Teksti suurus:

Piirirežiimi eeskirja kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2011
Avaldamismärge:

Piirirežiimi eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 17.09.1997 nr 176
RT I 1997, 69, 1126
jõustumine 25.09.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.05.1998RT I 1998, 41, 62920.05.1998
10.09.2002RT I 2002, 77, 46001.11.2002
19.05.2004RT I 2004, 44, 31215.06.2004
01.11.2004RT I 2004, 77, 52914.11.2004
13.03.2008RT I 2008, 14, 10230.03.2008
07.08.2008RT I 2008, 37, 22417.08.2008
21.12.2009RT I 2009, 69, 46503.01.2010

«Riigipiiri seaduse» § 8 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:Kinnitada «Piirirežiimi eeskiri» (juurde lisatud).

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a.
määrusega nr. 176

I. osa ÜLDSÄTTED 

1. Piirirežiimi eeskirjaga määratakse kindlaks:

1) isikute ja transpordivahendite, sealhulgas rongide, ujuvvahendite (edaspidi laevad) ning õhusõidukite riigipiiri ületamise kord (piirirežiim riigipiiri ületamisel);

2) isikute ja transpordivahendite piiripunkti sisenemise, selles paiknemise ja sellest väljumise ning kaupade piiripunkti sisseveo, selles paiknemise ja sellest väljaveo kord (piirirežiim piiripunktis);

3) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse suhtes rakendatavad piirangud (piirirežiim riigipiiri valvamisel);
[RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

4) riigipiiri ületavate rongide raudtee piirijaama piiripunkti sisenemise, selles paiknemise, piirikontrolli teostamise ja piiripunktist väljumise kord (piirirežiim raudteejaama piiripunktis);

5) laevade Eesti territoriaal- ja sisemerre ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise, seal liikumise ja viibimise ning sealt väljumise kord (piirirežiim territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel);

6) õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, selles liikumise ja sellest väljumise kord (piirirežiim õhuruumis).

2. Piirirežiimi eeskirja rakendamisel arvestatakse rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjade nõuetega, millega Eesti on ühinenud tulenevalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 27. veebruari 1992. a. otsusest "Eesti Vabariigi ühinemise kohta "Rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjadega"".

II. osa PIIRIREŽIIM RIIGIPIIRI ÜLETAMISEL 


3. Mööda maismaad Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad välispiiri ületada ainult Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Välislepingu või seadusega võidakse teatava kategooria isikutele kehtestada välispiiri ületamise lihtsustatud kord.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

4. Eestisse vahetult väljastpoolt Euroopa Ühenduse (edaspidi ühendus ) tolliterritooriumi toodav kaup (vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid, samuti loomad) peab pärast välispiiri ületamist ja Eestist vahetult väljapoole ühenduse tolliterritooriumi viidav kaup peab enne välispiiri ületamist läbima piiri- ja tollikontrolli. Vajaduse korral tehakse välispiiril välislepingutega ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrolli ning teostatakse järelevalvet toidu üle.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

5. Välispiiri ületamist väljaspool piiripunkte ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui välispiiri ületati loodusõnnetuse või muu katastroofi või avariiga seotud päästetööde tegemiseks vastavalt välislepingutega sätestatule.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

6. Eestisse saabuvad ja Eestist lahkuvad laevad võivad Eesti riigipiiri ületada igas kohas, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsus on territoriaal- ja sisemere, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvate vete mõnes piirkonnas piiranud või keelanud välisriigi laeva sissesõidu ja viibimise. Eestisse saabuvad laevad peavad suunduma sadamasse, kus asub rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkt. Eestist lahkuvatel laevadel on riigipiiri ületamine lubatud ainult pärast piirikontrolli läbimist sadamas.
[RT I 2004, 77, 529 - jõust. 14.11.2004]

61. Erandina võib punktis 6 sätestatut eirata kooskõlas Schengeni piirieeskirjade VI lisa punktis 3 sätestatuga.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

7. Eesti territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu teostavad laevad võivad Eesti merepiiri ületada, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsus kehtestab ajutiselt mõne merepiiri lõigu ületamise keelu.

