Teksti suurus:

Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord ja põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.02.2011
Avaldamismärge:

Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord ja põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused

Vastu võetud 21.12.2009 nr 130
RTL 2009, 99, 1472
jõustumine 01.01.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.02.2010RTL 2010, 8, 13801.03.2010

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 13 lõike 3, § 14 lõike 3, § 15 lõike 2, § 17 lõike 4, § 18 lõike 3, § 19 lõike 3 ja § 20 lõike 2 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16–99), artiklite 131 ja 132 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse, piima, veise ja ute täiendava otsetoetuse (edaspidi koos loomakasvatuse täiendav otsetoetus) ning piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord ja põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused.

§ 2. Nõuded ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse kohta

 (1) Põllumajandusliku tegevusega tegelev isik võib ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust taotleda tema nimel 2. märtsi seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud lõikes 2 sätestatud nõuete kohase veise ja lõikes 3 sätestatud nõuete kohase ute kohta.

 (2) Ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda:
 1) nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 109 ning artikli 111 lõike 6 tähenduses ammlehma ja lehmmullika kohta. Lihatõuks loetakse järgmised tõud: hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De), galloway (Ga), aubrac (Au). Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad;
 2) veise kohta, kelle suhtes on täidetud kõik veiste identifitseerimise ja registreerimise nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/1997 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1–10) ning komisjoni määruse (EÜ) nr 911/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta (ELT L 163, 30.4.2004, lk 65–70), kohaselt.

 (3) Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda vähemalt kümne ute kohta, kes on taotluse esitamise aasta 27. aprilli seisuga vähemalt ühe aasta vanused ning kelle suhtes on täidetud kõik identifitseerimise ja registreerimise nõuded nõukogu määruse (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8–17), kohaselt.

§ 3. Nõuded piima, veise ja ute täiendava otsetoetuse kohta

  Põllumajandusliku tegevusega tegelev isik, kelle põllumajanduslik majapidamine vastab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 13 lõikes 2 sätestatud nõuetele, võib taotleda piima, veise ja ute täiendavat otsetoetust talle sama seaduse § 16 lõike 1 punktides 3–5 määratud täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel.

§ 4. Nõuded piimasektori eritoetuse kohta

 (1) Piimasektori eritoetust  võib taotleda tootmistaseme säilitamiseks põllumajandusliku tegevusega tegelev isik, kes on taotluse esitamise aastale eelnenud kvoodiaastal täitnud temale määratud piima individuaalset tootmiskvooti vähemalt 50% ulatuses, kui tema nimel on 31. märtsi 2009. aasta ja taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud:
 1) kuni 100 piimalehma;
 2) üle 100 piimalehma ning tema ettevõtte asukoht on saarel, kus ei ole piimatööstust ja kus puudub tasuta püsiühendus piimatööstust omava piirkonnaga.

 (2) Piimasektori eritoetust saab taotleda, kui taotleja täidab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 14 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

 (3) Lõikes 1 nimetatud põllumajandusliku tegevusega tegelev isik võib toetust taotleda taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud piimalehmade arvu kohta, kuid mitte rohkem kui 31. märtsi 2009. aasta seisuga põllumajandusloomade registris tema  nimele registreeritud piimalehmade arv.
[RTL 2010, 8, 138 - jõust. 01.03.2010]

§ 5. Karja suuruse säilitamine

 (1) Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja oma karjas taotlusel märgitud arvul § 2 lõikes 2 sätestatud nõuete kohaseid veiseid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 28. aprillini.

 (2) Ute kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja oma karjas taotlusel märgitud arvul § 2 lõikes 3 sätestatud nõuete kohaseid uttesid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 28. aprillini.

 (3) Kui kohapealse kontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et taotlusel märgitud ammlehm ei vasta nõuetele, ei saa teda asendada teise nõuetekohase loomaga.

 (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete rikkumiseks ei loeta seda, kui loomade arv nimetatud ajavahemiku jooksul on vähenenud taotleja pikaajalise töövõimetuse või tema surma tõttu, loodusõnnetuse, loomataudi puhkemise või taotleja tahtest sõltumatult looma karjast väljaviimise tõttu ning kui loomade arvu vähenemisest ja selle põhjustest on viivitamata teatatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA).

 (5) Looma karjast väljaviimine loetakse taotleja tahtest sõltumatuks, kui:
 1) loomal on diagnoositud haigus või trauma või loom on hukkunud ja taotleja on saatnud PRIA-le viivitamata sellekohase taotluse põllumajandusloomade registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks veterinaartõendi vormi 2T koopia või selle puudumise korral piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti kirjalik kinnitus;
 2) loom on läinud kaduma ja taotleja on saatnud PRIA-le viivitamata sellekohase taotluse registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks Politseiametile esitatud avalduse koopia, mille ta esitab järelevalveametnikule, kui viimane seda nõuab.

