Teksti suurus:

Kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 8, 35

Kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.01.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. veebruari 2010. a otsusega nr 609

§ 1. Kohtuekspertiisiseaduses (RT I 2001, 53, 309; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad «haldusõiguserikkumise asja menetluses» sõnaga «väärteomenetluses»;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «halduskorras» sõnaga «väärteomenetluse korras»;

3) paragrahvi 7 lõikes 1 ja § 17 lõikes 1 asendatakse sõnad «kriminaalkoodeksi §-s 175» sõnadega «karistusseadustiku §-s 321»;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«(4) Ekspertiisiasutus võib seaduses või selle alusel sätestatud tingimustel ja korras teha füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning organisatsioonidele (edaspidi tellija) menetlusasjadega mitteseotud tasulisi uuringuid, kui see ei takista tema kohtuekspertiisiga seotud ülesannete täitmist. Tasuliste uuringute loetelu ja vajaduse korral nende tegemise täpsema korra kehtestab justiitsminister määrusega.

(5) Ekspertiisiasutus on nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus.»;

5) seadust täiendatakse §-dega 92 ja 93 järgmises sõnastuses:

Ǥ 92. Tasuliste uuringute tegemise tingimused

(1) Menetlusasjadega mitteseotud tasulisi uuringuid võib teha järgmistel tingimustel:
1) ekspertiisiasutus peab ekspertiiside tegemist eelistama tasulistele uuringutele, mistõttu peab tasulise uuringu tegemiseks kokkulepitav aeg olema vähemalt 30 päeva ja ekspertiisiasutusel on õigus seda ühepoolselt pikendada kuni ühe aastani, tellijal aga on tähtaja pikendamise korral õigus leping üles öelda ilma uuringu eest tasu maksmata;
2) tasuliste uuringute arv ühes kuus ei tohi ületada 20 protsenti vastava ekspertiisiliigi ühe kuu eeldatavast keskmisest ekspertiiside arvust;
3) tasulise uuringu andmeid ja materjale hoitakse ja säilitatakse ekspertiiside materjalidest eraldi;
4) tasulise uuringu tegija peab olema erapooletu ning olema töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal tasulise uuringu tegemisele vastaval erialal vähemalt üks aasta ja vastama muudele seadusega kohtueksperdile esitatud nõuetele;
5) tasulist uuringut ei tehta anonüümselt, vaid tellija peab tagama, et selle tegemisse või tulemusse puutuv isik või tema seaduslik esindaja peab olema konkreetse uuringu tegemiseks andnud ekspertiisiasutusele oma nõusoleku, välja arvatud kui tasuline uuring on vajalik otseselt sellise tervishoiuteenuse jaoks, mille osutamiseks ei ole patsiendi ega tema seadusliku esindaja nõusolek vajalik;
6) uuringu tegemiseks esitatud materjalid ja andmed peavad olema seaduslikud ning uuringu tegemiseks ohutud, asjakohased ja õiged;
7) tasulise uuringu tegemine ei tohi soodustada kuritegevust ega raskendada kuriteo avastamist;
8) tasulise uuringu tegemine ei tohi kahjustada Eesti Vabariigi ega õigusemõistmise huve;
9) tasulist uuringut ei tehta menetlusasjas juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks ega kriminaalmenetluses ekspertiisi tegemise ennetamiseks;
10) uuringu tegemine ei tohi kahjustada kõlblust ega olla muul viisil vastuolus heade kommete ja tavadega;
11) tasuliste uuringute tegemisel ei kasutata Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud või muu välisabi korras soetatud seadmeid, välja arvatud kui selleks on seadme soetamist rahastanud institutsiooni nõusolek.

(2) Ekspertiisiasutusele tasulise uuringu tegemiseks esitatud materjalide ja andmete seaduslikkuse, ohutuse, asjakohasuse ja õigsuse eest vastutab nende esitaja. Ekspertiisiasutusel on õigus esitatud andmeid kontrollida.

