Teksti suurus:

Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.02.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 8, 37

Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 27.01.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. veebruari 2010. a otsusega nr 615

§ 1. Veeseaduses (RT I 1994, 40, 655; 2009, 49, 331) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 5. Avalikud veekogud

(1) Avalikud veekogud on:
1) sisemeri;
2) territoriaalmeri;
3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad;
4) Võrtsjärv;
5) Mullutu laht;
6) Suurlaht;
7) Emajõgi;
8) Narva jõgi;
9) Nasva jõgi;
10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani;
11) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni.

(2) Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Avalikud veekogud ei ole tsiviilkäibes.»;

2) paragrahvi 9 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(31) Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel võrdsustatakse veekogu omaniku nõusolekuga Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastus avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandavatele projekteerimistingimustele või planeerimisseaduse § 161 lõikes 1 sätestatud luba. Avalikku veekogusse veekaabelliini ehitamisel võrdsustatakse veekogu omaniku nõusolekuga käesoleva seaduse § 222 lõikes 1 sätestatud nõusolek. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisel võrdsustatakse veekogu omaniku nõusolekuga planeerimisseaduse § 161 lõikes 1 sätestatud luba või käesoleva seaduse § 227 lõikes 1 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamise otsus.»;

24.05.2011 15:45
Veaparandus – Parandatud ülaindeksi asukoht lauseosas „planeerimisseaduse § 161 lõikes 1“.
Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 10 lõige 3 ja Riigikogu majanduskomisjoni 23.05.2011 kiri nr 2.5-3/965.

3) paragrahvi § 221 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 223 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega või selle osaga, millega ei kaasne kaldakinnisasja suurenemist, peab kaldakinnisasja omanik ehitise või selle osa ehitisealuse pinna eest maksma iga-aastast kasutustasu, mille suurus on 4% ehitisega või selle osaga koormatud avaliku veekogu osa arvestuslikust maksustamishinnast. Arvestusliku maksustamishinna arvutamisele kohaldatakse kaldakinnisasja maksustamishinna arvutamise tingimusi ja korda.»;

5) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kui avalikku veekogu koormatakse sellise kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, mille ühe osaga kaasneb kaldakinnisasja suurenemine ja teisega mitte, maksab kaldakinnisasja omanik kaldakinnisasja suurendanud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ja ülejäänud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tasu.»;

6) seaduse 41. peatükki täiendatakse 4. ja 5. jaoga järgmises sõnastuses:

«4. jagu
Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega

§ 225. Hoonestusluba

(1) Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riigiasutus ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba taotlema.

(2) Ehitis, mis on hoonestusloa alusel ehitatud ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa oluline osa ja kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale. Kõik muud avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile.

(3) Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti.

§ 226. Hoonestusloa taotlemine

(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi hoonestusloa menetleja).

(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ehitise kasutamise otstarve ja töörežiim;
2) ehitise välismõõtmed, vundamenditüüp ja muud olulised tehnilised andmed;
3) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;
4) uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha;
5) hoonestusloa taotletav kestus.

(3) Kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavad nõuded, siis peab taotluses sisalduma ka taotleja kinnitus, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.

(4) Taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan, ehitise eskiisprojekt ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa andja määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab taotleja hoonestusloa menetlejale uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Kui uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemusena on täpsustunud taotlusele esialgselt lisatud dokumendid, esitab taotleja need täpsustatud kujul hoonestusloa menetlejale uuesti.

(5) Hoonestusloa taotluse erisused avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga sätestatakse elektrituruseaduses.

(6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse vormi ning täpsustavad nõuded taotlusele, selle lisadele ning taotluse menetlemisele.

§ 227. Hoonestusloa menetluse algatamine

(1) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab Vabariigi Valitsus. Ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks teeb hoonestusloa menetleja.

(2) Hoonestusloa menetleja teeb ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks pärast Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseameti arvamuse saamist. Hoonestusloa menetleja võib küsida ka muude asutuste ja isikute arvamust. Arvamuse avaldaja peab oma arvamust põhjendama. Tähtaeg arvamuse avaldamiseks on 30 päeva. Kui arvamuse avaldaja nimetatud tähtaja jooksul oma arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited.