§ 6. Püsirohumaa kasutamisest teavitamine

  Kui loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse taotleja kasutab põllumajandusmaad, aga ei taotle ühtset pindalatoetust, esitab ta ühtse pindalatoetuse taotlemise ajal säilitatava püsirohumaa pindala määramiseks andmed põllumajandusmaa kasutuse kohta ühtse pindalatoetuse taotlusel, mille ta esitab PRIA-le 21. maiks koos põldude loeteluga ning põllumassiivi kaardiga, millel märgib põldude numbrid ja piirid.

§ 7. Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse taotlemine

 (1) Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse taotluste vastuvõtmist alustatakse 2. märtsil. Taotleja esitab PRIA-le lisas 1 toodud vormi kohase taotluse 20. märtsiks.

 (2) Taotleja märgib taotlusele:
 1) ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemise korral nende veiste arvu, kelle kohta ta toetust taotleb, ning täidab vormikohase veiste loendi, märkides nende veiste registrinumbrid, kelle kohta ta toetust taotleb;
 2) ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemise korral nende uttede arvu, kelle kohta ta toetust taotleb;
 3) piima, veise ja ute täiendava otsetoetuse taotlemise korral, et ta taotleb täiendavat otsetoetust asjaomase toetusõiguse alusel;
 4) piimasektori eritoetuse taotlemise korral taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga põllumajandusloomade registris tema nimel registreeritud nende piimalehmade arvu, kelle kohta ta toetust taotleb.

 (3) Kui taotleja on omandanud täiendava otsetoetuse toetusõiguse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 17 kohaselt, esitab ta koos taotlusega PRIA-le lisas 2 toodud vormi kohase toetusõiguse üleandmise teate.

 (4) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega avalduse PRIA-le oma andmete kandmiseks registrisse.

 (5) Taotleja võib taotluse esitamise aastal esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise täielikuks või osaliseks lõpetamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 2.12.2009, lk 65–112), artikli 25 kohaselt ja taotluses esinevate vigade parandamiseks artikli 21 kohaselt, kuid mitte hiljem kui taotluse esitamise aasta 20. maiks.

§ 8. Taotluse kontrollimine

 (1) PRIA kontrollib vähemalt 5% ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse ning piimasektori eritoetuse taotlejaid komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 31 kohaselt kohapeal.

 (2) PRIA kontrollib:
 1) ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemise korral taotlusel loomade kohta esitatud andmete vastavust põllumajandusloomade registrisse kantud andmetele 2. märtsi ja 27. aprilli seisuga ning lõike 1 kohaselt kohapeal;
 2) piimasektori eritoetuse taotlemise korral taotlusel piimalehmade kohta esitatud andmete vastavust põllumajandusloomade registrisse kantud andmetele 31. märtsi 2009. aasta ja taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga ning lõike 1 kohaselt kohapeal.

 (3) Kui ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse taotlejale on komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 27 kohaselt kohapealsest kontrollist ette teatatud, teeb taotleja kontrolli toimumise ajaks järelevalveametniku nõudmisel järgmised toimingud:
 1) ajab ammlehmad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida veiste kõrvamärkide olemasolu ja veiste registrinumbrit;
 2) ajab uted kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida uttede kõrvamärkide olemasolu ja uttede registrinumbrit;
 3) ajab piimalehmad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida veiste kõrvamärkide olemasolu ja veiste registrinumbrit.

 (4) PRIA kontrollib, kas piima, veise ja ute täiendava otsetoetuse taotlejale on määratud asjaomase täiendava otsetoetuse toetusõigus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel taotluse esitamise aasta 20. märtsi seisuga.

 (5) PRIA kontrollib, kas piima, veise ja ute täiendava otsetoetuse taotleja on põllumajandusliku tegevusega tegelev isik, tehes kindlaks, et:
 1) põllumajandusloomade registri andmete alusel on taotleja nimel taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 31. detsembri seisuga registreeritud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 13 lõike 2 kohaselt vähemalt 1 loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi;
 2) taotleja kasutuses olnud vähemalt 1 ha põllumajandusmaad oli taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 31. detsembri seisuga ühtse pindalatoetuste taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud.

 (6) Kui lõikes 5 nimetatud kontrolli tulemusena ei selgu, kas täiendava otsetoetuse taotleja on põllumajandusega tegelev isik, kontrollib PRIA taotlejat vajaduse korral kohapeal.

 (7) PRIA kontrollib piimasektori eritoetuse taotlejale määratud piima individuaalse tootmiskvoodi täitmist § 4 lõikes 1 sätestatud ulatuses.

 (8) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» §-s 25 nimetatud asutused kontrollivad piimasektori eritoetuse puhul taotleja põllumajanduslikus majapidamises sama seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavust, kontrollides vähemalt 1% taotlejatest komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 50 kohaselt kohapeal.

