«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006» meetme 4.4 «Haiglavõrgu reorganiseerimine» toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri
Vastu võetud 22.06.2004 nr 87
RTL 2004, 91, 1426
jõustumine 11.07.2004
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 30.06.2005 | RTL 2005, 78, 1094 | 17.07.2005 |
| 30.09.2008 | RTL 2008, 83, 1135 | 10.10.2008 |
| 14.12.2009 | RTL 2009, 99, 1482 | 01.01.2010 |
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 ja § 17 lõike 2 alusel.
[RTL 2008, 83, 1135 - jõust. 10.10.2008]
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (edaspidi arengukava) prioriteedi 4 «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.4 «Haiglavõrgu reorganiseerimine» toetuse kasutamise kava koostamise korra, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskirja.
§ 2. Toetuse eesmärk
Toetuse eesmärk on tagada tervishoiuteenuste regionaalselt tasakaalustatud kättesaadavus ja kvaliteet ning teenuste osutamise efektiivsus.
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse haigla:
1) projekteerimist;
2) ehitamist.
(2) Meetme raames toetatakse ehitusprojekti osana nende meditsiiniseadmete soetamist, mis on kindlaks määratud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel sotsiaalministri poolt kinnitatud haigla ehitusprojekti eelprojekti meditsiinitehnoloogia osas.
(3) Meetme raames ei toetata tegevusi, mille jaoks on saadud toetust teistest Euroopa Liidu või riiklikest programmidest.
§ 4. Toetuse piirmäär
Toetust antakse maksimaalselt 75% projekti abikõlblikest kogukuludest.
§ 5. Omafinantseerimise ja avaliku sektori poolse kaasfinantseerimise määr
(1) Vähemalt 25% projekti abikõlblikest kogukuludest peab moodustama toetuse saaja omafinantseering ja avaliku sektori poolne kaasfinantseering.
(2) Avaliku sektori poolne kaasfinantseering on projekti finantseerimine:
1) riigi;
2) kohaliku omavalitsuse;
3) muu avalik-õigusliku juriidilise isiku;
4) või juriidilise isiku, kelle üle punktides 1–3 nimetatud isikud omavad «Konkurentsiseaduse» tähenduses valitsevat mõju, poolt.
§ 6. Meetme rakendusasutus ja -üksus
Meetme rakendusasutus ja -üksus on Sotsiaalministeerium.
2. peatükk TOETUSE KASUTAMISE KAVA KOOSTAMINE
§ 7. Toetuse kasutamise kava
(1) Sotsiaalministeerium koostab arengukava elluviimise perioodiks toetuse kasutamise kava (edaspidi kava) ning esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.
(2) Kava koosneb kuni kolmest projektist, mille kavandatava toetuse summa kokku ei ületa programmitäiendis kinnitatud meetme rahastamise eelarvet.
(3) Iga kavas nimetatud projekti kohta märgitakse projekti abikõlblikud kogukulud ja kavandatava toetuse suurus Eesti kroonides ja toetuse osa projekti abikõlblikest kogukuludest.
§ 8. Kava koostamise alused
(1) Kava koostamisel on aluseks «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava ning haigla «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras sotsiaalministri poolt kinnitatud funktsionaalne arengukava.
(2) Kava koostatakse lähtudes:
1) projekti riiklikust olulisusest, arvestades potentsiaalsete kasusaajate arvu;
2) projekti vajalikkusest, arvestades haigla olemasoleva hoonestuse funktsionaalsust;
3) projekti mõjust tervishoiuteenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele ning teenuste osutamise efektiivsusele.
(3) Meetme raames eelistatakse projekte,
1) mille potentsiaalsete kasusaajate arv elanikkonnas on suurim;
2) mille puhul hoonete olemasoleva pinna ja vajaliku pinna erinevus on suurim;
3) mille elluviimise tulemusel koondatakse ravitegevus, mis toimub killustatult eri hoonekompleksides, ja väheneb ravitegevuseks kasutatavate hoonete arv.
(4) Haigla, mille funktsionaalne arengukava on «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras sotsiaalministri poolt kinnitatud, esitab Sotsiaalministeeriumile projekti kohta järgmised andmed:
1) funktsionaalsete osakondade või struktuuriüksuste olemasoleva kasuliku pinna ja funktsionaalses arengukavas planeeritud kasuliku pinna suurus;
2) projekteeritava või ehitatava hoone suletud netopind ja avatud brutopind «Ehitusseaduse» mõistes;
3) projekti hinnanguline maksumus ning maksumuse põhjendus;
4) projekti vormikohane finantsanalüüs (lisa 1);
5) haigla 2003. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne.