(3) Kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis enne hoonestusloa menetluse algatamise ettepaneku tegemist avaldab hoonestusloa menetleja teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed.

(4) Kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates on teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Taotlus peab vastama käesoleva seaduse §-s 226 sätestatud nõuetele.

(5) Kui hoonestusloa menetlejale on ühe avaliku veekogu ala kohta esitatud mitu hoonestusloa taotlust, mille puhul puuduvad käesoleva seaduse §-s 2210 sätestatud alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele ning riigi strateegilistele arengukavadele. Kui mitme taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu, eelistatakse isikut, kes on taotluse esitanud esimesena. Teiste taotluste puhul keeldub Vabariigi Valitsus menetluse algatamisest.

(6) Kui hoonestusluba taotleb isik, kellega Vabariigi Valitsus on sõlminud avaliku veekogu vastava ala suhtes planeerimisseaduse § 10 lõikes 51 sätestatud halduslepingu ja taotluse puhul puuduvad käesoleva seaduse §-s 2210 sätestatud alused, algatatakse hoonestusloa menetlus nimetatud halduslepingu sõlminud isiku taotluse alusel ning käesoleva paragrahvi lõikeid 3–5 ei kohaldata. Hoonestusloa menetlus algatatakse pärast halduslepingu alusel maakonnaplaneeringu kehtestamist.

(7) Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab Vabariigi Valitsus:
1) isiku, kelle taotluse alusel menetlus läbi viiakse;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise;
3) uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja;
4) muud vajalikud tingimused.

(8) Vabariigi Valitsus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemise tähtaega ja muuta muid tingimusi. Taotlust menetleb ja ettepaneku tingimuste muutmiseks teeb hoonestusloa menetleja.

§ 228. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine

(1) Vabariigi Valitsus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu.

(2) Vabariigi Valitsus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud.

§ 229. Hoonestusloa andmine

(1) Hoonestusloa annab Vabariigi Valitsus oma korraldusega. Ettepaneku hoonestusloa andmiseks või andmata jätmiseks teeb hoonestusloa menetleja.

(2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused:
1) hoonestusloa omaja;
2) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites;
3) ehitise kasutamise otstarve ja töörežiim;
4) ehitise olulised tehnilised andmed;
5) hoonestusloa kehtivuse tähtaeg;
6) muud vajalikud tingimused.

(3) Avaliku veekogu koormatava ala moodustavad ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt.

(4) Vabariigi Valitsus võib hoonestusloas kehtestada täiendavaid tingimusi seoses ehitise kasutamise ja töörežiimiga.

(5) Isikule, kes ei ole Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna juriidiline isik, antakse hoonestusluba ainult riigi olulistest huvidest lähtuvalt.

§ 2210. Hoonestusloa andmisest keeldumine

(1) Vabariigi Valitsus keeldub hoonestusloa andmisest, kui:
1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks;
2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga;
3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga;
4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
5) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega;
6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele.

(2) Vabariigi Valitsus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut.

§ 2211. Hoonestusloa kehtivus

(1) Hoonestusluba kehtib 50 aastat. Vabariigi Valitsus võib ehitise liiki ja otstarvet arvestades kehtestada hoonestusloale ka lühema kehtivuse tähtaja.

(2) Vabariigi Valitsus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivuse tähtaega kuni 50 aastat. Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivuse tähtaja lõppu.

(3) Hoonestusloa kehtivuse tähtaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut.

§ 2212. Hoonestusloa tingimuste muutmine

(1) Vabariigi Valitsus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi.

(2) Vabariigi Valitsus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlusi menetleb ja ettepaneku tingimuste muutmiseks teeb hoonestusloa menetleja.

(4) Vabariigi Valitsus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.

(5) Vabariigi Valitsus võib hoonestusloa tingimusi muuta omal algatusel, kui esinevad hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused.

§ 2213. Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele

(1) Kui hoonestusluba on läinud teisele isikule üle üldõigusjärgluse korras, siis muudab Vabariigi Valitsus loa omaja andmeid üldõigusjärglase taotlusel või omal algatusel. Taotlust menetleb ja ettepaneku loa omaja andmete muutmiseks teeb hoonestusloa menetleja.

