Teksti suurus:

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tingimused, kord ja tähtajad, hüvitatavate lisakulude arvutamise tingimused ja kord ning nõuded rehabilitatsiooniplaani vormi täitmisele

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.06.2012
Avaldamismärge:

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tingimused, kord ja tähtajad, hüvitatavate lisakulude arvutamise tingimused ja kord ning nõuded rehabilitatsiooniplaani vormi täitmisele
[RTL 2009, 10, 123 - jõust. 30.01.2009]

Vastu võetud 23.09.2008 nr 61
RTL 2008, 81, 1126
jõustumine 01.10.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.01.2009RTL 2009, 10, 12330.01.2009
25.06.2009RTL 2009, 51, 75203.07.2009, osaliselt 1.09.2009, 1.01.2010
16.12.2009RTL 2009, 99, 148301.01.2010

Määrus kehtestatakse « Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse » § 21 lõike 1 ja § 22 lõike 1 alusel.
[RTL 2009, 10, 123 - jõust. 30.01.2009]

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise (edaspidi ekspertiis) kord ja tähtajad.

§ 2. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlemine

 (1) Isik saadab elektrooniliselt või esitab paberkandjal (edaspidi esitab) puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel kehtestatud taotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus) koos vajalike lisadokumentidega Sotsiaalkindlustusametile.

 (2) Kuni 16-aastane laps ja vanaduspensioniealine inimene annab ekspertiisitaotluses muude asjasse puutuvate andmete hulgas:
 1) hinnangu oma tegevusvõimele ja sellega kaasnevale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusele;
 2) teavet oma elukeskkonna ja puudest tingitud lisakulude kohta.

 (3) Tööealine inimene annab ekspertiisitaotluses muude asjasse puutuvate andmete hulgas hinnangu oma järgmistele võimetele:
 1) nägemine;
 2) kuulmine;
 3) kõne;
 4) liikumine;
 5) käte ja sõrmede liigutamine.

 (4) Tööealine inimene annab ekspertiisitaotluses muude asjasse puutuvate andmete hulgas hinnangu oma toimetulekule järgmistes valdkondades:
 1) enesehooldus;
 2) majapidamine;
 3) tegutsemine elukeskkonnas.

 (5) Tööealine inimene hindab lõigetes 3 ja 4 loetletud võimeid ja toimetulekut järgmiste arvväärtustega:
 1) 0 – probleemi pole;
 2) 1 - vähesed raskused;
 3) 2 – raskused;
 4) 3 – suured raskused;
 5) 4 – suutmatus sooritada.

 (6) Tööealine inimene hindab lõigetes 3 ja 4 loetletud võimeid ja toimetulekut kompenseerimata (kasutamata abivahendeid ja kõrvalabi) ja kompenseeritult (kasutades abivahendeid või kõrvalabi).

 (7) Tööealine inimene annab ekspertiisitaotluses hinnangu oma järgmistele vajadustele, mille katmine hõlbustab tavapärases elukeskkonnas igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist:
 1) ravimid;
 2) transport;
 3) abivahendid;
 4) erivajadused riietusele ja jalatsitele;
 5) suurenenud enesehooldus- ja majapidamiskulutused;
[RTL 2009, 99, 1483 - jõust. 01.01.2010]
 6) kommunikatsioonivahendid.

 (8) Tööealine inimene hindab lõikes 7 nimetatud vajaduste olulisust järgmiste arvväärtustega:
 1) 0 – vajadust ei ole;
 2) 1 – vajadus esineb kergel määral;
 3) 2 – mõõdukas vajadus;
 4) 3 – oluline vajadus;
 5) 4 – vajaduse katmata jätmine võib olla eluohtlik.

 (9) Tööealine inimene hindab oma valu, ebamugavustunde ja tasakaaluhäirete esinemist lähtudes asjaolust, kui palju need segavad igapäevaste tegevuste juures, järgmiste arvväärtustega:
 1) 0 – ei sega;
 2) 1 – veidi segab;
 3) 2 – mõõdukalt segab;
 4) 3 – segab palju;
 5) 4 – segab väga palju.

