Väljaandja: Sotsiaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 18.04.2019 Avaldamismärge: Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Vastu võetud 02.01.2003 nr 1 RTL 2003, 9, 100 jõustumine 01.07.2003 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 14.12.2009 - RTL 2009, 99, 1482 - 01.01.2010 Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 13 lõike 4 alusel. § 1. Üldsäte Määrusega kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. § 2. Joogiveeallikas Joogiveeallikas käesoleva määruse tähenduses on pinnaveekogu või põhjaveekiht, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee tootmiseks. § 3. Joogiveeallika valiku üldnõuded (1) Joogiveeallika valikul lähtutakse riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja (edaspidi taotleja) poolt prognoositud veevajaduse. (2) Joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav pinna- ja põhjavesi klassifitseeritakse käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud näitajate piirväärtuste järgi. (3) Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. (4) Kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee. [RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010] (5) Joogiveeallika vee analüüsitulemused esitab taotleja vee erikasutusloa väljaandjale ja Terviseametile või tema piirkondlikule talitusele analüüsiprotokollide koopiatena ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. [RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010] § 4. Nõuded joogiveeallikana kasutada kavatsetavale pinnaveele (1) Joogivee tootmiseks pinnaveest tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu eelneva veeuuringu käigus ühe aasta jooksul kindlaks teha joogiveeallika kvaliteedi püsivus. Kvaliteedi püsivuse kindlakstegemiseks võetakse veeproovid ühest ja samast kohast korrapäraste vaheaegadega vähemalt 12 korda aastas. (2) Joogiveeallika kvaliteet loetakse püsivaks, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võetud proovides iga analüüsitud näitaja väärtus ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 1 toodud näitaja piirväärtust vähemalt 95% juhtudel. Ülejäänud 5% proovidest peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kõrvalekalded ei tohi ületada 50% näitaja piirväärtusest, välja arvatud temperatuuri, pH, lahustunud hapniku ja mikrobioloogiliste näitajate osas; 2) puudub otsene oht tervisele. (3) Joogivee tootmiseks pinnaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu analüüsima järgmiste näitajate suhtes:Keemilised näitajad Keemilised näitajad Ammoonium Nitraat Arseen Pestitsiidid Baarium Pindaktiivsed ained Boor1 Plii Biokeemiline hapnikutarve 20 °C Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud Elektrijuhtivus¹ Raud Elavhõbe Seleen Fluoriid Sulfaat Fenoolsed ühendid Temperatuur Fosfaadid Tsink Kaadmium Tsüaniid Keemiline hapnikutarve Vask1 Kloroformiga ekstraheeritavad ained1 Vesinikioonide kontsentratsioon pH Kloriid Värvus (pärast lihtfiltratsiooni) Kroom   Kuivjääk1 Mikrobioloogilised näitajad Lahustunud hapnik Coli-laadsed bakterid¹ Lahustunud või emulgeerunud süsivesikud (pärast ekstraheerimist petrooleetris) Escherichia coli 1 Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) 1 Enterokokid Lõhn Salmonella1 Mangaan Clostriium perfringens ^1  Näitajat tuleb uurida reostuse kahtluse korral. § 5. Nõuded joogiveeallikana kasutada kavatsetavale põhjaveele (1) Joogivee tootmiseks põhjaveest alla 500 m^3  ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha ühekordne põhjavee kvaliteedi uuring. Joogivee tootmiseks alates 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha põhjavee kvaliteedi uuring vähemalt 2 korda aastas keemilistele näitajatele ja 4 korda aastas mikrobioloogilistele näitajatele. Analüüsitavate näitajate väärtused ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 2 toodud näitajate piirväärtusi. (2) Joogivee tootmiseks põhjaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu analüüsima järgmiste näitajate suhtes:Keemilised näitajad Keemilised näitajad Ammoonium Nitrit Antimon Oksüdeeritavus Arseen Pestitsiidid Baarium Plii Benseen Raud Benso(a)püreen Sulfaat Boor Seleen Elektrijuhtivus Tsüaniid Elavhõbe Vask Hägusus Vesinikioonide kontsentratsioon Fenoolsed ühendid Värvus Fluoriid Radioloogilised näitajad Kaadmium Triitium Kloriid Efektiivdoos Kroom   Lõhn Mikrobioloogilised näitajad Mangaan Coli-laadsed bakterid Naatrium Enterokokid Nikkel Escherichia coli Nitraat Kolooniate arv 22 °C (3) Kui hüdrogeoloogilised