(5) Sotsiaalministeerium teatab «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglatele kirjalikult ettepanekute esitamise tähtajast arvestusega, et ettepanekute esitamiseks jääb vähemalt 10 tööpäeva vastava teate saatmisest.
§ 9. Kava koostamine
(1) Kava koostamiseks moodustab sotsiaalminister kooskõlas «Struktuuritoetuse seaduse» § 13 lõikega 5 meetme juhtkomisjoni, mis hindab ettepanekus sisalduva projekti vastavust § 8 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele ja lõikes 3 nimetatud eelistustele järgmiste näitajate alusel:
1) funktsionaalses arengukavas nimetatud haigla vastutuspiirkonna suurus;
2) haigla 2003. aasta netokäibe suurus tervishoiuteenuste müügist Eesti Haigekassale;
3) sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 «Haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise kord» lisa 1 koodide 1.00 ja 2.00 alla kuuluvate funktsionaalsete osakondade või struktuuriüksuste olemasoleva kasuliku pinna ja funktsionaalses arengukavas planeeritud kasuliku pinna erinevuse suurus;
4) eri kruntidel asuvate hoonete arv, milles toimub statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamine, välja arvatud psühhiaatria, hooldusravi ning tuberkuloosiravi teenuste osutamine.
(2) Meetme juhtkomisjoni kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Terviseameti, Eesti Haigekassa ja Eesti Haiglate Liidu esindajad.
[RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010]
(3) Meetme juhtkomisjon moodustab projektide pingerea. Pingerea moodustamiseks antakse projektidele lõikes 1 nimetatud näitajate alusel hindepunkte. Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud näitajate alusel antakse kummagi puhul maksimaalselt 25 hindepunkti, punktis 3 nimetatud näitaja alusel 30 hindepunkti ning punktis 4 nimetatud näitaja alusel 20 hindepunkti. Projektile, mille lõikes 1 nimetatud näitaja väärtus on suurim, antakse maksimumpunktid. Teistele projektidele antakse hindepunkte vähem, proportsionaalselt näitaja väärtusega. Projekti koondhinne moodustub lõike 1 punktides 1–4 nimetatud näitajate alusel antud hindepunktide summeerimisel.
(4) Kava koostatakse projektide pingerea alusel projektidest, mille kavandatava toetuse summa kokku ei ületa programmitäiendis kinnitatud meetme rahastamise eelarvet.
(5) Sotsiaalminister esitab meetme juhtkomisjoni ettepaneku alusel kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul § 8 lõikes 4 nimetatud tähtajast.
3. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDEDNING TAOTLEJA JA TAOTLUSE VASTAVAKS TUNNISTAMINE JA MITTEVASTAVAKS TUNNISTAMINE
§ 10. Taotluse esitamine
Taotlus esitatakse Sotsiaalministeeriumile kahe kalendrikuu jooksul kava kinnitamisest kirjalikult ja elektrooniliselt.
§ 11. Taotlejale esitatavad nõuded
Toetust võib taotleda haigla:
1) kes on nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt «Struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõike 1 alusel kinnitatud kavas;
2) kellel puuduvad maksuvõlad riiklike maksude osas taotluse esitamise hetkel, välja arvatud juhul, kui need on ajatatud;
3) kelle suhtes ei ole alustatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) kes omab kinnitust §-s 5 nimetatud finantseeringu olemasolu kohta.
§ 12. Taotleja vastavaks tunnistamine
(1) Sotsiaalministeerium kontrollib 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest taotleja vastavust §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Taotleja tunnistatakse vastavaks, kui taotleja vastab kõigile §-s 11 sätestatud nõuetele.
(3) Taotleja tunnistatakse mittevastavaks ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 11 sätestatud nõuetest.
§ 13. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 2) ja sellele lisatud §-s 5 nimetatud avaliku sektori kaasfinantseerija kinnitusest kaasfinantseeringu olemasolu kohta või taotleja kinnitusest omafinantseeringu olemasolu kohta.