 (10) Vajadusel nõustab Sotsiaalkindlustusameti töötaja isikut ekspertiisitaotluse vormi täitmisel või täidab taotluse vormi isiku eest. Kui ekspertiisitaotluse täidab Sotsiaalkindlustusameti töötaja, tutvustab ta isikule taotluses sisalduvaid andmeid. Isik kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust.

 (11) Kui ekspertiisitaotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid on ekspertiisiks ebapiisavad, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks.

§ 3. Terviseseisundi kirjeldus

 (1) Sotsiaalkindlustusamet edastab ekspertiisitaotluses nimetatud arstile taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks kümne päeva jooksul arvates ekspertiisiks piisavate andmetega taotluse saamise päevast.

 (2) Arst täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal 15 päeva jooksul, arvates Sotsiaalkindlustusametilt lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest, «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi ning esitab selle Sotsiaalkindlustusametile koos teiste oluliste tervist kirjeldavate dokumentide koopiatega. Kui arstil puuduvad isiku terviseseisundi kirjelduse vormi täitmiseks vajalikud andmed, märgib ta selle ära vastava küsimuse juures. Terviseseisundi kirjelduse vorm ei tohi olla täidetud käsitsi.
[RTL 2009, 99, 1483 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Terviseseisundi kirjelduses hindab arst isiku vajadust ravimite järele, mis kompenseerivad haiguslikke muutusi, järgmiste arvväärtustega:
 1) 1 – ravimid kompenseerivad osaliselt;
 2) 2 – ravimid kompenseerivad täielikult.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]

 (4) Terviseseisundi kirjelduses märgib arst kroonilise valu või tasakaaluhäirete esinemist järgmiste arvväärtustega:
 1) 0 – ei esine või esineb harva;
 2) 1 – esineb vähemalt kord nädalas.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]

 (5) –(7)
[Kehtetud – RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]

 (8) Kui arsti poolt täidetud terviseseisundi kirjelduses sisalduvad andmed või lisatud dokumendid on puude raskusastme tuvastamiseks ebapiisavad, küsib Sotsiaalkindlustusamet arstilt täiendatud terviseseisundi kirjelduse või täiendavaid andmeid või dokumente kümne päeva jooksul, arvates terviseseisundi kirjelduse saamise päevast. Sotsiaalkindlustusamet teatab, millised andmed või dokumendid tuleb täiendavalt esitada.

 (9) Arst esitab Sotsiaalkindlustusametile täiendatud terviseseisundi kirjelduse või puuduvad andmed või dokumendid kümne päeva jooksul, arvates kõigi täiendavate andmete saamise päevast.

§ 4. Isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine

 (1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja koostab Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikule rehabilitatsiooniplaani ja edastab selle Sotsiaalkindlustusametile paberkandjal või elektrooniliselt. Rehabilitatsiooniplaani vorm ei tohi olla täidetud käsitsi.

 (2) Kui rehabilitatsiooniplaanis sisalduvad andmed on puude raskusastme tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab Sotsiaalkindlustusamet selle 15 päeva jooksul, arvates rehabilitatsiooniplaani saamise päevast, ning teatab rehabilitatsiooniteenuse osutajale, millised andmed tuleb täiendavalt lisada.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet teeb rehabilitatsiooniplaanist koopia ja edastab rehabilitatsiooniplaani originaali isikule, kellele plaan on koostatud.

§ 5. Ekspertarsti kaasamine

 (1) Sotsiaalkindlustusamet edastab ekspertarstile ekspertiisitaotluse kümne päeva jooksul, arvates ekspertiisiks vajalike andmete saamise päevast, koos kõigi ekspertiisiks vajalike dokumentidega.

 (2) Ekspertarst annab talle edastatud andmete põhjal Sotsiaalkindlustusametile arvamuse isiku puude raskusastme ja lisakulude vajaduse kohta. Tööealise inimese kohta antud arvamus sisaldab funktsiooni kõrvalekalde ulatust arvväärtustes kompenseeritult ja kompenseerimata.