(3) Ekspertiisiasutus võib tasulise uuringu tegemisest keelduda. Kui juba alustatud tasulise uuringu tegemisel ilmneb selle vastuolu tasulise uuringu tegemisele seatud tingimuste või muu õigusaktiga, katkestab ekspertiisiasutus tasulise uuringu tegemise ilma selle eest tasu nõudmata või maksab juba saadud tasu tellijale tagasi. Ekspertiisiasutus ei pea tasu tagasi maksma juhul, kui tasulise uuringu tegemist takistav asjaolu oli või pidi olema tellijale enne teada. Ekspertiisiasutus ei pea tasulise uuringu tegemise katkestamise ajani tehtud uuringute tulemusi ega muid uuringusse puutuvaid andmeid tellijale üle andma ning ei pea uuringu tegemisse puutuvatele isikutele hüvitama uuringu tellimise või tegemisega kaasnenud kulutusi.

(4) Tasuliste uuringute üle peetakse arvestust ning nende tellimisel või tegemisel saadud andmeid ja materjale säilitatakse ekspertiisiasutuse asjaajamiskorra kohaselt.

(5) Tasulise uuringu tegija ja selle tegemisel osalenud või juures viibinud isikud ning ekspertiisiasutus peavad hoidma saladuses talle uuringu tellimisel või tegemisel teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud kui nende esitamine või avaldamine on seadusega lubatud või kohustuslik.

§ 93. Tasuliste uuringute rahastamine

(1) Tasuliste uuringute tegemise eest maksab tellija ekspertiisiasutusele tasu vastavalt ekspertiiside hinnakirjale. Tasulise uuringu liigile vastava hinna puudumisel võetakse tasu kokkuleppimisel aluseks kõige lähedasema ekspertiisiliigi hind.

(2) Tellija maksab kogu tasu enne tasulise uuringu tegemisega alustamist, kui ei lepita kokku teisiti.»;

6) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 1 täiendatakse sõnadega «ning eksperdi valikul tema sünniaeg või isikukood»;

7) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) eksperdi valikul kontaktaadress või sidevahendi number või mõlemad;»;

8) seaduses asendatakse sõna «Justiitsministeerium» läbivalt sõnaga «ekspertiisiasutus» vastavas käändes;

9) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 20 lõikes 1 asendatakse sõna «justiitsminister» sõnadega «ekspertiisiasutuse juht»;

10) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel.»;

11) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

«3) väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi korral esitama ekspertiisiakti valmimisest arvates 10 tööpäeva jooksul ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule.»;

12) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Loetelu juhtudest, kui ekspert on kohustatud esitama ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia ning koopiate esitamise ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

13) viies peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5. peatükk
EKSPERTIISI RAHASTAMINE

1. jagu
Ekspertiisikulud

§ 26. Ekspertiisikulude arvestamine ja rahastamine

(1) Ekspertiisikulud moodustavad eksperdil või ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise ja menetlusest osavõtuga tekkinud kulud ning põhjendatud erandjuhtudel menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

(2) Ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev.

(3) Ekspert lisab kohtule, prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale esitatavale ekspertiisiaktile õiendi, milles märgib ekspertiisi maksumuse vastavalt kehtestatud hinnakirjale ja menetlusest osavõtuga seotud põhjendatud kulud kuluartiklite kaupa. Ekspertiisiakti esitamisest hiljem tekkinud kulude kohta esitatakse täiendav õiend.

(4) Kui ekspert keeldub seaduses sätestatud alusel ekspertiisi tegemisest, siis esitatakse õiend juba tehtud kulutuste koha. Kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus või kohtuväline menetleja hindab tehtud kulutuste põhjendatust ja ekspertiisi tegemisest keeldumise asjaolusid ning määrab seejärel hüvitamisele kuuluva summa või keeldub kulude hüvitamisest.

(5) Kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras.

(6) Ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest.

§ 261. Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumus

(1) Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks on käesoleva seadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis.

(2) Ekspertiisiasutuses tehtud kohtuarstliku ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumuseks on ekspertiisi hinna ja ekspertiisi käigus tehtud lisauuringute hinna summa.

(3) Ekspertiisi hinnale ei lisata käibemaksu.

§ 262. Ekspertiisiasutuse kulud seoses ekspertiisi tegemisega

(1) Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu kuuluvad järgmised ekspertiisi või lisauuringu tegemisega seonduvad kulud:
1) eksperdi palga kulu;
2) materjalikulu;
3) seadme hooldamise ja remondi kulu;
4) ekspertiisi tegemiseks vajalik transpordikulu;
5) administreerimiskulu;
6) kommunaalkulu;
7) põhivara kulum.