8. Eestisse saabuva, Eestist lahkuva või rahumeelset läbisõitu teostava laeva sildumist rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktita sadamas või randumist selleks mitteettenähtud kohas ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui see toimus vääramatu jõu toimel, inimelu päästmiseks, mereõnnetuse tagajärjel, sellise õnnetuse ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks. Sellisest sildumisest või randumisest on laeva kapten kohustatud viivitamata teatama prefektuurile.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

9. Riigipiiri ületamist õhusõidukite poolt, nende liikumist Eesti õhuruumis ja sellest väljumist kontrollib lennuliiklusteenistuse keskus, kes teavitab Politsei- ja Piirivalveametit riigipiiri ületamise, Eesti õhuruumis liikumise ja paiknemise korra rikkumisest ning õhusõiduki maandumisest selleks mitteettenähtud kohas.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

10. Eestisse ühendusevälisest riigist saabuva või Eestist ühendusevälisesse riiki lahkuva õhusõiduki maandumist selleks mitteettenähtud kohas või välispiiri ületamist väljaspool kehtestatud lennutrassi ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui see toimus õhusõiduki tehnilise rikke, avarii, loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttu. Õhusõiduki kapten on sellisest maandumisest või välispiiri ületamisest kohustatud viivitamata teatama lennuliiklusteenistuse keskusele, kes edastab teate Politsei- ja Piirivalveametile. Maandunud õhusõiduk võib startida ainult pärast piirikontrolli.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

101. Piirikontrolli taaskehtestamisel sisepiiril Eestisse saabuva, Eestist lahkuva või ülelendu sooritava õhusõiduki maandumist selleks mitteettenähtud kohas või riigipiiri ületamist väljaspool kehtestatud lennutrassi ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui see toimus õhusõiduki tehnilise rikke, avarii, loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttu. Õhusõiduki kapten on sellisest maandumisest või riigipiiri ületamisest kohustatud viivitamata teatama lennuliiklusteenistuse keskusele, kes edastab teate Politsei- ja Piirivalveametile. Maandunud õhusõiduk võib startida ainult pärast piirikontrolli.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

III. osa PIIRIREŽIIM PIIRIPUNKTIS 

Üldnõuded

11. Piiripunkt maanteel on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõik, kus asub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras rajatud ehitiste kompleks, mis on vajalik piirikontrolli teostamiseks maanteed mööda Eestisse saabuvate ja Eestist lahkuvate isikute ja sõidukite üle.

12. Piiripunkt raudteel on kindlaks määratud, nõuetekohaselt piiratud ja tähistatud territoorium koos sellel paiknevate ehitistega, kus teostatakse riigipiiri ületamisega seonduvat seadusega ettenähtud piirikontrolli.
[RT I 2004, 77, 529 - jõust. 14.11.2004]

13. Reisijatele välispiiri ületamisega seonduvat kontrolli teostatakse üldjuhul piirijaama jaamahoones selleks otstarbeks sisustatud ja ettenähtud korra kohaselt tähistatud ruumis. Reisirongis asuvaid reisijaid kontrollitakse vagunites. Reisirongi kontrollimise ajaks suletakse kõik muud läbipääsud perroonile, välja arvatud piiripunkti pääsla.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

131. Kaubarongi kontrollitakse selle vastuvõtu- või ärasaateteel. Kaubarongiga välispiiri ületav isik on kohustatud läbima piirikontrolli. Kaubarongiga välispiiri ületaval isikul on Eestisse sisenemisel enne piirikontrolli läbimist ja Eestist väljumisel pärast piirikontrolli läbimist keelatud igasugune piiriületamisele mittesuunatud tegevus, sealhulgas rongist väljumine või rongile asumine või esemete ja kaupade maha- või pealelaadimine.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

14. Piiripunkt sadamas on rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama territooriumi osa koos seal paiknevate ehitistega. Piirikontroll toimub selleks ettenähtud ja vastavalt väljaehitatud sadamahoone osas või vahetult kai äärde sildunud laevas.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