(2) Kui projekti omafinantseeringu katmiseks võetakse laenu, esitatakse panga kinnitus projekti finantseerimise kohta.
(3) Taotlus on nõuetekohane, kui:
1) toetust on taotletud §-s 3 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks;
2) toetust taotletakse §-s 4 sätestatud määras ning taotletav toetus ei ületa kavas märgitud toetuse suurust ja osakaalu projekti abikõlblikest kogukuludest;
3) määruse §-s 5 nimetatud finantseering moodustab vähemalt 25% projekti abikõlblikest kogukuludest;
4) tegevusplaanis on arvesse võetud kõik projekti elluviimiseks vajalikud tegevused ja need on ajaliselt teostatavad;
5) kuluplaanis kajastatud kulud on abikõlblikud ja põhjendatud;
6) toetatav tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. detsembriks 2008. a;
[RTL 2008, 83, 1135 - jõust. 10.10.2008]
7) see on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
8) esitatud andmed on täielikud ja õiged;
9) sellele on lisatud lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid;
10) see on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
§ 14. Taotluse vastavaks tunnistamine
(1) Sotsiaalministeerium kontrollib 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest taotluse vastavust §-s 13 sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab Sotsiaalministeerium taotlejat puudustest kirjalikult ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui taotlus vastab kõigile §-s 13 sätestatud nõuetele.
(4) Taotlus tunnistatakse mittevastavaks ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele §-s 13 sätestatud nõuetest.
4. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMINE JA RAHULDAMATA JÄTMINE
§ 15. Taotluse rahuldamine
(1) Rahuldamisele kuuluvad kõik vastavaks tunnistatud taotlused, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt «Struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõike 1 alusel kinnitatud kavas.
(2) Sotsiaalministeerium teeb taotluse rahuldamise otsuse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsus
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) toetuse saaja;
2) toetatava projekti nimi ja abikõlblikud kogukulud;
3) toetuse suurus Eesti kroonides ja toetuse osa projekti abikõlblikest kogukuludest;
4) kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
5) tähtaeg jooksva eelarveaasta riigieelarveliste väljamaksete prognoosi esitamiseks;
6) osalise ettemakse tegemise tingimused;
7) projekti seirearuannete esitamise tähtajad;
8) esimese väljamakse taotluse esitamise tähtaeg.
§ 17. Otsuse teatavaks tegemine
Sotsiaalministeerium saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED
§ 18. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud on järgmised projekti elluviimiseks tehtavad kulud:
1) kinnisasja omandamisega seotud kulud;
2) projekteerimisega seotud kulud;
3) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste töödega seotud kulud;
4) ehitamisega seotud kulud;
5) projektijuhtimise ja omanikujärelevalvega seotud kulud;
6) riigihangete läbiviimisega seotud kulud;
7) ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud;
8) meditsiiniseadmete soetamise kulud;
9) teavitamisega seotud kulud;
10) [Kehtetu].
[RTL 2005, 78, 1094 - jõust. 17.07.2005]
(2) Meetme raames ei ole abikõlblikud kulud, mille jaoks on saadud tagastamatut toetust teiste Euroopa Liidu või riiklike programmide raames.
(3) Abikõlblike kulutuste hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel.
(4) Käibemaks on abikõlblik, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 19 ja 20 sätestatule.
[RTL 2005, 78, 1094 - jõust. 17.07.2005]
(5) Käibemaksukohustuslasest toetuse saaja puhul on käibemaks abikõlblik, kui projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid ainult «Käibemaksuseaduse» §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule.
[RTL 2005, 78, 1094 - jõust. 17.07.2005]
(6) Käibemaks ei ole meetmest rahastatava projekti raames abikõlblik, kui:
1) käibemaks on arvestatud või on võimalik arvestada maksukohustuslase poolt mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka vastavalt „Käibemaksuseaduse“ § 29 lõikes 1 sätestatule;
2) toetuse saaja kasutab sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel „Käibemaksuseaduse“ § 33 lõikes 2 sätestatud proportsionaalset mahaarvamise meetodit. Juhul kui toetuse saaja kasutab „Käibemaksuseaduse“ § 33 lõikes 3 sätestatud otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit, on abikõlblik üksnes otsearvestusmeetodi alusel arvestatav käibemaks lõikes 4 sätestatud tingimusel.
