Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord
Vastu võetud 16.01.2008 nr 2
RTL 2008, 9, 110
jõustumine 01.02.2008
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
23.07.2009 nr 60 (RTL 2009, 63, 914) 3.08.2009, rakendatakse osaliselt alates 1.02.2008
27.10.2009 nr 72 (RTL 2009, 82, 1191) 9.11.2009
9.12.2009 nr 82 (RTL 2009, 96, 1417) 31.12.2009
Määrus kehtestatakse «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3
ning § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava alusel.
(3) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse õppeinfrastruktuuri arendamise investeerimisettepanekute kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning struktuuritoetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord lähtudes Riigikogu 8. novembri 2006. a otsusega heaks kiidetud Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015 ning Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013 eesmärkidest.
§ 2. Mõisted
Käesoleva määruse mõistes:
1) teadus- ja
arendusasutused on asutused ja juriidilised isikud, mille
põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud
vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 51;
2)
kõrgkoolid on ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid või nende
pidajad;
3) rahvusvahelistumine on tegevuste kompleks, mille
tulemuseks on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse
kvaliteedi ja rahvusvahelise usaldusväärsuse tõus (osalemine
rahvusvahelistes programmides ja koostöövõrkudes, toodete ja teenuste
eksport, välisinvesteeringute saamine ja tegemine jms);
4) teadus-
ja arendustegevuse eelisarendatavad valdkonnad on biotehnoloogiad,
materjalitehnoloogiad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad,
energeetika, tervishoid ja hoolekanne ning keskkond;
5) kõrghariduse
riikliku koolitustellimuse eelisvaldkonnad on akadeemilisel suunal
loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia valdkonnad (tehnikaalad,
arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, füüsikalised loodusteadused,
bioteadused ja keskkonnakaitse) ning rakenduslikul suunal tehnikaalad,
arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, tervis ning isikuteenindus;
6)
piirkond on Vabariigi Valitsuse 19. mai 2005. a protokollilise
otsusega heaks kiidetud «Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015»
kohaselt halduslikel, riigipoliitilistel või analüütilistel eesmärkidel
sisemise seotuse või sarnaste tunnuste alusel defineeritud terviklik
riigi territooriumi osa ehk regioon;
7) loovuse ja ettevõtlikkuse
arendamine on sisend loomemajandusse ehk ettevõtete
innovatsiooniprotsessi ja tootearendusse panustav kultuuriline ja
kunstiline loovus, mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi
intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise;
8) teadlane on
teaduri, vanemteaduri või juhtivteaduri ametikohal töötav teadustöötaja,
professori või dotsendi ametikohal töötav õppejõud või doktoriõppes
õppiv üliõpilane;
9) investeerimisettepanek on
käesoleva määruse lisas kehtestatud vormil esitaja poolt
rakendusasutusele esitatud ettepanek objekti projekteerimiseks ja
ehitamiseks;
10) ehitamine on vastavalt «Ehitusseaduse» § 2
lõikele 6 ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine,
tehnosüsteemide muutmine või lammutamine;
11) projekteerimine
on vastavalt «Ehitusseaduse» § 2 lõikele 4 ehitise või selle osa
arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise tehnosüsteemide
kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine või ehitise
elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise
tehnomajanduslik hindamine;
12) objekt on ehitis, selle osa
või ehitiste kogum koos vajaliku mööbli ja sisseseadega, mille kohta on
esitatud investeerimisettepanek;
13) projekt on kindla
eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne
tegevus või tegevust kogum, mille elluviimiseks struktuuritoetust
taotletakse või kasutatakse;
14) struktuuritoetus
(edaspidi toetus) on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
seaduse» § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse
(EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja
Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite
kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest
täiendavatest vahenditest. Käesoleva määruse mõistes hõlmab toetus
struktuurifondide vahendeid ja Eesti riigi poolt nende vahendite
kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavaid vahendeid;
15)
taotlus on rakendusüksusele pärast investeeringute kava
kinnitamist Vabariigi Valitsuses esitatav vormikohane kirjalik avaldus
ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks.
§ 3. Investeeringute kava alusel toetuse andmise eesmärk
(1) Meetme eesmärk on kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime edenemist ja strateegiliste eesmärkide täitmist toetava õppe- ja teadustöö läbiviimisega seotud infrastruktuuri kaasajastamine, lähtudes projektide otstarbekusest ja koostööle orienteerituse põhimõtetest.
(2) Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamisel on
alaeesmärk toetada tegevusi, mis:
1) mõjutavad teadus- ja
arendustegevuse konkurentsivõime kasvu eelisarendatavates valdkondades;
2)
toetavad teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumist;
3) toetavad
tippteadust;
4) parandavad teadlaste töökeskkonda.
(3) Kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamisel on alaeesmärk
toetada tegevusi, mis:
1) parandavad riikliku koolitustellimuse
eelisvaldkondade konkurentsivõimet kvaliteetse õppekeskkonna
väljaarendamise toel;
2) toetavad piirkonna arengut kõrghariduse
omandamise võimaluste avardamise ning piirkonna tööjõu koolitamise toel;
3)
on suunatud töö- ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele läbi loovuse ja
ettevõtlikkuse arendamise.
§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse kinnitatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus.
(2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames toetatavad tegevused teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri ning kõrghariduse õppeinfrastruktuuri projekteerimine, ehitamine, sisustamine ning nende tegevustega otseselt seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulised tegevused.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need
vastavad järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus
nr 1783/1999;
2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
3)
kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende
tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud.
(2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt
projekti elluviimise jaoks vajalikele kulude katteks:
1) projekti
elluviimisega seotud projektijuhi personalikulu vastavalt Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» § 3 lõike 2 punktides 1, 2, 3, 32
ja 33 sätestatule;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
2)
detailplaneeringu koostamise kulu;
3) ehitusuuringute
(ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise kulud;
4)
objekti projekteerimise ja ehitamise kulud;
5) hankeprotseduuride
läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud;
6)
omanikujärelvalve teostamise kulud;
7) tehnovõrkude
väljaehitamise kulud kinnistu piires kuni liitumispunktini ja
ühendustasude kulud, kui need on seotud konkreetse projekti
tehnosüsteemide väljaehitamisega;
8) tehnika, seadmete ja
inventari soetamise ning paigalduse kulud;
9) muud toetavate
tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult
vajalikud kulud.
(3) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1)
erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2)
üldkulud;
3) ühiselamu või spordihoone ja -rajatise
projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega seotud kulud;
4)
kasumi teenimisele suunatud ruumide projekteerimis- või ehitamiskulud
või nendega seotud kulud, välja arvatud toitlustamiseks ning muudeks
teadus- ja õppetöö läbiviimiseks vajalike tugistruktuuride puhul.
Toitlustamiseks ning muudeks teadus- ja õppetöö läbiviimiseks vajalike
tugistruktuuride puhul 2% ulatuses hoone netopinnast teadusasutuste ning
3% ulatuses hoone netopinnast õppehoonete puhul;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
5)
liiklusvahendi soetamise, rentimise või liisimisega seotud kulud;
6)
mitterahalised kulutused;
7) amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
8)
projekti finantskulud (kapitalirendi intressimakse, tehingutasud,
kasutusliisingule tehtud kulutused, valuutavahetustasud, valuutakahjum,
pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega
seotud kulutused, notaritasud, projektiga seotud trahvid, kohtukulud);
9)
projekti lisatasud, mille maksmise kohustus ei tulene seadusest;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009] – rakendatakse alates 1.02.2008
10) projektijuhi esinduskulud ja kingitused;
11) muud kulud Vabariigi
Valitsuse 11. veebruari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» § 15 alusel.
(4) Kinnisasja ostmine, kasutatud seadme ostmine ning projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika ostmine ja liisimine ning käibemaks on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» toodud mahus ja tingimustel.
§ 7. Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus
(1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblikest kuludest.
Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 95 protsenti
abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem, kui:
1) 209 000 000
krooni, sealhulgas struktuurifondide vahenditest 187 000 000 krooni ühe
investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse kõrghariduse
õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks;
2) 304 000 000 krooni,
sealhulgas struktuurifondide vahenditest 272 000 000 krooni ühe
investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse teadus- ja
arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja kui üle 2/3 objekti
kasulikust pinnast on seotud teadlaste töökeskkonna parandamisega või
investeerimisettepanek on vähemalt samas mahus mõnel muul meetodil
hinnatav kui põhitegevuses teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime
tõstmisele suunatud;
3) 171 000 000 krooni, sealhulgas
struktuurifondide vahenditest 153 000 000 krooni, kui toetust
taotletakse teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks
ja investeerimisettepanekus esitatud objektiks on teadusraamatukogu.
(2) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem, kui 152 000 000 krooni, sealhulgas struktuurifondide vahenditest 136 000 000 krooni ühe investeerimisettepaneku kohta, kui toetust taotletakse teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks ja kui 1/3 kuni 2/3 objekti kasulikust pinnast on seotud teadlaste töökeskkonna parandamisega või investeerimisettepanek on vähemalt samas mahus mõnel muul meetodil hinnatav kui põhitegevuses teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmisele suunatud.
(3) Taotleja omafinantseeringu miinimummäär on vähemalt 5 protsenti abikõlblikest kuludest.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 – 31. detsember
2015.
[RTL 2009, 96, 1417
– jõust. 31.12.2009]
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse
taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juht taotluse
põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei
tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse esitamise
kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema
taotluses eraldi näidatud.
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA
§ 9. Investeeringute kava koostamine
(1) Investeeringute kava koostamine toimub järgmiste etappidena:
1)
investeerimisettepanekute kogumine rakendusasutuses;
2)
investeeringute kava eelnõu koostamine rakendusasutuses
investeerimisettepanekute analüüsi tulemusena;
3)
investeeringute kava kinnitamine Vabariigi Valitsuses.
(2) Investeeringute kava koostamisel analüüsib rakendusasutus:
1)
projekti eeldatavat mõju käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärkide
saavutamisele;
2) projekti seoseid teiste investeerimisettepanekute
tegevuste ja eesmärkidega;
3) projekti jätkusuutlikkust;
4)
projekti tegevuste seost valdkondlike strateegiatega;
5) toetuse
vajalikkust projekti edukaks elluviimiseks;
6) projekti teostatavust
abikõlblikkuse perioodi jooksul.
(3) Investeeringute kava eelnõu koostamisel arvestab rakendusasutus projektide elluviimise pikaajalist positiivset mõju erinevate valdkondade, institutsioonide ning piirkondade konkurentsivõimele.
(4) Investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepaneku võib rakendusasutus teha vaid investeerimisettepaneku esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul.
(5) Investeeringute kava eelnõu koostamisel võib rakendusasutus seada lõikes 7 toodud täiendavaid tingimusi investeerimisettepaneku esitajale, kes peab oma nõustumisest või mittenõustumisest rakendusasutust kirjalikult teavitama 10 tööpäeva jooksul tingimuste esitamisest.
(6) Täiendavaid tingimusi on rakendusasutusel õigus seada:
1)
toetuse ja teiste riigieelarve vahendite otstarbekamaks kasutamiseks;
2)
toetuse andmise tõttu vabanevate vahendite kasutamiseks;
3)
objekti ühiskasutuseks erinevate investeerimisettepanekute esitajate
vahel, (sh objekti sisustamiseks ja ekspluatatsioonikulude katmiseks);
4)
muu terviklahenduseni jõudmiseks.
(7) Kui investeerimisettepaneku esitaja ei nõustu esitatud täiendavate tingimustega või investeerimisettepaneku osalise rahuldamise ettepanekuga ja investeerimisettepanekut ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, jäetakse investeerimisettepanek investeerimiskava eelnõust välja.
(8) Kokkulepitud täiendavad tingimused edastatakse rakendusüksusele.
(9) Investeeringute kava sisaldab vähemalt abikõlblikkuse perioodil kavandatavate projektide nimekirja, projektide hinnangulist maksumust, projektidele antava toetuse maksimaalset määra ja toetuse suurust ning projektide rakendamise eeeldatavaid alustamise ja lõpetamise tähtpäevi. Projekti rakendamise alustamiseks loetakse taotluse registreerimise kuupäeva rakendusüksuses ja projekti lõpetamiseks projekti lõpparuande esitamist. Projekti rakendamise eeldatava alustamise ja lõpetamise tähtpäevad määrab rakendusasutus, arvestades võimalusel investeerimisettepaneku esitaja soovi.
[RTL 2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
§ 10. Investeerimisettepanekute kogumine
(1) Investeerimisettepanekute esmakordse kogumise kuulutab rakendusasutus välja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest arvestusega, et investeerimisettepanekute esitamiseks on aega vähemalt 1 kuu.
(2) Investeerimisettepanekute kogumise alustamisest teavitab rakendusasutus vähemalt üks kord üleriigilise levikuga ajalehes.
(3) Investeerimisettepanekud esitatakse rakendusasutusele määruse lisas kinnitatud vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja elektroonilise koopiana.
(4) Investeerimisettepaneku allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik.
§ 11. Investeerimisettepaneku esitaja
Investeerimisettepanekuid võivad esitada:
1) kõrghariduse
õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks kõrgkoolid, milles 1. jaanuari
2007. aasta seisuga oli loodud vähemalt 200 kõrghariduse riikliku
koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta;
2) teadus- ja
arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks juriidilised isikud ja
asutused, mille tegevust sihtfinantseeriti «Teadus- ja arendustegevuse
seaduses» sätestatud korras 1. jaanuari 2007. aasta seisuga vähemalt
kahe teadusteema täitmiseks.
§ 12. Investeerimisettepaneku esitamine
(1) Kõrgkool või teadus- ja arendusasutus saab esitada
eelistusnimekirjana järjestatud investeerimisettepanekud kas
kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks või teadus- ja
arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamiseks järgmiselt:
1)
juhul, kui investeerimisettepaneku esitaja esitab
investeerimisettepanekud kõrghariduse õppeinfrastruktuuri
kaasajastamiseks, on tal õigus esitada kuni kolm
investeerimisettepanekut;
2) juhul, kui investeerimisettepaneku
esitaja esitab investeerimisettepanekud teadus- ja arendustegevuse
infrastruktuuri kaasajastamiseks, on tal õigus esitada kuni neli
investeerimisettepanekut.
(2) Kõrgkool, kes täidab § 11 punktis 2 toodud nõudeid teadus- ja arendusasutustele ja esitab investeerimisettepanekud teadus- ja arendustegevuse kaasajastamiseks, saab lisaks lõike 1 punktis 2 toodud investeerimisettepanekutele esitada täiendavalt kuni kolm investeerimisettepanekut õppeinfrastruktuuri kaasajastamiseks, kui investeerimisettepanekud vastavad § 3 lõikes 3 toodud alaeesmärkidele.
§ 13. Nõuded investeerimisettepanekule
(1) Investeerimisettepanek peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
igas investeerimisettepanekus esitatakse ainult üks objekt ning ühe
objekti kohta esitatakse ainult üks investeerimisettepanek;
2)
investeerimisettepanek on esitatud õigeaegselt meetme tingimustes
ettenähtud korras ja vormis;
3) investeerimisettepanekus
taotletakse toetust meetme tingimustes sätestatud toetatavatele
tegevustele;
4) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes
sätestatud toetuse määra ja summat;
5) projekti
kavandis kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt
2015. aasta 31. detsembriks;
[RTL 2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
6) investeerimisettepanekus kirjeldatud projekti eelarves on ette nähtud
nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning
abikõlbmatute kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja katmise
allikad;
7) investeerimisettepanekus taotletav toetus ja
omafinantseering ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem
riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid saadud;
8)
investeerimisettepanekus kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
9)
investeerimisettepaneku on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik
omakäelise allkirjaga.
(2) Investeerimisettepanekus kinnitab esitaja, et:
1) on
majanduslikult jätkusuutlik;
2) omab vahendeid abikõlbmatute ja
projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks või
riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid vahendeid ta taotleb
riigieelarvest;
3) omab toetuse omafinantseerimiseks vajalikke
vahendeid või riigiasutuse puhul nimetab, milliseid täiendavaid
vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
4) on nõuetekohaselt täitnud
õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja taotleja asukoha kohalike
maksude ja sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused;
5) on
objekti omanik, riigiasutuse puhul volitatud asutus. Kinnisasja
omandamise kavatsuse korral tulevikus tuleb ära näidata vastavad
kokkulepped ja tähtajad.
(3) Investeerimisettepaneku esitaja lisab esitatavatele
investeerimisettepanekutele:
1) kehtiva arengukava;
2)
kavandatavate investeeringute kogumahtu, projektide vahelisi seoseid,
tegevuskava ja teisi olulisi aspekte selgitava seletuskirja.
§ 14. Investeerimisettepaneku esitaja kohustused
Investeerimisettepaneku esitaja on kohustatud:
1) esitama
rakendusasutuse nõudmisel taotleja ja investeerimisettepaneku kohta
lisateavet rakendusasutuse sätestatud tähtajal;
2)
võimaldama rakendusasutusel kontrollida investeerimisettepaneku ja
taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3)
viivitamata teavitama rakendusasutust investeerimisettepanekus esitatud
andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad
mõjutada investeerimisettepaneku kohta otsuse tegemist;
4)
tõendama rakendusasutuse nõudmisel omafinantseeringu, muude vahendite
või dokumentide olemasolu;
5) täitma teisi õigusaktides
sätestatud kohustusi.
§ 15. Rakendusasutuse õigused ja kohustused investeerimisettepaneku läbivaatamisel
(1) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi investeerimisettepanekus esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et investeerimisettepanek ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.