andmed ja olemasolev teave põhjaveekihi vee kohta võimaldavad hinnata, et keemiliste või radioloogiliste näitajate piirväärtused ei ületa käesoleva määruse lisas 2 esitatud piirväärtusi, ei ole vaja vett uurida radioloogiliste näitajate osas ega määrata vees antimoni, arseeni, baariumi, benseeni, boori, elavhõbeda, fenoolsete ühendite, kaadmiumi, kroomi, nikli, pestitsiidide, plii, seleeni, tsüaniidide ja vase sisaldust Terviseameti või tema piirkondliku talituse nõusolekul. [RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010] § 6. Joogivee tootmiseks sobiva pinna- ja põhjavee töötlusmeetodite kasutamine sõltuvalt vee kvaliteediklassidest (1) Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud. (2) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi pinnavee töötlusmeetodeid: 1) I kvaliteediklass – lihtne füüsikaline töötlemine (filtreerimine) ja desinfitseerimine; 2) II kvaliteediklass – füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon , helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine) ning desinfitseerimine; 3) III kvaliteediklass – laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon) ning desinfitseerimine. (3) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid: 1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine; 2) III kvaliteediklass – vee eritöötlusmeetodid, mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas, vajadusel desinfitseerimine. § 7. Kontrollinõuded joogiveeallikana kasutatavale pinnaveele (1) Joogiveevõtul pinnaveest alates 500 m³ ööpäevas peab vee erikasutaja kontrollima regulaarselt joogiveeallika veekvaliteeti punktides, kus vesi siseneb töötlus- ja edastussüsteemi. (2) Vee erikasutusloa taotleja või vee erikasutaja peab koostama joogiveeallika kontrollikava viieks aastaks. (3) Kontrollikavas peavad olema esitatud: 1) vee erikasutaja teenindatavate elanike arv; 2) ööpäevaselt võetava vee kogus; 3) vee kvaliteediklass; 4) analüüsitavate näitajate loetelu; 5) iga analüüsitava näitaja kontrollimise sagedus; 6) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad; 7) vee reostusallikad, mis asuvad valgala piirkonnas. (4) Joogiveeallikana kasutatava pinnavee kontrolliks ettenähtud näitajad jaotatakse 3 rühma (A, B ja C) vastavalt lisas 3 toodud kontrolli sagedusele. (5) Joogiveeallikana kasutatavat pinnavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes:  Näitaja   A B C Ammoonium Fenoolsed ühendid Arseen Biokeemiline hapnikutarve BHT 7 Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) Boor Elektrijuhtivus Mangaan Elavhõbe Fosfaadid Pindaktiivsed ained Fluoriid Keemiline hapnikutarve Raud Kaadmium Kloriid Sulfaat Kroom Kuivjääk Tsink Kloroformiga ekstraheeritavad ained Lõhn Vask Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud Nitraat Clostridium perfringens (koos eostega) Plii Temperatuur   Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud Vesinikioonide kontsentratsioon pH   Pestitsiidid Värvus   Seleen Coli-laadsed bakterid   Tsüaniidid Enterokokid   Salmonella Escherichia coli     (6) Joogiveeallika analüüside tulemused esitatakse vee erikasutusloa väljaandjale ning Terviseametile või tema piirkondlikule talitusele üks kord aastas 10. jaanuariks. [RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010] § 8. Kontrollinõuded joogiveeallikana kasutatavale põhjaveele (1) Joogiveevõtul põhjaveest peab vee erikasutaja koostama joogiveeallika, kontrollikava viieks aastaks, kui: 1) vett võetakse rohkem kui 10 m^3  ööpäevas ja seda kasutab rohkem kui 50 inimest; 2) vett töödeldakse avalikuks kasutamiseks või majandustegevuseks. (2) Kontrollikavas esitatakse määruse § 7 lõikes 3 loetletud andmed. (3) Joogiveeallikana kasutatavat põhjavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes:Näitaja Näitaja Ammoonium Nitrit Hägusus Oksüdeeritavus Elektrijuhtivus Raud Fluoriid Sulfaat Kloriid Vesinikioonide kontsentratsioon Lõhn Värvus Mangaan Coli-laadsed bakterid Naatrium Enterokokid Nitraat Escherichia coli   Kolooniate arv 22 °C (4) Joogiveeallikana kasutatava põhjavee kontrolli sagedus on järgmine: 1) I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul; 2) III kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. (5) Joogiveeallika analüüside tulemused esitatakse vee erikasutusloa väljaandjale ning Terviseametile või tema piirkondlikule talitusele üks kord aastas 10. jaanuariks. [RTL 2009, 99, 1482 - jõust. 