pandud ülesandeid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei tohi ületada seaduses sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmäära.  Kava alusel otsustatakse toetuse eraldamine.

(6) Kava koostatakse perioodiks, mille jooksul on võimalik täita lõikes 5 nimetatud tingimused. Perioodi pikkus sõltub finantsraskuse iseloomust ning valitud meetmete rakendamisest.

(7) Taotlusele lisatud kava peab sisaldama järgmisi osasid:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra analüüs;
2) andmed võlausaldajate nõuete kohta;
3) andmed varade ja kohustuste kohta;
4) meetmed tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks, võttes arvesse lõikes 2 nimetatud tulubaasi stabiliseerimise taset;
5) tegevuskava raskest finantsolukorrast väljatulemiseks tegevusalade kaupa;
6) piirangud ja tingimused investeerimistegevusele ning kohustuste võtmisele;
7) muud raskest finantsolukorrast väljatulemiseks vajalikud andmed ja ettepanekud.

(8) Lõikes 7 nimetatud kavale lisatakse finantsplaan, milles näidatakse:
1) artikli täpsusega kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud (jaotatuna nii majandusliku sisu kui ka tegevusalade järgi), investeerimistegevus, finantseerimistehingud ning muutused kassas ja hoiustes perioodiks, mille kohta kava koostatakse;
2) seadusega sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmääradest kinnipidamine.

(9) Rahandusministeerium analüüsib lõike 4 alusel esitatud taotlust ja esitab 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates seisukoha kava koostamise menetluse algatamise või algatamisega nõustumata jätmise kohta.

(10) Rahandusministeerium võib esitada seisukoha kava koostamise menetluse algatamisega nõustumata jätmise kohta, kui tema hinnangul suudab taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus raskest finantsolukorrast välja tulla ilma tulubaasi stabiliseerimise toetuseta.

(11) Kui Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel kava või finantsplaani projekti elluviimisel võimalik raskest finantsolukorrast välja tulla või ei suuda kohaliku omavalitsuse üksus kinni pidada «Valla- ja linnaeelarve seaduse» § 8 lõike 1 punktiga 1 kehtestatud võlakohustuste kogusumma piirmäärast, esitab Rahandusministeerium kava ja finantsplaani projekti kohta muudatusettepanekud.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumi ettepanekutele vastavalt muudetud kava ja finantsplaani projektid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile.

(13) Lõikes 12 nimetatud ministeeriumide kooskõlastatud kava esitab valla- või linnavalitsus volikogule heakskiitmiseks. Juhul kui volikogus heakskiidetud kava näeb ette tulubaasi stabiliseerimise toetuse taotlemist, langetab volikogu otsuse kava alusel toetuse taotlemiseks.

(14) Rahandusminister sõlmib toetuse eraldamiseks asjaomase kohaliku omavalitsuse üksusega eraldise kasutamise lepingu. Lepinguga kinnitatud kava on kohaliku omavalitsuse üksusele aluseks oma tegevuste kavandamisel ja eelarvete koostamisel.

(15) [Kehtetu – RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]

(16) Lõikes 2 nimetatud vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas.

[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]

§ 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 200 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 145 259 218 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale.

[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]

(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 54 740 782 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.

[RT I 2009, 57, 382 – jõust. 6.12.2009]

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest.

(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 5. oktoobriks 2009. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal kuude lõikes, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 25. oktoobriks 2009. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 17. detsembriks 2009. a. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega.

(9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

§ 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud 36 679 250 krooni, sealhulgas 23 879 250 krooni puuetega laste hooldajatoetusega seotud kulude katteks.

(2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas):

SKAi = 6040 + Pi2008 * A + Hi2008 * B, kus

SKAi konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks;
Pi2008 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses;
A arvestuslik väärtus 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides;
Hi2008 hooldatavate puuetega laste arv 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel;
B arvestuslik väärtus 2009. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides.

(3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.

§ 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni.

(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

Si konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus;
Ciy konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2009 (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3);
Piy parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3).

§ 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks.

(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 11,47 krooni.

(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

Ki = (Õi1 + Õi2–8 + Õi9 + Õi+) * 100 * TI + (Õi1 * 2 + Õi2–8 + Õi+) * 75 * TII, kus

Ki konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus;
Õi1 õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi2–8 õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi9 õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi+ õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
TI koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.

4. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 20. Eraldiste ülekandmine

(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.

(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.

(3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust.

(4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.


 

 

Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määruse nr 49
««2009. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord»
lisa
(Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a määruse nr 176 sõnastuses)
[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]

«2009. aasta riigieelarve seaduses» eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud vahendite jaotus (kroonides)

Omavalitsusüksused

«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 1 alusel jaotatavad tasandusfondi eraldised

«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2 alusel tasandusfondi määratud vahendite jaotus

TASANDUS-FOND KOKKU

Eraldised hariduskuludeks

Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus

Toimetuleku-toetus

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus

Vahendid koolilõuna toetuseks

Saar-valdade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

KOKKU

sh muud haridus-korraldus-likud kulud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TALLINN

0

788 158 171

10 668 467

0

21 654 390

4 092 210

60 703 535

0

874 608 306

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HARJU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keila linn

0

32 532 067

285 898

0

886 899

217 520

2 109 238

0

35 745 724

Loksa linn

0

8 643 272

77 064

0

517 086

195 100

628 698

0

9 984 156

Maardu linn

0

29 943 189

379 297

0

5 160 158

514 940

2 186 964

0

37 805 251

Paldiski linn

0

11 450 474

108 788

3 527 000

2 035 181

138 130

757 192

0

17 907 977

Saue linn

0

14 795 763

190 224

0

220 986

44 710

1 279 195

0

16 340 654

Aegviidu vald

0

1 689 949

19 820

95 000

10 825

7 000

104 401

0

1 907 175

Anija vald

0

13 692 687

160 045

3 665 000

375 692

189 810

1 022 209

0

18 945 398

Harku vald

0

16 347 363

319 445

0

0

100 260

1 669 550

0

18 117 173

Jõelähtme vald

0

10 031 700

147 828

0

516 995

46 710

781 284

0

11 376 689

Keila vald

0

5 885 794

99 762

0

0

97 550

478 407

0

6 461 751

Kernu vald

0

5 639 755

44 983

0

29 200

39 420

421 905

0

6 130 280

Kiili vald

0

7 722 661

96 254

0

11 005

86 550

695 526

0

8 515 742

Kose vald

0

14 530 419

164 962

0

329 979

70 420

1 133 780

0

16 064 598

Kuusalu vald

497 000

14 033 076

161 054

0

260 509

71 130

1 076 417

0

15 938 132

Kõue vald

689 000

5 154 089

37 519

0

416 040

101 840

295 706

0

6 656 675

Nissi vald

194 000

8 249 739

78 702

948 000

671 507

110 840

624 396

0

10 798 482

Padise vald

0

4 790 973

39 329

0

237 088

36 710

331 271

0

5 396 042

Raasiku vald

0

10 716 390

118 694

0

58 381

29 710

937 311

0

11 741 792

Rae vald

0

20 305 500

256 599

0

0

68 840

1 877 491

0

22 251 831

Saku vald

0

18 454 970

251 594

0

213 007

108 260

1 696 224

0

20 472 461

Saue vald

0

12 159 063

180 287

0

694 920

213 550

1 215 235

0

14 282 768

Vasalemma vald

0

5 516 342

57 526

2 282 000

800 488

130 550

463 780

0

9 193 160

Viimsi vald

0

27 429 367

358 430

0

135 423

106 260

2 505 329

578 000

30 754 379

KOKKU

1 380 000

299 714 602

3 634 104

10 517 000

13 581 369

2 725 810

24 291 509

578 000

352 788 290

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HIIU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kärdla linn

1 317 000

10 907 338

97 513

0

1 000 390

96 710

786 447

0

14 107 885

Emmaste vald

0

2 793 293

33 587

0

175 424

38 710

195 321

0

3 202 748

Kõrgessaare vald

312 000

3 190 875

27 690

0

218 622

30 000

190 445

0

3 941 942

Käina vald

276 000

6 246 590

53 571

0

470 648

72 710

425 920

0

7 491 868

Pühalepa vald

0

3 069 136

24 099

0

446 000

44 000

188 724

0

3 747 860

KOKKU

1 905 000

26 207 232

236 460

0

2 311 084

282 130

1 786 857

0

32 492 303

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IDA-VIRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kiviõli linn