(2) Investeerimisettepaneku läbivaatamisel on rakendusasutus kohustatud:
1)
tegema investeerimisettepanekute esitamise vormid ja asjakohased
juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
2)
vastu võtma ja registreerima investeerimisettepanekud oma
dokumendihaldussüsteemis;
3) tegema investeerimisettepanekule
tehnilise eelkontrolli hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nende
registreerimisest.
(3) Investeerimisettepaneku osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või esitatud andmed ei ole piisavalt selged, teeb rakendusasutus esitajale elektrooniliselt ettepaneku investeerimisettepanekut täiendada 3 tööpäeva jooksul. Kui investeerimisettepaneku esitaja ei esita 3 tööpäeva jooksul parandatud ettepanekut või kui investeerimisettepanek on endiselt puudulikult täidetud, on rakendusasutusel õigus lugeda investeerimisettepanek tehnilise kontrolli mitteläbinuks ja menetlus lõpetada ning investeerimisettepaneku esitajat teavitatakse sellest 3 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
§ 16. Investeeringute kava muutmine
(1) Rakendusasutus võib algatada iseseisvalt või rakendusüksuse ettepanekul investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.
(11) Kui toetuse saaja ei ole alustanud projekti rakendamist investeeringute kavas märgitud tähtpäevaks, teavitab rakendusüksus sellest kirjalikult rakendusasutust. Rakendusasutusel on sellest tulenevalt õigus teostada investeeringute kava muutmine.
[RTL 2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
(2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või
katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel või vabade vahendite
olemasolul meetme eelarves on rakendusasutusel õigus:
1) teha
Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta investeeringute kava ning
rahastada investeeringute kavast välja jäänud täiendava analüüsi läbinud
investeerimisettepanekuid või
2) kuulutada välja täiendav
investeerimisettepanekute kogumise voor või
3) kirjalikult
teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisel
vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile
antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast. Juhul
kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb, võib toetuse taotluse
rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summat suurendada projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord, seda juhul, kui projekti
lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt 12 kuud.
(3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja analüüsimisele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatut.
(4) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 17. Taotlemise korraldus
(1) Investeeringute kavaga kinnitatud investeerimisettepanekute esitajad (edaspidi toetuse taotlejad) saavad kahe aasta jooksul peale investeeringute kava kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotluse kehtestatud vormil.
(2) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja selle elektroonilise koopiana. Taotleja vastutab paberil esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest.
(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(4) Rakendusasutus esitab pärast investeeringute kava kinnitamist rakendusüksusele investeerimisettepanekute koopiad koos omapoolsete märkustega, sh märkustega investeerimisettepanekule esitatud täiendavate tingimuste kohta.
§ 18. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust
taotletakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele
ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas
käesoleva määruse §-s 6 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
2)
taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt
2015. aasta 31. detsembriks;
[RTL
2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
3) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav
omafinantseering;
4) taotluses olev projekt on kooskõlas
investeerimisettepaneku ja investeeringute kavaga ning
investeerimisettepanekule esitatud täiendavate tingimustega;
5)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
6)
taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise
allkirjaga.
(2) Taotluses olev projekt on kooskõlas investeerimisettepanekuga juhul
kui:
1) projekti eesmärk ja eesmärgi saavutamiseks vajalikud
tegevused ei ole muutunud ja
2) projekt panustab majanduskeskkonna
arendamise rakenduskavas toodud tulemus- ja väljundiindikaatorite
täitmisse investeeringuettepanekus tooddud ulatuses, arvestades, et
ehitatava pinna maht võib erineda kuni 15% ja loodavate töö- ja
õppekohtade arv kuni 10% investeerimisettepanekus esitatust.
(3) Kui taotleja esitab taotluse, mille ehitatava pinna maht või loodavate töö- ja õppekohtade arv erineb investeerimisettepanekus esitatust rohkem kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud määr, peab taotleja taotlusele lisama muudatuste kirjaliku põhjenduse.
(4) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.
(5) Taotlusele tuleb lisada järgmised lisad ja taotluses esitatud
andmeid tõendavad dokumendid:
1) projektijuhi olemasolul
projektijuhi CV;
2) partnerite olemasolul kinnituskirjad ja
koostöökokkulepped;
3) projektiga seotud hanke koopiad
eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest,
ideekonkursi kutsetest, aruannetest (ka «Riigihangete seaduse» § 16
lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest,
koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste
ning tasuvuse põhjendustest;
4) ehituslik projektdokumentatsioon
(sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm, milles on ära
näidatud teadus- ja arendustegevuseks ning õppetööks kasutatavad pinnad,
ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang, kui see on
nõutav);
5) projekti elluviimiseks vajalikud load ja
kooskõlastused, sh ehitusluba;
6) ehitus- ja
renoveerimisprojektide puhul omandi- või rendisuhteid kinnitavad
dokumendid;
7) projektiga seotud lepingute koopiad;
8) enne
toetuse taotluse esitamist tehtud kulude kohta esitatakse vormikohane
kulude loetelu koos taotleja poolt kinnitatud kulu- ja
maksedokumentidega.
(6) Põhjendatud juhul võib rakendusüksus lubada taotlejal esitada taotlus ilma käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nõutud ehitusloata. Sellisel juhul sätestab rakendusüksus toetuse rahuldamise otsuses taotlejale tähtaja ehitusloa esitamiseks, mis ei või olla pikem kui üks aasta käesoleva määruse § 17 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise tähtpäevast.
[RTL 2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
§ 19. Toetuse taotleja kohustused
Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama rakendusüksuse poolt
toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2)
võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning
esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3)
esitama rakendusüksusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud
informatsiooni;
4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja
viivitamatult esitama rakendusüksusele informatsiooni muutuste kohta,
mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või rakendusasutuse
või -üksuse või toetuse taotleja kohustuste täitmist.
§ 20. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
1) vaatab
taotlused läbi 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest
rakendusüksuses;
2) taotluse registreerimisel kontrollib
taotleja ja taotluse tehnilist vastavust taotlusvormile ning
kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Vajadusel kaasatakse nõuetele
vastavuse kontrollimiseks eksperte;
3) juhul, kui taotluses esineb
puudusi, informeerib sellest viivitamatult taotlejat, kellel on
10 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused
kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud
ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja;
4)
juhul, kui punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata,
lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb taotluse rahuldamata
jätmise otsuse ja teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada
investeeringute kava muutmine.