(2) Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu ei kuulu eksperdi menetlusest osavõtuga seotud kulud.

(3) Menetlusest osavõtuga seotud kulud on päevaraha ning sõidu- ja ööbimiskulud.

§ 27. Riiklikult tunnustatud eksperdi ja eksperdiks määratud muu isiku kulude hüvitamine

Riiklikult tunnustatud eksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras.

§ 271. Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamine

(1) Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud otsesed kulud hüvitatakse põhjendatud juhtudel, kui kulud ei ole juba kaetud eksperdile makstud tasuga. Sellisteks kuludeks on isiku valduses olevate vahendite kasutamise kulud, mis on tekkinud ainult ekspertiisi tegemisel, kaasa arvatud transpordile, abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused.

(2) Menetlusvälise isiku ekspertiisikulude koosseisu ei arvata eksperdi töötasu ega muid temaga seotud kulusid.

(3) Menetlusväline isik peab kohtu, prokuratuuri, kohtueelse uurimise asutuse või kohtuvälise menetleja nõudmisel esitama õiendis näidatud ekspertiisikulude kohta algandmeid ja andma selgitusi.

(4) Menetlusvälisele isikule hüvitamisele kuuluv summa määratakse kindlaks lähtuvalt esitatud õiendist kohtu, prokuratuuri, kohtueelse uurimise asutuse või kohtuvälise menetleja määrusega.

(5) Kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus või kohtuväline menetleja kannab määruses näidatud summa üle isiku nimetatud pangakontole määruse tegemisest arvates 15 tööpäeva jooksul.

2. jagu
Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad

§ 272. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis

Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi hind on 1493 krooni.

§ 273. DNA-ekspertiis

DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 900 krooni.

§ 274. Isiku kohtuarstlik ekspertiis

Isiku kohtuarstlike ekspertiiside hinnad on järgmised:
1) isiku kohtuarstlik ekspertiis, sealhulgas tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis – 970 krooni;
2) isiku keerukas kohtuarstlik ekspertiis ja isiku kohtuarstlik ekspertiis haiglas, vanglas või kinnipidamiskohas – 1316 krooni;
3) isiku kohtuarstlik komisjoniekspertiis – 4242 krooni;
4) isiku kohtuarstlik täiendekspertiis – 1519 krooni;
5) isiku kohtuarstlik kordusekspertiisi – 2779 krooni;
6) alaealise isiku günekoloogiaekspertiis – 2023 krooni;
7) täisealise isiku günekoloogiaekspertiis – 1721 krooni;
8) isiku androloogiaekspertiis – 1876 krooni.

§ 275. Isiku kohtupsühhiaatriaekspertiis

Isiku kohtupsühhiaatriaekspertiiside hinnad on järgmised:
1) ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis ühe eksperdi osavõtul – 4000 krooni;
2) statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis – 4000 krooni, millele lisandub statsionaarne voodipäevatasu 927 krooni iga voodipäeva eest;
3) kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis – 4000 krooni iga ekspertiisi tegemisel osalenud eksperdi kohta.

§ 276. Kohtukeemiaekspertiis

Kohtukeemiaekspertiiside hinnad ühe ekspertiisiobjekti kohta on järgmised:
1) alkoholiekspertiis – 1185 krooni;
2) narkootilise aine ekspertiis – 1315 krooni;
3) lõhkeaineekspertiis – 1275 krooni;
4) põlevvedelikuekspertiis – 3020 krooni.