15 678 000

13 769 758

123 272

0

1 562 181

302 550

1 127 757

0

32 440 246

Kohtla-Järve linn

83 835 000

80 411 237

930 777

0

0

2 235 300

6 406 874

0

172 888 411

Narva linn

155 730 000

108 402 957

1 590 538

0

4 060 076

2 162 850

9 665 092

0

280 020 975

Narva-Jõesuu linn

6 542 000

3 713 145

44 631

0

0

105 840

220 274

0

10 581 259

Püssi linn

1 586 000

29 245

29 245

60 000

0

87 130

0

0

1 762 375

Sillamäe linn

32 641 000

28 502 942

350 834

0

3 030 823

710 880

2 229 700

0

67 115 345

Alajõe vald

348 000

1 375

1 375

435 000

309 870

26 000

0

0

1 120 245

Aseri vald

2 572 000

4 285 404

36 093

56 000

383 849

72 130

247 808

0

7 617 191

Avinurme vald

4 010 000

5 102 535

35 102

0

115 371

65 130

315 497

0

9 608 533

Iisaku vald

1 724 000

4 054 110

38 200

0

74 000

39 710

293 412

0

6 185 232

Illuka vald

0

1 990 862

13 443

0

51 243

51 420

139 679

0

2 233 204

Jõhvi vald

15 815 000

26 821 457

291 127

0

0

659 720

1 839 631

0

45 135 808

Kohtla vald

0

13 071

13 071

0

0

124 970

0

0

138 041

Kohtla-Nõmme vald

2 244 000

2 800 270

18 019

0

63 784

47 420

177 825

0

5 333 299

Lohusuu vald

1 804 000

2 012 518

12 384

0

0

26 710

78 300

0

3 921 528

Lüganuse vald

1 730 000

4 188 903

19 854

176 000

0

68 840

301 729

0

6 465 472

Maidla vald

0

2 168 065

12 423

0

40 350

40 420

140 826

0

2 389 661

Mäetaguse vald

0

4 220 300

45 768

0

0

85 840

307 753

0

4 613 893

Sonda vald

0

940 045

12 708

0

0

44 420

56 789

0

1 041 254

Toila vald

0

5 604 365

58 863

0

620 033

94 130

366 836

0

6 685 364

Tudulinna vald

619 000

1 390 141

8 145

171 000

86 061

42 420

90 347

0

2 398 969

Vaivara vald

0

2 289 807

34 539

0

623 335

176 680

93 215

0

3 183 037

KOKKU

326 878 000

302 712 512

3 720 411

898 000

11 020 976

7 270 510

24 099 344

0

672 879 342

JÕGEVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jõgeva linn

11 290 000

23 819 183

205 237

0

0

259 100

1 745 556

0

37 113 839

Mustvee linn

6 428 000

7 874 886

43 828

0

141 219

80 130

509 670

0

15 033 905

Põltsamaa linn

8 406 000

17 599 126

170 332

0

167 957

129 970

1 307 876

0

27 610 929

Jõgeva vald

9 436 000

6 338 082

87 132

0

0

204 100

434 238

0

16 412 420

Kasepää vald

5 201 000

295 963

17 327

0

264 798

75 130

12 046

0

5 848 937

Pajusi vald

0

1 306 470

23 318

471 000

174 163

40 710

106 408

0

2 098 751

Pala vald

2 892 000

3 194 987

27 337

0

52 000

80 130

221 708

0

6 440 825

Palamuse vald

4 993 000

7 194 142

51 796

0

589 099

139 260

510 818

0

13 426 319

Puurmani vald

3 579 000

5 055 897

37 816

0

339 960

49 710

311 194

0

9 335 761

Põltsamaa vald

7 792 000

7 020 039

68 695

0

618 079

206 390

522 864

0

16 159 372

Saare vald

4 127 000

2 483 757

21 084

0