 (3) Tööealise inimese puhul annab ekspertarst terviseseisundi kirjelduse ja lisadokumentide põhjal hinnangu isiku anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde ulatusele (edaspidi funktsiooni kõrvalekalde ulatus) järgmiste funktsioonide osas:
 1) nägemine – valguse ja vaadeldava objekti vormi, suuruse, kuju ja värvuse tajumine;
 2) kuulmine – helide olemasolu ja nende paigutuse, kõrguse, tugevuse ja kvaliteedi tajumine;
 3) hääle ja kõne funktsioonid – helide tekitamise ning kõne ladususe ja rütmi funktsioonid;
 4) liikumine – asukoha vahetamine;
 5) liigutused – käte, sõrmede, kaela jm kehaosade liigutamine ilma asukohavahetuseta;
 6) kehadefektid – organite ebaproportsionaalsus, puudumine, väärasend, väärareng vm, mis mõjutab funktsioneerimist;
 7) vaimsed funktsioonid – teadvuse, orienteerumise, intellektuaalsed, psühhosotsiaalsed jt aju funktsioonid;
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]
 8) muud funktsioonid – südame, neerude jt organite funktsioonid.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Ekspertarst hindab funktsiooni kõrvalekalde ulatust, võttes aluseks võrdluse teiste samaealiste inimestega ning arvestades suhtumuslike ja keskkondlike takistuste esinemist ühiskonnaelus osalemisel, järgmiste arvväärtustega:
 1) 0 – kõrvalekallet ei ole või see on tühine;
 2) 1 – kerge kõrvalekalle;
 3) 2 – mõõdukas kõrvalekalle;
 4) 3 – suur kõrvalekalle;
 5) 4 – funktsiooni täielik puudumine.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]

 (5) Tööealise inimese kohta antud ekspertarsti arvamus sisaldab funktsiooni kõrvalekalde ulatust arvväärtustes kompenseeritult (isik kasutab abivahendit või ravimit) ja kompenseerimata (isik ei kasuta abivahendit või ravimit).
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]

§ 6. Puude raskusastme tuvastamine lapsel ja vanaduspensioniealisel inimesel

  Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks ekspertarsti arvamuse ning vajadusel muud asjasse puutuvad andmed.

§ 7. Puude raskusastme tuvastamine tööealisel inimesel

 (1) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme võttes arvesse järgmist:
 1) ekspertiisitaotluses antud hinnangu (edaspidi taotleja hinnang) arvväärtusi oma võimetele kompenseeritud kujul;
 2) ekspertarsti arvamuses antud arvväärtusi funktsioonide kõrvalekallete ulatusele kompenseeritud kujul;
 3) muid asjasse puutuvaid andmeid.

 (2) Iga funktsioonihäire tuvastamisel võetakse aluseks ekspertarsti arvamuse ja taotleja hinnangu arvväärtuste kaalutud keskmine, kus ekspertarvamuse kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20%, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.

 (3) Kui ekspertarsti arvamuse arvväärtus funktsiooni kõrvalekalde ulatusele on 0, siis seda funktsioonihäiret ei tuvastata, hoolimata taotleja hinnangust.

 (4) Vaimsete funktsioonide häirumisel arvestatakse funktsioonihäirete tuvastamisel ainult ekspertarsti arvamust, andes selle arvväärtuse kaaluks 100%.

 (5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida saadud kompenseeritud funktsioonihäiret 0,5 ühiku võrra või vajadusel kaasata menetlusse teisi ekspertarste. Sotsiaalkindlustusamet põhjendab korrigeerimist kirjalikult.

 (6) Puude raskusaste tuvastatakse kõige suurema arvväärtusega funktsioonihäire alusel järgmiselt:
 1) kui funktsioonihäire suuruse arvväärtus on 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja talle määratakse keskmine puue;
 2) kui funktsioonihäire suuruse arvväärtus on 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja talle määratakse raske puue;
 3) kui funktsioonihäire suuruse arvväärtus on 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja talle määratakse sügav puue.

