Teksti suurus:

Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:26.02.2010
Avaldamismärge:RT I 2010, 7, 30

Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 28.01.2010

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. veebruari 2010. a otsusega nr 618

§ 1. Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2010, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 453 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse ja fondivalitseja filiaali asutamiseks Eestis, samuti kolmandas riigis registreeritud kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse ning fondivalitseja Eestis piiriülese teenuse osutamiseks loa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.»;

2) paragrahvi 47 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet. Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut, kui isikuandmeid edastades järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 3 tingimusi.

(3) Inspektsioonil on õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada käesoleva seaduse § 54 lõike 4 punktides 1–10 ja lõikes 5 sätestatud alustel.»;

3) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edastatud, saadud ja vahetatud teave on konfidentsiaalne ning inspektsioon võib seda kasutada üksnes finantsjärelevalve teostamiseks.»;

4) paragrahvi 47 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251; 2010, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Eestis aktsiaseltsina asutatud fonde ja Eestis asutatud lepingulisi fonde, välja arvatud kohustuslikke pensionifonde, valitseva fondivalitseja asukoht võib olla välisriigis, kui fondivalitseja on selleks asutanud filiaali või kui ta osutab piiriüleseid teenuseid Eestis vastavalt käesoleva peatüki 4. jaos sätestatule.»;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Käesoleva seaduse alusel asutatud fondi valitsemisele ja tegevusele kohaldatakse Eesti õigust.»;

3) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Isik, kellel selle riigi õigusaktide kohaselt, kus ta on asutatud, (edaspidi päritoluriik) on õigus valitseda fonde või muid nendesarnaseid ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjaid või institutsioone, võib päritoluriigis väljastatud tegevusloa alusel valitseda Eestis asutatud fonde ja osutada käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid Eestis.»;

4) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Filiaali kaudu ega piiriüleselt ei saa valitseda kohustuslikke pensionifonde.»;

5) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud fonde piiriüleseid teenuseid osutades, peab sõlmima nende fondide aktsiate või osakute ostu ja müügi korraldamiseks lepingu krediidiasutuse, investeerimisühingu või teise fondivalitsejaga, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis.»;

6) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) fondivalitseja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;»;

7) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud keeldumise alustele võib Finantsinspektsioon keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:
1) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
2) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
3) Finantsinspektsioonil on alust arvata, et vajalikus ulatuses ei ole võimalik kontrollida või tagada käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist taotleja poolt;
4) kolmanda riigi fondivalitseja tegevuse suhtes ei kohaldata käesoleva seadusega fondivalitsejale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid.»;

8) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) fondivalitseja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;»;

9) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud keeldumise alustele võib Finantsinspektsioon keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest, kui:
1) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
2) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
3) Finantsinspektsioonil on alust arvata, et vajalikus ulatuses ei ole võimalik kontrollida või tagada käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist taotleja poolt;
4) kolmanda riigi fondivalitseja tegevuse suhtes ei kohaldata käesoleva seadusega fondivalitsejale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid.»;

10) paragrahvi 92 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Fondil peab olema depositoorium, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Depositoorium hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid.

(3) Depositooriumiks võib olla krediidiasutus, investeerimisühing või välisriigi krediidiasutus või investeerimisühing, kellel selle riigi õiguse kohaselt, kus ta on asutatud, on õigus osutada krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 või väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud teenustega samaväärseid teenuseid.

(4) Eurofondi ja pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes krediidiasutus.

(5) Eurofondi depositoorium peab olema kantud aktsiaseltsina või filiaalina Eesti äriregistrisse.

(6) Kohustusliku pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses nimetatud kontohaldurist krediidiasutus või kontohaldurist välisriigi krediidiasutuse filiaal, kes on depoolepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt ühe aasta tegutsenud depositooriumina.

(7) Lepingulisel riskikapitalifondil, lepingulisel kinnisvarafondil ja aktsiaseltsina asutatud fondil, kui need ei ole avalikud fondid, ei pea olema depositooriumi. Kui lepingulisel riskikapitalifondil, lepingulisel kinnisvarafondil või aktsiaseltsina asutatud fondil, mis ei ole avalik fond, on depositoorium, siis ei kohaldata sellele käesolevas seaduses depositooriumi ja depoolepingu suhtes sätestatut.