15. Piiripunkt lennujaamas on rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama osa, kus teostatakse välispiiri ületamisega seonduvat piirikontrolli. Piirikontroll lennujaamas toimub lennujaama hoone selleks väljaehitatud osas.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

16. Piiripunkti siseneda ja sealt väljuda on lubatud ainult selleks ettenähtud teid ja läbipääse kasutades.

161Piiripunkti territooriumi valdajad või omanikud peavad tagama tingimused piirikontrolli tõrgeteta läbiviimiseks ja võtma tarvitusele meetmed, mis välistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu ja viibimise piiripunkti territooriumil. Piiripunkti territooriumi valdaja või omanikud peavad tagama piiripunktis ajutiseks liikluse ümberkorraldamiseks vajalike vahendite olemasolu.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

17. Piiripunktis viibival isikul peab olema kaasas isikut tõendav dokument ja ta peab selle esitama politseiametniku nõudmisel.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

171. Piiripunkti territooriumil viibivad teiste ametkondade ametnikud ja teenistujad peavad kogu piiripunkti territooriumil viibimise aja kandma töötõendit või olema muul viisil tuvastatavad.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

18. Välispiiri ületav isik on kohustatud:
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

1) läbima piiripunkti ettenähtud korras, järgides liiklemist korraldavaid tähiseid, liiklusmärke, ja läbima rohelise või punase koridori ning esitama piirikontrolli teostavale politseiametnikule välispiiri ületamiseks ettenähtud dokumendid;

2) vastama piirikontrolli teostava politseiametniku täpsustavatele küsimustele enda isiku, reisi ja pagasi kohta ning täitma piirikontrolli teostava politseiametniku seaduslikud nõudmised;

3) esitama piirikontrolli teostava politseiametniku nõudel kontrollimiseks oma pagasi, andma selle kohta selgitusi ja esitama ettenähtud dokumendid;

4) teatama viivitamatult piirikontrolli teostama asuvale politseiametnikule kaasasolevatest strateegilistest kaupadest, relvadest, laskemoonast, erivahenditest, lõhkematerjalist, narkootilistest ning radioaktiivsetest ja muudest eriluba vajavatest esemetest ja ainetest; kontrollimise käigus avastatud deklareerimata jäetud eriluba vajavad esemed ja ained kuuluvad konfiskeerimisele;

5) suunduma politseiametniku korraldusel ametiruumidesse täiendava kontrolli läbiviimiseks.


[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

19. Isikusamasuse tuvastamiseks, isiku suhtes täiendavate kontrolliprotseduuride läbiviimiseks või õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks peatatud või kinnipeetud isik tohib piiripunktist lahkuda ainult politseiametniku loal.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

20. Kõrvalistel isikutel ei ole lubatud ilma vastava ametiisiku loata siseneda ja viibida piiripunkti ametiruumides.

Erinõuded maantee piiripunktis

21. Välispiiri ületava sõiduki juhil tuleb esitada sõiduki omandi- või kasutamisõigust tõendavad dokumendid. Kaubana veetava kasutatud või avariilise sõiduki üle välispiiri toimetamise lubamise aluseks on sõiduki registreerimistunnistus või muu sõiduki omandi- või kasutamisõigust tõendav dokument. Kaubana veetava uue sõiduki puhul on selleks ostu-müügiarve. Kaupu üle välispiiri vahetult ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetav isik peab politseiametniku nõudel esitama kauba saatedokumendid.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

22. Sõidukijuht peab sõidukiga liiklema vastavalt suunavatele viitadele ja liiklusmärkidele või piirikontrolli teostava politseiametniku antud märguannetele ning korraldustele. Sõidukiga piiripunkti saabunud isik ei tohi sõidukist väljuda, välja arvatud juhul, kui politseiametnik selleks loa annab.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

23. Sõidukijuht peab kontrolli teostava politseiametniku nõudmisel sõiduki läbivaatuseks avama kõik selle uksed, mootori- ja pagasiruumid ning muud panipaigad.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

24. Sõidukis viibivad isikud on kohustatud kontrolli teostava politseiametniku korraldusel sõidukist väljuma.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

25. Litsentsimisele kuuluvaid rahvusvahelisi vedusid teostavate sõidukite juhid peavad kontrollivale politseiametnikule esitama kõik rahvusvaheliste vedude teostamiseks ja vormistamiseks nõutavad dokumendid.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

251. Välispiiri sõidukiga ületada sooviv sõidukijuht peab järgima maanteepiiripunkti suunamiseks kehtestatud ootejärjekorra süsteemi, läbima selleks ette nähtud ooteala ning suunduma järjekorranumbri alusel piiripunkti.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

ERINÕUDED RAUDTEEJAAMA PIIRIPUNKTIS

26. Raudteejaama piiripunkti territooriumil on kõrvaliste isikute, sealhulgas reisijate vastuvõtjate ja saatjate viibimine keelatud.
[RT I 2004, 77, 529 - jõust. 14.11.2004]

27. Rongiga riiki saabunud isikud, kes piirijaamas rongist lahkuvad, väljuvad pärast rongi peatumist vagunist ja lahkuvad piiripunkti pääsla kaudu perroonilt. Piirijaamas rongile minevad riigist väljasõitvad isikud aga väljuvad rongile asumiseks piiripunkti pääsla kaudu perroonile.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

28. Reisirongi ülem peab piirikontrolli teostavale politseiametnikule esitama rongi personali nimekirja kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse temale pärast personali kontrollimist. Vedurijuhil ja rongi saatvatel ja/või teenindavatel isikutel tuleb politseiametnikule esitada marsruutleht (või nõuetekohane nimekiri) ning reisidokument.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

29. Vagunisaatjal tuleb enne rongi piirijaama saabumist reisijatele õigeaegselt teatada eelseisvast piiriületamisest ja kaasa aidata, et kontrollimine läheks ladusalt. Vagunisaatja koostab nende vagunis olevate reisijate nimekirja, kes vagunis riigipiiri ületavad, ning esitab selle piirikontrolli teostajale. Nimekiri jääb politseiametniku kätte. Nimekirja plankidega varustab vagunisaatjaid reisivagunit ja/või reisirongiliini haldav ettevõtja.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

30. Vagunisaatja lülitab öisel ajal piirikontrolli teostamise ajaks sisse vaguni täisvalgustuse, avab vagunitevahelised, reisija- ja teenistuskupeede ning tualettruumide uksed, äratab reisijad ja takistab nende liikumist vagunist vagunisse ning reisi jätkavate isikute väljumist perroonile.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

31. Rongi peatumisel piirijaamas asuvad reisi jätkavad reisijad oma sõidupiletil näidatud kohale, nende isiklik pagas peab olema nende juures ja nad peavad olema valmis esitama piirikontrolli teostavale politseiametnikule kontrollimiseks oma dokumente ja pagasit. Reisirongi personal asub kuni nende piirikontrolli teostamiseni rongi personali nimekirjas ettenähtud kohal, nende isiklik pagas peab olema nende juures ja nad peavad olema valmis esitama piirikontrolli teostavale politseiametnikule kontrollimiseks oma dokumente ja pagasit.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

32. Piirijaama korraldaja (dispetšer või vaksalikorraldaja) peab kehtestatud korra kohaselt informeerima piirijaama piiripunkti politseiametnikku rahvusvahelise reisirongi sõiduplaani muudatustest ning teatama võimalikult täpsed reisirongi piirijaama saabumise ja väljumise ajad. Riiki saabuvast ja riigist väljuvast kaubarongist tuleb informeerida piirijaama piiripunkti politseiametnikku hiljemalt üks tund enne kaubarongi piirijaama saabumist või väljumist.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

Erinõuded sadama piiripunktis

33. [Kehtetu – RT I 2002, 77, 460 – jõust. 1.11.2002]

34. [Kehtetu – RT I 2002, 77, 460 – jõust. 1.11.2002]

35. Kõrvaliste isikute, sealhulgas sadama töötajate viibimine sadama piiripunktis, samuti sõidukite paigutamine sadama piiripunkti territooriumile ilma sellekohase loata ei ole lubatud.