§ 8. Puudest tulenevate lisakulude tuvastamine tööealisel inimesel

 (1) Tööealisele inimesele puudest tulenevate lisakulude tuvastamise aluseks on:
 1) tööealise inimese vajadused;
 2) kompenseerimata funktsioonihäirete suurused.

 (2) Erinevate funktsioonihäirete suuruste arvutamisel kasutatakse:
 1) taotleja hinnangu arvväärtusi oma võimetele ja toimetulekule kompenseerimata kujul;
 2) taotleja hinnangu arvväärtusi valu, ebamugavustunde ja tasakaaluhäirete segavale mõjule;
 3) ekspertarsti arvamuses antud arvväärtusi funktsioonide kõrvalekallete ulatusele kompenseerimata kujul;
 4) terviseseisundi kirjelduses antud hinnangut kroonilise valu ja tasakaaluhäirete esinemisele.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]

 (3) Kui ekspertarsti arvamuses funktsiooni kõrvalekalde ulatuse arvväärtus on 0, siis seda kõrvalekallet funktsioonihäirete arvutamisel ei arvestata, hoolimata taotleja hinnangust.

 (4) Kui ekspertarsti arvamuses funktsiooni kõrvalekalde ulatuse arvväärtus on suurem kui 0, võetakse funktsioonihäirete suuruse arvutamisel aluseks ekspertarsti arvamuse ja taotleja hinnangus oma võimetele antud arvväärtuste kaalutud keskmine, kus ekspertarsti arvamuse kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20%.

 (5) Vaimsete funktsioonide häirumisel ei arvestata taotleja hinnangut oma võimetele, funktsioonihäire suuruse arvutamisel kasutatakse ainult ekspertarsti arvamust, andes selle arvväärtuse kaaluks 100%. Kui terviseseisundi kirjelduses on märgitud järelevalve vajadus, siis lisatakse enesehoolduse ja majapidamiskulutuste hüvitamise vajaduse suurusele üks ühik.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 01.01.2010]

 (6) Kui taotleja hinnangus on hinnatud valu, ebamugavustunnet või tasakaaluhäireid arvväärtusega 3 või 4 ning terviseseisundi kirjelduses on hinnatud kroonilist valu või tasakaaluhäireid arvväärtusega 1, siis lisatakse funktsioonihäire suurusele üks ühik.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]

 (7) Vastavalt lõigete 3–6 toodud arvutuste alusel saadud funktsioonihäire suuruse väärtustele nimetatakse funktsioonihäireid järgmiselt:
 1) kui suuruse väärtus on alla 2, on funktsioonihäire kerge;
 2) kui suuruse väärtus on 2–2,75, on funktsioonihäire mõõdukas;
 3) kui suuruse väärtus on 2,76–3,5, on funktsioonihäire raske;
 4) kui suuruse väärtus on üle 3,5, on funktsioonihäire täielik.

 (8) Funktsioonihäire suurus teisendatakse lisakulude arvutusteks järgmiselt:
 1) funktsioonihäire on kerge – arvväärtus on 0;
 2) funktsioonihäire on mõõdukas – arvväärtus on 0,5;
 3) funktsioonihäire on raske – arvväärtus on 0,75;
 4) funktsioonihäire on täielik – arvväärtus on 1.