(8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda depositooriumi kandmist aktsiaseltsi või filiaalina Eesti äriregistrisse või kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsina asutatud fondi depositooriumi vahetama, kui:
1) välisriigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet depositooriumi üle;
2) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
3) Finantsinspektsioonil ei ole võimalik jälgida depositooriumi suhtes käesolevas seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud nõuete täitmist või see jälgimine on takistatud.»;

11) paragrahvi 94 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 104 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsina asutatud fondi vahetama depositooriumi fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvide kaitsmiseks, kui depositoorium ei täida käesolevast seadusest, muust õigusaktist, depoolepingust või muust lepingust tulenevat kohustust või kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 nimetatud alustest.»;

13) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva seaduse alusel asutatud fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, siis on fondi asukohaks käesoleva seaduse § 34 lõikes 41 nimetatud krediidiasutuse, investeerimisühingu, teise fondivalitseja või filiaali asukoht.»;

14) paragrahvi 112 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

«101) käesoleva seaduse § 92 lõikes 7 nimetatud fondide puhul teave selle kohta, et depositooriumi olemasolu ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik ning teave fondi vara hoidmisele kohalduvate õiguste ja kohustuste kohta;»;

15) paragrahvi 224 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui fondivalitseja asukoht on välisriigis, peavad prospektid olema avalikustatud tema Eestis asutatud filiaali või fondi depositooriumi asukohas või muus Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud asukohas.»;

16) paragrahvi 242 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kui fondivalitseja asukoht on välisriigis, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmete ja dokumentidega olema võimalik tutvuda tema Eestis asutatud filiaali või fondi depositooriumi asukohas või muus Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud asukohas.»;

17) paragrahvi 260 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Avatud avaliku fondi vara võib investeerida krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavatesse mittekapitaliväärtpaberitesse (edaspidi pandikirjad) kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:»;

18) paragrahvi 260 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Eurofondi vara võib käesoleva paragrahvi tähenduses investeerida üksnes lepinguriigi krediidiasutuse poolt emiteeritud pandikirjadesse.»;

19) paragrahvi 267 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eelsätestatut ei kohaldata lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis asuvatesse kinnisasjadesse investeerimisele.»;

20) seadust täiendatakse §-ga 3345 järgmises sõnastuses:

Ǥ 3345. Seaduse kohaldamine eurofondidele

Käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 ning § 34 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud eurofondidele alates 2011. aasta 1. juulist. Kuni nimetatud kuupäevani peab Eestis asutatud eurofondi fondivalitseja olema kantud aktsiaseltsina Eesti äriregistrisse.»

§ 3. Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2004, 90, 616; 2010, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui Eesti kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb välisriigis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, loetakse volitatud isiku tegevus Eesti kindlustusandja välisriigi filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse jätkamiseks peab kindlustusandja käesoleva seaduse §-de 31–37 kohaselt asutama filiaali.»;

2) paragrahvi 29 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «§-des 30 ja 35–40» tekstiosaga «§-des 30, 35–37 ja 38–40»;

3) paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis (edaspidi kolmas riik) teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 31–34 ja 371 sätestatut.»;

4) paragrahvi 30 lõigetes 1–3, § 42 lõikes 1, § 151 lõikes 2, § 179 lõike 1 esimeses lauses ja § 180 lõikes 10 asendatakse läbivalt sõna «lepinguriik» sõnaga «välisriik» vastavas käändes;

5) paragrahvi 30 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) juriidilisest isikust kindlustusvõtja puhul tema kindlustuslepinguga seotud tegevuskoht.»;

6) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

«§ 371. Piiriülene kindlustustegevus kolmandas riigis

(1) Eesti kindlustusandja, kes soovib tegeleda piiriülese kindlustustegevusega kolmandas riigis, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos piiriülese kindlustustegevuse luba). Piiriülese kindlustustegevuse loa taotlemisel esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:
1) selle kolmanda riigi nimi, kus kindlustusandja soovib piiriülese kindlustustegevusega tegeleda, koos viitega vastava riigi õigusaktide sätetele, mille kohaselt kindlustusandja piiriülene kindlustustegevus selles riigis on lubatud;
2) kavandatava piiriülese tegevuse kirjeldus.

