Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Teede- ja sideministri 5. juuni 2001. a määruse nr 62 "B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava" muutmine

Vastu võetud 19.01.2010 nr 6

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 28 lõike 4 alusel.

§ 1. Teede- ja sideministri 5. juuni 2001. a määruses nr 62 «B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava» (RTL 2001, 72, 979; 2005, 74, 1049) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse lisa punktides 4.6.6, 6.4 ja 6.5 asendatakse sõnad «ARK büroos» sõnadega «Maanteeameti kohalikus asutuses»;

2) määruse lisa punkt 4.5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3) määruse lisa punkti 8.1 teema 20 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4) määruse lisa punkti 8.1 teemat 20 täiendatakse alapunktiga 20.3 järgmises sõnastuses:

«20.3. Säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis

Pärast koolitust peab õpilane:
1) teadma, et säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;
2) teadma auto juhendiga tutvumise vajalikkust;
3) teadma ökonoomsuse huvides auto õigeaegse hoolduse vajalikkust;
4) tundma säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi eeldusi:
– valida sobiv käik,
– sõita sujuvalt,
– peatuda sujuvalt,
– vaadata liikumisel vajaliku informatsiooni saamiseks ja õige tegevuse kavandamiseks kaugemale,
– sobitada sõidukiirust, juhindudes liiklejate vahelisest ühistööst.»;

5) määruse lisa punkti 8.1 täiendatakse pärast teemat 30 teemaga 30¹ järgmises sõnastuses:

Õpetuse eesmärgiks on, et õpilane saab aru, et ohutu liiklemine eeldab kõigepealt valmisolekut vältida riskiolukordadesse sattumist.

Sõiduõppe käigus peab õpilane mõistma, et talvised (libedad) teeolud toovad endaga kaasa sõiduki pidurdus- ja peatumisteekonna ning selleks kuluva aja pikenemise võrreldes suviste teeoludega. Selleks peab õpilane mõistma, et õigel ajal liikluses riskide äratundmine ning riskiolukordade vältimine eeldavad tihti kiiruse vähendamist ning piisava piki- ja külgvahe hoidmist. Seda on võimalik tagada, kui juht omab ennustavat mõtlemisviisi ja valib oludele sobiva sõidukiiruse. Kui on satutud ohtlikku olukorda, võib õigeid sõiduvõtteid kasutades säilida võimalus olukorda päästa.

Sõiduõpe viiakse läbi nõuetekohasel libedasõidu õppeväljakul. Juht, kes tunnetab libeda tee omadusi, oskab arvestada võimalike ohtudega ning tuleb toime ka ootamatult libisemisse sattunud autoga.

Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse:
1) pidurdamist:
– pidurdamine erinevatel kiirustel nii karedal kui ka libedal teekattel ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjust peatumisteekonna pikkusele erinevate teeolude puhul;
2) kurvis sõitmist erinevatel kiirustel ja seal pidurdamist:
– kurvi läbimine erinevatel kiirustel (alustades väiksemast kiirusest ja seejärel suurendada kiirust 5–10 km/h võrra) kuni auto kaotab juhitavuse,
– pidurdamine kurvis,
– kiirendamine kurvis.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjust sõiduki juhitavuse säilitamisel. Harjutust läbides saab õpilane teadmise, et kurvi ohutut läbimist saab mõjutada õige kiiruse valikuga, mida on võimalik teha enne kurvi sisenemist;
3) slaalomi sõitmist, mille käigus muutuvad teeolud.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus õige juhtimisasendi ja roolikäsitsemise vajalikkusest ning kiiruse mõjust auto juhitavusele erineva libedusega teekatete puhul.
Õpilane alustab harjutuse läbimist ühtlase kiirusega hea haarduvusega teekattelt ja harjutuse kestel satub ta libedale teeosale. Libedal teeosal aga harjutus enam ei õnnestu ja sõiduk kaotab juhitavuse. Harjutus aitab mõista, et ainus võimalus tagada sõiduki juhitavus on õige kiiruse valik vastavalt tee- ja ilmastikuoludele. Sama harjutust korratakse uuesti väiksema kiirusega kuni harjutus õnnestub;
4) sõidukiiruse mõju reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekonnale. Jääkkiiruse demonstreerimine.
Ülesande eesmärk on anda õpilasele võimalus hinnata sõiduki reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekondi erinevatel kiirustel ja jääkkiirusest tingitud tagajärgi ning selgitada ja näitlikustada juhile erinevaid pidurdustehnikaid ja nende mõju pidurdusteekonna pikkusele.