 (9) Tööealise inimese vajaduste suuruse arvutamisel lähtutakse taotleja hinnangust vajaduse katmise olulisusele. Vajaduste suurusi arvutatakse järgmiselt:
 1) ravimivajaduse suurus võetakse lisakulude kompenseerimisel arvesse ainult siis, kui arst peab terviseseisundi kirjelduses ravimeid taotlejale vajalikeks. Sel juhul arvutatakse ravimivajaduse suurus arsti ja taotleja hinnangute arvväärtuste kaalutud keskmise alusel, milles arsti hinnangu kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20%;
 2) transpordivajaduse suuruse arvutamise aluseks on taotleja hinnang transpordi olulisusele ja tema transpordiprobleemi suurus. Transpordiprobleemi suuruse arvväärtus leitakse lähtudes taotleja elukoha ja infrastruktuuri asutuste vahelisest keskmisest erinevast kaugusest ning taotleja hinnangust, kuidas ta tuleb toime nende asutuste külastamisega. Keskmisteks kaugusteks loetakse elukoha ja kaupluse vahel maal 1,7 km, linnas 0,4 km; elukoha ja arstipunkti vahel maal 3,5 km, linnas 1,3 km; elukoha ja kooli vahel maal 3,2 km, linnas 1 km ning elukoha ja muu infrastruktuuri asutuse vahel maal 3,3 km, linnas 1 km. Transpordiprobleemi suuruse arvväärtus on keskmisest erineva kauguse ja taotleja poolt toimetulekule antud hinnangu arvväärtuse korrutis. Transpordivajaduse suuruse arvutamiseks leitakse transpordi olulisusele antud hinnangu ja transpordiprobleemi suuruse arvväärtuste keskmine;
 3) abivahendite kasutamise vajaduse suuruse arvutamise aluseks on taotleja hinnang abivahendite olulisusele ja abivahenditega kompenseerimise efektiivsus. Kompenseerimise efektiivsus tuleneb kompenseerimata võimete ja toimetuleku ning abivahendite poolt kompenseeritud võimete ja toimetuleku arvväärtuste vahest. Abivahendite kasutamise vajaduse suuruse arvutamiseks leitakse abivahendi olulisuse arvväärtuse ja kompenseerimise efektiivsuse arvväärtuse keskmine;
 4) riietuse ja jalatsite vajaduse suuruse arvutuste aluseks on taotleja hinnang erivajadustele üla- ja/või alakeha riietuse ja/või jalatsite osas ja nende olulisusele. Iga erivajadus annab kolmandiku riietuse ja jalatsite osakaalust. Riietuse ja jalatsite vajaduse suuruse arvutamiseks korrutatakse eririietuse ja -jalatsite olulisuse ja nende osakaalu arvväärtused;
 5) suurenenud enesehooldus- ja majapidamiskulutuste hüvitamise vajaduse arvutamise aluseks on abivajaduse suurus ning majapidamistöödega toimetuleku kompenseerimise efektiivsus. Abivajaduse suuruse arvutamise aluseks on taotleja hinnang abistaja olulisusele ja abistaja osakaal majapidamistöödes. Nende hinnangute arvväärtuste keskmine annab abivajaduse suuruse. Kompenseerimise efektiivsus tuleneb kompenseerimata ja kompenseeritud majapidamistöödega toimetuleku vahest. Suurenenud enesehooldus- ja majapidamiskulutuste hüvitamise vajaduse suuruse arvutamiseks leitakse abivajaduse suuruse ja kompenseerimise efektiivsuse arvväärtuste keskmine;
[RTL 2009, 99, 1483 - jõust. 01.01.2010]
 6) kommunikatsioonivahendite kasutamise vajaduse suuruse arvutuste aluseks on taotleja hinnangud kommunikatsiooni ja abistaja olulisusele. Kommunikatsioonivahendite kasutamise vajaduse suuruse arvutamiseks leitakse nende hinnangute arvväärtuste keskmine.

 (10) Vajaduste suurust hinnatakse vastavalt saadud arvväärtuste keskmisele järgmiselt:
 1) kui arvväärtus on alla 1, on vajadus tühine;
 2) kui arvväärtus on 1–1,9, piirab vajaduse katmata jätmine tegevust mõõdukalt;
 3) kui arvväärtus on 2–2,9, piirab vajaduse katmata jätmine tegevust oluliselt;
 4) kui arvväärtus on 3–4, piirab vajaduse katmata jätmine tegevust täielikult.

 (11) Tööealise inimese vajadus teisendatakse lisakulude arvutusteks järgmiselt:
 1) vajadust ei ole või see on tühine – arvväärtus on 0;
 2) vajaduse katmata jätmine piirab tegevust mõõdukalt – arvväärtus on 0,5;
 3) vajaduse katmata jätmine piirab tegevust oluliselt – arvväärtus on 0,75;
 4) vajaduse katmata jätmine piirab tegevust täielikult – arvväärtus on 1.

 (12) Lisakulude arvutamiseks leitakse kompenseerimata funktsioonihäire suuruse ja tööealise inimese vajaduste arvväärtuse geomeetriline keskmine.

 (13) Lõikes 12 nimetatud suurus korrutatakse lõigetes 14–19 sätestatud sotsiaaltoetuste määra protsendiga, mida vastava funktsioonihäire puhul maksimaalselt hüvitatakse.

 (14) Kulutusi ravimitele hüvitatakse kõigi funktsioonihäirete korral maksimaalselt 80% sotsiaaltoetuste määrast.

 (15) Transpordikulutusi hüvitatakse järgmiselt:
 1) liikumishäirete korral – maksimaalselt 80% sotsiaaltoetuste määrast;
 2) kehadefektide ja liigutusfunktsioonide häirumise korral – maksimaalselt 75% sotsiaaltoetuste määrast;
 3) nägemishäirete korral – maksimaalselt 70% sotsiaaltoetuste määrast;
 4) vaimsete häirete korral – maksimaalselt 60% sotsiaaltoetuste määrast;
 5) muude funktsioonihäirete korral – maksimaalselt 75% sotsiaaltoetuste määrast.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 01.01.2010]

 (16) Kulutusi abivahendite kasutamisele hüvitatakse järgmiselt:
 1) liikumishäirete, liigutushäirete, nägemishäirete, kuulmishäirete ja vaimsete häirete korral – maksimaalselt 30% sotsiaaltoetuste määrast;
 2) kehadefektide korral – maksimaalselt 25% sotsiaaltoetuste määrast;
 3) muude funktsioonihäirete korral – maksimaalselt 25% sotsiaaltoetuste määrast.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 01.01.2010]

 (17) Kulutusi riietusele ja jalatsitele hüvitatakse järgmiselt:
 1) kehadefektide korral – maksimaalselt 30% sotsiaaltoetuste määrast;
 2) liikumishäirete korral – maksimaalselt 20% sotsiaaltoetuste määrast.

 (18) Suurenenud enesehooldus- ja majapidamiskulutusi hüvitatakse järgmiselt:
[RTL 2009, 99, 1483 - jõust. 01.01.2010]
 1) liikumishäirete, liigutusfunktsioonide häirumise, nägemishäirete ja vaimsete häirete korral – maksimaalselt 60% sotsiaaltoetuste määrast;
 2) kuulmishäirete korral – maksimaalselt 50% sotsiaaltoetuste määrast;
 3) kehadefektide ja kõnehäirete korral – maksimaalselt 30% sotsiaaltoetuste määrast;
 4) muude funktsioonihäirete korral – maksimaalselt 30% sotsiaaltoetuste määrast.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 01.01.2010]

 (19) Kulutusi kommunikatsioonivahendite kasutamisele hüvitatakse järgmiselt:
 1) kuulmishäirete korral – maksimaalselt 75% sotsiaaltoetuste määrast;
 2) nägemishäirete korral – maksimaalselt 70% sotsiaaltoetuste määrast;
 3) liikumishäirete, liigutusfunktsioonide häirumise, kõnehäirete ja vaimsete häirete korral – maksimaalselt 25% sotsiaaltoetuste määrast;
 4) muude funktsioonihäirete korral – maksimaalselt 25% sotsiaaltoetuste määrast.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 01.01.2010]

 (20) Kui mitme funktsioonihäire koosesinemine toob kaasa sama liiki lisakulusid, siis toetuse arvutamisel kasutatakse suurimat kulu.

 (21) Erinevad lisakulud summeeritakse. Summaarne lisakulu suurus on toetuse määramise aluseks.

§ 9. Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise päev

  Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või, postiga saatmise korral, lähtekoha postitempli kuupäev, kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud Sotsiaalkindlustusameti määratud tähtajaks.