243 311

34 710

175 531

0

7 064 309

Tabivere vald

3 894 000

6 420 555

46 835

507 000

292 512

86 130

446 284

0

11 646 481

Torma vald

6 154 000

5 075 776

49 989

0

479 933

133 260

422 765

0

12 265 734

KOKKU

74 192 000

93 678 863

850 726

978 000

3 363 031

1 518 730

6 726 958

0

180 457 582

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

JÄRVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paide linn

2 248 000

26 137 364

287 632

1 571 000

2 296 401

325 940

1 846 228

0

34 424 933

Albu vald

1 677 000

2 935 939

26 267

0

119 083

29 710

205 933

0

4 967 665

Ambla vald

1 714 000

6 703 111

47 428

889 000

188 320

31 710

396 092

0

9 922 233

Imavere vald

671 000

2 754 316

25 434

134 000

132 360

35 710

175 244

0

3 902 630

Järva-Jaani vald

1 459 000

5 372 540

44 770

163 000

234 509

41 710

326 969

0

7 597 728

Kareda vald

752 000

1 689 723

13 348

11 000

10 642

38 420

88 626

0

2 590 411

Koeru vald

2 708 000

6 533 884

58 125

126 000

380 553

104 840

470 663

0

10 323 940

Koigi vald

586 000

3 136 125

20 843

150 000

0

28 710

217 119

0

4 117 954

Paide vald

0

1 361 559

33 427

0

6 422

40 420

119 889

0

1 528 290

Roosna-Alliku vald

1 819 000

2 663 078

28 621

0

323 235

105 550

175 818

0

5 086 681

Türi vald

9 776 000

27 527 897

252 168

0

1 434 980

425 070

1 908 467

0

41 072 414

Väätsa vald

0

3 339 552

33 345

205 000

0

29 710

267 312

0

3 841 574

KOKKU

23 410 000

90 155 088

871 408

3 249 000

5 126 505

1 237 500

6 198 360

0

129 376 453

LÄÄNE MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Haapsalu linn

1 784 000

30 869 035

282 579

2 840 000

740 223

300 100

2 143 082

0

38 676 440

Hanila vald

2 146 000

3 510 223

31 912

0

211 000

47 710

209 949

0

6 124 882

Kullamaa vald

2 596 000

4 626 937

23 238

0

197 000

35 710

246 948

0

7 702 595

Lihula vald

4 874 000

8 809 794

63 820

0

417 548

142 260

565 312

0

14 808 914

Martna vald

1 660 000

1 749 500

16 265

0

324 790

42 710

118 741

0

3 895 741

Noarootsi vald

0

2 451 273

15 251

0

69 000

31 710

144 268

202 000

2 898 251

Nõva vald

135 000

1 386 371

5 509

189 000

0

24 710

44 743

0

1 779 824

Oru vald

0

2 539 021

21 719

0

90 044

19 000

152 299

0

2 800 364

Ridala vald

2 706 000

6 354 349

52 820

0

702 804

71 710

530 895

0

10 365 758

Risti vald

265 000

1 895 922

15 769

0

0

10 000

123 617

0

2 294 539

Taebla vald

2 203 000

8 524 481

81 899

0

474 978

41 710

572 196

0

11 816 365

Vormsi vald

0

1 138 549

4 201

0

31 000

17 000

32 984

1 254 000

2 473 533

KOKKU

18 369 000

73 855 455

614 982

3 029 000

3 258 387

784 330

4 885 034

1 456 000

105 637 206

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kunda linn

2 435 000

8 953 383

96 990

15 000

357 972

185 390