§ 277. Kriminalistikaekspertiis

Kriminalistikaekspertiiside hinnad on järgmised:
1) alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis – 7063 krooni;
2) autotehniline ekspertiis – 7881 krooni;
3) dokumendiekspertiis – 3861 krooni;
4) hääleekspertiis – 13 497 krooni;
5) infotehnoloogiaekspertiis – 25 162 krooni;
6) jäljeekspertiis – 4916 krooni;
7) kiuekspertiis – 6860 krooni;
8) kujutiseekspertiis – 11 922 krooni;
9) käekirjaekspertiis – 4420 krooni;
10) külmrelvaekspertiis – 4003 krooni;
11) lasujäägiekspertiis – 5640 krooni;
12) liiklusekspertiisi muud alaliigid – 6699 krooni;
13) liiklustehniline ekspertiis – 7161 krooni;
14) liiklustrassoloogiaekspertiis – 6463 krooni;
15) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis – 6730 krooni;
16) metalliekspertiis – 4535 krooni;
17) paberrahaekspertiis – 3758 krooni;
18) raamatupidamisekspertiis – 24 804 krooni;
19) radaridetektoriekspertiis – 1360 krooni;
20) relvaekspertiis, sealhulgas tulirelvaekspertiis – 6575 krooni;
21) sõrmejäljeekspertiis – 10 388 krooni;
22) tulekahjuekspertiis – 11 022 krooni;
23) värvkatteekspertiis – 1250 krooni.

§ 278. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiis

Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside hinnad on järgmised:
1) kohtuantropoloogiaekspertiis, sealhulgas isiku tuvastamise ekspertiis – 5221 krooni;
2) kohtutraumatoloogiaekspertiis, sealhulgas haavaballistikaekspertiis, kohtuarstlik jäljeekspertiis ja sündmuskoha rekonstruktsiooni ekspertiis – 1219 krooni.

§ 279. Surnu kohtuarstlik ekspertiis

Surnute kohtuarstlike ekspertiiside hinnad on järgmised:
1) surnu kohtuarstlik ekspertiis – 2269 krooni;
2) surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis – 3479 krooni;
3) surnu kohtuarstlik komisjoniekspertiis – 7416 krooni;
4) surnu kohtuarstlik täiendekspertiis – 1065 krooni;
5) surnu kohtuarstlik kordusekspertiis – 3451 krooni.

§ 2710. Toksikoloogiaekspertiis

(1) Narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete kvalitatiivsel määramisel bioloogilisest materjalist on järgmised hinnad:
1) aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 818 krooni;
2) amfetamiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 848 krooni;
3) tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse poolt veenivere võtmise hind – 36 krooni;
4) tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse poolt kateetriga uriinivõtmise hind – 199 krooni;
5) kannabinoidide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 843 krooni;
6) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 960 krooni;
7) fentanüülide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 789 krooni;
8) sõeluuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramiseks – 375 krooni;
9) bensodiasepiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 731 krooni;
10) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 617 krooni.

(2) Muude toksikoloogiaekspertiiside hinnad on järgmised:
1) alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine – 438 krooni;
2) mitmealuseliste alkoholide ja nende laguproduktide määramine – 590 krooni.

3. jagu
Ekspertiisiasutuses tehtava kohtuarstliku ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi lisauuringute hinnad

§ 2711. Kohtuarstliku ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi lisauuringud

(1) Narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete kvalitatiivsete uuringute hinnad on järgmised:
1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 926 krooni;
2) aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 613 krooni;
3) bensodiasepiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 531 krooni;
4) kannabinoidide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 571 krooni;
5) fentanüülide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 554 krooni;
6) happelise ja aluselise fraktsiooni eraldamine bioloogilisest materjalist ja nende analüüs õhekihikromatograafiaga – 562 krooni;
7) amfetamiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 595 krooni;
8) uriini ülduuring gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 500 krooni;
9) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 466 krooni;
10) sõeluuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramiseks – 375 krooni.

(2) Narkootiliste ainete kvantitatiivsete uuringute hinnad on järgmised:
1) narkootiliste ainete ja ravimite määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 2726 krooni;
2) narkootiliste ainete ja ravimite määramine kõrgsurvevedelikukromatograafiga – 2692 krooni.

(3) Muude lisauuringute hinnad on järgmised:
1) kohtutraumatoloogiauuring – 1198 krooni;
2) arstlik kohtutoksikoloogiauuring – 822 krooni;
3) alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine – 226 krooni;
4) mitmealuseliste alkoholide ja nende laguproduktide määramine – 403 krooni;
5) karboksühemoglobiini määramine – 418 krooni;
6) muude mürgistavate ainete määramine – 500 krooni.»;

14) paragrahvi 302 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) kuni 2013. aasta 1. jaanuarini töölepingu alusel töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seaduse § 57 lõike 2 alusel.»;

15) seadust täiendatakse §-ga 303 järgmises sõnastuses:

«§ 303. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja avaldamine veebilehel

Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri tehakse veebilehe kaudu avalikult kättesaadavaks. Ekspertiisiasutus teavitab sellest ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates kõiki nimekirja kantud eksperte, kes võivad teatada ekspertiisiasutusele oma soovi muuta nimekirjas avaldatud kontaktaadressi või sidevahendi numbrit või jätta neist üks avalikustamata. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri avaldatakse veebilehel kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates selleks ajaks olemasolevate andmetega.»