(2) Hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks.

§ 2214. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Vabariigi Valitsus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotlusel. Taotlust menetleb ja ettepaneku hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks teeb hoonestusloa menetleja.

(2) Hoonestusloa menetleja teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku hoonestusloa kehtetuks tunnistamiseks pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettepanekut ei pea tegema, kui selle täitmine on ilmselgelt võimatu.

(3) Vabariigi Valitsus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui:
1) hoonestusloa omaja seda taotleb;
2) hoonestusloa omaja on taotluses või hoonestusloa menetluses esitanud valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt loa andmise otsust;
3) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi;
4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa andmisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud täiendavat tähtaega ehitusloa taotlemiseks;
5) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud täiendavat tähtaega ehitusloa taotlemiseks;
6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;
7) hoonestusloa omaja on kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisega;
8) hoonestusloa omaja ei vasta enam hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele.

(4) Vabariigi Valitsus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks ka juhul, kui pärast hoonestusloa andmist ilmnevad käesoleva seaduse § 2210 lõikes 2 sätestatud alused.

(5) Hoonestusloa kehtetuks tunnistamisel määrab Vabariigi Valitsus vajaduse korral ehitise veekogust eemaldamise tingimused.

§ 2215. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega

(1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.

(2) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Taotlust hoonestusõiguse seadmiseks menetleb hoonestusloa menetleja.

§ 2216. Ehitise eemaldamine veekogust hoonestusloa kehtivuse lõppemisel

(1) Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.

(2) Kui ehitist määratud tähtpäevaks ei eemaldata, korraldab Tehnilise Järelevalve Amet ehitise avalikust veekogust eemaldamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

5. jagu
Hoonestustasu

§ 2217. Hoonestustasu

(1) Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik maksma iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu suurus on 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel.

(2) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga on sätestatud elektrituruseaduses.

§ 2218. Hoonestustasu maksmise kord

(1) Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni. Hoonestustasu arvestab Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Pärast ehitusloa väljastamist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seaduse § 2217 lõikes 1 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest.

(3) Hoonestustasu maksmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 224 lõikes 2 ja § 224 lõigetes 4–6 sätestatud korda.»;

7) paragrahvi 29 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu «välja arvatud» sõnadega «veest väljauhutud taimestiku eemaldamine,»;

9.01.2014 15:20
Veaparandus – Parandatud ilmne ebatäpsus tekstiosas "veest väljauhutud taimestiku eemaldamine,", mille lõppu on lisatud koma Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 9.01.2014 taotlust nr 4-14/14-3/1.

8) seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:

«§ 42. Enne 2010. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitis

(1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul tuleb hoonestusluba taotleda hiljemalt 2013. aasta 31. detsembriks.

(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 226 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud andmeid, taotlusele lisatakse ehitise asukohaplaan. Taotlus esitatakse hoonestusloa menetlejale. Taotluse menetlemisel ei kohaldata käesolevas seaduses hoonestusloa menetluse algatamise kohta sätestatut, välja arvatud käesoleva seaduse § 227 lõikes 2 nimetatu.

(3) Hoonestusloa menetleja esitab taotluse arvamuse avaldamiseks lisaks käesoleva seaduse § 227 lõikes 2 nimetatud asutustele ka Tehnilise Järelevalve Ametile. Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib ehitise vastavust kehtestatud nõuetele ja teeb vajaduse korral hoonestusloa taotlejale ettekirjutuse ehitisega seotud puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Vabariigi Valitsus keeldub hoonestusloa andmisest käesoleva seaduse §-s 2210 sätestatud alustel või juhul, kui hoonestusloa taotleja ei vii ehitist kehtestatud nõuetega kooskõlla Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuses määratud tähtajaks. Hoonestusloa andmisest keeldumisel rakendatakse ehitise suhtes ehitusseaduse § 40 lõikes 2 sätestatut.»

§ 2. Asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 2009, 68, 463) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 159 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 159. Avalikud veekogud

(1) Avalikud veekogud sätestab veeseadus.

(2) Avalikku veekogu võib igaüks kasutada seaduses või selle alusel kehtestatud korras.