757 192

0

12 703 937

Rakvere linn

13 367 000

53 741 963

444 466

0

2 213 755

440 620

3 748 385

0

73 511 723

Haljala vald

2 852 000

6 940 088

71 286

0

247 856

77 840

540 646

0

10 658 430

Kadrina vald

6 081 000

14 163 793

149 838

0

615 686

147 970

1 083 587

0

22 092 036

Laekvere vald

3 078 000

4 566 199

32 416

0

74 714

145 680

340 449

0

8 205 042

Rakke vald

4 904 000

5 721 353

38 546

0

0

51 420

374 580

0

11 051 353

Rakvere vald

2 592 000

3 263 258

31 335

223 000

61 128

71 840

219 987

0

6 431 213

Rägavere vald

1 667 000

2 477 977

21 520

0

37 230

41 420

154 020

0

4 377 647

Sõmeru vald

0

7 318 762

84 097

0

55 347

127 970

540 359

0

8 042 438

Tamsalu vald

7 672 000

9 827 953

116 346

0

1 416 219

285 680

836 639

0

20 038 491

Tapa vald

15 038 000

25 372 940

213 069

0

2 445 265

288 390

1 781 982

0

44 926 577

Vihula vald

0

2 481 226

20 217

0

10 000

38 420

148 283

0

2 677 929

Vinni vald

8 546 000

12 643 360

134 428

0

413 000

188 100

939 319

0

22 729 779

Viru-Nigula vald

735 000

2 463 187

23 004

0

0

26 710

189 585

0

3 414 482

Väike-Maarja vald

8 675 000

12 047 582

111 284

0

410 381

233 100

906 335

0

22 272 398

KOKKU

77 642 000

171 983 024

1 588 842

238 000

8 358 553

2 350 550

12 561 348

0

273 133 475

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PÕLVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põlva linn

5 644 000

24 675 018

196 644

0

1 507 282

254 260

1 606 738

0

33 687 298

Ahja vald

3 098 000

3 594 461

19 726

0

0

30 710

235 475

0

6 958 646

Kanepi vald

7 221 000

6 544 901

54 164

0

556 195

145 260

411 580

0

14 878 936

Kõlleste vald

1 293 000

2 091 927

12 906

62 000

121 323

36 710

131 361

0

3 736 321

Laheda vald

3 144 000

4 062 544

23 410

0

70 298

42 710

237 770

0

7 557 322

Mikitamäe vald

4 334 000

2 102 561

13 809

0

0

63 130

123 330

0

6 623 021

Mooste vald

4 640 000

4 820 142

24 846

0

773 790

355 490

312 628

0

10 902 050

Orava vald

2 814 000

2 907 668

16 295

0

359 226

46 710

174 670

0

6 302 274

Põlva vald

7 407 000

5 779 895

78 821

0

974 882

155 260

392 650

0

14 709 687

Räpina vald

16 832 000

11 984 360

112 840

0

609 254

361 490

923 258

0

30 710 362

Valgjärve vald

2 612 000

2 854 367

23 270

0

351 254

33 000

209 949

0

6 060 570

Vastse-Kuuste vald

2 955 000

3 160 834

22 434

0

115 037

76 840

224 863

0

6 532 574

Veriora vald

4 788 000

3 244 712

24 788

0

0

145 680

257 847

0

8 436 239

Värska vald

3 568 000

5 153 688

29 303

0

274 222

53 420

251 824

0

9 301 154

KOKKU

70 350 000

82 977 078

653 256

62 000

5 712 763

1 800 670

5 493 943

0

166 396 454

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PÄRNU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pärnu linn

24 395 000

122 196 837

1 332 436

0

8 996 619

1 052 820

8 755 315

0

165 396 591

Sindi linn

6 092 000

6 892 448

107 165

53 000

656 176

51 000

522 864

0

14 267 488

Are vald

3 005 000

3 616 378

30 446

0

75 954

18 000

240 064

0

6 955 396

Audru vald

9 178 000

11 513 534

126 618

0

2 021 824

369 390

862 166

0

23 944 914

Halinga vald

893 000

7 453 512

80 382

1 507 000

253 890

118 260

552 693

0

10 778 355

Häädemeeste vald

6 275 000

7 760 675

70 293

0

191 717

129 550

591 699

0

14 948 641

Kaisma vald

288 000

689 317

6 861

105 000

0

8 000

37 860

0

1 128 177

Kihnu vald

1 590 000

2 297 005

12 436

0

49 000

14 000

107 842

2 031 000

6 088 847

Koonga vald

3 076 000

2 915 400

25 839

0

657 557

45 000

184 422

0

6 878 379

Lavassaare vald

804 000

633 589

14 813

0

120 413

15 000

39 007

0

1 612 009

Paikuse vald

2 310 000

7 869 314

108 371

0

467 993

125 260

838 073

0

11 610 640

Saarde vald

11 105 000

13 353 738

97 261

0

2 190 706

226 130

809 392

0

27 684 966

Sauga vald

3 516 000

4 441 731

74 622

0

206 987

50 420

250 103

0

8 465 241

Surju vald

1 344 000

3 133 517

19 186

0

250 600

59 710

224 003

0

5 011 830

Tahkuranna vald

3 759 000

4 336 970

70 391

0

288 014

82 840

353 930

0

8 820 754

Tootsi vald

1 663 000

1 744 734

20 572

0

351 042

140 000

108 703

0

4 007 479

Tori vald

2 839 000

5 710 193

49 974

0

500 407

74 420

429 075

0

9 553 095

Tõstamaa vald

3 016 000

4 547 304

34 852

0

163 000

102 840

314 349

171 000

8 314 493

Varbla vald

1 314 000

2 373 368

10 485

0

407 066

47 000

156 027

0

4 297 461

Vändra alev

2 272 000

8 559 369

97 520

146 000

284 086

68 420

679 178

0

12 009 053

Vändra vald

5 532 000

5 488 280

36 243

0

395 291

246 230

360 526

0

12 022 327

KOKKU

94 266 000

227 527 213

2 426 766

1 811 000

18 528 342

3 044 290

16 417 291

2 202 000

363 796 136

RAPLA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Juuru vald

1 671 000

5 119 192

35 989

0

376 640

53 710

370 852

0

7 591 394

Järvakandi vald

1 732 000

4 028 221

33 897

450 000

267 073

43 710

253 544

0

6 774 548

Kaiu vald

304 000

3 725 454

32 138

217 000

0

50 420

265 878

0

4 562 752

Kehtna vald

3 513 000

9 623 580

116 444

7 000

2 352 814

246 970

778 990

0

16 522 354

Kohila vald

1 292 000

13 127 546

169 124

0

1 023 379

186 680

1 198 313

0

16 827 918

Käru vald

952 000

1 906 204

15 875

0

58 447

14 000

127 346

0

3 057 997

Märjamaa vald

9 911 000

15 999 691

183 967

0

1 807 406

397 490

1 329 101

0

29 444 688

Raikküla vald

2 039 000

3 383 860

31 816

0

911 705

117 130

171 802

0

6 623 497

Rapla vald

0

29 465 283

292 171

0

2 207 072

270 100

2 115 834

0

34 058 289

Vigala vald

2 316 000

6 816 205

36 509

0

201 047

52 420

396 952

0

9 782 624

KOKKU

23 730 000

93 195 236

947 930

674 000

9 205 583

1 432 630

7 008 612

0

135 246 061

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SAARE MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuressaare linn

0

46 081 025

473 312

0

1 338 819

294 810

3 256 784

0

50 971 438

Kaarma vald

3 615 000

5 037 655

57 882

0

246 713

151 680

338 729

216 000

9 605 777

Kihelkonna vald

0

1 644 386

11 099

0

141 310

19 000

103 827

176 000

2 084 523

Kärla vald

2 473 000

3 325 737

31 673

0

223 647

32 000

243 793

0

6 298 177

Laimjala vald

1 070 000

1 342 289

16 246

7 000

48 483

45 420

90 060

0

2 603 252

Leisi vald

5 375 000

5 175 168

46 205

0

2 911

105 260

350 201

0

11 008 540

Lümanda vald

1 380 000

2 173 437

15 205

0

50 003

41 420

137 671

0

3 782 531

Muhu vald

3 074 000

3 331 568

28 340

0

155 591

23 000

249 816

116 000

6 949 975

Mustjala vald

1 458 000

1 456 678

12 182

0

277 501

46 710

95 509

0

3 334 398

Orissaare vald

1 881 000

6 027 673

46 414

0

88 471

45 420

411 580

144 000

8 598 144

Pihtla vald

511 000

1 928 260

24 577

0

130 326

53 420

107 842

0

2 730 848

Pöide vald

1 833 000

1 684 697

15 382

0

19 772

26 710

113 292

0

3 677 471

Ruhnu vald

25 000

813 097

1 273

0

0

6 000

13 193

1 114 000

1 971 290

Salme vald

1 083 000

3 278 634

31 468

0

29 440

11 000

257 560

0

4 659 634

Torgu vald

507 000

2 120

2 120

0

22 149

8 000

0

0

539 269

Valjala vald

1 552 000

3 197 498

34 217

3 000

134 000

48 420

238 343

0

5 173 261

KOKKU

25 837 000

86 499 922

847 595

10 000

2 909 136

958 270

6 008 200

1 766 000

123 988 528

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TARTU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Elva linn

10 083 000

16 422 682

179 895

0

526 861

140 970

1 337 132

0

28 510 645

Kallaste linn

3 805 000

2 987 771

21 738

0

33 809

47 420

150 578

0

7 024 578

Tartu linn

27 111 000

242 673 898

2 572 583

0

9 452 112

1 873 330

18 433 887

0

299 544 227

Alatskivi vald

4 784 000

5 088 520

40 404

0

73 402

77 840

376 875

0

10 400 637

Haaslava vald

2 664 000

2 135 276

31 144

0

345 632

71 130

132 795

0

5 348 833

Kambja vald

5 804 000

5 287 974

64 769

0

198 502

42 420

453 168

0

11 786 064

Konguta vald

2 234 000

1 797 331

23 285

0

54 612

14 000

118 168

0

4 218 111

Laeva vald

156 000

1 653 269

17 547

547 000

1 000

7 000

121 323

0

2 485 592

Luunja vald

3 290 000

5 186 513

62 176

0

143 701

105 260

339 015

0

9 064 489

Meeksi vald

2 105 000

1 343 849

6 541

0

193 000

41 710

86 905

0

3 770 464

Mäksa vald

3 183 000

1 810 790

32 544

0

213 076

151 680

129 067

0

5 487 613

Nõo vald

4 983 000

8 846 534

99 391

0

174 118

127 970

859 871

0

14 991 493

Peipsiääre vald

3 477 000

1 839 437

13 418

19 000

200 805

47 420

136 237

0

5 719 899

Piirissaare vald

489 000

70

70

0

49 307

13 000

0

498 000

1 049 377

Puhja vald

3 956 000

6 018 658

62 616

0

252 622

114 260

451 160

0

10 792 700

Rannu vald

2 319 000

4 758 489

39 329

0

115 456

65 130

331 558

0

7 589 633

Rõngu vald

5 807 000

6 376 405

60 325

0

200 438

67 130

471 811

0

12 922 784

Tartu vald

8 741 000

11 283 250

118 305

0

261 514

138 260

922 110

0

21 346 134

Tähtvere vald

0

3 967 509

50 371

0

246 642

14 000

285 668

0

4 513 819

Vara vald

4 870 000

3 055 316

41 839

0

492 109

181 970

217 979

0

8 817 374

Võnnu vald

2 359 000

4 314 491

32 537

0

323 926

47 710

288 823

0

7 333 950

Ülenurme vald

0

10 984 392

132 928

3 407 000

73 568

26 710

848 399

0

15 340 069

KOKKU

102 220 000

347 832 424

3 703 755

3 973 000

13 626 212

3 416 320

26 492 529

498 000

498 058 485

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VALGA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tõrva linn

4 992 000

9 534 145

85 118

0

208 122

78 840

806 524

0

15 619 631

Valga linn

38 119 000

32 230 205

357 139

0

7 781 746

860 010

2 669 961

0

81 660 922

Helme vald

6 075 000

2 798 873

41 755

0

382 701

121 260

198 763

0

9 576 597

Hummuli vald

2 856 000

2 664 733

16 836

0

133 762

45 420

171 515

0

5 871 430

Karula vald

3 193 000

1 440 514

18 768

0

329 150

67 130

95 509

0

5 125 303

Otepää vald

7 307 000

13 417 926

100 429

0

423 672

82 130

933 870

0

22 164 598

Palupera vald

2 370 000

2 133 918

13 111

228 000

0

41 710

140 253

0

4 913 881

Puka vald

4 548 000

4 669 554

39 809

0

0

76 840

295 706

0

9 590 100

Põdrala vald

2 369 000

2 469 097

15 152

0

410 038

56 420

149 431

0

5 453 986

Sangaste vald

4 007 000

3 548 193

32 884

0

25 000

70 420

274 195

0

7 924 808

Taheva vald

2 974 000

2 209 880

14 938

0

459 469

64 420

141 687

0

5 849 456

Tõlliste vald

5 320 000

4 680 222

37 833

0

0

76 130

343 318

0

10 419 670

Õru vald

1 530 000

620 834

8 243

0

145 680

26 000

30 402

0

2 352 916

KOKKU

85 660 000

82 418 094

782 015

228 000

10 299 340

1 666 730

6 251 134

0

186 523 298

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VILJANDI MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõisaküla linn

2 772 000

1 836 706

14 372

418 000

11 307

17 000

110 137

0

5 165 150

Viljandi linn

17 998 000

59 411 615

581 566

0

4 454 426

793 880

4 244 862

0

86 902 783

Võhma linn

3 961 000

4 531 636

35 544

0

0

99 550

364 829

0

8 957 015

Abja vald

5 850 000

5 842 842

51 165

73 000

237 530

82 840

405 556

0

12 491 768

Halliste vald

3 403 000

2 921 605

26 150

0

0

241 940

207 080

0

6 773 625

Karksi vald

5 322 000

7 886 916

92 515

641 000

543 618

190 970

661 682

0

15 246 186

Kolga-Jaani vald

3 168 000

4 453 954

27 400

73 000

3 000

40 420

282 513

0

8 020 887

Kõo vald

2 613 000

2 477 436

18 353

0

22 527

57 130

157 461

0

5 327 554

Kõpu vald

1 182 000

1 579 186

11 706

0

9 308

40 420

103 253

0

2 914 167

Paistu vald

2 520 000

4 430 194

30 589

0

198 175

62 130

294 272

0

7 504 771

Pärsti vald

4 553 000

7 201 180

75 001

0

395 664

101 550

359 953

0

12 611 347

Saarepeedi vald

1 197 000

2 478 794

24 446

384 000

177 149

10 000

162 624

0

4 409 567

Suure-Jaani vald

11 621 000

18 793 843

128 301

0

186 305

192 100

1 163 322

0

31 956 570

Tarvastu vald

8 844 000

9 723 914

91 387

444 000

949 669

153 550

794 764

0

20 909 897

Viiratsi vald

5 632 000

5 007 655

70 848

0

1 119 971

268 680

385 479

0

12 413 785

KOKKU

80 636 000

138 577 476

1 279 343

2 033 000

8 308 649

2 352 160

9 697 787

0

241 605 072

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VÕRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võru linn

31 144 000

41 955 232

391 826

0

2 709 541

424 780

2 954 195

0

79 187 748

Antsla vald

10 058 000

8 796 305

92 929

0

535 674

183 970

682 333

0

20 256 282

Haanja vald

3 433 000

2 459 397

17 808

0

486 764

109 550

153 733

0

6 642 444

Lasva vald

6 007 000

4 531 883

35 355

0

148 516

83 130

370 278

0

11 140 807

Meremäe vald

4 503 000

1 556 859

18 691

0

345 363

63 710

96 370

0

6 565 302

Misso vald

2 163 000

2 224 295

10 116

0

547 585

37 000

89 486

0

5 061 366

Mõniste vald

3 698 000

2 528 849

16 885

0

48 000

186 100

170 942

0

6 631 891

Rõuge vald

5 596 000

3 960 314

43 700

0

338 709

131 260

324 388

0

10 350 671

Sõmerpalu vald

5 598 000

5 351 776

40 470

0

636 798

113 550

437 106

0

12 137 230

Urvaste vald

4 855 000

3 645 896

30 527

0

170 610

61 420

274 195

0

9 007 121

Varstu vald

2 986 000

6 296 564

26 530

0

420 610

59 420

353 356

0

10 115 950

Vastseliina vald

4 867 000

6 311 202

48 045

0

637 614

157 970

392 076

0

12 365 862

Võru vald

10 117 000

11 887 409

127 478

0

969 114

134 550

737 401

0

23 845 474

KOKKU

95 025 000

101 505 981

900 360

0

7 994 898

1 746 410

7 035 859

0

213 308 148

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KÕIK KOKKU

1 101 500 000

3 006 998 371

33 726 420

27 700 000

145 259 218

36 679 250

225 658 300

6 500 000

4 550 295 139

Eelarvete tasandusfondi jaotamata vahendid

 

 

 

 

 

 

 

 

0

Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse täiendavad vahendid

 

 

 

52 300 000

 

 

 

 

52 300 000

Hariduskulude täiendavad vahendid

 

5 475 611

 

 

 

 

 

 

5 475 611

Toimetulekutoetuse täiendavad vahendid

 

 

 

 

54 740 782

 

 

 

54 740 782

KÕIK KOKKU

1 101 500 000

   3 012 473 982

   33 726 420

80 000 000

200 000 000

36 679 250

   225 658 300

   6 500 000

   4 662 811 532

[RT I 2009, 64, 427 – jõust. 31.12.2009]

ÕIEND
Lisatud redaktsiooni kehtivuse lõpu kuupäev.
Alus: RTS § 10 lõige 5

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json