01.01.2010] § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. ____________  * 75 / 440 / EMÜ 16. juuni 1975 (EÜT L 194, 25.07.1975) 79/ 869 / EMÜ 9. oktoober 1979 (EÜT L 271/ 44, 29.10.1979)Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 1 JOOGIVEEALLIKANA KASUTADA KAVATSETAVA PINNAVEE JAOTAMINE KVALITEEDIKLASSIDEKS NÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSTE ALUSEL Jrk nr Keemilised näitajad Ühik Kvaliteedi- klass I Kvaliteedi- klass II Kvaliteedi- klass III 1. Ammoonium mg/l 0,05 1,5 4 2. Arseen µg/l 50 50 100 3. Baarium mg/l 0,1 1 1 4. Boor¹ mg/l 1 1 1 5. Biokeemiline hapnikutarve BHT 7 mgO/l ≤3 ≤5 ≤7 6. Elektrijuhtivus1 µS/cm–1 20 °C juures 1000 1000 1000 7. Elavhõbe µg/l 1 1 1 8. Fluoriid mg/l 1,5 1,7 1,7 9. Fenoolsed ühendid mg/l 0,001 0,005 0,1 10. Fosfaat1 mg/l 0,4 0,7 0,7 11. Kaadmium µg/l 5 5 5 12. Keemiline hapnikutarve1 mg O/l 30 30 30 13. Kloroformiga ekstraheeritavad ained1 mg/l 0,1 0,2 0,5 14. Kloriid1 mg/l 250 250 250 15. Kroom µg/l 50 50 50 16. Kuivjääk1 mg/l       17. Lahustunud hapnik % O2 küllastus- astmest ≥70 ≥50 ≥30 18. Lahustunud või emulgeerunud süsivesikud (pärast ekstraheerimist petrooleetris) mg/l 0,05 0,2 1 19. Lõhn2 Lahjendus 25 °C juures 3 10 20 20. Lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) 1 mg/l 1 2 3 21. Mangaan2 µg/l 50 100 1000 22. Nitraat2 mg/l 50 50 50 23. Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 24. Pestitsiidid µg/l 1 2,5 5 25. Pindaktiivsed ained1,2 mg/l 0,2 0,2 0,5 26. Plii µg/l 50 50 50 27. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud µg/l 0,2 0,2 1,0 28. Raud µg/l 200 piirväärtus puudub piirväärtus puudub 29. Seleen µg/l 10 10 10 30. Sulfaat mg/l 250 250 250 31. Temperatuur °C 25 25 25 32. Tsink mg/l 3 5 5 33. Tsüaniid µg/l 50 50 50 34. Vask mg/l 0,05 piirväärtus puudub piirväärtus puudub 35. Vesinikioonide kontsentratsioon pH ≥6,5 ≤8,5 ≥5,5 ≤9,0 ≥5,5 ≤9,0 36. Värvus (pärast lihtfiltratsiooni) mg/l Pt/Co skaalas 20 100 100   Mikrobioloogilised näitajad         37. Coli-laadsed bakterid1 PMÜ/100 ml 20 2000 20 000 38. Clostridium perfringens (koos eostega) PMÜ/100 ml 10 40 100 39. Enterokokid PMÜ/100 ml 20 1000 10 000 40. Escherichia coli1 PMÜ/100 ml 50 5000 50 000 41. Salmonella PMÜ/5000 ml 1 1 1 ^1  Näitajat tuleb uurida reostuse kahtluse korral. ^2  Näitaja väärtus võib ületada tabelis toodud piirväärtust seisuveekogude puhul, kui sinna ei suubu reovett. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 2 JOOGIVEEALLIKANA KASUTADA KAVATSETAVA PÕHJAVEE JAOTAMINE KVALITEEDIKLASSIDEKS NÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSTE ALUSEL Jrk nr Näitaja Ühik Kvaliteedi- klass I   Kvaliteedi- klass II Kvaliteedi- klass III   Keemilised näitajad         1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 2 Antimon µg/l 5 5 5 3 Arseen µg/l 10 10 10 4 Baarium mg/l 1 2 4 5 Benseen µg/l 1 1 1 6 Benso(a)püreen µg/l 0,010 0,010 0,010 7 Boor mg/l 1 1 2 8 Elavhõbe µg/l 1 1 1 9 Elektrijuhtivus µS cm–1 20 °C juures 2500 2500 2500 10 Hägusus NTU 1,5 2,0 3,0 11 Fenoolsed ühendid mg/l 0,001 0,001 0,001 12 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 13 Kaadmium µg/l 5 5 5 14 Kloriid mg/l 250 250 350 15 Kroom µg/l 50 50 50 16 Lõhn Pall 2 2 3 17 Mangaan µg/l 50 100 200 18 Naatrium mg/l 200 200 350 19 Nikkel µg/l 20 20 20 20 Nitraat mg/l 50 50 50 21 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 22 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 23 Pestitsiidid µg/l 0,1 0,1 0,1 24 Plii µg/l 10 10 10 25 Raud µg/l 200 1000 10 000 26 Sulfaat mg/l 250 250 350 27 Seleen µg/l 10 10 10 28 Tsüaniid µg/l 50 50 50 29 Vask mg/l 2 2 2 30 Vesinikioonide kontsentratsioon pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 31 Värvus pall 5 5 10   Radioloogilised näitajad         32 Triitium Bq/l 100 100 100 33 Efektiivdoos mSv/ aastas 0,10 0,10 0,10   Mikrobioloogilised näitajad         34 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 ≤10 35 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 ≤10 36 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 100 ≤300 37 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 ≤10 Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 3 JOOGIVEEALLIKANA KASUTATAVA PINNAVEE KONTROLLI SAGEDUS AASTAS Veetootja poolt teenindatavate elanike arv Kvaliteediklass I Kvaliteediklass II Kvaliteediklass III   A B C A B C A B C Kuni 10 000 ** ** ** ** ** ** 2 1 ** 10 001–30 000 1 1 ** 2 1 ** 3 1 1 30 000–100 000 2 1 ** 4 2 1 6 2 1 Üle 100 000 3 2 ** 8 4 1 12 4 1 ** Kontrolli sagedus määratakse määruse § 7 lõikega 2 sätestatud kontrollikava alusel.