(3) Seaduses sätestatud korras võib avalikuks kasutamiseks määrata ka muu veekogu (edaspidi avalikult kasutatav veekogu). Hüvitise avalikult kasutatava veekogu omanikule sätestab seadus.»;

2) paragrahvi 160 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus takistada veesõidukite liiklemist.»

§ 3. Ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 2009, 63, 408) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitist ei loeta olenemata funktsioonist ja ehitisealuse pinna suurusest käesoleva seaduse tähenduses väikeehitiseks.»;

2) paragrahvi 19 lõiget 32 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

«Projekteerimistingimused esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile kooskõlastamiseks elektrooniliselt.»;

3) paragrahvi 19 lõike 33 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tehnilise Järelevalve Amet saadab kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastamiseks esitatud projekteerimistingimused seisukoha andmiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Veeteede Ametile ning Lennuametile (edaspidi seisukoha andja).»;

4) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 36 järgmises sõnastuses:

«(36) Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks koostab ja väljastab projekteerimistingimused Tehnilise Järelevalve Amet. Projekteerimistingimused väljastatakse isikule, kellel on veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba.»;

5) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ning punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek:
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;»;

6) paragrahvi 22 lõigetes 2 ja 3, § 23 lõigetes 6–8 ja 9 ning § 29 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «kohalik omavalitsus» sõnadega «ehitusloa väljastaja» vastavas käändes;

7) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks Tehnilise Järelevalve Amet.»;

8) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kes on kaldakinnisasja omanik või hoonestaja. Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastatakse isikule, kellel on veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. Avalikku veekogusse ehitatava veekaabelliini ehitamiseks on vajalik veeseaduse § 222 kohane nõusolek.»;

9) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:

«(82) Kohalik omavalitsus teavitab avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks ehitusloa väljastamisest Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest arvates.»;

10) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

«11) puudub vee erikasutusluba ja seaduse kohaselt on vee erikasutusluba nõutav või
12) taotletakse ehitusluba kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks avalikku veekogusse, kuid puudub veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba või ehitusprojekt ei vasta hoonestusloa tingimustele.»;

11) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.»;

12) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks asutus, kelle pädevuses on ehitusloa väljastamine (edaspidi kasutusloa väljastaja).»;

13) paragrahvi 33 lõigetes 3, 4, 51, 6 ja 7, § 36 lõikes 2 ning § 38 lõikes 3 asendatakse sõnad «kohalik omavalitsus» sõnadega «kasutusloa väljastaja» vastavas käändes;

14) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega või avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise puhul Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

(2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Õigusliku aluseta avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitis on Eesti Vabariigi omandis ja selle lammutamise otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega.»;

15) paragrahvi 40 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitis, mis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, ei vasta määratud tähtpäevaks ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise Tehnilise Järelevalve Amet asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.»;

16) paragrahvi 57 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–3, 5–10 ja 14 nimetatud andmete puhul;»;

17) paragrahvi 59 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohalik omavalitsus teostab ehitusjärelevalvet ka avalikus veekogus ehitiste üle, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. Ehitusjärelevalve teostamine avalikus veekogus ehitiste üle, mis ei ole kaldaga püsivalt ühendatud, kuulub Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse.

(3) Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja teatab ehitusjärelevalve teostajale ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemustest.»;

18) paragrahvi 61 lõigetest 2–31 jäetakse välja sõnad «linna- või vallavalitsuse»;

19) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus on linnapea või vallavanema volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisikul või Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori volitatud ametiisikul.»;

20) paragrahvi 61 lõikes 7 asendatakse sõnad «Kohalik omavalitsus» sõnadega «Ehitusjärelevalve teostaja».

§ 4. Elektrituruseaduses (RT I 2003, 25, 153; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

«81. peatükk
AVALIKU VEEKOGU KOORMAMINE TUULEELEKTRIJAAMAGA

§ 921. Hoonestusluba

(1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise kavandamiseks peab taotlema Vabariigi Valitsuselt veeseaduse § 225 lõike 1 kohase hoonestusloa.

(2) Lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta.

§ 922. Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks õigustatud isikud

Hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. Nimetatud hoonestusloa võib üle anda vaid teisele elektriettevõtjale, elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või Eesti Vabariigile.

§ 923. Hoonestustasu suurus avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel

(1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel maksab elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.

(2) Pärast ehitusloa väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.

(3) Hoonestustasu maksmisele kohaldatakse veeseaduse §-s 2218 sätestatut.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 1112 järgmises sõnastuses:

Ǥ 1112. Hoonestusloa taotlemise erisused

Kui käesoleva seaduse §-s 922 nimetatud ettevõtja taotlusel on enne 2009. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamiseks algatatud keskkonnamõjude hindamine, siis ei kohaldata hoonestusloa menetlusele veeseaduse § 227 lõikeid 3–5 ning hoonestusloa menetlus algatatakse keskkonnamõjude hindamist taotlenud ettevõtja suhtes.»

§ 5. Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «kehtestatud» sõnadega «asjaõigusseaduse ja»;

2) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.»;

3) paragrahvi 10 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad «eraomanikule kuuluval»;

4) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid.»;

5) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad «eraomanikule kuuluval».

§ 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I 2005, 15, 87; 2009, 3, 15) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba;»;

2) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui Vabariigi Valitsus või Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeerium.»

§ 7. Maa hindamise seadust (RT I 1994, 13, 231; 2007, 69, 425) täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

«§ 61. Maa keskmine väärtus

Käesoleva seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel arvutab Maa-amet veeseaduses sätestatud hoonestustasu määramiseks maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse.»

§ 8. Planeerimisseaduses (RT I 2002, 99, 579; 2009, 39, 262) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

«3) avalikele veekogudele.»;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Maakonnaplaneeringu kehtestamise korral avaliku veekogu ehitisega koormamiseks peab veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba vastama selle planeeringu nõuetele.»;

3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

«(51) Vabariigi Valitsus võib avaliku veekogu ehitisega koormamiseks koostatava maakonnaplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses.»;

4) paragrahvi 10 lõige 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(62) Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeeringu koostamise korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada. Nimetatud juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamise kohta.»;

5) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

Ǥ 161. Avalikku veekogusse ehitise kavandamise lubamine

(1) Avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohaseks vastuvõtmiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba.

(2) Kõik avalikku veekogusse ehitist kavandavale planeeringule käesoleva seaduse § 17 kohaselt antud kooskõlastused saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmise otsustamiseks ka Tehnilise Järelevalve Ametile. Enne loa andmise otsustamist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus küsida Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Muinsuskaitseametilt, Veeteede Ametilt ja Lennuametilt täiendavat seisukohta.

(3) Põhjendatud juhul on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus loa andmisest keelduda. Põhjendatud juhuks peetakse avalikku huvi, eelkõige kui avalikku veekogusse planeeringuga kavandatav ehitis:
1) on vastuolus riigi julgeoleku huvidega;
2) on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega;
3) häiriks lennuliiklust või laevateel laevaliiklust.»;

6) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

«6) maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga, kui planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega.»;

7) paragrahvi 17 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 171 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 292 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ja üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole asukoha valikuks otstarbekas või võimalik, valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht maakonnaplaneeringu alusel.»

§ 9. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 2010, 3, 4) 8. peatüki 9. jagu täiendatakse 7. jaotisega järgmises sõnastuses:

«7. jaotis
Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 17610. Ehitusloa väljastamine avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks (õ) 18.02.2010 12:15

(1) Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni ja lisaks viis krooni ehitusprojektis fikseeritud ehitisealuse pinna iga ruutmeetri eest.

(2) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise lammutamise ehitusloa väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 17611. Kasutusloa väljastamine avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutuselevõtuks (õ) 18.02.2010 12:15

Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA



Õiend

Lugeda Riigikogus 27.01.2010 vastu võetud "Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" (RTI 2010, 8, 37) § 9 „Riigilõivuseaduse“ täiendatava 7 jaotise paragrahvide õigeteks numbriteks § 17610 § 17611.

Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 31 punkt 2 ja Riigikogu majanduskomisjoni 17. veebruari 2010. aasta taotlus nr 2.5-3/330.