(3) Juhul kui taotleja on taotluses muutnud investeerimisettepanekus toodud ehitatava pinna mahtu rohkem kui 15% või loodavate töö- ja õppekohtade arvu rohkem kui 10%, edastab rakendusüksus taotluse ja taotleja poolt antud kirjaliku põhjenduse rakendusasutusele taotluses oleva projekti ja investeerimisettepaneku kooskõla selgitamiseks.
(4) Kui taotluses oleva projekti kooskõla selgitamise tulemusena loeb rakendusasutus taotluses olev projekt investeerimisettepanekuga kooskõlas olevaks, viib rakendusüksus taotluse nõuetele vastavuse kontrolli lõpule ning jätkab taotluse menetlemist vastavalt §-s 21 sätestatule.
(5) Kui taotluses oleva projekti kooskõla selgitamise tulemusena ei loe rakendusasutus taotluses oleva projekti investeerimisettepanekuga kooskõlas olevaks, annab rakendusüksus taotlejale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(6) Juhul kui taotleja ei kõrvalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.
[RTL 2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
§ 21. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt või täielikult või jätta rahuldamata. Toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juht.
(2) Toetuse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.
(3) Enne taotluse täieliku rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.
(4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale soovitava maksegraafiku.
(5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.
(6) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral võib rakendusasutus teha ettepaneku kava muutmiseks käesoleva määruse §-s 16 sätestatud korras.
(7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõikes 2 sätestatust ning lisaks sätestatakse taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus.
(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja
õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1)
otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3)
toetuse saaja;
4) toetatava projekti nime;
41)
käesoleva määruse § 18 lõikes 6 sätestatud juhul ehitusloa esitamise
tähtaja;
[RTL 2009, 63, 914 –
jõust. 3.08.2009]
5) toetuse maksimaalse suuruse summana Eesti
kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
6)
toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
7) toetuse
tagasinõudmise alused;
8) aruanded ja aruannete esitamise
tähtajad.
(10) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise
otsuse ning teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute
kava muutmine, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2)
esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks
tunnistada;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4) käesolevas määruses esitatud muud nõuded ei
ole täidetud;
5) taotlejale on tehtud põhjendatud ettepanek
taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi.
(11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1)
otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise
põhjendus ja alus;
4) toetuse taotleja;
5) taotletud projekti
nimi.
(12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse
taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse
saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2)
muutub toetuse saaja staatus käibemaksukohustuse suhtes;
3)
taotleja soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
4) taotleja
soovib muuta projekti tegevus- või ajakava rohkem kui 3 kuu ulatuses;
5)
taotleja soovib taotleda lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
6)
soovitakse muuta projekti eelarvet ühe aasta jooksul kululiikide lõikes
rohkem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud
eelarverea mahust, välja arvatud kuni 50 000 krooni ulatuses aasta
jooksul tehtavad muudatused, mis tuleb kooskõlastada kirjalikult
rakendusüksusega;
7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks
vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused.
(2) Juhul kui projekti eelarve muudatus on väiksem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht, välja arvatud kuni 25 000 krooni ulatuses tehtavad muudatused, on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist kirjalikult teavitama.
(3) Juhul kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb, võib toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summat suurendada investeeringute kavas toodud toetuse suuruseni projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord, seda juhul, kui projekti lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt 12 kuud.
(4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti hankelepingu muudatustest, mis suurendavad hankelepingu maksumust rohkem kui 10% võrra.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.
(6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
§ 23. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui
esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1)
ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
11) toetuse saaja ei ole käesoleva määruse § 18 lõike 6
alusel kehtestatud tähtaja jooksul rakendusüksusele esitanud ehitusluba;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
2) toetuse saaja
ei ole toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul
alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida toetuse
taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud
tingimustel või õigusaktides sätestatud korras;
4)
projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks 2015. a;
5)
toetuse saaja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei
rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist
ettenähtud tingimustel;
6) toetuse saaja esitab põhjendatud
avalduse tunnistada toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.
4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 24. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse
rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt,
sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja
toetuse taotluse rahuldamise otsusega;
2) esitab rakendusüksusele
tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid rakendusüksuse ettenähtud
vormil, viisil ja tähtaegadel;
3) tagab, et toetuse saaja
raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning
toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest
selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
[RTL
2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
4) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat
dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse
kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning
tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
5)
võimaldab teostada kontrolli, kuludokumentide auditit ja järelevalve
toiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22
punktis 8 sätestatule;
6) võimaldab järelevalvet teostavale
isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja
territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
7)
annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti
teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul
nõudmisest arvates;
8) osutab auditi ja järelevalve kiireks
läbiviimiseks igakülgset abi;
9) tagab ehituse
omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
10)
järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete
seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse saaja ei ole
hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete seaduse»
§-s 3 toodud põhimõtteid;
11) võtab pakkujate
paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui
projektiga seotud hanke maksumus jääb vahemikku 10 000 eurot (ilma
käibemaksuta) kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäär või kui
hangitakse «Riigihangete seaduse» §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras
tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma
käibemaksuta). Toetuse saaja kohustub rakendusüksuse nõudmisel esitama
igal ajal rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
[RTL
2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
12) tagab
projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade
olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise, sealhulgas esitab projekti
raames ehitatud hoone kasutusloa mõistliku aja jooksul rakendusüksusele;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
13) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva
vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi
omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude
õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
14) tagab
meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja
konkurentsireeglite järgimise;
15) tagab projekti eesmärgi
täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006
artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
16) näitab toetuse
kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks
Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja kooskõlastades sümboolika
kasutamise eelnevalt rakendusüksusega;
17) informeerib
rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning
kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
18)
informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja
omandisuhetes;
181) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007.a määruse
nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud tulu
teenimisega seotud kohustusi;
[RTL
2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise
otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa jäägilt
arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
20) täidab teisi
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud
õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses
sätestatud kohustusi.
§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti
teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul
moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise
tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet,
sh paikvaatlust;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui
toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse
kasutamine või projekti teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja
rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel
antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) osaleda
vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel
läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu
sõlmimiseks;
4) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus
toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
5) tutvuda projekti
ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
6)
vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades
toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
7) teostada muid
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud
õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(2) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
(3) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide
seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse
riiklikku registrisse;
2) toetuse kasutamise seire läbiviimine,
järelevalve teostamine ning aruandluse kontrollimine;
3)
prioriteetse suuna seire aasta- ja lõpparuande koostamine ning aruandes
sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning
edastamine rakendusasutusele;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
4) toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande läbivaatamine,
täiendamine ja kinnitamine;
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
5) toetuse
saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste
andmine;
6) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike
andmete esitamine;
7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete
koostamine ja avalikustamine;
8) toetuse järelevalve,
sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
9)
rikkumistest teavitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2006. a määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning
toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise
tingimused ja kord»;
10) väljamaksete menetlemine, sh kulude
abikõlblikkuse kontroll;
11) toetuse andmise ja kasutamisega
seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
12)
muud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel
antud õigusaktides, käesolevas määruses sätestatud ja halduslepingus
kokkulepitud toimingud.
5. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD VÄLJAMAKSETE TEGEMINE
§ 26. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel.
(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele
tegevusaruande ja väljamaksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem
rakendusüksuse kehtestatud vormil koos toetuse saaja kinnitatud
koopiatega kuludokumentidest ja nende tasumist tõendavatest
dokumentidest.
[RTL 2009, 63, 914 –
jõust. 3.08.2009]
(3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 45 sätestatud isikutele on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 82, 1191 – jõust. 9.11.2009]
(4) Esitatud väljamaksetaotluse või ettemakse kuludega kinni katmise aruande ja kuludokumentide kontrolli teostab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul alates dokumendi registreerimisest rakendusüksuses. Juhul kui esitatud dokumentides on puudusi, pikeneb kontrollimise tähtaeg toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
[RTL 2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks.
(6) Toetuse väljamaksmise ja kuludega kinni katmise eelduseks on kulude abikõlblikkus sh kulude aluseks olevate tegevuste toetatavus, ning nende vastavus investeeringutekavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse saajale.
[RTL 2009, 96, 1417 – jõust. 31.12.2009]
(7) Enne lõpparuande heakskiitmist on võimalik välja maksta kuni 95%
toetuse summast.Viimane väljamakse tehakse peale lõpparuande
heakskiitmist ning toetuse saaja poolt projekti raames ehitatud hoone
kasutusloa esitamist rakendusüksusele.
[RTL
2009, 63, 914 – jõust. 3.08.2009]
|
Lisa 1 |
|
|
|
Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna
infrastruktuuri
kaasajastamise meetme investeerimisettepaneku vorm
Käesolev investeerimisettepaneku vorm esitatakse kirjalikult allkirjastatuna ja elektrooniliselt.
I. Investeerimisettepaneku esitaja andmed
|
1. Asutuse või juriidilise isiku nimi: |
|
|
|
|
|
2. Registrikood: |
|
|
|
|
|
3. Kontaktandmed: |
|
|
Postiaadress: Telefon: Faks: e-post: www-aadress: |
|
|
4. Esindaja põhimääruse/ põhikirja alusel: |
|
|
Nimi: Ametikoht: Telefon: E-post: |
|
|
5. Projekti järjekorranumber esitaja projektide eelistusnimekirjas: |
|
|
Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamise projekt nr 1. 2. 3. 4. Kõrghariduse õppeinfrastruktuuri kaasajastamise projekt nr 1. 2. 3. |
|
|
6. Kinnitus, kui projekt on ühisprojekt mõne teise kõrgkooli või teadus- ja arendusasutusega: |
|
|
Nimetada koostööpartner (institutsiooni nimi): 1.
2.
|
Kinnitan projektis osalemist: 1. Jah (nimi, allkiri)
2. Jah (nimi, allkiri)
|
II. Kavandatava projekti kirjeldus
A osa: kõrghariduse õppeinfrastruktuuri arendamist taotlevad ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid
|
1. Projekti nimi: |
|
|
|
|
|
2.1 Projekti eeldatav alguskuupäev: |
2.2 Projekti eeldatav lõppkuupäev: |
|
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, linna nimi): |
|
|
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest (kuni 2000 tähemärki): |
|
|
|
|
|
5. Kooskõla Eesti kõrgharidusstrateegiaga aastateks 2006-2015 (kuni 2000 tähemärki): |
|
|
sh hinnang kõrgkoolide tööjaotuse ja spetsialiseerumise põhimõtte järgimisele sh projektiga seotud akrediteerimata õppekavade loetelu ja selgitused (akrediteerimiste ajakava) sh olemasolul mõju e-õppe võimaluste arengule
|
|
|
6. Kooskõla teiste arengukavadega (institutsiooni arengukava, omavalitsuse või maavalitsuse arengukava, valdkondlik(ud) arengukava(d); märkida ära ka rakenduskavade olemasolu) (kuni 2000 tähemärki): |
|
|
|
|
|
7. Kooskõla käesoleva määruse alaeesmärkidega (kirjeldus kuidas aitab kaasa nende saavutamisele, sh arvandmed, viited uuringute või analüüside tulemustele) (kuni 8000 tähemärki): |
|
|
a. roll riikliku koolitustellimuse täitmisel |
|
|
sh õppekavade, millel õppivate üliõpilaste õppekeskkonna parendamisele on projekt suunatud, loetelu sh projektiga seotud õppekavadel taseme- ja täiendõppes õppivate üliõpilaste arv ning osakaal kõikidest õppuritest sh olemasolul andmed riikliku koolitustellimuse õppekohtade täitmise kohta (konkurss õppekohtadele, sisseastujate keskmised hinded) sh olemasolul lõpetajate küsitluste tulemused tööle rakendumise kohta
|
|
|
b. mõju piirkonna arengule |
|
|
sh olemasolul üliõpilaste, kelle õppekeskkonda projektiga parandatakse, piirkondlik (maakondlik) päritolu sh olemasolul lõpetajate tööle rakendumine kodukohas ja teistes piirkondades (maakondades)
|
|
|
c. suunatus loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisele |
|
|
|
|
|
8. Mõju ja kasusaajad (otsesed, kaudsed, kui palju, mis osas): |
|
|
sh projektiga loodavate või renoveeritavate õppe- ja töökohtade arv ning arvestuslik kasusaajate arv
|
|
|
9. Objekti hetkeolukorra kirjeldus (kuni 3000 tähemärki): |
|
|
|
|
|
10. Projektiga kavandatavad tegevused ja väljund (kuni 5000 tähemärki): |
|
|
sh uusehitise puhul objekti maht ja funktsionaalsed omadused sh renoveerimisprojekti puhul tehtavad põhilised tööd ja seeläbi saavutatavad funktsionaalsed omadused sh soetuste (tehnika, seadmed, inventar), mööbli ja kontoritehnika arvestuslik maht projekti eelarves
|
|
|
11. Infrastruktuuri täielikuks kasutuselevõtuks vajalikud investeeringud ja ekspluatatsioonikulud (kuni 2000 tähemärki) |
|
|
– käesoleva taotlusega loodava või parendatava objekti täielikuks kasutuselevõtuks vajalike täiendavate ühekordsete (sh. inventar ja seadmed) kogumaht, eeldatavad finantsallikad ja ajakava – objekti kasutuselevõtuga seotud iga-aastaste püsikulude maht ning nende katmiseks ette nähtavad allikad.
|
|
|
12. Kirjeldage uusi tegevussuundi, mida on projekti tulemusena võimalik asutuses arendada (kuni 2000 tähemärki) |
|
|
|
|
|
13. Kirjeldage, kuidas paraneb projekti rakendamise tulemusena õppetöö kvaliteet (kuni 2000 tähemärki) |
|
|
|
|
|
14. Valmisolek elluviimiseks (kuni 3000 tähemärki): |
|
|
sh projekti teostamiseks vajalikud analüüsid sh kirjeldus projekti administreerimissuutlikkusest (projektijuht, personal, seadmed)
|
|
|
15. Jätkusuutlikkus (kirjeldada projektijärgset tegevust, rahastamiskava, arenguplaane) (kuni 3000 tähemärki): |
|
|
|
|
|
16. Taotleja omandisuhe projektiga seotud maa ja ehitisega: |
|
|
Valdaja Omanik Volitatud asutus
Omandab tulevikus Selgitus: |
|
|
17. Investeerimisprojekti järgsete objekti iga-aastaste haldamiskulude hinnang ja nende katmine (allikad, summad) (kuni 2000 tähemärki: |
|
|
|
|
|
18. On koostatud või koostamisel hoone tehnilise seisukorra hinnang ning ehitus- või renoveerimisplaan (hinnang, plaan või selle visioon) |
|
|
Jah Ei Selgitused |
|
|
19. Riskianalüüsi olemasolu planeeritava objekti edukust ja projekti ajagraafikut mõjutada võivate tegurite kohta (omandi-, kinnisvara-, muinsuskaitse- jm riskitegurid – võimalusel lisada) |
|
|
Jah Ei Selgitused |
|
|
20. Kas projekti on võimalik varem või hiljem alustada ning kui „jah”, siis millises ajavahemikus? |
|
|
Jah Ei Ajavahemik: |
|
|
21. Asutuse senine tegevus ja tulemusnäitajad, mida peate oluliseks välja tuua (kuni 4000 tähemärki) |
|
|
|
|
B osa: T&A infrastruktuuri arendamist taotlevad teadus- ja
arendusasutused
|
1. Projekti nimi: |
|
|
|
|
|
2.1 Projekti eeldatav alguskuupäev: |
2.2 Projekti eeldatav lõppkuupäev: |
|
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, linna nimi): |
|
|
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest (kuni 2000 tähemärki): |
|
|
|
|
|
5. Kooskõla Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiaga aastateks 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti”(kuni 2000 tähemärki): |
|
|
sh seos strateegias välja toodud eelisarendatavate valdkondadega sh projektiga seotud olemasolevate teadus- arendusprojektide loetelu ja selgitused sh mõju majandusele vajaliku tehnoloogiaalase inimressursi kasvatamisega
|
|
|
6. Kooskõla teiste arengukavadega (institutsiooni arengukava, omavalitsuse või maavalitsuse arengukava, valdkondlik(ud) arengukava(d); märkida ära ka rakenduskavade olemasolu) (kuni 2000 tähemärki): |
|
|
|
|
|
7. Kooskõla meetme eesmärgi ja alaeesmärkidega (kirjeldus kuidas aitab kaasa nende saavutamisele, sh arvandmed, viited uuringute või analüüside tulemustele) (kuni 6000 tähemärki): |
|
|
a. mõju TA&I konkurentsivõime kasvule eelisarendatavates valdkondades |
|
|
|
|
|
b. mõju T&A rahvusvahelistumisele |
|
|
sh välisteadlaste kaasatus sh teadustulemuste rakendumine välismaal |
|
|
c. tulemuste kasutatavuse ulatus, sh turuväljundile orienteeritus ja rakendatavus või kasutajate arvukus |
|
|
|
|
|
8. Mõju ja kasusaajad (otsesed, kaudsed, kui palju, mis osas) (kuni 2000 tähemärki): |
|
|
sh projektiga loodavate või renoveeritavate töökohtade arv, sh teadlaste töökohtade arv ja osakaal ning kõikide teadlaste absoluutarv kokku sh selgitused, mil määral on projekti mõju seotud teadus- ja arendustegevusega ning millises mahus õppetegevusega kõrghariduse kahel esimesel astmel (projektiga kavandatud õppekohtade arv)
|
|
|
9. Objekti hetkeolukorra kirjeldus (kuni 3000 tähemärki): |
|
|
|
|
|
10. Projektiga kavandatavad tegevused ja väljund (kuni 5000 tähemärki): |
|
sh uusehitise puhul objekti maht ja funktsionaalsed omadused sh renoveerimisprojekti puhul tehtavad põhilised tööd ja seeläbi saavutatavad funktsionaalsed omadused sh soetuste (tehnika, seadmed, inventar), mööbli ja kontoritehnika arvestuslik maht projekti eelarves
|
|
11. Infrastruktuuri täielikuks kasutuselevõtuks vajalikud investeeringud ja ekspluatatsioonikulud (kuni 2000 tähemärki) |
|
– käesoleva taotlusega loodava või parendatava objekti täielikuks kasutuselevõtuks vajalike täiendavate ühekordsete (sh. inventar ja seadmed) kogumaht, eeldatavad finantsallikad ja ajakava – objekti kasutuselevõtuga seotud iga-aastaste püsikulude maht ning nende katmiseks ette nähtavad allikad.
|
|
12. Kirjeldage uusi tegevussuundi, mida on projekti tulemusena võimalik asutuses arendada(kuni 2000 tähemärki) |
|
|
|
13. Kirjeldage, kuidas paraneb projekti rakendamise tulemusena teadustöö kvaliteet (kuni 2000 tähemärki) |
|
|
|
14. Valmisolek elluviimiseks (kuni 3000 tähemärki): |
|
sh projekti teostamiseks vajalikud analüüsid sh kirjeldus projekti administreerimissuutlikkusest (projektijuht, personal, seadmed)
|
|
15. Jätkusuutlikkus (kirjeldada projektijärgset tegevust, rahastamiskava, arenguplaane): (kuni 3000 tähemärki) |
|
|
|
16. Taotleja omandisuhe projektiga seotud maa ja ehitisega: |
|
Valdaja Omanik Volitatud asutus
Omandab tulevikus Selgitus: |
|
17. Investeerimisprojekti järgsete objekti iga-aastaste haldamiskulude hinnang ja nende katmine (allikad, summad) (kuni 2000 tähemärki): |
|
|
|
18. On koostatud või koostamisel hoone tehnilise seisukorra hinnang ning ehitus- või renoveerimisplaan (hinnang, plaan või selle visioon) |
|
Jah Ei Selgitused
|
|
19. Riskianalüüsi olemasolu planeeritava objekti edukust ja projekti ajagraafikut mõjutada võivate tegurite kohta (omandi-, kinnisvara-, muinsuskaitse- jm riskitegurid – võimalusel lisada) |
|
Jah Ei Selgitused
|
|
20. Kas projekti on võimalik varem või hiljem alustada ning kui „jah”, siis millises ajavahemikus? |
|
Jah Ei Ajavahemik:
|
|
21. Asutuse senine tegevus ja tulemusnäitajad, mida peate oluliseks välja tuua (kuni 4000 tähemärki) |
|
|
III. Projekti eelarve
|
Projekti finantseerimine |
Summa (EEK, käibemaksuta) |
Käibemaks (EEK) |
% projekti kogumaksumusest |
|
Kogumaksumus (koos mitteabikõlblike kuludega) |
|
|
Ei näidata
|
|
Taotletav toetus |
|
|
|
|
Taotleja omafinantseering |
|
|
|
|
Abikõlblik kaasfinantseering kokku |
|
|
|
|
Kaasfinantseerija 1 |
|
|
|
|
Kaasfinantseerija 2 |
|
|
|
|
Muu mitteabikõlblik kaasfinantseering |
|
|
Ei näidata
|
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Kui „jah”, siis näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud. |
|||
|
Jah Ei Selgitused |
|||
|
Toetust andva organisatsiooni nimi |
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta/ esitamise aeg juhul kui otsust pole tehtud |
Toetuse summa/ taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud |
Toetatud/ esitatud projekti nimi |
|
Toetust saanud projektid: |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esitatud projektid, mille osas on otsus tegemata: |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IV. Taotleja poolt esitatud lisatingimused rakendusasutusele
|
Kas projekti elluviimisega seonduvalt on investeerimisettepaneku esitajal lisatingimusi? |
|
Ei
|
|
Jah Selgitus |
V. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida, milline)
|
|
VI. Kohustuslikud lisadokumendid
Kõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse arengukava (mitme investeerimisettepaneku puhul ainult esimeseks järjestatud investeerimisettepaneku juurde). Olemasolul objektiga seotud struktuuriüksuse arengukava.
Kõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse investeeringute kogumahtu, projektide vahelisi seoseid, tegevuskava ja teisi olulisi aspekte selgitava seletuskirja (mitme investeerimisettepaneku puhul ainult esimeseks järjestatud investeerimisettepaneku juurde).
VI. Investeerimisettepaneku kinnitamine
Allkirjaga kinnitan alljärgnevat:
|
Taotleja on majanduslikult jätkusuutlik. |
|
Kinnitan |
|
Taotleja omab vahendeid abikõlbmatute ja projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks. |
|
Kinnitan Selgitus |
|
Riigiasutusena taotlen täiendavaid vahendeid riigieelarvest Selgitus |
|
Taotleja omab toetuse omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid. |
|
Kinnitan Selgitus |
|
Riigiasutusena taotlen täiendavaid vahendeid riigieelarvest Selgitus |
|
Taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summad kokku lepitud tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas. |
|
Kinnitan |
|
Taotleja on nõuetekohaselt täitnud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude ja taotleja asukoha kohalike maksude ja sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused. |
|
Kinnitan |
|
Taotleja on objekti omanik, riigiasutuse puhul volitatud asutus või omandab kinnisasja tulevikus. |
|
Kinnitan Selgitus |
|
KINNITUS |
|||
|
Kinnitan, et kõik käesolevas investeerimisettepanekus toodud andmed on õiged/usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. |
|||
|
Nimi: |
Ametikoht: |
Allkiri: |
Kuupäev |
|
|
|
|
|
Facebook
Twitter