§ 9. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamine

 (1) Kui taotluse kontrollimise käigus on tehtud kindlaks, et taotlusel märgitud loomade ja toetuse saamise nõuete kohaste loomade arvu (edaspidi nõuetekohaste loomade arv) vahe on kuni kolm looma, arvutatakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse summa nõuetekohaste loomade arvu alusel.

 (2) Kui taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma, vähendatakse nõuetekohaste loomade arvu alusel arvutatud toetuse summat määratud protsendi võrra. Vähendamise aluseks oleva protsendi määramiseks jagatakse taotlusel märgitud loomade ja nõuetekohaste loomade arvu vahe nõuetekohaste loomade arvuga ning korrutatakse sajaga (edaspidi määratud protsent).

 (3) Kui määratud protsent:
 1) ei ületa 5, siis määratakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel;
 2) on suurem kui 5, kuid ei ületa 10, siis määratakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse määratud protsendi võrra;
 3) on suurem kui 10, kuid ei ületa 20, siis määratakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse suurus nõuetekohaste loomade arvu alusel, kuid toetust vähendatakse kahekordse määratud protsendi võrra.

 (4) Kui taotlusel märgitud loomade arvu ja nõuetekohaste loomade arvu vahe on suurem kui kolm looma ning määratud protsent ületab 20, siis jäetakse ammlehma ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata.

 (5) Kui taotleja peetavas arvestuses või veisepassis on esitatud valekandeid, siis vähendatakse taotlejale määratavat ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust 5% võrra pärast teisi selle määruse kohaseid vähendamisi.

§ 10. Piimasektori eritoetuse vähendamine

 (1) Kui piimasektori eritoetuse taotlus esitatakse pärast taotluse esitamise tähtpäeva, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 kohaselt.

 (2) Kui taotlusel märgitud loomade arv erineb kindlaksmääratud loomade arvust, arvutab PRIA toetuse suuruse komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklite 63 ja 65 kohaselt, arvestades artiklis 67 nimetatud asjaolusid.

 (21) Kui taotlusel märgitud loomade arv on suurem kui 31. märtsil 2009. aasta seisuga taotleja nimel põllumajandusloomade registris registreeritud piimalehmade arv, vähendatakse taotlusel näidatud loomade arvu vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 63 lõikele 1 31. märtsi 2009. aasta seisuni, mida käsitletakse taotlusel märgitud loomade arvuna.
[RTL 2010, 8, 138 - jõust. 01.03.2010]

 (3) Kui § 8 lõikes 8 nimetatud asutused on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on rikkunud § 4 lõikes 2 nimetatud nõudeid, või on teinud § 4 lõikes 2 nimetatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklite 70–72 kohaselt ja «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 26 lõigete 1–3 kohaselt.

 (4) Taotletud toetuse vähendamise otsustamise korral kohaldab PRIA komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklit 73.

§ 11. Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse ühikumäära kehtestamine

 (1) PRIA otsustab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ühikumäärad taotluse esitamise aasta 22. maiks.

 (2) PRIA otsustab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 22 lõike 2 alusel piimasektori eritoetuse ühikumäära taotluse esitamise aasta 24. novembriks.

§ 12. Piimasektori eritoetuse arvutamine

 (1) Piimasektori eritoetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel kuni 50 piimalehma kohta.

 (2) Üle 50 kuni 100 piimalehma kohta ning § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul üle 100 piimalehma kohta makstakse toetust, korrutades kehtestatud ühikumäära koefitsiendiga 0,8.

§ 13. Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine

 (1) Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotlus jäetakse rahuldamata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» §-s 21 sätestatud alustel.

 (2) Piimasektori eritoetuse taotlus jäetakse rahuldamata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 19 lõikes 2 sätestatud alustel.

 (3) PRIA otsustab loomakasvatuse täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 29. maiks.

 (4) PRIA otsustab piimasektori eritoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 1. detsembriks.

§ 14. Toetuse maksmine

 (1) Loomakasvatuse täiendav otsetoetus makstakse välja § 13 lõikes 3 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aasta 30. septembriks.

 (2) Piimasektori eritoetus makstakse välja § 13 lõikes 4 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

§ 15. Täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmine

  Isik, kes on omandanud piima, veise või ute täiendava otsetoetuse toetusõiguse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 16 lõike 1 punktide 3–5 alusel, võib nimetatud toetusõiguse üle anda «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 17 kohaselt, esitades PRIA-le hiljemalt koos § 7 lõikes 1 nimetatud taotlusega lisas 2 toodud vormi kohase täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmise teate.

§ 16. Põllumajandusloomade loomühikute arvestus

  «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 13 lõikes 2 nimetatud põllumajandusloomade loomühikute arvestamiseks korrutatakse põllumajandusloomade arv lisas 3 toodud koefitsiendiga.

§ 17. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

/otsingu_soovitused.json