§ 10. Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise kestus

 (1) Puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse tähtajaga:
 1) kuus kuud;
 2) üks aasta;
 3) kaks aastat;
 4) kolm aastat;
 5) viis aastat.
[RTL 2009, 99, 1483 - jõust. 01.01.2010]

 (11) Lapsel tuvastatakse puude raskusaste tähtajaga:
 1) kuus kuud;
 2) üks aasta;
 3) kaks aastat;
 4) kolm aastat.
[RTL 2009, 99, 1483 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Puude raskusastme kestuse viimaseks päevaks on puude raskusastme kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev.

 (3) Kui puude raskusastme tuvastamise ajal on isikul kehtiv töövõime kaotuse protsent, tuvastatakse isiku puude raskusaste püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni.
[RTL 2009, 99, 1483 - jõust. 01.01.2010]

 (4) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet haiguse ja vigastuse raskusest, terviseseisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist, puudega inimese elukeskkonnast ning rehabilitatsiooni võimalustest.

 (5) Puude raskusaste ja lisakulud tuvastatakse samaks ajaperioodiks.

§ 11. Korduvekspertiis

 (1) Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamisel määrab Sotsiaalkindlustusamet isiku korduvekspertiisi taotlemise tähtaja hiljemalt puude raskusastme kestuse eelviimase kalendrikuu 5.–20. kuupäevaks.

 (11) Ekspertiis loetakse korduvaks ka siis, kui uus ekspertiisitaotlus on esitatud alates korduvekspertiisi taotlemise tähtajast kuni kehtiva otsuse lõpukuupäevani.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 03.07.2009]

 (2) Sotsiaalkindlustusamet teeb korduvekspertiisi isiku poolt esitatud uue ekspertiisitaotluse alusel.

 (3) Terviseseisundi või muu asjassepuutuva olukorra muutumisel võib isik taotleda ekspertiisi enne § 10 lõikes 1 sätestatud puude raskusastme kestuse lõppemist ja enne § 11 lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega.

 (4) Korduvekspertiisi tegemise korral loetakse puude raskuastme ja lisakulude tuvastamise päevaks eelmise puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise ekspertiisiga määratud puude raskusastme ja lisakulude kestuse viimane päev.

 (5) Kui isik taotleb ekspertiisi lõikes 3 sätestatud juhul, muudab ekspertiisi otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päevast või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäevast.

§ 12. Puude, selle raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus

 (1) Sotsiaalkindlustusamet teeb puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise ning tööealisel inimesel lisakulude tuvastamise otsuse 15 tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast.

 (2) Otsuses märgitakse:
 1) puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise päev;
 2) tööealise inimese puudest tulenevad lisakulud, nende summaarne suurus ja lisakulude tuvastamise päev;
 3) puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise kestus;
 4) korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg;
 5) puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise alus.

 (3) Sotsiaalkindlustusamet teavitab isikut ja terviseseisundi kirjelduse saatnud arsti puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise otsusest 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

§ 13.   [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 14. Määruse rakendamine

 (1) Määrus jõustub 2008. aasta 1. oktoobril.

 (2) Kui isik on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse kohaselt puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks arstliku ekspertiisi taotluse ja tema kohta ei ole tehtud arstliku ekspertiisi otsust, tuvastab isiku puude raskusastme ja puudest tulenevad lisakulud Sotsiaalkindlustusamet isiku poolt esitatud taotluse ja taotlusele lisatud dokumentide aluseltaotlemise ajal kehtinud korra kohaselt kaasates ekspertarste.

 (3) Isikule, kellel on enne käesoleva määruse jõustumist «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse kohaselt määratud korduvekspertiisi tähtaeg hiljemalt puude raskusastme kestuse viimaseks kalendrikuuks, kuid kes esitab käesoleva määruse alusel uue ekspertiisitaotluse puude raskusastme kestuse eelviimase kuu 5. kuupäevast kuni kehtiva otsuse lõpukuupäevani, kohaldatakse käesoleva määruse § 11 lõiget 4.
[RTL 2009, 51, 752 - jõust. 01.09.2009]