36. Laevapere liikmed ja reisijad võivad laevalt lahkuda ja laevale minna ainult piiripunkti pääsla kaudu. Kui piirikontroll toimub laeval, võivad laevapere liikmed ja reisijad riiki saabunud laevalt lahkuda pärast piirikontrolli. Lahkumine riigist väljuvalt laevalt pärast piirikontrolli läbimist ja enne väljumist territoriaalmerest on ilma politsei loata keelatud.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

361. Erandina võib punktis 36 sätestatut eirata kooskõlas Schengeni piirieeskirjade VI lisa punktis 3 sätestatuga.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

37. Sadamakapten peab igast Eesti territoriaalmerest, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvatest vetest väljuvast laevast prefektuurile teatama vähemalt üks tund enne laeva sadamast väljumist ning mitte lubama välispiiri ületaval laeval lahkuda enne piirikontrolli läbimist. Kõikidest sadamast omavoliliselt lahkunud laevadest peab sadamakapten viivitamata teatama prefektuurile.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

38. [Kehtetu – RT I 2002, 77, 460 – jõust. 1.11.2002]

39. Kui laeval ei ole võimalik sadamas silduda, võib laeva piirikontroll toimuda sisemerel prefektuuriga kooskõlastatud kohas. Laeva piirikontrolli aja määrab prefektuuri poolt määratud isik.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

Erinõuded lennujaama piiripunktis

40. Lennujaama valdaja määrab vastutava isiku, kes kindlustab piirirežiimi nõuete täitmise lennujaamas käesolevate eeskirjadega sätestatud kohustuste ulatuses.

41. Lennujaama dispetsheri kohustuseks on teatada prefektuurile kõikidest välisriikidest saabuvatest õhusõidukitest vähemalt üks tund enne nende maandumist. Välisriigist tulevast plaaniväliselt maanduvast või maandunud õhusõidukist teatatakse prefektuurile viivitamata.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

42. Õhusõidukist tulevate ja õhusõidukisse minevate meeskonnaliikmete ja reisijate piirikontrolli teostatakse piiripunkti pääslas. Erandiks võivad olla õhusõiduki meeskonnaliikmed ja reisijad, kelle piirikontrolli teostab prefektuur vahetult õhusõiduki juures.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

43. On keelatud kõrvaliste isikute viibimine lennuväljal üle välispiiri saabunud õhusõiduki juures enne piirikontrolli algust ja selle ajal ning üle välispiiri suunduva õhusõiduki juures piirikontrolli ajal ja pärast selle lõppu kuni õhusõiduki startimiseni. Käesoleva nõude täitmise tagab lennuvälja administratsioon koostöös prefektuuriga.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

44. Lennujaama vastutav isik on kohustatud viivitamata prefektuurile teatama Eestist ühendusevälisesse riiki suunduva õhusõiduki kapteni esitatud lennuplaanist ja omavoliliselt startinud õhusõidukist.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

45. Lennujaama administratsioon peab prefektuuriga kooskõlastama regulaarsete lennureiside graafiku muutmise taotlused või avatavate uute lennureiside graafikud ja teavitama prefektuuri lennundusvõimudelt graafikute kinnitusteate saamisest viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva enne uue regulaarlennu algust.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

IV. osa PIIRIREŽIIM RIIGIPIIRI VALVAMISEL 
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]


46.
[Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

47. Piirirežiimi rikkumises kahtlustatav isik peab politseiametniku nõudmisel esitama isikut tõendavaid dokumente ning võimaldama kohapeal enda, oma asjade ja transpordivahendi läbivaatust. Eelnimetatu teostamiseks võib politseiametnik isiku vajaduse korral toimetada ametiruumidesse.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

48. [Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

49. [Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

50. [Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

51. On keelatud punaste signaalrakettide kasutamine territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega külgnevates valdades.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

52. Kõik isikud peavad prefektuuriga kirjalikult kooskõlastama nende poolt välispiirist vähem kui 5 kilomeetri kaugusel läbiviidavad lõhkamistööd, õppused, võistlused, ajujahid ja muud üritused, mis võivad takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Keelatud on mürk- ja radioaktiivsete ainete kasutamine piiriveekogudel. Piirirahu häirib igasugune tegevus, mille mõju võib ulatuda üle välispiiri või takistada välispiiri valvamist.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

V. osa PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NING PIIRIVEEKOGUDEL  

53. Välisriigi laeva peatusteta rahumeelne läbisõit Eesti territoriaalmerest on lubatud. Välisriigi laeva läbisõitu territoriaalmerest loetakse rahumeelseks, kui see läbisõit ei ohusta Eesti julgeolekut ega riku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga kehtestatud rahumeelse läbisõidu korda.

54. Välisriigi laeva territoriaalmerest rahumeelse läbisõiduga on kokkusobimatu:

1) jõuga ähvardamine või tegevus, mis on suunatud Eesti suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu;

2) igasugune relva kasutamisega seotud harjutus ja õppus;

3) sõjaliste seadmete või õhusõidukite laevalt startimine, laevale maandumine või pardale võtmine;

4) Eesti julgeoleku vastu suunatud luuretegevus;

5) uurimis- ja vaatlustööde tegemine;

6) kalapüük;

7) igasugune tegevus, mis häirib Eesti sidesüsteemide, rajatiste või seadmete tööd;

8) igasugune keskkonna reostamine, mis on vastuolus Eesti seaduste ja välislepingutega.

55. Sõjalaeva või muu riiklikku ülesannet täitva laeva, allveelaeva ja tuumalaeva rahumeelne läbisõit territoriaalmerest toimub riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902) paragrahvis 13 sätestatud korras. Tuumalaev käesoleva eeskirja mõistes on laev, millel on tuumajõuseade või mille pardal on tuumarelv.

56. Eestisse saabuvatel laevadel, mis ei ole vabastatud piirikontrolli läbimise nõudest Schengeni piirieeskirjade VI lisa punkti 3 mõistes, enne piiripunkti jõudmist ja Eestist lahkuvatel laevadel pärast piirikontrolli läbimist, samuti territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu teostavatel ja tormivarjus seisvatel laevadel on keelatud astuda niisugusesse otsesesse kontakti teiste laevadega, mis võimaldaks inimeste, kauba ja esemete laevalt laevale üleandmist.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

57. Käesoleva eeskirja punktis 59 nimetatud laevadel on keelatud isikute laevast väljumine ja laevale asumine, samuti kaupade peale-, maha- ja ümberlaadimine ning vedurlaevadel järelveetavate praamide vahetamine ilma prefektuuri eelneva loata. Loetletud toimingute sooritamine avariiolukordades või õnnetusjuhtumite korral tuleb kooskõlastada prefektuuriga. Lubatud on riikliku merelootsi pardale võtmine.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

58. Riigipiiri ületanud Eesti või välisriigi laev, mis ei ole vabastatud piirikontrolli läbimise nõudest Schengeni piirieeskirjade VI lisa punkti 3 mõistes, võib siseneda sisemerre või suunduda sadamasse, kus toimub piirikontroll. Erandina on laeval lubatud riigipiiri ületada ja sisemerre siseneda laeva avarii ja tehnilise rikke tõttu või inimelu päästmiseks, samuti vääramatu jõu toimel. Niisugusest riigipiiri ületamisest ja sisemerre sisenemisest peab laeva kapten viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonda.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

59. Sisemerest on välisriigi tsiviillaeval lubatud peatusteta läbi sõita suundumiseks Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi mööda kehtestatud laevateid ja riikliku merelootsi lootsimisel. Kehtestatud laevateede järgimise ja merelootsi kasutamise nõue ei kehti väikelaevadele kehtestatud tingimustele vastava laeva kohta.
[RT I 2004, 44, 312 - jõust. 15.06.2004]

60. Merelootsi laevale võtmiseks võib laev siseneda sisemerre lühimat teed pidi ja pärast lootsi pardale võtmist sisemerest väljuda territoriaalmerre.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

61. Piirikontrolli läbinud laev võib seilata Eesti sise- ja territoriaalmeres, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvates vetes ning siseneda igasse sadamasse.
[RT I 2004, 44, 312 - jõust. 15.06.2004]

62. Välisvetest saabunud laev võib piirikontrolli läbimata jääda sadamasse sisenemise ootel ankrusse sisemerel prefektuuriga kooskõlastatud kohas kuni 5 ööpäevaks. Laeva lossimine sisemerel võib toimuda ainult pärast piirikontrolli läbimist. Välisvetesse suunduv laev peab pärast piirikontrolli läbimist sisemerest kohe lahkuma.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

63. Territoriaal- ja sisemerel, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvates vetes kabotaaživedusid teostaval või territoriaal- ja sisemeres töötaval Eesti laeval on keelatud ilma prefektuuri loata välisvetest saabuvalt või sinna suunduvalt laevalt isikuid ja kaupu peale võtta või üle anda.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

64. Kõik territoriaal- ja sisemerel, samuti piiriveekogu Eestile kuuluvates vetes viibivad laevad peavad vastama rahvusvahelises praktikas kasutatavatele väljakutsesignaalidele ja andma prefektuurile informatsiooni, mida prefektuur nõuab, või teatama informatsiooni andmisest keeldumise põhjuse.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

65. Territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu eeskirju rikkunud ja politsei korraldustele mitteallunud laeva võib politsei saata kuni teise riigi territoriaalmere piirini.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

66. Ujuvvahendite liikumine Narva jõel ja Narva jõe lähtesse Peipsi järvest, samuti Lämmijärvest Pihkva järve on lubatud mööda pealaevateed. Ujuvvahendid võivad läheneda riigipiirile Peipsi järvel kuni 200 meetri ning Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri kaugusele. Riigipiirile lähenemise keeld ei kehti piirikontrolli läbinud ujuvvahenditele, mis suunduvad lühemat teed pidi riikidevahelise kokkuleppega määratud piiriületuskohta.
[RT I 2004, 77, 529 - jõust. 14.11.2004]

67. Piirikontrolli kehtestamisel sisepiiril on ujuvvahendite liikumine Koiva jõel lubatud kogu jõe laiuses väljumiseta vastaskaldale.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

68. Piirikontrolli kehtestamisel sisepiiril on ujumine veekogus, liikumine jääl ja kalapüük Eesti-Läti piiriveekogudel lubatud kuni riigipiiri jooneni.
[RT I 2008, 14, 102 - jõust. 30.03.2008]

69. Ujumine Narva jões ja Narva veehoidlas on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades, päevasel ajal ning kaldast tohib eemalduda kuni vastava märgistuseni.

691. [Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

70. Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri ning Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel välispiirist.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

701. [Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

71. [Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

72. [Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

721. [Kehtetu – RT I 2009, 69, 465 – jõust. 3.01.2010]

73. Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit. Piiriveekogude kaldal hoitavad veesõidukid peavad olema kinnitatud ja lukustatud.
[RT I 2004, 77, 529 - jõust. 14.11.2004]

74. Maavalduste ja rajatiste omanikud peavad võimaldama politseil liikuda riigipiiri valvamisel piki piiriveekogu kallast ja merekallast, jättes vabaks kallasraja. Kallasrajaga ristuvates piirdeaedades ja tarades peavad olema lukustamata väravad ja üle kraavide paigaldatud purded.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

75. Kõik isikud, asutused ja organisatsioonid peavad nende poolt piiriveekogudel ja territoriaalmerel korraldatavad õppused, võistlused, allveetegevuse, lõhkamistööd, jääteede rajamised ning muu piirirahu häiriva tegevuse (välja arvatud teaduslikud mereuuringud majandusvööndis) kooskõlastama prefektuuriga, esitades kirjaliku taotluse hiljemalt kümme tööpäeva enne taotletava tegevuse toimumist. Prefektuur otsustab kooskõlastuse andmise või andmisest keeldumise viie tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
[RT I 2009, 69, 465 - jõust. 03.01.2010]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json