Varbla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 10.12.2009 nr 18
Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 37 ning Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus § 8 lõike 4, Varbla Vallavolikogu
m ä ä r a b:
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Varbla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) kasutamise eeskiri (edaspidi Eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Varbla vallas.
(2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Varbla vallas.
§ 2. Mõisted
Käesolevas Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
2) allklient – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ÜVK teenuseid kliendi vahendusel nendevahelise kokkuleppe kohaselt;
3) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
4) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms.) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
5) fekaalid – kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed;
6) heitvesi – kasutuses olnud ning peale puhastamist loodusesse tagasi juhitav vesi;
7) hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis;
8) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
9) kaitsevöönd – kitsendustega maa-ala ÜVK ehitiste kaitse ja ohutuse ning hoolduse tagamiseks;
10) kastmisvesi – kliendi poolt tarbitud vesi, mida ei juhita kanalisatsiooni;
11) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus «Kinnistusraamatuseaduse» § 51 punktides 1 ja 2 sätestatud tähenduses;
12) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas hoovivõrk, ehitiste sisekanalisatsioon, reovee mõõtesõlm) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
13) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;
14) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (seal- hulgas hoovitorustikud, ehitiste siseveevärk jne) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
15) klient – juriidiline või füüsiline isik, kes on vee-ettevõtjaga sõlminud teenuslepingu;
16) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
17) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni torustikuga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
18) liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
19) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul tasuda kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga vee-ettevõttele liitumiseks tehtud kulutuste katmiseks;
20) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
21) paisutuskõrgus – kõrgus, mille puhul on tagatud reovee äravool üleujutusriskita;
22) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
23) peatoru – ÜVK torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine;
24) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine selleks ettenähtud kohas;
25) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone;
26) reovesi - on üle kahjutuspiiri rikutud ning puhastamist vajav vesi;
27) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks;
28) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks;
29) sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste, sh kraavide abil kogutav ja ärajuhitav vesi;
30) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
31) teenusleping – ÜVK teenuse kasutamise leping AS Matsalu Veevärgi vormikohasel blanketil:
32) tootmisvesi – tootmise vajadusteks (näiteks pesu- ja jahutusvesi) kasutatud vesi;
33) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
34) vee või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub veemõõtesõlm või reovee mõõtesõlm;
35) vee või reovee mõõtesõlm – vee- või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
36) vee-ettevõtja – Varbla Vallavolikogu poolt määratud ning ÜVK kaudu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutav ettevõtja;
37) vääramatu jõud – inimtahtele allumatu jõud;
38) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
39) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
40) ühiskanalisatsioon – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu reovee ärajuhtimiseks ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
41) ühisveevärgi vesi – ühisveevärgist vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel võetav vesi;
42) ühisveevärk – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti. Ühisveevärgi ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
43) ühisvoolne kanalisatsioon – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks reovee, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks ärajuhtimiseks;
44) ÜVK-ühisveevärk ja –kanalisatsioon (käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Reo- ning sademeveena käsitletakse reovett või sademevett eraldi või mõlemat koos);
45) ÜVK avarii – ÜVK ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nendelt reovee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
46) ÜVK omanik – isik, kellel on täielik õiguslik ja tegelik võim asja üle;
47) ÜVK valdaja – isik, kellel on tegelik võim asja üle.
§ 3. ÜVK kasutamine
(1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt Eeskirjale.
(2) ÜVK toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt Eeskirjale ning Varbla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedi kontroll peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.
(4) ÜVK klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdajaga.
(5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenustele kehtestab hinnad Varbla Vallavolikogu vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale või mõni muu selleks seadusega volitatud asutus.
(6) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.
(7) ÜVK teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(8) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.
(9) Ühiskanalisatsioon on ette nähtud reovee vastuvõtmiseks ja reoveepuhastile transpordiks. Reoveekanalisatsiooni ei tohi juhtida sade-, drenaaži- ega muud pinna- ja pinnasevett.
(10) Sade-, drenaaži- ja muud pinna- ja pinnasevett juhitakse ära sadeveekanalisatsiooniga vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule juhul, kui sadeveekanalisatsioon on rajatud.
(11) ÜVK kaitsevööndis tuleb järgida «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» kohaseid kitsendusi. Kaitsevööndis vee-ettevõtja loata keelatud tegevuse eest karistatakse õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras.
(12) Isikuid, kes on süüdi ÜVK ehitiste või seadmete kahjustamises, kannavad õigusaktides sätestatud korras vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.
§ 4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) ÜVK ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ÜVK kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(2) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest vee võtmine ning vastavate kulutuste eest tasumine reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(3) Purgida võib vee-ettevõtja poolt määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel või kokkuleppel vee-ettevõtjaga.
(4) Vee-ettevõtjale kuuluvate ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
2. peatükk
VEEGA VARUSTAMINE JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt
(1) ÜVK ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutusele esitatakse liitumistingimustes.
(2) Detailplaneeringuta kinnistute piiride või hoonestuse muutmiseks tuleb kliendil see kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga.
(3) Kinnistute piiride muutmisel detailplaneeringuga esitab vee-ettevõtja veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja ümberehitamise nõuded planeeringu läbivaatamisel.
(4) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt sadeveekanalisatsiooniga määratakse Varbla Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktiga ei fikseerita.
(5) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ÜVK kasutamiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.
(6) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja/või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.
(7) Juhul kui kinnistu kõik kaasomanikud ei soovi kasutada ÜVK teenust, sõlmitakse üks kirjalik leping liituda soovijate volitatud esindajaga. Kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse nii, et kõigil kinnistu kaasomanikel tekib tehniline võimalus kasutada ÜVK teenust.
(8) Varem liitunud kaasomanikud võivad nõuda hilisematelt liitujatelt oma kulutuste kompenseerimist vähemalt hilisemate liitujate osa suurusele vastaval määral, soovi korral koos intressiga.
§ 6. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Veerõhk liitumispunktides määratakse vee-ettevõtja poolt ning vee-ettevõtja tagab normaaloludes liitumispunktis rõhu minimaalselt 2 baari.
(2) Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, tuleb rõhu tõstmine lahendada kliendil oma rõhutõsteseadmega ja omal kulul.
(3) Rõhk ei tohi langeda alla 1 baari (tulekahju korral) ja ületada torustikus 6 baari.
(4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole antud, on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt allavoolu esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus +10 cm. Kui pole tagatud reovee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine, tuleb reovee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kliendil oma seadmetega ja omal kulul.
§ 7. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.
(2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ÜVK-ga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
(3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või –ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur.
(4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti .
§ 8. Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitusele, korrasolekule ja hooldusele
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide ja Eeskirjaga.
(2) Klient peab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid vee-ettevõtja järelevalve all.
(3) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlme olema paigaldatud tagasilöögiklapp.
(4) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
(6) Klient on kohustatud:
1) hoidma ja kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ÜVK-d ega takistaks teenuste osutamist teistele klientidele;
2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul sellest viivitamatult teatama vee-ettevõtjale;
3) sisendtoru kohal olevale maa-alale ehitiste, rajatiste ja kõrghaljastuse planeerimine tuleb kooskõlastada vee-ettevõtjaga;
4) lubama kinnistu veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt Eeskirja § 18 ja § 19 toodule;
5) kinni pidama Eeskirja § 15 ja § 16 kohastest nõuetest ärajuhitavale reoveele;
6) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust joogi- ja reoveeproove ning tervisekaitse teenistusel joogiveeproove;
7) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;
8) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama vee-ettevõtjale.
(7) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad veevärgi ja kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühendusteks loetakse:
1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.
(8) Kui reovee reostusnäitajad ületavad Eeskirja § 16 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
(9) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või nende muu süülise tegevuse tõttu reostus vesi ühisveevärgis, rikuti ühiskanalisatsiooni rajatisi või põhjustati keskkonnareostust, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.
§ 9. Veeseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
4) ühendused mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2) Kõik lõikes 1 loetletud objektide rajamisel peab olema kasutatud detaile ja konstruktsioone, mis võimaldavad plommimist.
(3) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga millega klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust ja rikkumisest. Esmakordse liitumise korral või veemõõtja korralise hooldusega seotud plommimised on vee-ettevõtja poolt tasuta.
(4) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhtudel.
(5) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.
(6) Eemaldatud plommide tagasipaigalduse kulud kannab klient.
§ 10. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Õigus kontrollida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasolekut on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vallavolikogu poolt kinnitatud piirkonna vee-ettevõtja töötajal.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reostusnäitajate kontroll toimub Eeskirja § 17 kohaselt.
(3) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks edastatakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste ettekirjutuste, veeandmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
3. peatükk
TEENUSTE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE
NING TEENUSTE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS
§ 11. Vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine kui klient:
1) on alates maksetähtaja saabumisest viivitanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala;
2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reovee proove;
3) ei ole täitnud Eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi;
4) ei ole taganud liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reovee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist;
5) ei ole täitnud Eeskirja § 5 lõike 7 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud teostustähtajast.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine:
1) omavolilise veevõtu ja reovee või sadevee või drenaaživee või heitvee ärajuhtimise ilmsikstulekul;
2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ÜVK-d ohustava reostuse korral;
3) lekke ilmnemisel sisendustorust.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestamise põhjusest teavitatud, tuleb seda esimesel võimalusel kirjalikult teha.
(4) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist vastavalt vee-ettevõtja hinnakirjale. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta Eeskirja kohasel kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamisel sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.
(6) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.
(7) Erakorraliste asjaolude puhul on kohalikul omavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
§ 12. Vee andmine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes kohaliku omavalitsuse poolt antud korraldustest.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine avariiliste ning plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 36 tunni pärast ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama vee-ettevõtja koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ÜVK rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt üks nädal enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõtja poolt registreeritud avariiteadet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente valla- ja/või maakonnalehes.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ÜVK hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud.
(6) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ÜVK rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
4. peatükk
OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 13. Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus
(1) Mis tahes torustikuühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
(2) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sadevee või drenaaživee või heitvee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit mil:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud Eeskirja § 9 lõikes 5 sätestatud juhud;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
5) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus, mis on vee-ettevõtja poolt plommimata;
6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud Eeskirja § 4 lõikes 4 sätestatud juhul;
7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni, juhitakse sademevett, drenaaživett või heitvett reovee kanalisatsiooni;
8) juhitakse ühiskanalisatsiooni seda ohustavat reostust;
9) toimub reovee juhtimine sademeveekanalisatsiooni;
10) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(3) Omavolilise veekasutamise või reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja töötaja rikkumist määratleva akti.
§ 14 Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reovee mahu ning maksumuse määramine
(1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust kinnistule omavolilist veevõttu võimaldava toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega , et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes 1,0 m/s.. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes kehtivatest veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindadest.
(2) Omavolilise reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) lähtudes äravoolust 25 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.
(3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõtjale hüvitist lähtudes kasutatud mahuti 15-kordsest mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.
(4) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kestvus arvutatakse tagasi päevani, millal volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja vähendada lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.
(6) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
5. peatükk
NÕUDED ÄRAJUHITAVALE REOVEELE
§ 15. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C.
(4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid ja muud sarnast, seda ka purustatud kujul. Juhul kui on fikseeritud selle nõude rikkumine kliendi poolt, on vee-ettevõtjal õigus nõuda ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelnevat lokaalset puhastamist.
(5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(6) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida ühiskanalisatsiooni ohustavat reostust, mille kohta pole kehtestatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga. Sellise reostuse leidmisel kliendi reo- või sademeveest võib vee-ettevõtja seda käsitleda ühiskanalisatsiooni ohustavana.
(7) Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
§ 16. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised.
1) Üldreostusnäitajate piirväärtused.
|
Reostusnäitaja |
Tähis |
Mõõtühik |
Piirväärtus |
|
Vesinikioonide minimaalne sisaldus |
pHmin |
pH-ühik |
6,5 |
|
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus |
pHmax |
pH-ühik |
8,5 |
|
Heljuvainete sisaldus |
|
mg/l |
300 |
|
Biokeemiline hapnikutarve |
BHT7 |
mg/l |
300 |
|
Keemiline hapnikutarve |
KHT |
mg/l |
500 |
|
Polaarsete süsivesinike sisaldus |
|
mg/l |
50 |
|
Naftasaaduste sisaldus |
|
mg/l |
1,5 |
|
Üldlämmastiku sisaldus |
|
mg/l |
45 |
|
Ühealuseliseliste fenoolide sisaldus |
|
mg/l |
2,9 |
|
Kahealuseliseliste fenoolide sisaldus |
|
mg/l |
15,0 |
|
Pindaktiivsete ainete sisaldus |
|
mg/l |
44,0 |
|
Üldfosfori sisaldus |
|
mg/l |
9,0 |
|
Sulfaatide sisaldus |
|
mg/l |
80,0 |
2) Ohtlike reoainete reostusnäitajate piirväärtusteks on keskkonnaministri poolt ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatud piirväärtused.
3) Sademetevee ärajuhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on reostusnäitajate piirväärtusteks naftasaaduste sisalduse piirväärtus (5 mg/l kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised). Sademevee reostumise vältimiseks või vähendamiseks peab sademevee kogumisalasid regulaarselt kuivalt puhastama.
(2) Piirväärtusi ületava kontsentratsiooniga reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni lahendatakse kokkuleppel vee-ettevõtjaga.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirväärtusi ning reovett, milles sisalduvate reoainete kohta pole piirväärtusi kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ja ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, kui ületamine ei ole lubatud teenuslepinguga.
§ 17. Reovee reostusnäitajate kontroll
(1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on viimane (kokkuleppelisel muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumispunkti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.
(2) Proovivõtu sagedus ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes oma tegevusalas või tehnoloogias kasutab ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
(3) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri poolt kehtestatud korras ja omama vastavat tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(4) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(5) Reovee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse kliendile pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega.
(6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab piirväärtusi, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis hiljemalt 30 päeva möödumisel proovivõtu päevast.
(7) Piirväärtusi ületava analüüsitulemuste korral kannab reostaja kõik proovivõtmise ja analüüsiga seotud kulud.
6. peatükk
VEE MÕÕTMINE JA REOVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE
§ 18. Vee mõõtmine
(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud kliendi ehitatud veemõõdusõlmega.
(2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.
(4) Veemõõdusõlme võib vee-ettevõtja otsusel paigutada mõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3)
sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui
4) varemrajatud mitme sisendiga eramutel ja kortermajadel, kus pole otstarbekas veevarustussüsteemi ümber ehitada.
(5) Veemõõdusõlme asukoht ja konstruktsioon peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldamiseks üleantav arvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.
(6) Vee-ettevõtja teostab edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt.
(7) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada Eeskirja punktis § 14 lõigetes 1 ja 4 sätestatuga.
§ 19. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
5) et arvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt.
(2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.
(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta, kui teenuslepingus pole kokku lepitud teisiti.
(4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
§ 20. Kliendi veearvestus
(1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.
(2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui Eeskirja § 19 lõike 4 kohaselt erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestus alates arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ulatuses.
(4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb Eeskirja § 9 lõikest 5 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
§ 21. Vee eritarvituste arvestus
(1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.
(2) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(3) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästekeskus, esitades igale kvartalile järgneva kuu kolmandaks tööpäevaks vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest päästekeskuselt tasu ei võeta.
§ 22. Reovee mõõtmine
(1) Reovee mõõdusõlme ja reoveearvestiga varustatakse kinnistu Eeskirja § 23 lõigetes1 ja 2 sätestatud juhtudel.
(2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise akti vee-ettevõtja.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus omal kulul teostada reoveearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega.
(4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb kliendil kinni pidada Eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta toodud nõuetest.
§ 23. Reovee arvestus
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, millest on maha arvestatud kastmisvesi. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus Eeskirja § 20 lõikes 2 sätestatud korras.
(4) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(5) Sademevee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehniliste arvutuste alusel või vastavalt § 14 lõike 2 punktile 3.
(6) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee kontrollmõõtmist, mille kulud kannab klient. Kliendil on õigus jälgida mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks võimalike kinnistu kanalisatsiooni korrastuse tähtajaliste ettekirjutuste tegemisel ja ärajuhitava reovee eest tasumisel.
§ 24. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord
(1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee- (reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas Eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arve loetakse kliendile kättesaaduks juhul, kui klient pole vee-ettevõtjale teatanud arve mittesaamisest arveldusperioodile järgneva kuu 13. kuupäevaks.
(3) Arvestusperioodi alguskuupäev ja lõppkuupäev määratakse vee-ettevõtja poolt teenuslepingus. Vee-ettevõtjal on õigus arvestusperioodi eest arvet mitte väljastada, kui see on väiksem kui 50 EEK-i. Esitamata arve liidetakse järgmise perioodi arvega, kuid viimane ei tohi ületada ühte kalendriaastat.
(4) Abonenttasu määratakse kalendriaasta tasuna mida makstakse arvestusperioodi pikkuste osadena.
(5) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole või laekumisel vee-ettevõtja kassasse. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt võlaõigusseadusele.
(6) Viivise suurus määratakse teenuslepingus. Viivise suurus ei tohi ületada võlgnevuse põhisummat. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(7) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada kirjalikult vee-ettevõtjale seitsme tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.
7. peatükk
TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE
§ 25. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva Eeskirja ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.
(3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning Eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(4) Kui kliendil on mitu tarbimiskohta, võib sõlmida ühe tarbimislepingu, kuid liitumisleping sõlmitakse iga objekti kohta eraldi.
§ 26. Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine
(1) Eeskirja §7 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab akti, mille alusel sõlmitakse leping.
(2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste osutamise tähtajalise lepingu sõlmimine Eeskirja § 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt.
(3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.
§ 27. Teenuslepingu lõpetamine
(1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest neliteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reovee ärajuhtimist omavoliliseks.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu Eeskirja alusel oli katkestatud kinnistule vee andmine või reovee ärajuhtimine;
2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu , muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3) ehitiste lammutamisel;
4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(3) Teenuslepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, väljaarvatud punktis 5 toodud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(4) Peale ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omavolilise kasutamise tuvastamist on vee-ettevõtjal koheselt õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK rajatistest. Peale ühe aasta möödumist teenuslepingu lõppemist või lõpetamist on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida uus liitumisleping.
8. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 28. Vaidluste lahendamine
Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras. Teenuslepingusse, millises maakohtus asju lahendatakse.
9. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 29. Määruse rakendamine
Määrus jõustub 14. detsember 2009. a.
| Volikogu esimees Marika SABIIN |
Facebook
Twitter