Teksti suurus:

Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.02.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 8, 38

Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 27.01.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. veebruari 2010. a otsusega nr 616

I. Raudteeseaduses (RT I 2003, 79, 530; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 3:

1) punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«16) raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri korrashoid (ehitamise, remondi ja hooldamise korraldamine), ohutuse tagamine raudteeinfrastruktuuril, raudteeliikluse korraldamine ning raudteeinfrastruktuuri kasutada andmine;»;

2) punktid 23–25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«23) juurdepääsu tagavad põhiteenused on läbilaskevõime taotluse läbivaatamine, jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, raudteejaama, reisiplatvormi ning tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, raudteeliikluse korraldamine, elektrialajaamade ja elektri ülekandeliinide kasutamise tagamine, raudteerajatiste valgustus ning raudteeveo-ettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine;
24) juurdepääsu tagavad lisateenused on veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise ning veoelektri tarbimise tagamine, reisijate ja kaubasaadetiste teenindamiseks vajalike ehitiste ning hooldus- ja tehnorajatiste, sealhulgas seisuteede kasutada andmine;
25) juurdepääsu abiteenused on reisirongide eelsoojendus, juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoteenuse osutamiseks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil, translatsioonisüsteemile juurdepääsu võimaldamine, raudteeveeremi tehnoülevaatus ja ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel;»;

3) täiendatakse punktiga 261 järgmises sõnastuses:

«261) sihtotstarbeline ühekordne läbilaskevõimeosa on erakorraline läbilaskevõimeosa ühekordseks raudteeveoteenuse osutamiseks. Sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimet saab raudtee-ettevõtja kasutada kord kolme nädala jooksul, välja arvatud juhul, kui sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimet kasutatakse raudteeveeremi transportimiseks või vedurijuhi katsesõiduks, kui raudtee-ettevõtjale ei ole eraldatud läbilaskevõimeosa jooksvaks liiklusgraafikuperioodiks;»;

4) täiendatakse punktidega 34–36 järgmises sõnastuses:

«34) linnaliin on olulises osas linna haldusterritooriumil asuv rongiliin, millel osutatav raudtee reisijateveoteenus tuleneb eelkõige vajadusest linnasisese ühistransporditeenuse järele;
35) linnalähiliin on ühe maakonna piires asuv rongiliin, millel osutatav raudtee reisijateveoteenus tuleneb eelkõige vajadusest linna ja linnaga piirnevate valdade ühistransporditeenuse järele;
36) piirkondlik liin on kahe või enama maakonna haldusterritooriumil asuv rongiliin, millel osutatav raudtee reisijateveoteenus tuleneb vajadusest nende maakondade ühistransporditeenuse järele.»

§ 2. Paragrahvi 4:

1) lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises pidama eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja osutab teenust ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ja muu tegevusvaldkonna kohta.»;

2) lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust ettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale avalikku reisijateveoteenust osutavale raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises pidama raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluvale raudtee-ettevõtjale osutatava teenuse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust.»

§ 3. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

«§ 41. Kontserni kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu ja juhatuse valimine

(1) Kontserni kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla kontserni kuuluva või valitsevat mõju omava raudteeveo-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige. Kontserni kuuluva või valitsevat mõju omava raudteeveo-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla kontserni kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige.

(2) Konkurentsiametil on õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu või juhatuse liikme tagasikutsumist, kui isik ei vasta käesolevas paragrahvis loetletud nõuetele.

(3) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust, on Konkurentsiametil õigus nõuda kohtu korras raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte juhi tagasikutsumist.»

§ 4. Paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kinnisasja, mille oluliseks osaks on avaliku raudtee raudteeinfrastruktuur, võõrandada ja kinnisasja koosseisu kuuluvat raudteemaad hoonestusõigusega koormata võib omanik Tehnilise Järelevalve Ameti eelneval nõusolekul. Tehnilise Järelevalve Amet annab nõusoleku, kui avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine on raudtee toimimise seisukohalt ohutu ja põhjendatud. Nimetatud nõue kehtib ka raudteeinfrastruktuuri majandamiseks vajalike hoonete ja rajatiste kohta, mis on avaliku raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud, kuid ei kuulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale. Sellisel juhul taotleb Tehnilise Järelevalve Ametilt nõusolekut sellise hoone või rajatise omanik.»

§ 5. Paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramist ning raudtee-ettevõtja avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudtee-ettevõtjaks määramist või avalikku reisijateveoteenust osutavate raudtee-ettevõtjate hulgast väljaarvamist käsitleva teadaande esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.»

§ 6. Seadust täiendatakse §-dega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

«§ 91. Nõuded mitteavalikul raudteel raudteeliikluse korraldamiseks

Raudteeliikluse korraldamiseks raudteel, mis ei kuulu avalike raudteede hulka (edaspidi mitteavalik raudtee), peab raudtee valdajal olema kehtiv vastutuskindlustusleping ja tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa).

§ 92. Reisijate õigused ja kohustused raudteel

(1) Raudteel reisijateveoteenuse osutamisel kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14–41) kehtestatud nõuded. Riigisisese, linna-, linnalähi-, piirkondliku- ja Euroopa Liidu piiridest väljuva rongiliini korral kohaldatakse artikli 2 lõigete 4–6 alusel määruse rakendamisel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2014. aasta 3. detsembrini määruse nr 1371/2007 artikleid 8, 10, artikli 13 lõiget 2, artikleid 15–17, artikli 18 lõikeid 2, 4 ja 5, artikli 20 lõiget 2 ning artikleid 21–25.

(2) Raudtee reisijateveoteenus sätestatakse käesoleva seaduse § 3 punktide 34–36 mõistete kohaselt avaliku teenindamise lepingus, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta artikli 2 punkti 5.

(3) Reisijatele kehtivad õigused ja kohustused avalikustab raudteeveo-ettevõtja käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud veoeeskirjas.»

§ 7. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 14. Vastutuskindlustusleping

(1) Ettevõtja, kes soovib taotleda käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba, ohutustunnistust või § 24 punktis 1 nimetatud registreeringut, mille saamise eeltingimuseks on kindlustuslepingu olemasolu, sõlmib tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
1) kindlustusjuhtumiks on ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuse osutamise, raudteerajatise ehitamise või raudteeveeremi tehnohoolde tegemise, remontimise või ehitamisega seoses vastavalt reisijatele ja reisijate pagasile, raudteerajatiste või raudteeveeremi omanikele või valdajatele ning kolmandatele isikutele kindlustusperioodil otsese varalise kahju, samuti kehavigastustest tuleneva kahju tekitamine, mille eest ettevõtja õigusaktide kohaselt vastutab;
2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatule ja rahvusvahelise raudteeveo korral 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta 3. juuni muutmisprotokolli redaktsioonis, rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppes (SMGS) või rahvusvahelise raudteereisijateveo kokkuleppes (SMPS) sätestatule, kui sellega kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatust kõrgem kindlustussumma alampiir;
3) vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka ootamatust või ettenägematust sündmusest põhjustatud keskkonnakahjude hüvitamise nõudeid. Hüvitamisele kuuluvad keskkonnakahju tõttu tekkinud otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulud. Keskkonnakahjude hüvitamise alampiir peab olema 10 protsenti kindlustussummast;
4) kahe või enama raudtee-ettevõtja tegevust hõlmavas vastutuskindlustuslepingus peab olema eraldi välja toodud iga käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud tegevusloas loetletud tegevus koos kindlustussummaga;
5) raudtee-ettevõtja taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul võivad pooled lepingus kokku leppida raudtee-ettevõtjale omavastutuse kohaldamises. Raudtee-ettevõtjale omavastutuse kohaldamise korral peab kindlustusandja hüvitama kahjustatud isikule tekkinud kahjud täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa. Omavastutuse summa ei tohi ületada 30 protsenti kogu kindlustussummast.

(2) Raudtee valdaja kindlustussumma üheaastase kindlustusperioodi kohta määratakse, arvestades raudtee kasutatavuse tihedust, raudteel veetava kauba iseloomu, eelmisel kindlustusperioodil raudteel tekkinud kahju ning muid olulisi tegureid. Kindlustussumma alampiirid on raudtee kogupikkust arvesse võttes järgmised:
1) raudtee kogupikkus kuni 5000 meetrit – kindlustussumma suurus ei ole määratletud ning kujuneb kindlustusandja ja raudtee valdaja vahelisel kokkuleppel;
2) raudtee kogupikkus 5001 kuni 10 000 meetrit – 3 miljonit krooni;
3) raudtee kogupikkus 10 001 kuni 50 000 meetrit – 10 miljonit krooni;
4) raudtee kogupikkus 50 001 ja enam meetrit – 50 miljonit krooni.

(3) Muu raudtee-ettevõtja kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta:
1) raudtee-ettevõtjal, kes osutab raudteeveoteenust – 30 miljonit krooni;
2) raudtee-ettevõtjal, kes teeb raudteerajatiste ehitustöid – 10 miljonit krooni;
3) ettevõtjal, kes teeb avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet – 10 miljonit krooni;
4) ettevõtjal, kes remondib avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatavat raudteeveeremit – 10 miljonit krooni;
5) ettevõtjal, kes ehitab raudteeveeremit – 10 miljonit krooni.

(4) Raudteeveo-ettevõtja, kes osutab reisijateveoteenust, peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu tingimustel, mille kohaselt tagatakse kindlustussummast vähemalt 10 miljonit krooni reisijate otsese varalise kahju ja kehavigastuste tekitamisest tulenevate nõuete hüvitamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutuskindlustusleping ei hõlma kauba ja postisaadetiste omanikele otsese varalise kahju hüvitamist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kehtiv vastutuskindlustusleping, mis esitatakse Konkurentsiametile, peab ettevõtjal olema tegevusloa või käesoleva seaduse § 24 punktis 1 nimetatud registreeringu kogu kehtivusaja jooksul. Mitteavalikku raudteed majandaval raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping, mis esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile, käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud tegutsemise ohutustunnistuse kogu kehtivusaja jooksul.

(7) Kehtiva vastutuskindlustuslepingu puudumisel on Konkurentsiameti peadirektoril õigus tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 5 alusel. Kui mitteavalikku raudteed majandaval ettevõtjal kehtiv vastutuskindlustusleping puudub, on Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril õigus tunnistada ettevõtja tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks käesoleva seaduse § 23 lõike 3 alusel.»

§ 8. Paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse sõnad «majandus- ja kommunikatsiooniminister» sõnadega «Konkurentsiameti peadirektor».

§ 9. Paragrahvi 17:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

«41) ettevõtja ei ole tegutsenud tegevusloas ja ohutustunnistuses nimetatud tegevusalal rohkem kui kuuel järjestikusel kuul;»;

2) lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4–51 nimetatud tegevusluba, ei ole vastaval tegevusalal tegutsenud ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest arvates või ettevõtja on peatanud tegutsemise sellel tegevusalal vähemalt üheks aastaks.»

§ 10. Paragrahvi 20:

1) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Mitteavalikku raudteed võib majandada, kui ettevõtjal on kehtiv tegutsemise ohutustunnistus.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Avalikku raudteed majandada või raudtee reisijateveoteenust või kaubaveoteenust osutada soovivale ettevõtjale väljastatakse tegutsemise ohutustunnistus üksnes juhul, kui ettevõtjal on kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus. Ohutustunnistuse esimest osa ei pea taotlema mitteavalikku raudteed majandav ettevõtja.»

§ 11. Paragrahvi 21:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Avalikku raudteed majandada või sellel veoteenusega tegeleda sooviv ettevõtja esitab ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile vormikohase avalduse, andmed tegevusloa kohta ja enda ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni.»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

«5) avaliku raudtee majandamise puhul andmed tegevusloa kohta;
6) vastutuskindlustuslepingu koopia.»;

3) lõiget 3 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

«6) tegevusloa koopia, kui see on väljastatud mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
7) vastutuskindlustuslepingu koopia;
8) mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud ettevõtja vastavas liikmesriigis väljastatud ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse koopia.»

§ 12. Paragrahvi 31 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Tehnilise Järelevalve Amet saadab ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele arvamuse saamiseks 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning sellekohase nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi saamise päevast arvates. Valla- või linnavalitsus annab arvamuse kümne päeva jooksul Tehnilise Järelevalve Ametilt ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti saamise päevast arvates. Valla- või linnavalitsus võib arvamuse esitamise tähtaega pikendada kuni viis päeva, esitades põhjendatud avalduse Tehnilise Järelevalve Ametile.

(6) Tehnilise Järelevalve Amet saadab kasutusloa taotluse asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele arvamuse saamiseks 20 päeva jooksul kõigi kasutusloa andmiseks vajalike dokumentide saamise päevast arvates. Valla- või linnavalitsus annab arvamuse kümne päeva jooksul Tehnilise Järelevalve Ametilt kasutusloa taotluse saamisest arvates. Valla- või linnavalitsus võib arvamuse esitamise tähtaega pikendada kuni viis päeva, esitades põhjendatud avalduse eelnevalt Tehnilise Järelevalve Ametile.»

§ 13. Paragrahvi 34 lõike 5 esimesed kaks lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Raudteeveo-ettevõtjad ning teised raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva ja raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremi valdajad on kohustatud iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruande.»

§ 14. Paragrahvi 40:

1) lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja peab korrapäraselt analüüsima raudteeliikluse taastamiseks teostatavate tööde tõhusust ja vajaduse korral rakendama meetmeid raudteeliikluse taastamise tööde paremaks korraldamiseks.»;

2) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi tagajärjel raudteeliikluse katkemise korral kauemaks kui 12 tunniks võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või mitteavaliku raudtee valdajalt aruande esitamist raudteeliikluse taastamise ajakulu põhjuste, ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud tegutsemisplaani ajakohasuse ning vajalike täiendavate meetmete kohta.»

§ 15. Paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

«(12) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab raudteeõnnetuste, raudteeintsidentide, raudteeavariide ja otsasõitude uurimise korra.»

§ 16. Paragrahvi 45:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Vedurijuhiloa väljastamise ja selle kehtivuse pikendamise üle otsustab Tehnilise Järelevalve Amet. Vedurijuhiloa vormistab ja väljastab isikule Maanteeamet Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Vedurijuhiloa taotlemiseks peab isik sooritama Maanteeametis teooriaeksami ja tegema Tehnilise Järelevalve Ameti korraldatud katsesõidu. Korraldatud katsesõidu kulud tasub loa taotleja või raudteeveo-ettevõtja või muu raudteevedu teostav ettevõtja, kes isiku luba taotlema suunas. Katsesõit korraldatakse avalikul raudteel Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale esitatud taotluse alusel.»;

3) lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kui vedurijuhile on teises liikmesriigis välja antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51–78) nõuetele vastav vedurijuhiluba, väljastab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vedurijuhile kutsekvalifikatsiooni tunnustamise asemel pärast katsesõidu läbimist sertifikaadi, mis kinnitab vedurijuhi oskuste vastavust käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 esitatud nõuetele.»;

4) lõikes 4 asendatakse sõnad «Tehnilise Järelevalve Ametis» sõnadega «Maanteeametis».

§ 17. Paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Igaks liiklusgraafikuperioodiks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud pärast raudteeveo-ettevõtjate, asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite ja teiste huvitatud isikutega konsulteerimist koostama raudteevõrgustiku teadaande, kus kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimused. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb raudteevõrgustiku teadaande huvitatud isikutele kättesaadavaks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud aadressil liiklusgraafikuperioodile eelneva juunikuu viimaseks kuupäevaks. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud hoidma raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja tegema sellesse vajaduse korral parandusi.»

§ 18. Paragrahvi 52:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Järgneva liiklusgraafikuperioodi läbilaskevõime jaotamise taotlused tuleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale esitada liiklusgraafikuperioodile eelneva augustikuu viimaseks kuupäevaks.»;

2) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Järgneva perioodi liiklusgraafiku kavand koostatakse ja avalikustatakse Konkurentsiameti poolt heakskiidetud aadressil liiklusgraafikuperioodile eelneva detsembrikuu viimaseks kuupäevaks.»;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Järgneva perioodi liiklusgraafik kinnitatakse liiklusgraafikuperioodile eelneva märtsikuu viimaseks kuupäevaks.»

§ 19. Paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Läbilaskevõimet võivad taotleda raudteeveo-ettevõtjad, kellel on raudtee reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse tegevusluba ja ohutustunnistus ning sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime taotlemise korral ka raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudtee-ettevõtja. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib olla läbilaskevõime taotlejaks käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Kui taotluse vaatab käesolevas seaduses sätestatud korras läbi Tehnilise Järelevalve Amet, peab läbilaskevõime taotleja tasuma riigilõivu läbilaskevõime taotluse esitamise eest.»

§ 20. Paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kehtestatud liiklusgraafikut tohib muuta ainult raudtee-ettevõtja nõusolekul, kellele eraldati asjaomane läbilaskevõimeosa. Kehtestatud liiklusgraafikut võib muuta ühepoolselt osas, mis puudutab jaotamata läbilaskevõime eraldamist või läbilaskevõimeosast loobumist, kui see on põhjendatud ja vältimatu.»

§ 21. Paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui läbilaskevõime taotluste läbivaatamisel ilmneb, et läbilaskevõime taotlusi raudteeinfrastruktuuri mingile osale on esitatud rohkem, kui on selle raudteeinfrastruktuuri osa maksimaalne arvestuslik läbilaskevõime või üht ja sama läbilaskevõimeosa või osaliselt kattuvaid läbilaskevõimeosasid soovib korraga mitu taotlejat, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama koordineerimismenetluse.»

§ 22. Paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetluses ilmneb, et kõiki raudteevõrgustiku mingi osaga seotud põhjendatud taotlusi ei ole võimalik rahuldada, tunnistab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustiku selle osa raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks ning teavitab sellest viivitamatult Tehnilise Järelevalve Ametit ja Konkurentsiametit. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamine peab põhinema raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tegeliku kasutamise analüüsil, sealhulgas sellel veetud ja tulevikus veetava kaubamahu ja pakutava raudteeveoteenuse nõudluse kasvu hindamisel.»

§ 23. Paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole tähtajaks teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud läbilaskevõime analüüsi või ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamiseks läbilaskevõime analüüsi tulemuste põhjal, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.»

§ 24. Paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama kõigile raudteeveo-ettevõtjatele käesoleva seaduse § 3 punktis 23 nimetatud ja alljärgnevalt määratletud juurdepääsu tagavad põhiteenused:
1) läbilaskevõime taotluse läbivaatamine on esitatud taotluste alusel liiklusgraafiku kavandi koostamine raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotaja poolt, arvestades jaotamisele pandud läbilaskevõime mahtu ja käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 kehtestatud eelistusi, samuti liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud ettepanekute läbivaatamine, nendega võimaluste piires arvestamine, koordineerimismenetluse korraldamine, menetlemine läbilaskevõime ammendumise korral ning liiklusgraafiku kinnitamine;
2) jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine on raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamine saadud läbilaskevõimeosa ulatuses ja läbilaskevõimeosa kasutamise võimaldamine raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse sätteid;
3) raudteejaama kasutamise ja toimimise tagamine on rongide vastuvõtmist ja ärasaatmist võimaldava rööpmestikuga meldepunkti, mis võimaldab rongide vahetuse ja möödasõidu korraldamist ning vastava tehnilise varustatuse korral ka manöövritöid ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone, raudtee-ettevõtjale kasutada andmine ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine;
4) elektrialajaamade ja elektri ülekandeliinide kasutamine on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja valduses oleva elektrivõrgustiku kaudu raudtee side-, turvangu- ja signalisatsiooniseadmete ning raudteerajatiste elektriseadmete elektrienergiaga varustatuse tagamine;
5) raudteerajatiste valgustus on valgustusseadmete kompleks raudteerajatiste piires, mille eesmärgiks on tagada raudteerajatiste kasutamise ning raudteeveeremi liikluse ohutus raudteerajatiste piirkonnas pimedal ajal reisijate teenindamiseks, tehnoloogilisteks töödeks või laadimiseks mõeldud aladel;
6) reisiplatvormi kasutamise ja toimimise tagamine on reisijatele ohutu reisirongi sisenemise ja reisirongist väljumise võimaldamine ning ooteplatvormi korrashoid;
7) tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine on raudteeliikluse juhtimiseks kasutatavate seadmete, millega tagatakse ohutu rongiliiklus, manöövritööde tegemine ning distantsjuhtimine raudteeliikluse operatiivseks ja ohutuks teostamiseks, sealhulgas elektrooniline, kaabel- ning raadioside, raudtee-ettevõtjale kasutusse andmine ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine;
8) raudteeliikluse korraldamine on raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele vastav rongiliikluse juhtimine raudteelõikudel ning manöövritööde korraldamine jaamades, jaamavahedel, manöövripiirkondades ning haruteedel;
9) raudteeveo-ettevõtjale jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolne raudteeveo-ettevõtja teavitamine infrastruktuuri liikluskorraldusest, eeskirjadest, liiklushäiretest ja teistest liiklusmuudatustest selle läbilaskevõimeosa ulatuses.

(2) Kui raudteeveo-ettevõtjal on juurdepääsu tagavate lisateenuste asendamiseks kasutada alternatiivsed võimalused, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja loobuda käesoleva seaduse § 3 punktis 24 nimetatud ja alljärgnevalt määratletud juurdepääsu tagavate lisateenuste pakkumisest:
1) veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise ning veoelektri tarbimise tagamine on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja valduses oleva elektrivõrgu, mille kaudu tagatakse veoelektri polaarsus ja varustatakse kontaktvõrgu konstruktsioonile ning veoalajaamade võimsusele vastav elektriveerem elektrienergiaga, raudtee-ettevõtjale kasutada andmine ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine;
2) reisijate ja kaubasaadetiste teenindamiseks vajalike ehitiste ning hooldus- ja tehnorajatiste, sealhulgas seisuteede, kasutada andmine on raudteeveo-ettevõtjale tema veotegevuseks vajalike selliste eriotstarbeliste rajatiste kasutada andmine, mille kasutamine ei sisaldu juurdepääsu tagavates põhiteenustes;

(3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja osutab raudteeveo-ettevõtjale kokkuleppe saavutamisel käesoleva seaduse § 3 punktis 25 nimetatud ja alljärgnevalt määratletud juurdepääsu abiteenuseid:
1) reisirongide eelsoojendus on reisirongi vaguni reisijatesalongi soojendamine kehtestatud temperatuurini enne rongi liinile saatmist;
2) juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoteenuse osutamiseks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil on jaama piirides oleval või jaama piirest hargneval teedevõrgustikul raudteeveeremiga juurdepääsu võimaldamine raudteeveoteenuse osutamiseks vajalike rajatisteni, nagu kaubalaadimisplatvorm, estakaad ja muu, kütuselattu ja teistesse raudteeveoks vajalikesse kohtadesse;
3) translatsioonisüsteemile juurdepääsu võimaldamine on reisijatele reisiliikluse teavitamise võimaldamine raudteejaama teavitussüsteemi kaudu;
4) ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel on ohutusnõunikuta raudteeveo-ettevõtja ja ohutusnõunikuga raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel raudteeveo-ettevõtja teostatav ohtliku veose vedu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusnõuniku järelevalve all;
5) raudteeveeremi tehnoülevaatus on raudteeveeremi tehnilise seisundi kontrollimine plaaniliste remontide vahelisel perioodil eesmärgiga ennetada võimalikke rikkeid ning teha kindlaks raudteeveeremi remondivajadus.»

§ 25. Paragrahvi 59

1) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Raudteeveo-ettevõtja, kellele on eraldatud läbilaskevõimeosa, ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmivad maikuu viimaseks kuupäevaks raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu, milles kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad, nagu kasutamise aeg ja kestus, samuti kasutustasu ning teised raudteeinfrastruktuuri kasutamist puudutavad tingimused.»;

2) lõiked 3–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sellekohaste teenuste kogukuludest, mis on käesoleva seaduse tähenduses raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.

(4) Juurdepääsu tagavaid põhiteenuseid saab tellida ainult käesoleva seaduse § 3 punktides 23–239 loetletud teenuste liikide kogumina. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest hõlmab kõigi käesoleva seaduse § 3 punktides 23–239 loetletud teenuste osutamist.

(5) Kui rongiliinil pakub juurdepääsu abiteenuseid ainult üks pakkuja, võib kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest olla seotud üksnes nende osutamise otseste kuludega ning seda arvestatakse üksnes tegelikult tarbitud abiteenuste eest. Juurdepääsu abiteenuse otsesed kulud on selle teenuse osutamise otsekulud ja proportsionaalne osa üldkuludest. Kui põhivara kasutatakse ainult juurdepääsu abiteenuse osutamiseks, arvestatakse juurdepääsu abiteenuse otseste kulude hulka ka kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi komponent. Kui juurdepääsu abiteenuse osutamiseks kasutatavat põhivara kasutatakse ka juurdepääsu tagavate põhi- või lisateenuste osutamiseks, siis kaasatakse selle põhivara kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi komponent juurdepääsu tagava põhiteenuse või juurdepääsu tagava lisateenuse liigi tasusse.

(6) Käesoleva seaduse § 3 punktides 24–242 ja 25–254 juurdepääsu tagavate lisateenuste ja juurdepääsu abiteenuste liike on raudteeveo-ettevõtjal õigus tellida eraldi vastavalt vajadusele. Iga juurdepääsu tagava lisateenuse ja juurdepääsu abiteenuse liigi kohta arvestatakse eraldi kasutustasu. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud juhul konkreetse juurdepääsu tagava lisateenuse osutamisest loobub või kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja ei saavuta konkreetse juurdepääsu abiteenuse osutamise osas kokkulepet, siis sellise juurdepääsu tagava lisateenuse või juurdepääsu abiteenuse eest tasu ei arvestata.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

«(7) Kui raudteevedu teostatakse kaubanduslikul eesmärgil, koosneb raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest selle teenuse kogukuludest, mis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt selle teenuse osutamisega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. Kui raudteevedu teostatakse muul kui kaubanduslikul eesmärgil, sealhulgas antakse raudteeinfrastruktuur kasutada vedurijuhi katsesõiduks, peab kasutustasu olema seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega, mis on selle teenuse osutamise otsekulud.

(8) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ning kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika alusel. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel kogu liiklusgraafikuperioodiks kasutatakse prognoosimist. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutab raudteeveo-ettevõtjatele arvete esitamisel prognoositud kasutustasu, mida igakuiselt täpsustatakse, arvestades täpsustatud kasutustasu määramisele eelneval kuul veetud brutotonn-kilomeetrite koguarvu ja täiendava läbilaskevõime eraldamise korral suurenenud rong-kilomeetrite arvu.»

§ 26. Paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Taotluse objektiivset kiireloomulisust põhistava selgituse esitamisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldama läbilaskevõime olemasolu korral sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kahe ööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja teavitama sellest viivitamata läbilaskevõimeosa taotlejat.»

§ 27. Paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluste puudumise tõttu või muul põhjusel jaotamata jäänud läbilaskevõimeosa kohta avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teabe oma veebilehel. Nimetatud läbilaskevõimeosale taotluse saamisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus see viivitamata rahuldada.»

§ 28. Paragrahvi 63:

1) lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

«11) vaatab läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande kavandi ja teeb vajaduse korral parandusi õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt;»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

«10) vaatab läbi sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade saamiseks esitatud taotlused ja otsustab sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade jaotamise;
11) vaatab läbi käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluse puudumise tõttu jaotamata jäänud läbilaskevõimeosa saamiseks esitatud taotlused ja otsustab nimetatud jaotamata läbilaskevõimeosa jaotamise.»;

3) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

«(61) Raudteevõrgustiku teadaande kavandi esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile läbivaatamiseks aasta enne liiklusgraafikuperioodi algust. Kui raudteevõrgustiku teadaande kavand ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele ja vajab vahetut täpsustamist, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kinnitada raudteevõrgustiku teadaanne koos märkustega.»;

4) lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Seadust täiendatakse pärast § 63 peatükiga 61, muutes senise § 64 sõnastust ja täiendades peatükki §-ga 641 järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
KONKURENTSIOLUKORRA JÄLGIMINE RAUDTEETEENUSTE TURUL JA KAEBUSTE MENETLEMINE

§ 64. Konkurentsiolukorra jälgimine raudteeteenuste turul

Konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul jälgib Konkurentsiamet, kes rakendab seaduslikke meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks raudteeteenuste turul. Konkurentsiamet teeb õiglase konkurentsiolukorra tagamiseks raudteeteenuste turul koostööd teiste liikmesriikide asjakohaste järelevalveorganitega.

§ 641. Kaebuste menetlemine

(1) Raudtee-ettevõtja esitab kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile, kui leiab, et:
1) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudteevõrgustiku teadaande kinnitamisel, läbilaskevõime jaotamisel, koordineerimismenetluse korraldamisel, läbilaskevõime ammendunuks tunnistamisel, liiklusgraafiku koostamisel või kasutustasu määramisel kohelnud teda diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt;
2) Tehnilise Järelevalve Amet on käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 nimetatud toimingute läbiviimisel kohelnud teda diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt;
3) Tehnilise Järelevalve Amet on ohutustunnistuse väljaandmisel, muutmisel, kehtivuse pikendamisel või sellest keeldumisel kohelnud teda diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt.

(2) Konkurentsiamet teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Konkurentsiamet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.

(3) Kui Konkurentsiametile kaebuse esitanud isik ei ole Konkurentsiameti otsusega nõus, on tal õigus pöörduda halduskohtusse.

(4) Kui läbilaskevõime jaotamise otsus on vaidlustatud, kasutatakse kuni vaidluse lahendamiseni läbilaskevõimeosi vaidlustatud otsuse kohaselt.

(5) Käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 1–9 sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on raudteeveo-ettevõtjal või muul raudteeveeremi valdajal õigus nõuda üksnes otsese varalise kahju hüvitamist.»

§ 30. Paragrahvi 663 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tootja või tema volitatud esindaja tõendab tava- ja kiirraudteesüsteemi allsüsteemi ning koostalitluse struktuurilise või talitusliku komponendi nõuetele vastavust kooskõlas allsüsteemile antava vastavusdeklaratsiooni, koostalitluse komponendile antava vastavusdeklaratsiooni või kasutuskõlblikkuse hindamismenetlusega.»

§ 31. Paragrahvi 67:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Raudteeliiklusregistri põhiülesandeks on arvestuse pidamine raudteede ja raudteeveeremi ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide kohta.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Raudtee või raudteeveeremi registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab Tehnilise Järelevalve Amet raudteele või raudteeveeremile registreerimistunnistuse.»

§ 32. Paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud ülesande täitmiseks esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes soovib sõlmida teiste riikide raudtee-ettevõtja või raudteeorganisatsiooniga lepingu, mis toob kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, majandus- ja kommunikatsiooniministrile heakskiitmiseks lepingu kavandi.»

§ 33. Paragrahvi 72 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) vedurijuhtide katsesõidu korraldamine, vedurijuhilubade väljaandmise ja vedurijuhilubade kehtivuse pikendamise otsustamine ning otsusest Maanteeameti teavitamine;».

§ 34. Seadust täiendatakse §-dega 721 ja 722 järgmises sõnastuses:

«§ 721. Maanteeameti pädevus

Maanteeameti pädevuses riikliku järelevalve teostamisel ja riikliku sunni kohaldamisel on käesolevas seaduses sätestatud vedurijuhtide teooriaeksami korraldamine, teooriaeksami sooritamise või mittesooritamise üle otsustamine, otsusest Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine ning Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel uue või pikendatud kehtivusega vedurijuhiloa väljastamine.

§ 722. Tarbijakaitseameti pädevus

Tarbijakaitseameti pädevus riikliku järelevalve teostamisel ja riikliku sunni kohaldamisel on raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine, arvestades käesoleva seaduse §-s 92 sätestatut.»

§ 35. Paragrahvi 73 lõigetes 1 ja 3, § 74 lõikes 1 ning §-s 75 asendatakse sõnad «Tehnilise Järelevalve Amet ning Konkurentsiamet» sõnadega «Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet ning Tarbijakaitseamet» vastavas käändes.

§ 36. Seadust täiendatakse §-ga 991 järgmises sõnastuses:

«§ 991. Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse aruande, raudteeveeremi nõuetele vastavuse aruande või vahearuande esitamata jätmine

Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse aruande, raudteeveeremi nõuetele vastavuse aruande või vahearuande esitamata jätmise eest Tehnilise Järelevalve Ametile, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 37. Seadust täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:

«§ 1001. Rongireisijate õiguste ja kohustuste osas Eesti territooriumil kehtivate nõuete täitmata jätmine

Avalikul raudteel rongireisijate õiguste ja kohustuste tagamise eest vastutava raudtee-ettevõtja poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta Eesti territooriumil kehtivate nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 38. Paragrahv 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 101. Raudteeinfrastruktuuril liikluse korraldamine ohutustunnistuseta

(1) Raudteeinfrastruktuuril liikluse korraldamise eest ohutustunnistuseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 39. Paragrahvi 107 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«§ 107. Raudteeliiklusõnnetusest, raudteeintsidendist või otsasõidust teatamise korra rikkumine

(1) Raudteeliiklusõnnetusest, raudteeintsidendist või otsasõidust teatamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 40. Paragrahvi 111:

1) lõike 3 paragrahvide loetelu täiendatakse pärast tekstiosa «95–98,» tekstiosaga «991,»;

2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Käesoleva seaduse § 1001 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.»

§ 41. Paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

«(12) Raudtee-ettevõtja kehtiv vastutuskindlustusleping tuleb viia vastavusse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetega 2010. aasta 1. juuniks. Raudtee-ettevõtja, kes majandab mitteavalikku raudteed, võib tegutseda ohutustunnistuseta ja vastutuskindlustuslepinguta kuni 2010. aasta 1. juunini.»

§ 42. Seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1 Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25–28), viimati muudetud direktiiviga 2007/58/EÜ (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44–50); nõukogu direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6–24), viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 2.6.2007, lk 63–66); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 2.6.2007, lk 63–66); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudtee ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44–113), viimati muudetud direktiiviga 2007/58/EÜ (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13–59); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51–78).»

II. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2010, 3, 4) tehakse järgmised muudatused:

§ 43. Paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, riigisisese hädaabinumbri 110 ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 ning vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;».

§ 44. Paragrahvi 31 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) Siseministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingutes;».

§ 45. Paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

«7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks;
8) Tehnilise Järelevalve Amet tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingutes.»

§ 46. Seadust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:

«§ 521. Liiklusseaduse alusel mootorsõidukijuhi koolitamise loa taotluse läbivaatamine

Mootorsõidukijuhi koolitamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.»

§ 47. Paragrahvi 108 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 48. Paragrahvi 109 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 49. Paragrahv 1766 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Raudteeveeremi registrisse kandmisel raudteeveeremile registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.»

§ 50. Paragrahv 1767 tunnistatakse kehtetuks.

§ 51. Paragrahvi 1768 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:

«11) mitteavaliku raudtee kogupikkusega kuni 5000 meetrit majandamiseks 5000 krooni;
12) mitteavaliku raudtee kogupikkusega 5000 kuni 15 000 meetrit majandamiseks 15 000 krooni;
13) mitteavaliku raudtee kogupikkusega vähemalt 15 001 meetrit majandamiseks 20 000 krooni;».

§ 52. Seadust täiendatakse §-ga 1769 järgmises sõnastuses:

«§ 1769. Läbilaskevõime taotluse esitamine

Läbilaskevõime taotluse esitamise korral Tehnilise Järelevalve Ametile kui läbilaskevõime jaotusorganile raudteeseaduse § 63 tähenduses tasutakse iga liiklusgraafikuperioodiks taotletava läbilaskevõimeosa eest riigilõivu 1000 krooni.»

§ 53. Seaduse 8. peatüki 11. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Maanteeameti toimingud».

§ 54. Paragrahvi 182:

1) lõikes 2 asendatakse läbivalt sõna «traktori» sõnaga «ratastraktori»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Mootorsõiduki (välja arvatud mootorratta) ja selle haagise, väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva teisaldatava registreerimismärgi kirjega PROOV väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.»

§ 55. Paragrahvi 187 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 56. Paragrahvi 191 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ratastraktori, liikurmasina, nende haagiste ja väikelaeva kontrollimiseks Maanteeameti spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 350 krooni iga ratastraktori, liikurmasina ja nende haagise või väikelaeva kontrollimise eest.»

§ 57. Seadust täiendatakse §-ga 1912 järgmises sõnastuses:

Ǥ 1912. Riigisisese bussiveoga seonduvate toimingute tegemine

(1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu 400 krooni.»

§ 58. Seadust täiendatakse §-ga 1913 järgmises sõnastuses:

«§ 1913. Vedurijuhiloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine ning duplikaadi väljastamine

(1) Vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

(2) Vedurijuhiloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Vedurijuhiloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.»

§ 59. Lisa 3 punkti 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale või komplementaarsele maakomponendile üheks aastaks tasutakse riigilõivu:».

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json