Läbitud harjutused annavad õpilasele vajalikud teadmised ja tunnetuse iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes kuni juhi lõppastme koolituse läbimiseni, mille käigus käsitletakse liiklemist libedates teeoludes põhjalikumalt.»;

6) määruse lisa punkti 8.2.3 teema 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Vahetult enne libedasõidu praktilise õppe algust peavad koolitajad õpilastele tutvustama libedasõidu õppeväljakul kehtivaid nõudeid ja korda. Kõik sooritatavad harjutused näidatakse õpilastele koolitaja poolt ette ning selgitatakse harjutuste sisu ja eesmärki, samuti harjutuste sooritamise järjekorda. Harjutuste näitlikustamisel kasutatakse vähemalt kahte koolitajat, kellest üks sooritab praktilised harjutused ja teine selgitab samaaegselt õpilastele harjutuste sisu.

Koolituse käigus toimub samuti auto peatumisteekonna ja imiteeritud liiklusõnnetuse kokkupõrkekiiruste näitlikustamine ning analüüs. Praktiliste harjutuste käigus selgitatakse ja demonstreeritakse õpilastele auto turvavarustuse õiget kasutamist ja selle tähtsust.

Koolitusgrupi suurus ei tohi ületada 12 õpilast.»;

7) määruse lisa punkti 8.2.3 täiendatakse pärast teemat 36 teemaga 38 järgmises sõnastuses:

Sõiduõpe viiakse läbi nõuetekohasel libedasõidu õppeväljakul. Juht, kes tunnetab libeda tee omadusi, tuleb toime ka ootamatult libisemisse sattunud autoga ning oskab arvestada võimalike ohtudega ja on seeläbi ohutum. Riskivältimise harjutuste käigus harjutatakse sõitmist ka külglibisemise olukordades.

Riskivältimise harjutuste käigus harjutatakse vähemalt järgmisi harjutusi:
1) pidurdamist:
– pidurdamine erinevatel kiirustel nii kareda kui ka libeda tee tingimustes ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma. Harjutuse sooritamisel kasutatakse ka äkkpidurdust.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetuse kiiruse mõjust peatumisteekonna pikkusele erinevate teeolude puhul;
2) kurvis sõitmist erinevatel kiirustel ja seal pidurdamist:
– kurvi läbimine erinevatel kiirustel (alustades väiksemast kiirusest ja seejärel suurendada kiirust 5–10 km/h võrra) kuni auto kaotab juhitavuse;
– äkkpidurdused kurvis, ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma;
– kiirendamine kurvis.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjust sõiduki juhitavuse säilitamisel ning anda õpilasele teadmised ja tunnetus vastavalt olukorrale pidurdamistehnika valikust ja auto juhitavusest pidurdusprotsessi vältel kurvis Harjutust läbides saab õpilane teadmise, et kurvi ohutut läbimist saab mõjutada õige kiiruse valikuga, mida on võimalik teha enne kurvi sisenemist;
3) pidurdamist takistusest ümberpõike ajal, kui pidurdustee on liiga lühike:
– pidurdamine ümberpõikel erinevatel kiirustel ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus erinevate pidurdamistehnikate valikust ja auto juhitavusest pidurdusprotsessi vältel. Õpetada juhti tegutsema olukorras, kus tuleb kiirust vähendada ja seejärel takistusest ümber põigata;
4) ümberpõiget õigete sõiduvõtetega:
– ümberpõige ilma pidurduseta erinevatel kiirustel (sõidukiiruse suurendamine kiiruseni kuni harjutus ebaõnnestub).
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus, et vastavalt tekkinud olukorrale ei ole alati otstarbekas kasutada pidurit, ning milliseid sõiduvõtteid võib kasutada auto külglibisemisse sattumise ennetamiseks ja sellest väljatulemiseks.

Sõiduõppe käigus peab õpilane mõistma, et riski vältimiseks libedal teel peab ohtu varakult tajuma. Seda on võimalik tagada, kui juht omab ennustavat mõtlemisviisi ja valib oludele sobiva sõidukiiruse. Kui on satutud ohtlikku olukorda, siis on õigeid sõiduvõtteid kasutades võimalus olukorda päästa.

Õpilane peab teadma, et ohuolukordade vältimine eeldab riskiolukorra äratundmist enda ja teiste liiklejate käitumise põhjal. Lisaks sellele tuleb osata ära tunda oma sõidukiga, liikluskeskkonnaga ja liiklusoludega seotud riskid. Õpilane peab mõistma, et ta suudab oma käitumisega mõjutada lisaks enda ohutusele ka teiste liiklejate ohutust.

Lõppastme koolituse eesmärgiks on süvendada ohutu liiklemisega seotud teadmisi ja oskusi, samuti tugevdada ohutust parandavaid hoiakuid. Õpetus ei tohi sisaldada õpilasele täiesti uusi ega enne tundmata asju. Juba saadud teadmistele, oskustele ja iseseisva sõiduki juhtimise käigus omandatud kogemuste põhjal võib asju vaadelda arenenumal viisil.»

§ 2. Määruse punkt 5 rakendub alates 1. jaanuarist 2012. a.