(2) Kindlustusandja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolude muutumisest.

(3) Piiriülese kindlustustegevuse loa taotluse menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1–5, § 22 lõigetes 1 ja 4 ning §-s 28 sätestatut.

(4) Otsuse piiriülese kindlustustegevuse loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel piiriülese kindlustustegevuse loa taotluse esitamisest.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda piiriülese kindlustustegevuse loa andmisest, kui:
1) kindlustusandja on esitanud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
2) kindlustusandja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad piiriülese kindlustustegevuse loa taotlemisel kirjeldatud piiriülese tegevusega tegelemiseks;
3) kindlustusandja tegevus kolmandas riigis võib kahjustada kindlustusvõtjate, kindlustatute või soodustatud isikute huve, kindlustusandja finantsseisundit või tema usaldusväärset tegevust;
4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga ning seetõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada kindlustusandja tegevuse üle vajalikul tasemel järelevalvet;
5) kindlustusandjat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
6) kindlustusandja on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda.

(6) Finantsinspektsioon võib tunnistada piiriülese kindlustustegevuse loa kehtetuks, kui:
1) kindlustusandja on esitanud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
2) kindlustusandja ei ole Finantsinspektsiooni teavitanud piiriülese tegevusega seotud asjaolude muutumisest;
3) kindlustusandja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;
4) kindlustusandja ei vasta kehtivatele piiriülese kindlustustegevuse loa andmise tingimustele;
5) kindlustusandja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust seoses piiriülese kindlustustegevusega;
6) kindlustusandja piiriülesest kindlustustegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui kindlustusandja muust tegevusest tulenevad riskid.

(7) Piiriülese kindlustustegevuse loa kehtetuks tunnistamise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata kindlustusandjale ja kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele kätte.»;

7) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, loetakse volitatud isiku tegevus välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse jätkamiseks peab kindlustusandja käesoleva seaduse §-de 43–46 kohaselt asutama filiaali.»;

8) paragrahvi 41 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes, kelle päritoluriik on kolmas riik, (edaspidi kolmanda riigi kindlustusandja) kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 42–45 ja 461 sätestatut. Kolmanda riigi kindlustusandja ei või sõlmida pensionilepinguid.»;

9) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) Eesti on juriidilisest isikust kindlustusvõtja puhul tema kindlustuslepinguga seotud tegevuskohaks.»;

10) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:

«§ 461. Kolmanda riigi kindlustusandja piiriülene kindlustustegevus Eestis

(1) Kolmanda riigi kindlustusandja, kes soovib tegeleda piiriülese kindlustustegevusega Eestis, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos piiriülese kindlustustegevuse luba). Piiriülese kindlustustegevuse loa taotlemisel esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:
1) kindlustusandja ärinimi ja aadress;
2) kindlustusandja üle finantsjärelevalvet teostava asutuse kinnitus, et kindlustusandjal on oma asukohariigis ja piirüleselt õigus tegeleda kindlustustegevusega, koos nende kindlustustegevuse liikide loeteluga, millega tegelemiseks tal on õigus;
3) kavandatava piiriülese kindlustustegevuse kirjeldus;
4) andmed kindlustusandja omavahendite suuruse ja nende arvutamise põhimõtete kohta ning kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et kindlustusandja omavahendid vastavad kolmandas riigis kehtivatele nõuetele koos nimetatud nõuete kirjeldusega;
5) kindlustusandja kolme viimase majandusaasta auditeeritud aruanded.

(2) Kui kolmanda riigi kindlustusandja kavandatav piiriülene kindlustustegevus Eestis näeb ette kohustusliku liikluskindlustuse lepingute sõlmimist, esitatakse Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid ning kohaldatakse § 47 lõikes 21 sätestatut.

(3) Kindlustusandja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 2 nimetatud asjaolude muutumisest.

(4) Piiriülese kindlustustegevuse loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ja piiriülese kindlustustegevuse loa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1–5, § 22 lõigetes 1, 3 ja 4, § 26 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-s 28 sätestatut.

(5) Otsuse piiriülese kindlustustegevuse loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel piiriülese kindlustustegevuse loa taotluse esitamisest.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda piiriülese kindlustustegevuse loa andmisest, kui:
1) kindlustusandja on esitanud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
2) kindlustusandja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul viisil oluliselt kindlustusvõtjate, kindlustatute või soodustatud isikute huve;
3) kindlustusandja omavahenditele kehtivad nõuded, omavahendite suurus või nende arvutamise põhimõtted ei ole piisavad, arvestades kindlustusandja Eestis kavandatava piiriülese tegevuse mahtu ja sellega seotud riske;
4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga ning seetõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada kindlustusandja tegevuse üle vajalikul tasemel järelevalvet.

(7) Finantsinspektsioonil on õigus tunnistada piiriülese kindlustustegevuse luba kehtetuks, kui:
1) kindlustusandja on esitanud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
2) kindlustusandja ei ole Finantsinspektsiooni teavitanud piiriülese kindlustustegevusega seotud asjaolude muutumisest;
3) kindlustusandja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust seoses piiriülese kindlustustegevusega;
4) kindlustusandja ei vasta kehtivatele piiriülese kindlustustegevuse loa andmise tingimustele;
5) kindlustusandja ei ole järginud käesoleva seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud kõrvaltingimusi;
6) kindlustusandja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;
7) kindlustusandja, kes tegeleb liikluskindlustusega, ei täida Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikme kohustusi.

(8) Finantsinspektsioonil on õigus tunnistada piiriülese kindlustustegevuse luba täielikult või osaliselt kehtetuks ka juhul, kui seda taotleb kindlustusandja. Finantsinspektsioon ei tunnista piiriülese kindlustustegevuse luba kehtetuks, kui kindlustusvõtjatel, kindlustatutel või soodustatud isikutel on nõudeid kindlustusandja vastu või kui piiriülese kindlustustegevuse loa kehtetuks tunnistamine kahjustaks kindlustusvõtjate, kindlustatute või soodustatud isikute huve.

(9) Kõik käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab kolmanda riigi kindlustusandja koos notari või vandetõlgi kinnitatud eestikeelse tõlkega.»;

11) paragrahvi 47 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 47. Lepinguriigi kindlustusandja piiriülene kindlustustegevus Eestis»;

12) paragrahvi 49 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kindlustusandja teavitab Finantsinspektsiooni kindlustusandja juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne nimetatud otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.

(3) Kindlustusandja teavitab Finantsinspektsiooni kindlustusandja juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.»;

13) paragrahvi 76 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) kõiki garanteeritud hüvitisi, sealhulgas garanteeritud tagastusväärtusi, võttes arvesse, et kindlustuslepingu kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused ei või olla väiksemad selle lepingu garanteeritud tagastusväärtusest;»;

14) paragrahvi 76 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kindlustuslepingute, välja arvatud pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatava maksimaalse intressimäära ning pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatava intressimäära kehtestab rahandusminister määrusega.»;

15) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

«(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka juhul, kui lepinguriigi kindlustusandja üleantavate kindlustuslepingute kindlustusrisk ei asu Eestis ja vastuvõtjaks on Eesti kindlustusandja.»;

16) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui taotleja ei ole vahendajate nimekirja kandmise taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse § 143 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist, andes selleks täiendava tähtaja.»;

17) paragrahvi 151 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Vahendaja vahendustegevusele lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 156, 157, 158 ja 159 sätestatut.

(5) Vahendaja vahendustegevusele kolmandas riigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 152–155 ja 1571 sätestatut.»;

18) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui taotleja ei ole filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse § 143 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist, andes selleks täiendava tähtaja.»;

19) seadust täiendatakse §-ga 1571 järgmises sõnastuses:

«§ 1571. Piiriülene vahendus kolmandas riigis

(1) Eesti vahendaja, kes soovib tegeleda piiriülese vahendusega kolmandas riigis, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos piiriülese vahenduse luba). Piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitab vahendaja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:
1) selle kolmanda riigi nimi, kus ta soovib piiriülese vahendusega tegeleda, koos viitega vastava riigi õigusaktide sätetele, mille kohaselt on vahendaja piiriülene vahendus selles riigis lubatud;
2) nende kindlustuslepingu liikide loetelu, mille vahendamist ta kolmandas riigis kavandab;
3) käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja, krediidi- või finantseerimisasutuse garantiilepingu ärakirja, millest nähtub, et see leping kehtib ka vastavas kolmandas riigis.

(2) Kui vahendaja ei ole piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist, andes selleks täiendava tähtaja.

(3) Otsuse piiriülese vahenduse loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest.

(4) Otsuse piiriülese vahenduse loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata vahendajale kätte.

(5) Finantsinspektsioon lisab vahendaja kohta vahendajate nimekirjas esitatud andmetele selle kolmanda riigi nime, kus vahendajal on õigus piiriülese vahendusega tegeleda.

(6) Finantsinspektsioon võib keelduda piiriülese vahenduse loa andmisest, kui:
1) piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel Finantsinspektsiooni poolt määratud täiendava tähtaja jooksul;
2) piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
3) vahendaja tegevus kolmandas riigis võib oluliselt kahjustada kindlustusvõtjate, kindlustatute või soodustatud isikute huve või kahjustada vahendaja usaldusväärsust;
4) vahendaja vastutuskindlustusleping või kindlustusandja, krediidi- või finantseerimisasutuse garantiileping ei vasta käesoleva seaduse § 134 lõikes 1 sätestatud nõuetele või ei kehti selles kolmandas riigis;
5) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga ning seetõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vahendaja üle vajalikul tasemel järelevalvet;
6) vahendajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(7) Vahendaja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolude muutumisest.

(8) Finantsinspektsioon võib tunnistada piiriülese vahenduse loa kehtetuks, kui:
1) vahendaja on selle taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli piiriülese vahenduse loa andmise otsustamisel oluline tähtsus;
2) vahendaja ei ole Finantsinspektsiooni teavitanud piiriülese vahendusega seotud asjaolude muutumisest;
3) vahendaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;
4) vahendaja ei vasta kehtivatele piiriülese vahenduse loa andmise tingimustele;
5) vahendaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust seoses piiriülese vahendusega;
6) vahendaja on vahendajate nimekirjast kustutatud.

(9) Piiriülese vahenduse loa kehtetuks tunnistamise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata vahendajale ja kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele kätte.»;

20) paragrahvi 160 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Piiriülene vahendus käesoleva jao tähenduses on välisriigi vahendaja vahendustegevus Eestis selleks filiaali asutamata.»;

21) paragrahvi 160 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kolmanda riigi vahendaja vahendustegevusele Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 161–164 ja 1651 sätestatut.»;

22) paragrahvi 162 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kui taotleja ei ole filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse § 161 lõike 2 punktides 1–7 ning lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist, andes selleks täiendava tähtaja.»;

23) seadust täiendatakse §-ga 1651 järgmises sõnastuses:

«§ 1651. Kolmanda riigi vahendaja piiriülene vahendus Eestis

(1) Kolmanda riigi vahendaja, kes soovib tegeleda piiriülese vahendusega Eestis, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos piiriülese vahenduse luba). Piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitab vahendaja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:
1) vahendaja ärinimi ja aadress;
2) vahendaja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;
3) nende kindlustuslepingu liikide loetelu, mille vahendamist ta Eestis kavandab;
4) käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud tingimustele vastav ja Eestis kehtiv vastutuskindlustusleping või kindlustusandja, krediidi- või finantseerimisasutuse garantiileping.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi vahendajal Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek vahendaja piiriülese tegevusega tegelemiseks Eestis, samuti kinnitus selle kohta, et vahendajal on päritoluriigis õigus vahendustegevuseks.

(3) Kui vahendaja ei ole piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist, andes selleks täiendava tähtaja.

(4) Finantsinspektsioon võib keelduda piiriülese vahenduse loa andmisest, kui:
1) piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud Finantsinspektsiooni antud täiendava tähtaja jooksul;
2) piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
3) vahendaja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad, et täita Eestis vahenduse kohta kehtivaid nõudeid;
4) vahendaja tegevus Eestis võib kahjustada kindlustusvõtjate, kindlustatute või soodustatud isikute huve;
5) vahendaja vastutuskindlustusleping või kindlustusandja, krediidi- või finantseerimisasutuse garantiileping ei vasta käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud nõuetele või ei kehti Eestis;
6) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga ning seetõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vahendaja üle vajalikul tasemel järelevalvet.

(5) Otsuse piiriülese vahenduse loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel piiriülese vahenduse loa taotluse esitamisest.

(6) Otsuse piiriülese vahenduse loa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata vahendajale kätte.

(7) Finantsinspektsioon kannab kolmanda riigi vahendaja ärinime ja tema asukoha aadressi päritoluriigis vahendajate nimekirja.

(8) Vahendaja on kohustatud Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 ning lõikes 2 nimetatud andmete muutumisest.

(9) Finantsinspektsioon võib tunnistada piiriülese vahenduse loa kehtetuks ja kustutada vahendaja vahendajate nimekirjast, kui:
1) vahendaja on piiriülese vahenduse loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähtsus;
2) vahendaja ei ole Finantsinspektsiooni teavitanud andmete muutumisest;
3) vahendaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust seoses piiriülese vahendusega;
4) vahendaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;
5) vahendaja ei vasta kehtivatele piiriülese vahenduse loa andmise nõuetele.

(10) Piiriülese vahenduse loa kehtetuks tunnistamise ja vahendaja vahendajate nimekirjast kustutamise otsuse toimetab Finantsinspektsioon vahendajale ning kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata kätte.

(11) Pärast piiriülese vahenduse loa kehtetuks tunnistamisest ja vahendaja vahendajate nimekirjast kustutamisest teadasaamist lõpetab vahendaja hiljemalt Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtpäevaks vahendustegevuse Eestis.

(12) Finantsinspektsioon võib keelduda vahendaja taotlusel piiriülese vahenduse loa kehtetuks tunnistamisest, kui kindlustusvõtjatel, kindlustatutel või soodustatud isikutel on nõudeid vahendaja vastu või piiriülese vahenduse loa kehtetuks tunnistamine kahjustaks kindlustusvõtjate, kindlustatute või soodustatud isikute huve.

(13) Kõik käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab kolmanda riigi vahendaja koos notari või vandetõlgi kinnitatud eestikeelse tõlkega.»;

24) paragrahvi 167 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Eesti kindlustusandja või vahendaja kolmandas riigis asutatud filiaali või piiriülese kindlustustegevuse või vahenduse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon, kui vastava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse ja Finantsinspektsiooni vahel ei ole kokku lepitud teisiti.»;

25) paragrahvi 167 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Kolmanda riigi kindlustusandja või vahendaja Eestis asutatud filiaali või piiriülese kindlustustegevuse või vahenduse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon, kui vastava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse ja Finantsinspektsiooni vahel ei ole kokku lepitud teisiti.»;

26) paragrahvi 180 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kui kolmanda riigi kindlustusandja või vahendaja, kes tegeleb Eestis kindlustustegevuse või vahendusega, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada rikkumise lõpetamiseks vajalikke meetmed või tunnistada filiaali asutamise loa või piiriülese kindlustustegevuse või piiriülese vahenduse loa kehtetuks.»;

27) paragrahvi 262 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

«(111) Käesolevale seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele vastavat kindlustuslepingute, välja arvatud pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatavat maksimaalset intressimäära kohaldatakse elukindlustuslepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast 2005. aasta 1. jaanuari.»

§ 4. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2010, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 206 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 177, 30.06.2006, lk 1–200) krediidiasutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214–216, 22 ja 972 sätestatut.»;

2) paragrahvi 21 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;»;

3) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.»;

4) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

«(61) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.»

§ 5. Võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2010, 2, 3) § 73314 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui makseteenust ei pakuta eurodes ega muus lepinguriigi vääringus või kui maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asukoht on mujal kui lepinguriigis, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1 ning käesoleva seaduse § 725 lõikeid 1, 3 ja 6, § 728 lõikeid 1–3 ja 6, § 7331 lõiget 3, § 7332 ning § 7333 lõikeid 1 ja 2, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.»

§ 6. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2010, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8) välisriigi väikeettevõtja või füüsiline isik, kes on selles välisriigis registreeritud kutselise investorina.»;

2) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Piiriülene investeerimisteenus käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 701 tähenduses on Eestis elavatele või asuvatele isikutele investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamine isiku poolt, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis.»;

3) paragrahv 701 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 701. Kolmanda riigi investeerimisühingu piiriüleste investeerimisteenuste osutamine Eestis

(1) Kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis piiriüleste teenuste osutamise luba), esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ning dokumendid:
1) isiku nimi ja aadress;
2) isikule väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
3) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud andmed ja dokumendid;
4) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatud andmed investeerimisühingu juhtide kohta;
5) käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatud andmed ja dokumendid investeerimisühingus olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
6) isiku kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;
7) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik isiku poolt Eestis osutatavad teenused.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul esitada inspektsioonile päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
1) nõusolek isiku poolt piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis;
2) kinnitus selle kohta, et isikul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
3) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis tema klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus;
4) kirjeldus päritoluriigis investeerimisühingule kohaldatavate usaldatavusnõuete, sealhulgas kapitali- ja likviidsusnõuete, samuti päritoluriigi investeeringute tagamise süsteemi kohta ning kinnitus selle kohta, et eelnimetatud nõuded on samaväärsed Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetega.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos notari või vandetõlgi kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

(4) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 55–56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(5) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustel keeldumisele võib inspektsioon keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest, kui kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks inspektsiooniga.

(6) Inspektsioon võib tunnistada piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolud.

(7) Kolmanda riigi investeerimisühing, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb inspektsioonilt piiriüleste teenuste osutamise loa muutmist.

(8) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi isik inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid.

(9) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 55–56 sätestatut.»;

4) paragrahvi 18410 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Tegevusaruanne peab olema koostatud vastavalt neljanda direktiivi artiklite 46 ja 46a ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele ning juhul, kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, vastavalt seitsmenda direktiivi artikli 36 ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele.»;

5) paragrahvi 2361 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Inspektsioon võib nõuda välisriigi investeerimisühingult, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, kui seda esitavad Eesti investeerimisühingud. Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse § 85 punktides 1–12, §-des 86–876, 881–888 ja 891–91 sätestatud ning nende täpsustamiseks kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses välisriigi investeerimisühingu või filiaali poolt Eesti territooriumi piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud investeerimisteenusega.

(2) Investeerimisühing, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada.

(3) Inspektsioon võib välisriigi investeerimisühingult või lepinguriigi reguleeritud turu korraldajalt, kes on Eestis registreerinud filiaali, või välisriigi investeerimisühingult või lepinguriigi turu korraldajalt, kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda nende suhtes rakendatavates seadustes või nende seaduste alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

(4) Kui välisriigi investeerimisühing või tema Eesti äriregistrisse kantud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõuet, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise või piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks.

(5) Kui välisriigi investeerimisühing või lepinguriigi turu korraldaja jätkab tema suhtes rakendatavates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, teavitab inspektsioon sellest välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(6) Kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon oma ettekirjutusega rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega välisriigi investeerimisühingul või lepinguriigi turu korraldajal Eestis tegutsemise või Eestis elavatele või asuvatele isikutele investeerimisteenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(7) Inspektsioon teatab rakendatud meetmetest välisriigi investeerimisühingule. Välisriigi investeerimisühing võib esitada rakendatud meetmete peale kaebuse Tallinna halduskohtule otse või filiaali kaudu.

(8) Erandjuhtudel võib inspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada välisriigi investeerimisühingu ja lepinguriigi turu korraldaja suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitamata.

(9) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel rakendatud meetme viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ning välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(10) Inspektsioon teeb lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega koostööd, kui:
1) selle lepinguriigi turu korraldaja turu toimingud on Eesti väärtpaberituru toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega;
2) Eesti turu korraldaja turu toimingud on selle lepinguriigi väärtpaberituru toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega.»;

6) paragrahvi 237 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«11) piiriüleste teenuste osutamise luba omavate välisriigi investeerimisühingute kohta;».

Riigikogu aseesimees Jüri RATAS

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json