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2009, 68, 463) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 175 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.»;

2) paragrahvi 178 lõikele 2 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses:

«Eksperdile, spetsialistile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt.»

§ 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 2005, 26, 197; 2009, 68, 463) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 143 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud;»;

2) paragrahvi 151 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesolevas jaos, välja arvatud §-s 159, sätestatut ei kohaldata tõlgina või eksperdina kasutatavale kohtu või muu riigiasutuse töötajale, kes täidab tõlkimise või ekspertiisiga oma teenistuskohustust. Koosseisulise tõlgi kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud ulatuses ja korras.»;

3) paragrahvi 153 lõikele 1 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses:

«Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt.»;

4) paragrahvi 159 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstavad tasud ja kulude hüvitised sisaldavad maksuseadustega sätestatud makse, mille peab kinni või vajaduse korral maksab menetlusest osavõtjale väljamakset tegev asutus. Kui füüsilisele isikule makstavad summad on saaja teate kohaselt tema ettevõtlustulu või väljamakse tehakse tasu saamiseks õigustatud isiku tööandjale ja maksuseadus ei sätesta teisiti, siis kannab kohtumäärust täitev asutus üle kogu määrusega ettenähtud summa.»;

5) paragrahvi 161 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui kohtule dokumendi või asitõendi esitanud, selle vaatlemist võimaldanud, ekspertiisiks asja väljaandnud või ekspertiisi korraldamist võimaldanud isik ei ole selles asjas menetlusosaline, on tal õigus nõuda riigilt nende vajalike kulude hüvitamist, mida ta kandis seoses menetlustoiminguga. Isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseadusega sätestatud menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamise tingimustel ja korras.»

§ 4. Surma põhjuse tuvastamise seaduses (RT I 2005, 24, 179; 2009, 49, 331) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Väljaspool haiglat surnud isiku surma fakti tuvastab arst või kiirabibrigaadi juht.»;

2) paragrahvi 9 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Muu välispõhjustest tingitud surmajuhtumi või selle kahtluse korral või juhul, kui isiku surma põhjust ei tuvastata muul seaduses sätestatud viisil, saadab uurimisasutus või prokuratuur surnukeha kohtuarstlikule lahangule.»;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Välispõhjustest tingitud surm on põhjustatud väliskeskkonnast pärinevate mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste või muude tegurite kahjustavast toimest.»;

4) seadust täiendatakse §-dega 231 ja 232 järgmises sõnastuses:

«§ 231. Ravi- ja tervishoiuteenuse osutamist kajastavate dokumentide edastamine

(1) Kohtuarstliku lahangu tegija nõudmisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud saatma surnu tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid ekspertiisiasutusse. Kui haiglas surnud isiku surma põhjuse tuvastamiseks korraldatakse kohtuarstlik lahang või ekspertiis, siis koos surnuga peab tervishoiuasutus saatma ekspertiisiasutusse surnu terviseseisundit ja tervishoiuteenuse osutamist kajastavad dokumendid.

(2) Tervishoiuteenuse osutajalt saadud dokumendid tagastatakse pärast surma põhjuse vormistamist.

(3) Tervishoiuteenuse osutajatelt dokumentide saamise ja tagastamise täpsemad tingimused määratakse ekspertiisiasutuse ja tervishoiuteenuse osutajate kokkuleppega. Dokumentide edastamise kulud kannab ekspertiisiasutus.

§ 232. Arsti õigus saada kohtuarstilt andmeid surma põhjuse kohta

Kui kohtuarstliku ekspertiisi või kohtuarstliku lahangu käigus tuvastatakse, et isiku surm on saabunud haiguse tagajärjel, siis on surnu ravi- ja perearstil õigus saada kohtuarstilt kirjaliku päringu teel andmeid surma põhjustanud haiguse ja selle kulgemise kohta.»

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. märtsil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA