HALDUSÕIGUSPõllumajandus

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Veterinaarkorralduse seadus (lühend - VetKS)

Veterinaarkorralduse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:

Veterinaarkorralduse seadus1

Vastu võetud 16.06.1999
RT I 1999, 58, 608
jõustunud vastavalt §-le 51

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.12.1999RT I 1999, 97, 86101.01.2000
13.12.2000RT I 2001, 3, 401.07.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56601.01.2002
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
terviktekst RT paberkandjalRT I 2002, 13, 79
23.01.2002RT I 2002, 18, 9701.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
06.11.2002RT I 2002, 96, 56601.01.2003
21.04.2004RT I 2004, 38, 25701.05.2004, osaliselt 15.05.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
01.06.2006RT I 2006, 28, 21101.07.2006
13.12.2007RT I 2007, 70, 42801.01.2008
19.06.2008RT I 2008, 30, 19101.07.2008
10.06.2009RT I 2009, 34, 22401.07.2009
09.12.2009RT I 2009, 64, 42201.01.2010

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab veterinaartegevuse korralduse alused.

 (2) Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid.

 (3) Veterinaartegevus jaguneb veterinaarjärelevalveks ja veterinaarpraksiseks.

 (31) Veterinaarpraksis on tegevus loomahaiguste ravi ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise, sealhulgas laboratoorse diagnoosimise alal. Veterinaarpraksis ei ole veterinaarjärelevalve ametnike ja volitatud veterinaararstide tehtavad järelevalvetoimingud. Veterinaarpraksisega tegelemise õigus on veterinaararsti tegevusluba omaval isikul.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Veterinaarteenus on veterinaartegevuse raames osutatav teenus.

 (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Loom ja loomne saadus

 (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet loom kõikide tehistingimustes ja looduses vabalt elavate imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute kohta.

 (2) Põllumajandusloom käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse põllumajandusloomaks ka hobuslane.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isikliku meelelahutuse või seltsi eesmärgil peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

 (4) Loomade kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote suhtes.

 (5) Loomne saadus käesoleva seaduse tähenduses on loomne toit toiduseaduse tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), artikli 2 lõikes 1 sätestatud loomsed kõrvalsaadused. Loomse saaduse käitlemine on loomse saaduse tootmine, varumine, töötlemine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, sisse- ja väljavedu ning teised toimingud, mille tulemusel muutub loomne saadus kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Loomsete saaduste käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 5 käsitletud käitlemisvaldkondades.

 (7) Loomsete saaduste kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomsete jäätmete suhtes. Loomsed jäätmed käesoleva seaduse tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid.

§ 21. Veterinaarnõuded ja tõendamine

 (1) Veterinaarnõuetena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse inimese elu ja tervise ning looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil loomataudide ennetamise ja tõrje, loomsete saaduste hügieeni ning loomade heaolu tagamise kohta kehtestatud nõudeid.

 (2) Kui on põhjust arvata, et loom või loomne saadus võib otseselt või kaudselt olla inimese või looma tervisele ohtlik, tõendab asjakohase kontrollipädevusega veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst, kelle järelevalvepiirkonnas loom või loomne saadus asub, veterinaartõendiga looma või loomse saaduse ohutust või vajadust järgida täiendavaid veterinaarnõudeid.

 (3) Veterinaar- ja Toiduamet teeb eelneva riskianalüüsi tulemuste alusel kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ohu inimese ja looma tervisele ning vajaduse väljastada veterinaartõend.

 (4) Veterinaartõendile kantavad andmed kehtestab põllumajandusminister.

 (5) Toiduks kasutatava looma või loomse saaduse puhul kinnitab loomapidaja veterinaartõendil oma allkirjaga, et loomale ei ole manustatud ravimit või hormonaalse toimega ainet või selle manustamise järgne keeluaeg on möödunud.

 (6) Kui looma või loomse saaduse kohta on väljastatud veterinaartõend, edastab loomapidaja või loomsete saaduste käitleja looma ühest karjast teise või tapamajja saatmise või loomse saaduse edasisele käitlemisele saatmise korral veterinaartõendi koos looma või loomse saadusega uuele loomapidajale või edasisele käitlejale.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 3. [Kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

2. peatükk RIIKLIK VETERINAARJÄRELEVALVE 

§ 4. Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanded

  Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanneteks on:
 1) järelevalve käesoleva seaduse ja teiste veterinaariaalaste õigusaktide nõuete täitmise üle;
 2) loomataudide diagnostika, ennetamise ja tõrje korraldamine ning järelevalve loomade tervise ja loomakaitsenõuete täitmise üle;
 3) inimeste tervise kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest ja nende haiguste tõrje loomadel;
 4) laboratoorse uurimise korraldamine loomahaiguste diagnoosimiseks ning loomsete saaduste ja loomset päritolu sööda, heina, põhu ja ravimsööda ning joogivee omaduste hindamiseks;
 5) loomade nakkushaiguste või loomadelt inimesele üle kanduvate nakkushaiguste teistest riikidest sissetoomise vältimiseks abinõude tarvituselevõtmine, samuti sisseveetavate loomade, loomsete saaduste, loomasööda ja võimalike nakkusekandjate veterinaarkontroll;
 6) põllumajandusloomade ja lemmikloomade identifitseerimise ja registreerimise järelevalve, loomade ja loomsete saaduste siseriikliku liikumise veterinaarkontroll;
 7) loomsete saaduste veterinaarkontroll ja nende nõuetekohasuse hindamine;
 8) [kehtetu]
 9) söötade veterinaarkontroll;
 10) loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomsete saaduste käitlemise ettevõtete järelevalve;
 11) [kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 12) keskkonna kaitsmine loomapidamise, loomsete saaduste käitlemise ja loomahaigustega kaasnevate kahjulike tegurite eest;
 13) veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolse ravimite ja ravimsöötade kasutamise kontroll;
 14) Eestist väljaveetavate loomade, loomsete saaduste ja toidu sihtriigis kehtestatud nõuetele vastavuse kontroll.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 5. Riikliku veterinaarjärelevalve korraldus

 (1) Riiklikku veterinaarjärelevalvet korraldab ja teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

 (2) Veterinaarjärelevalve ametnik (edaspidi järelevalveametnik) on veterinaarjärelevalvet teostav Veterinaar- ja Toiduameti ametnik.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (21) Järelevalveametnikul peab olema veterinaararsti kvalifikatsioon.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (22) Järelevalveametniku juhendamisel ja vastutusel võib veterinaarjärelevalve teostamisel osaleda ka veterinaartehnik.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Veterinaartehnik on isik, kes on omandanud kutsekeskhariduse veterinaaria erialal või sellele vastava kvalifikatsiooni.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (31) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil on õigus nimetada ametisse järelevalveametniku abiline ja määrata tema pädevus. Järelevalveametniku abilise koolituse korraldab Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Järelevalveametniku järelevalvealasse kuuluvad:
 1) loomad, loomsed saadused, loomset päritolu sööt, hein, põhk ja ravimsööt;
 2) loomade pidamine ning loomapidamishooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 3) loomsete saaduste käitlemine ja loomsete saaduste käitlemise ettevõtted;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
 4) veterinaarpraksis ja ettevõtted, kus sellega tegeletakse (edaspidi järelevalveobjekt).
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (5) Veterinaarjärelevalve käigus võetud proove analüüsitakse käesoleva seaduse § 341 kohaselt volitatud laboratooriumis.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Veterinaar- ja Toiduametil ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil on õigus saata veterinaarjärelevalve käigus võetud proove välisriigi tunnustatud laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal ei ole loom või loomne saadus nõuetekohane, kannab täiendavate uuringutega seotud kulud loomapidaja või loomsete saaduste käitleja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikliga 28.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (8) Veterinaarjärelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 51. Veterinaarjärelevalve koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga

 (1) Veterinaar- ja Toiduamet teeb veterinaarjärelevalve koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate veterinaarjärelevalve asutuste ja Euroopa Komisjoniga.

 (2) Veterinaarjärelevalve koostööd tehakse EÜ Nõukogu direktiivi 89/608/EMÜ kohaselt, millega sätestatakse liikmesriikide valitsusorganite vaheline vastastikune abistamine ning nende ja Komisjoni vaheline koostöö, et tagada veterinaaria ja zootehnilist valdkonda reguleerivate õigusaktide õige rakendamine (EÜT L 351, 02.12.1989, lk 34–37).
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 6. Referentlaboratooriumi volitamine

 (1) Riiklik referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 33 sätestatud laboratoorium, kes täidab referentlaboratooriumi ülesandeid loomatervise valdkonnas.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32 viidatud iga ühenduse referentlaboratooriumi kohta volitatakse tegutsema riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium).
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates põllumajandusministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (31) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (32) Referentlaboratooriumina võib volitada tegutsema üksnes asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis loomataudi diagnoosimiseks referentlaboratooriumile kehtestatud bioohutuse nõuetele vastava laboratooriumi.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (4) [Kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

 (6) [Kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab põllumajandusminister. Tellimuse täitmist finantseeritakse selleks Põllumajandusministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite arvel.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud nõuet täpsustavad bioohutuse nõuded referentlaboratooriumile ning referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 7. Järelevalveametniku õigused

  Järelevalveametnikul on õigus:
 1) kontrollida järelevalveobjekte ja võtta järelevalve teostamiseks tasuta proove;
 2) omada juurdepääsu järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid;
 3) väljastada veterinaartõendeid ja koostada akte;
 4) kasutada järelevalve teostamisel tehnilisi vahendeid ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;
 5) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine ning selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
 6) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 7) peatada osaliselt või täielikult tegevus ettevõttes, kus on rikutud veterinaarnõudeid, teha ettekirjutus järelevalve teostamise käigus avastatud õigusrikkumise lõpetamiseks ja selleks vajalike toimingute tegemiseks, määrates õigusrikkumise lõpetamise tähtaja;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 8) veterinaarnõuete jätkuva või korduva eiramise korral teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanek tunnistada kehtetuks veterinaarnõuetele mittevastava loomakasvatushoone või -rajatise või loomseid saadusi käitleva ettevõtte ehitise kasutusluba.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 9) [kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 10) [kehtetu - RT I 2002, 96, 566 - jõust. 01.01.2003]

§ 8. Järelevalveametniku dokumendi esitamise kohustus

  Järelevalveametnik on kohustatud järelevalve teostamisel esitama oma volitusi tõendava dokumendi.

3. peatükk VOLITATUD VETERINAARARST, TEMA VOLITAMISE KORD, VOLITATUD VETERINAARARSTI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 9. Volitatud veterinaararst

 (1) Volitatud veterinaararst on tegevusluba omav veterinaararst, kellele on käesoleva seadusega sätestatud korras antud volitus järelevalveobjekti seisundi kontrollimiseks.

 (2) Õigus töötada volitatud veterinaararstina antakse avaliku konkursi korras.

§ 10. Volitatud veterinaararsti ametikohale korraldatava konkursi väljakuulutamine

 (1) Konkursi volitatud veterinaararsti vakantsele ametikohale (edaspidi konkurss) kuulutab välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.

 (2) Konkursi kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (3) Konkursi kuulutus peab sisaldama informatsiooni konkursil osalejale esitatavate nõuete kohta, konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide ja nende esitamise tähtaja kohta ning konkursi all oleva volitatud veterinaararsti ametikohaga kaasneva volituse ulatuse ja tegevuspiirkonna kohta.

 (4) Konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg on 30 päeva konkursi kuulutuse avaldamisest arvates.

§ 11. Nõudmised volitatud veterinaararsti õiguste taotlejale

  Volitatud veterinaararsti õiguste taotleja peab:
 1) omama kehtivat veterinaararsti tegevusluba;
 2) omama volitusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikku ettevalmistust ja tehnilist varustust;
 3) olema võimeline tegutsema erapooletult ja andma tegelikule olukorrale vastavaid hinnanguid.

§ 12. Volitatud veterinaararsti õiguste taotlemine

  Veterinaarjärelevalvealase volituse saamiseks esitab taotleja konkursi kuulutuses nimetatud tähtajaks:
 1) avalduse volituse saamiseks;
 2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse.
 3) [kehtetu]

§ 13. Taotluste menetlemise kord ja volitatud veterinaararsti õiguste andmine

 (1) Konkursile laekunud taotluste läbivaatamiseks ja hindamiseks moodustab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, konkursi väljakuulutanud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja registreeritud erialaorganisatsiooni esindaja. Komisjon moodustatakse jooksvaks kalendriaastaks.

 (2) Komisjon vaatab läbi konkursile laekunud taotlused ja hindab taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 11 esitatud nõuetele. Komisjonil on õigus kontrollida volituse taotleja esitatud materjalide õigsust ning vajaduse korral nõuda täiendavaid andmeid ja dokumente.

 (3) Komisjon teeb kõigi volituse saamiseks nõutavate dokumentide esitamisest arvates 30 tööpäeva jooksul Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjalikult põhjendatud ettepaneku taotlejale volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta. Komisjon otsustab volituse andmise või volituse andmisest keeldumise lihthäälteenamusega.

 (4) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus sõlmib halduskoostöö seaduse kohaselt haldusülesande täitmiseks halduslepingu konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga. Viimasel juhul märgitakse lepingusse veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (5) [Kehtetu - RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (6) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks.

§ 14. Volituse lõppemine

 (1) Volitus lõpeb:
 1) volitusest loobumise korral;
 2) volituse tähtaja möödumisega;
 3) volitatu surma korral;
 4) volituse tagasivõtmise korral;
 5) veterinaararsti tegevusloast loobumise korral;
 6) veterinaararsti tegevusloa tähtaja lõppemise korral;
 7) veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

 (2) Veterinaar- ja Toiduamet võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 15. Volitatud veterinaararsti õigused

 (1) Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus:
 1) omada juurdepääsu järelevalveobjektile, kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid;
 2) väljastada veterinaartõendeid ning koostada akte;
 3) kasutada kontrolli teostamiseks tehnilisi vahendeid ning kontrolliga seotud uuringuteks käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;
 4) teha ettekirjutus veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemise, selliste loomade karjatamise, ühest karjast teise või loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimise ning veterinaarnõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemise ja toiduks kasutamise peatamiseks ning avastatud õigusrikkumise lõpetamiseks ja selleks vajalike toimingute tegemiseks, määrates õigusrikkumise lõpetamise tähtaja;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 5) teha asjaomase piirkonna järelevalveametnikule ettepanek peatada järelevalveobjektiks olevas ettevõttes tegevus, kui veterinaarnõuete rikkumine seab ohtu inimese elu ja tervise või looma tervise ja heaolu.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest posti teel lihtkirjaga Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile vähemalt 30 päeva ette.

 (3) Volitatud veterinaararsti surma korral seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludel invaliidistunud volitatud veterinaararstile makstakse ühekordset toetust:
 1) töövõime osalise kaotuse korral – tema ühe aasta keskmise palga ulatuses;
 2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema viie aasta keskmise palga ulatuses.

§ 16. Volitatud veterinaararsti kohustused

 (1) Volitatud veterinaararst on kohustatud:
 1) täitma volitusega temale pandud ülesandeid;
 2) kasutama oma õigusi veterinaarnõuete rikkumise tõkestamiseks ja tuvastamiseks;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 3) vormistama volituse täitmisel tehtud otsustused põhjendatud kirjaliku otsusena või ettekirjutusena ning teavitama sellest järelevalveametnikku;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 4) hoidma talle järelevalveobjekti kontrolli teostamisel teatavaks saanud äri- ja ametisaladusi;
 5) säilitama tema poolt väljastatud tõendite koopiaid ja muid järelevalve teostamisega seotud dokumente Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud korras;
 6) andma volituse lõppemisel käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokumendid üle tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele;
 7) esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele selle nõudmisel kõik volitusega seotud tegevuse järelevalveks vajalikud dokumendid.

 (2) Volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet talle või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle.

§ 17. Volitatud veterinaararsti tegevuse järelevalve

 (1) Järelevalvet volitatud veterinaararsti tegevuse üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.

 (2) Volitatud veterinaararst esitab aruandeid Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.

 (3) Nõuded volitatud veterinaararsti poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise kord kehtestatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga.

§ 18. Volituse peatamine ja tagasivõtmine

 (1) Volitatud veterinaararsti tegevusloa peatamisel peatub ka talle antud volitus.

 (2) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 19. Volitatud veterinaararsti tasu

 (1) Volitatud veterinaararst osutab volituse raames nii tasulist kui ka riigieelarvest finantseeritavat veterinaarteenust.

 (2) Veterinaarjärelevalve toimingu eest on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu.

 (3) Volitatud veterinaararstil on keelatud võtta tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest.

 (4) Tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest makstakse Veterinaar- ja Toiduameti eelarve kaudu.

 (5) Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise korra kehtestab põllumajandusminister.

4. peatükk VETERINAARPRAKSIS 
[Kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

5. peatükk VETERINAARARSTI JA VETERINAARTEHNIKU TEGEVUS 

§ 22. Veterinaararsti tegevusluba

 (1) Veterinaararsti tegevusluba on veterinaararsti kvalifikatsiooni omavale füüsilisele isikule tema taotlusel väljastatud luba tegeleda veterinaarpraksisega.

 (2) Tegevusloale märgitakse:
 1) tegevusloa omaja ees- ja perekonnanimi;
 2) tegevusloa omaja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
 3) tegevusalad ja tegevuse tingimused;
 4) tegevusloa väljaandmise kuupäev;
 5) tegevusloa kehtivusaeg;
 6) registreerimisnumber.

 (3) Tegevusloa annab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi tegevusloa andja).

 (4) Tegevusluba antakse kuni viieks aastaks. Kolm kuud enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist on tegevusloa omajal õigus esitada taotlus uue tegevusloa saamiseks.

 (5) Tegevusluba kaotab kehtivuse pärast tegevusloal märgitud kehtivusaja möödumist, tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, tegevusloa omaja taotlusel või tema surma korral.

 (6) Veterinaararsti tegevusloa saamiseks esitatava taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 23. Tegevusluba omava veterinaararsti õigused ja kohustused

 (1) Tegevusluba omaval veterinaararstil (edaspidi veterinaararst) on õigus:
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 1) tegutseda iseseisvalt veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja juures, kellega tal on lepinguline suhe;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
 2) välja kirjutada ja väljastada ravimeid loomade raviks;
 3) välja anda oma pädevuse piires tõendeid loomade tervise ja loomsete saaduste seisundi kohta;
 4) kasutada isikliku tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (2) Veterinaararst on kohustatud:
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 1) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast;
 2) täiendama ennast erialaselt;
 3) esitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb, veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud korras nõutavaid veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi;
 4) pidama arvestust teostatud ravi- ja muude menetluste ning surmajuhtumite kohta ja säilitama nimetatud andmeid kolm aastat;
 5) tehtud veterinaarsete toimingute tõendamiseks kasutama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud pitsatit.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 24. Erialane täiendamine

  Veterinaararsti erialaseks täiendamiseks loetakse:
 1) osavõtt ülikooli ja erialaorganisatsioonide poolt korraldatud erialastest õppepäevadest, kursustest, seminaridest ja konverentsidest;
 2) praktiseerimine veterinaarkliinikus, veterinaarõppeasutuses või veterinaararsti juures;
 3) erialase teaduskraadi omandamine.

§ 25. Veterinaararsti tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale:
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 1) avalduse, mis on kooskõlastatud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusega, mille järelevalvealasel territooriumil ta avalduse esitamise hetkel tegutseb või soovib tegutsema asuda;
 2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse;
 3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]
 4) erialast täiendamist tõendavate dokumentide koopiad.
 5) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (2) Kolme aasta jooksul pärast veterinaararsti hariduse omandamist ei ole tegevusloa taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumentide esitamine nõutav.

 (3) Enne taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 251. Veterinaararsti tegevusloa taotlemine isiku poolt, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (1) Tegevusluba taotlev isik, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi liikmesriik) või Šveitsis, esitab tegevusloa andjale käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid ja andmed.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (11) Tegevusloa andja annab tegevusluba taotlevale isikule kinnituse avalduse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud avalduse ja dokumentide esitamisest arvates ning teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Tegevusloa andja otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui tegevusloa menetlemise käigus tekib vajadus hinnata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, on tegevusloa andjal õigus otsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades tegevusluba taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (2) Liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust vastavas liikmesriigis või Šveitsis.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (3) Tegevusloa andmise aluseks olevate liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (4) Kui liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, otsustab tegevusloa andja vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

§ 252. Veterinaararsti tegevusloa taotlemine isiku poolt, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus välisriigis
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (1) Käesoleva seaduse §-s 251 nimetamata välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab tegevusloa saamiseks tegevusloa andjale tema nõudmisel lisaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse veterinaararsti õppekava. Tegevusloa andja hindab taotleja läbitud õppekava vastavust Eesti asjakohasele õppekavale ning võtab arvesse isiku töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (2) Kui taotleja läbitud õppekava ei erine oluliselt Eesti asjakohasest õppekavast, menetleb tegevusloa andja taotlust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ning otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui tegevusloa andmise otsustamiseks on vaja korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sobivustest, võib tegevusloa andja pikendada otsuse tegemise tähtaega kolme kuuni kõigi nõuetele vastavate dokumentide tegevusloa andjale saabumisest arvates.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (3) Kui taotleja läbitud õppekava erineb oluliselt Eesti asjakohasest õppekavast, on taotlejal võimalik kvalifikatsiooni tõendamiseks sooritada sobivustest, millega kontrollitakse ja hinnatakse tegevusloa taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ning vilumusi. Sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise korra kehtestab põllumajandusminister. Sobivustesti tulemust hinnatakse koos tegevusloa taotleja veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

 (4) Kui käesoleva seaduse §-s 251 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis või Šveitsis veterinaararstina kolmeaastase töökogemuse, otsustab tegevusloa andja vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Registreerimise taotlemisel esitab isik lisaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis või Šveitsis.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

§ 253. Veterinaarteenuse ajutise osutamise õigus

  Liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tegevusloata osutada Eestis veterinaarteenust ajutiselt vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatükis sätestatule. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatüki tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

§ 26. Veterinaararsti tegevusloa andmine ja tegevusloa andmisest keeldumine

 (1) Tegevusloa andmise otsuse tegemisel arvestab tegevusloa andja erialaorganisatsiooni arvamusega, samuti taotleja tegevusega järgmistes valdkondades:
 1) ülikooli veterinaaria eriala üliõpilaste õppe- ja menetluspraktika juhendamine;
 2) teaduslik-praktiliste tööde ja erialaste artiklite avaldamine Eesti või välisriigi erialastes väljaannetes, erialase õppe- ja teaduskirjanduse avaldamine;
 3) erialase ettekandega esinemine õppepäevadel, kursustel, konverentsidel ja seminaridel.

 (2) Tegevusloa andja võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
 1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 2) taotleja ei ole viimase kolme aasta jooksul töötanud erialasel tööl ega ole nimetatud perioodil osa võtnud ka erialasest täiendusõppest;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 3) taotleja ei ole oma varasemas erialases tegevuses täitnud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on selle tõttu kehtetuks tunnistatud;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 4) erialaorganisatsiooni andmetel ei ole taotleja oma varasemas erialases tegevuses kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast;
 5) taotleja ei läbinud käesoleva seaduse § 252 lõikes 3 nimetatud sobivustesti.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Tegevusloa andja menetleb tegevusloa taotlusi ja teeb otsuse tegevusloa andmise või andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul kõigi nõuetele vastavate dokumentide tegevusloa andjale saabumisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 251 lõikes 11 ja § 252 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

§ 27. Veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa andja võib tegevusloa tunnistada kehtetuks:
 1) kui tegevusloa taotlemisel on teadlikult esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 2) kui tegevusloa omaja ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 3) kui erialaorganisatsiooni andmetel ei ole tegevusloa omaja kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 4) muudel seadusega ettenähtud juhtudel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib tegevusloa andja:
 1) teha tegevusloaga veterinaararstile ettekirjutuse;
 2) peatada tegevusloa kehtivus kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni;
 3) lõpetada tegevusloa kehtivuse, määrates tähtaja veterinaarpraksise lõpetamiseks.

 (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel saadab tegevusloa andja otsuse ärakirja posti teel või elektrooniliselt tegevusloa omajale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 28. Veterinaartehniku tegevus

 (1) Veterinaartehnik osaleb veterinaarpraksises veterinaararsti juhendamisel ja vastutusel.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Veterinaartehnikul on veterinaarteenuse osutamisel keelatud:
 1) panna iseseisvalt loomale diagnoosi, määrata ravi ja diagnostilisi protseduure;
 2) teostada oma algatusel ravi ja diagnostilisi protseduure;
 3) kirjutada retsepte ja anda välja ravimeid;
 4) teostada iseseisvalt veterinaarkontrolli;
 5) kirjutada välja looma terviseseisundit ja loomsete saaduste ohutust tõendavaid dokumente.

6. peatükk VETERINAARLABORATOORIUMI TEGEVUSLUBA, SELLE TAOTLEMINE JA ANDMINE 
[Kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

61. peatükk LABORATOORIUMI VOLITAMINE 
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 341. Laboratooriumi volitamine

 (1) Järelevalve käigus ning loomatauditõrje seaduse § 433 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje programmi raames loomataudide diagnoosimise eesmärgil võetud proove analüüsitakse nende analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumis (edaspidi volitatud laboratoorium), mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 12 sätestatud nõuetele.
[RT I 2009, 64, 422 - jõust. 01.01.2010]

 (2) [Kehtetu - RT I 2009, 64, 422 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuse teeb 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates Veterinaar- ja Toiduamet. Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuses märgitakse volituse ulatus.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Veterinaar- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest või tunnistada volituse kehtetuks, kui laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

7. peatükk JURIIDILISTE JA FÜÜSILISTE ISIKUTE KOHUSTUSED 

§ 35. Isiku kohustused

  Järelevalveobjekti valdaja on kohustatud:
 1) võimaldama järelevalveametnikul ja volitatud veterinaararstil takistamatult teostada järelevalvetoiminguid nende pädevuse piires;
 2) võimaldama järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti juurdepääs järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile;
 3) tagama järelevalveametnikule, volitatud veterinaararstile ja veterinaararstile ohutud töötingimused;
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]
 4) tagama vajaduse korral järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile abi järelevalvetoimingute teostamisel, vastasel juhul on järelevalveametnikul või volitatud veterinaararstil õigus kasutada palgalist tööjõudu, kusjuures töö eest tasub järelevalveobjekti valdaja;
 5) tagama järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile järelevalvetoimingute teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.

71. peatükk VETERINAARJÄRELEVALVE TASU 
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 351. Veterinaarjärelevalve tasu

 (1) Veterinaarjärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklites 27–29 sätestatud põhimõtteid ja eesmärke arvestades käesolevas seaduses kehtestatud määras loomade ja loomsete saaduste üle veterinaarjärelevalve toimingute tegemise, asjakohaste avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest tasutav summa. Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale Veterinaar- ja Toiduameti arvelduskontole. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka kuuluvad järelevalveametniku järelevalve teostamiseks tehaslaevale lähetamise kulud.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Järelevalvetasu ei maksta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 lõikes 7 sätestatud tähenduses jaekaubandusega ja sama määruse artikli 3 lõikes 17 sätestatud tähenduses esmatootmisega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest, välja arvatud loomades ja loomsetes saadustes saasteainete sisalduse määramisega seotud toimingud.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 352. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik

 (1) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud veterinaarjärelevalve toimingu.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

 (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 353. Järelevalvetasu määramise põhimõtted ja järelevalvetasu määrad

 (1) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Veterinaar- ja Toiduameti poolt loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise personali- ja majanduskulud.

 (2) Järelevalvetasu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest järgmiselt:
 1) loomade tapmisega tegelev käitleja maksab tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu loomaliigi järgi;
 2) loomse toidu käitleja maksab veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu käitlemisettevõtte või selle osa käitlemisvaldkonna ja käideldud loomse toidu koguse järgi;
 3) piima töötlemise korral maksab käitleja veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu töödeldud piima koguse järgi;
 4) loomsete saaduste importimise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 lõikes 15 sätestatud tähenduses (edaspidi importimine) maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu saadetise koguse järgi;
 5) loomade ja loomsete saaduste toimetamise korral ühest ühendusevälisest riigist samasse või teise ühendusevälisesse riiki läbi Euroopa Liidu territooriumi, sealhulgas loomsete saaduste toimetamise korral läbi tollilao, vabatsooni või vabalao, maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu toimingut tegevate järelevalveametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aja järgi;
 6) loomade importimise korral maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu saadetise eluskaalu ja loomaliigi järgi;
 7) loomade ja loomsete saaduste käitleja maksab saasteainete sisalduse määramise eest järelevalvetasu käitlemisvaldkonna ning käideldud loomade ja loomsete saaduste koguse järgi;
 8) põllumajandusloomi vahendav isik loomatauditõrje seaduse § 15 lõike 1 tähenduses maksab järelevalvetasu loomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolli eest lähtekohas ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), artikli 161 tähenduses ekspordile (edaspidi eksport) eelneva veterinaarkontrolli eest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetakse järelevalvetasu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 lisa IV jaos B ja lisa V jaos B toodud miinimummäärale.

 (4) Loomade ja loomsete saaduste käitleja, välja arvatud toiduseaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud väikeste tootekoguste käitleja, maksab järelevalvetasu loomades ja loomsetes saadustes saasteainete sisalduse määramise eest järgmiselt:
 1) loomade tapmisega tegelev käitleja – 25 krooni ja 30 senti tonni liha kohta;
 2) vesiviljelusega tegelev ettevõtja – 1 kroon ja 95 senti turustatud vesiviljelustoodete tonni kohta;
 3) piima kokkuostja – 35 senti 1000 liitri piima kohta;
 4) munatootja, kes müüb otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, munapakendaja ja munatoodete tootja – 8 krooni ja 40 senti munade või toodangu tonni kohta;
 5) meetootja ja meepakendaja – 5 krooni toodetud või pakendatud mee tonni kohta.

 (5) Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt järgmiste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest:
 1) tunnustamisele kuuluva ja tunnustatud loomakasvatushoone ja -rajatise, loomade pidamiseks piiritletud ala, embrüokogumisrühma, põllumajandusloomi vahendava isiku, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 lisa IV jaos B nimetamata loomse toidu käitlemise ettevõtte, loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte, mittenõuetekohase loomse saaduse ladustamiseks mõeldud vabatsooni, vabalao või tollilao ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid tegevat laeva varustava ettevõtte nõuetele vastavuse hindamine;
 2) loomade ja loomsete saaduste veterinaarkontroll lähtekohas ja ekspordile eelnev veterinaarkontroll;
 3) loomade ja loomsete saaduste veterinaarkontroll sihtkohas ja piiripunktis.

 (6) Kohustatud isik maksab tunnitasu veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest veterinaarjärelevalve toimingu kohta. Järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ning iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Arvesse ei võeta veterinaarjärelevalve toimingu tegemise paika kohalesõiduks kulutatud aega.

 (7) Tunnitasu määra arvutamisel võetakse aluseks järelevalveametniku keskmine töötasu ning veterinaarjärelevalve toimingutega seotud keskmine haldus- ja majanduskulu. Järelevalveametniku keskmise töötasu arvutamisel lähtutakse Veterinaar- ja Toiduameti kohalikes asutustes ja piiripunktides töötavate järelevalveametnike keskmisest palgast veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Veterinaarjärelevalve toimingutega seotud keskmise haldus- ja majanduskulu arvutamisel lähtutakse Veterinaar- ja Toiduameti keskmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 lisa VI punktis 2 nimetatud kulust järelevalveametniku kohta veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal.
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.07.2009]

 (8) Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab põllumajandusminister määrusega.

 (9) Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise käigus on Veterinaar- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja ning väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest lisatasu, mida makstakse käesoleva seaduse §-s 357 sätestatud korras, järgmiselt:
 1) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt;
 2) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt;
 3) väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest võetakse lisaks asjakohase veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetavale järelevalvetasule lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt.

 (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 28 sätestatud juhul maksab kohustatud isik täiendavate veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt. Täiendavate laboratoorsete uuringutega seotud kulud kantakse käesoleva seaduse § 5 lõike 7 kohaselt.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 354. [Kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 355. [Kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 356. Järelevalvetasu selgitamine

  Järelevalveametnik peab kohustatud isikule selgitama järelevalvetasu määra ja tunnitasu arvutamise aluseid ning järelevalvetasu maksmise ja sissenõudmise korda.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 357. Järelevalvetasu maksmine

 (1) Järelevalveametnik teeb otsuse eelneva kalendrikuu jooksul tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise kohta iga kalendrikuu 5. kuupäevaks.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsust järelevalvetasu sissenõudmise kohta ei tehta, kui järelevalvetasu on väiksem kui 25 krooni.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakiri väljastatakse kohustatud isikule allkirja vastu või posti teel otsuse tegemise päevast arvates viie tööpäeva jooksul.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

 (3) Kohustatud isik peab 10 kalendripäeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamisest arvates kandma järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole. Kohustatud isikul on õigus esitada järelevalveametniku otsuse peale vaie käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

 (4) Loomade ja loomsete saaduste importimise korral peab kohustatud isik maksma järelevalvetasu enne tollikäitlusviisi määramist järelevalveametniku poolt esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses toodud summas.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Loomade ja loomsete saaduste importimise korral võib Veterinaar- ja Toiduamet küllaldase garantii korral ja juhul, kui kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigeaegselt, vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne tollikäitlusviisi määramist.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 358. [Kehtetu - RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 359. Enammakstud järelevalvetasu tagastamine
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist tasumise päevast alates kahe aasta jooksul.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

 (11) Enammakstud järelevalvetasu tagastatakse, kui järelevalvetasu on makstud ettenähtust suuremas summas.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik Veterinaar- ja Toiduametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Veterinaar- ja Toiduamet tagastab enammakstud järelevalvetasu taotluse saamisest arvates 20 kalendripäeva jooksul.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (31) Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud, või kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 3510. Ettekirjutus

 (1) Veterinaar- ja Toiduametil on õigus teha ettekirjutus maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks kohustatud isikult.

 (2) Kohustatud isik peab ettekirjutuses määratud järelevalvetasu summa maksma ettekirjutuse saamisest arvates kolme tööpäeva jooksul.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 15.05.2004]

§ 3511. Järelevalvetasu sissenõudmine

  Kui kohustatud isik ei ole ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul makset sooritanud, on Veterinaar- ja Toiduametil õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

8. peatükk ETTEKIRJUTUSE, OTSUSE VÕI TOIMINGU VAIDLUSTAMINE 
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 36. Järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toimingu vaidlustamine

 (1) Järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toiminguga mittenõustumise korral on isikul, kellele ettekirjutus, otsus või toiming on suunatud, õigus esitada kirjalik vaie Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest, otsusest või toimingust teadasaamise päevast arvates või vaidlustada ettekirjutus, otsus või toiming halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Vaide esitamine ei vabasta ettekirjutuse täitmisest.

 (3) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse vaide esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

 (4) Järelevalveametniku ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 37. Volitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustamine

 (1) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud ettekirjutuse, otsuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest, otsusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse vaide esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 38. Veterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamine
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Veterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

§ 39. Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon

 (1) Käesoleva seaduse §-dest 36–38 tuleneva otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus, vaie või järelepärimine põllumajandusministrile, kes edastab kaebuse, vaide või järelepärimise veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjonile.

 (2) Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on põllumajandusministri poolt moodustatav komisjon, kuhu kuuluvad üks Veterinaar- ja Toiduameti esindaja, üks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja, üks Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi esindaja ja kaks erialaorganisatsioonide esindajat.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Ekspertkomisjoni isikkoosseis määratakse viieks aastaks.

 (4) Ekspertkomisjonil on õigus:
 1) saada kõiki veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid;
 2) kaasata oma töösse eksperte;
 3) teha Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile ettepanek riikliku sunni rakendamiseks mittekvaliteetse veterinaarteenuse osutaja suhtes ja tema tegevusloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
 4) teha põllumajandusministrile ettepanekuid veterinaarkorraldust ja veterinaarteenuse osutamist puudutavate õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks.

 (5) Ekspertkomisjon annab veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatava kaebuse, vaide või järelepärimise kohta kirjaliku eksperthinnangu või korraldab sellise hinnangu andmise 30 tööpäeva jooksul kaebuse, vaide või järelepärimise laekumisest.

 (6) Veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatava vaide menetluskorra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2002, 96, 566 - jõust. 01.01.2003]

9. peatükk VASTUTUS 

§ 391. Veterinaararsti kohustuste täitmata jätmine
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Veterinaararsti poolt kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud veterinaarpraksisega tegelev juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 96, 566 - jõust. 01.01.2003]

§ 392. Veterinaarjärelevalve objekti tegelikule seisundile mittevastava veterinaartõendi väljastamine

  Veterinaarjärelevalve objekti tegelikule seisundile mittevastava veterinaartõendi väljastamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 393. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 391 ja 392 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 391 ja 392 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 40. [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 41. [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 42. [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

10. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 43.– § 49. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 50. Kehtivate tegevuslubade ümbervormistamine

 (1) Isik, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud veterinaariaalane riiklik tegevuslitsents, peab ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, esitama taotluse käesoleva seaduse §-s 22 või 29 nimetatud tegevusloa saamiseks. Selle tähtaja möödumisel kaotavad senised veterinaariaalased riiklikud tegevuslitsentsid kehtivuse.

 (2) Isikule, kelle veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi tähtaeg on 2001. aasta 1. jaanuar või pärast seda, väljastatakse tegevusluba tegevuslitsentsil märgitud tähtajaga lõivuvabalt.

 (3) Kuni uue veterinaarteenuse osutamise tegevusloa andmiseni või selle andmisest keeldumiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitanud isikul õigus tegelda veterinaarpraksisega senise veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi alusel.

§ 501. Volituse kehtivus

  Enne 2004. aasta 1. maid tegutsevale volitatud veterinaararstile Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi käskkirjaga antud volitus kehtib kuni käskkirjas märgitud volituse lõppemiseni või kuni käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 sätestatud halduslepingu sõlmimiseni.
[RT I 2004, 38, 257 - jõust. 01.05.2004]

§ 502. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi volitamine loomataudide laboratoorseks diagnoosimiseks

 (1) Kuni käesoleva seaduse 61. peatükis sätestatud korras volituse andmise otsustamiseni võib Veterinaar- ja Toidulaboratoorium jätkata järelevalve käigus ning loomatauditõrje seaduse § 431 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje programmi raames võetud proovide alusel loomataudide laboratoorset diagnoosimist.

 (2) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium esitab käesoleva seaduse § 341 lõikes 3 nimetatud taotluse Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt 2008. aasta 1. veebruariks.
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]

§ 51. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud:
 1) volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal;
 2) paragrahvid 45 ja 48, mis jõustuvad 2000. aasta 1. aprillil;
 3) paragrahvi 5 lõige 5 ning § 46, mis jõustuvad 2000. aasta 1. juulil;
 4) paragrahvid 29–34, mis jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril;
 5) paragrahvi 6 lõige 2, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril;
 6) paragrahvi 21 lõige 1 veterinaarlaboratooriumi tegevusloa osas, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril;
 7) paragrahvi 6 lõige 6, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist, välja arvatud §-s 46 sisalduvad volitusnormid, mida võib jõustada 1999. aasta 1. novembrist.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), muudetud direktiiviga 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237);
nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 02.12.1989, lk 34–37).
[RT I 2007, 70, 428 - jõust. 01.01.2008]