[RTL 2005, 78, 1094 - jõust. 17.07.2005]
§ 19. Kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev
(1) Kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses vastavalt taotluses märgitud projekti eeldatavale algus- ja lõppkuupäevale.
(2) Kulude abikõlblikkuse alguskuupäev ei või olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.
(3) Kulude abikõlblikkuse lõppkuupäev ei või olla hilisem kui 31. detsember 2008. a.
[RTL 2008, 83, 1135 - jõust. 10.10.2008]
§ 20. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) säilitama ja mitte võõrandama toetuse abil soetatavat, ehitatavat või renoveeritavat vara ettenähtud tingimustel vähemalt viis aastat kooskõlas EL nõukogu määruse 1260/1999/EÜ, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (Euroopa Liidu Teataja L 161, 26.02.1999, lk 1–42), art 30 lõikes 4 sätestatuga;
2) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
3) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2015. a;
4) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on toetuse abil teostatud projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat kooskõlas Euroopa Komisjoni määruses 1159/2000/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondide antava abiga (Euroopa Liidu Teataja L 130, 31.05.2000, lk 30–36), sätestatuga;
5) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
6) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 21. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras.
(2) Väljamakse taotlus on nõuetekohane, kui:
1) see vastab «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud tingimustele;
2) sellele on lisatud vormikohane kuludokumentide loetelu (lisa 3) ja eelarve täitmise aruanne (lisa 4 vorm B);
3) esitatud andmed on täielikud ja õiged;
4) see on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
(3) Kui väljamakse taotluses esineb puudusi, teavitab Sotsiaalministeerium toetuse saajat puudustest kirjalikult ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Kulusid ei hüvitata, kui väljamakse taotlus ei vasta vähemalt ühele lõikes 2 sätestatud nõuetest või toetuse saaja ei ole täitnud «Struktuuritoetuse seaduse» § 4 lõikes 2 ja käesoleva määruse §-s 20 sätestatud kohustusi.
(5) Sotsiaalministeerium edastab väljamakse taotluse ja maksekorralduste nimekirja ülekannete teostamiseks makseasutusele «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud korras või teavitab toetuse saajat kulude hüvitamisest keeldumisest kirjalikult 15 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse kättesaamisest või puuduste kõrvaldamisest.
§ 22. Väljamakse taotluse esitamise sagedus ja tähtaeg
(1) Toetuse saaja võib esitada väljamakse taotluse Sotsiaalministeeriumile kuni kaks korda kuus, kalendrikuu 3. ja 18. kuupäevaks.
(2) Esimene väljamakse taotlus esitatakse kõige varem 10 tööpäeva möödumisel § 16 punktis 5 nimetatud väljamaksete prognoosi esitamisest.
(3) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast projekti lõpparuande heakskiitmist Sotsiaalministeeriumi poolt.
(4) Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast.
6. peatükk TOETUSE SEIRE LÄBIVIIMINE
§ 23. Projekti seirearuande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab Sotsiaalministeeriumile kaks korda kalendriaastas taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks projekti seirearuande kirjalikult ja elektrooniliselt.
(2) Kui projekti kestus ei ületa kuut kalendrikuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande.
§ 24. Projekti lõpparuande esitamine
Toetuse saaja esitab kahe kalendrikuu jooksul projekti lõppkuupäevast projekti lõpparuande kirjalikult ja elektrooniliselt.
§ 25. Projekti seirearuandele ja lõpparuandele esitatavad nõuded
Projekti seirearuanne ja lõpparuanne on nõuetekohased, kui:
1) need on vormikohased (lisa 4) ja sisaldavad nõutud andmeid;
2) esitatud andmed on täielikud ja õiged;
3) need on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
§ 26. Projekti seirearuande ja lõpparuande kontrollimine ja kinnitamine
(1) Sotsiaalministeerium kontrollib seirearuande ja lõpparuande vastavust §-s 25 sätestatud nõuetele.
(2) Sotsiaalministeerium kinnitab projekti seirearuande või teavitab toetuse saajat seirearuandes esinevatest puudustest «Struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras 20 tööpäeva jooksul projekti seirearuande saamisest.
(3) Sotsiaalministeerium võib seirearuande kinnitamiseks küsida toetuse saajalt projekti elluviimist puudutavaid täiendavaid andmeid ja dokumente.
Facebook
X.com